2-20-15895/61 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

18. veebruar 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-15895

Tsiviilasi

OÜ Vaitoni hagi Andrei Danilovi vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks ja kahjustava tegevuse

lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 3. septembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Vaiton apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): OÜ Vaiton (registrikood 12154792),

lepinguline esindaja Maksim Fedotov

Vastustaja (kostja):

Andrei

Danilov (isikukood

XXXXXXXXXX), esindaja advokaat Krstina Viznovitš

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Vaiton apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 3. septembri 2021. a otsus

muutmata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus OÜ Vaiton

kanda.

2

4. Mõista OÜ-lt Vaiton riigi tuludesse välja Andrei

Danilovile antud riigi õigusabi osutamisega seotud

riigi

õigusabi

tasu ja kulud ringkonnakohtu

menetluses 356 eurot 40 senti, s.h käibemaks 59 eurot

40 senti.

5. OÜ-l Vaiton tuleb riigi tuludesse väljamõistetud

menetluskulud tasuda 15 päeva jooksul käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest arvates vastavalt otsusele

lisatud makseinfo lehel märgitud andmetele.

Menetluskulude tasumisega viivitamise korral on

OÜ Vaiton kohustatud tasuma Eesti Vabariigile

viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Vaiton (hageja) esitas 29. oktoobril 2020 Viru Maakohtule hagi Andrei Danilovi (kostja)

vastu, mille 19. novembri 2020 esitatud täienduste kohaselt palus hageja tunnistada kostja poolt

21. septembril 2020 internetis saidil www.facebook.com/groups/idavirumaa avaldatud andmed

hageja suhtes ebaõigeks ja kohustada kostjat nimetatud väiteid ümber lükkama. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

Hagi

asjaolude

kohaselt

avaldas

kostja

21. septembril

2020

internetis

saidil

www.facebook.com/groups/idavirumaa hagejaga seotud teate, milles esitatud andmed

puudutasid hageja tegevust ning hageja ja kostja vastastikkuseid suhteid. Kostja esitas hageja

kohta põhjendamatuid süüdistusi ning soovitas kõigil, kes seda teadet loevad, ennast ettevõttega

mitte siduda. Samuti avaldas kostja oma teates andmeid, mis võisid eksitada ettevõtte kliente ja

töötajad. Sellega tekitati hagejale kui Eesti ehitusturul tegutsevale ettevõttele majanduslik kahju,

kuna kujundati ettevõttele ja tema töötajatele negatiivne maine. Kostja kinnitas

23. septembri 2020

kirjavahetuses

hagejaga,

et

just

kostja

avaldas

teate

saidil

www.facebook.com/groups/idavirumaa kasutades nime «Мистер Никто» („Mister Eikeegi“).

Hagejal olid kostjaga lühiajalised töösuhted. 18.-19. augustini 2020 töötas kostja hagejaga

sõlmitud lepingu alusel. Pooled leppisid kokku, et kostja alustab tööd ja kirjalik leping

vormistatakse hiljem. 19. augustil 2020 lõpetas kostja objektil oma töö. Hageja palus kostjal

3

teatada oma isikukood ja pangaarve raha ülekandmiseks. Kostja keeldus andmete esitamisest ja

oli vastu kirjaliku lepingu sõlmimisele. Hiljem kostja teatas oma isikukoodi ja nõustus kirjaliku

töövõtulepingu sõlmimisega. 27. augustil 2020 sõlmiti töövõtuleping nr. 20/4. Nimetatud

lepingu alusel pidi kostja panema kokku mööblit ühel ehitusobjektil ja hageja pidi selle eest

tasuma sularahas 240 eurot (220 eurot tehtud tööde eest ja 20 eurot transport). Hageja täitis oma

lepingulise kohustuse ja maksis kostjale 27. augustil 2020 kokkulepitud 240 eurot sularahas.

Kostja esitas Facebookis avaldatud teates hageja kohta järgmised ebaõiged andmed:

1),,Töötasin nendega ja sain kuidagimoodi kätte viimase raha“.

Hageja leiab, et see väide ei vasta tegelikkusele, kuna lepingus kokkulepitud summa sai kostja

kätte lepingu sõlmimise päeval 27. augustil 2020.

2) „Palvele teha minuga lõpparve, hakati mult raha välja pressima, muuhulgas tegi seda Edgar

Jalonen!“

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg-e 1 tuleb kostja tegevust kvalifitseerida E. Jaloneni

isiklikele õigustele kahju tekitamisena. Kuna nimetatud isik on hageja töötaja ja esindaja,

mõjuvad ka tema vastu esitatud süüdistused hageja ärimainele.

3) "Ettevõtte omanik ignoreeris mistahes kaebuseid, kuni ma ei hirmutanud, et annan nad üles

maksuametile, vaid siis sain raha tagasi".

Kostja süüdistused Vladimir Paki (osaühingu seaduslik esindaja) suhtes kaebuste ignoreerimise

kohta on tema au ja ärimaine solvamine ning vastavalt VÕS § 1046 lg-e 1, tuleb kostja tegevust

kvalifitseerida Vladimir Pakile isiklikele õigustele kahju tekitamisena. Tema vastu esitatud

süüdistused mõjutavad hageja ärimainet.

4) Oma postituses saidil süüdistas kostja hagejat kostja vara omistamises ja sellele kahju

tekitamises. Hageja eitas kostja selliseid süüdistusi.

5) Kostja avaldas oma teates lugejaid eksitavaid andmeid. Samuti avaldas kostja üleskutse

potentsiaalsetele ettevõte klientidele ja töötajatele. Muuhulgas kirjutas kostja järgmist: "ARGE

USALDAGE NEID VALELIKKE INIMESI SELLEST ETTEVÕTEST JA KA ETTEVÕTET

ENNAST!" Kostja eristas antud tekstiosa jämedas kirjas.

Kostjaga sõlmiti ametlik töövõtuleping ja maksti ametlikult välja ka raha. Mõlemad faktid on

kinnitatavad vastavate dokumentidega.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja kinnitas hagile esitatud vastuses, et poolte vahel oli töösuhe. Hageja projektijuht

E. Jalonen pakkus kostjale tööd 6. juulil 2020. E. Jalonen selgitas, et tasumine töö eest toimub

sularahas. Kostja tegi kokkulepitud töö ära ja sai selle eest tasu. 17. juulil 2020 pöördud

E. Jalonen taas kostja poole ja pakkus tööd Haapsalus. Kostja nõustus pakutuga. Mõlemal korral

töölepingu üle ei arutatud. Hageja tasus kostjale töö eest sularahas. 17. augustil pakkus

E. Jalonen kostjale tööd Tabivere koolis. Kostja oli taas nõus ja alustas tööd 18. augustil 2020.

19. augustil 2020 selgus, et kostja on tööobjektil ebaseaduslikult. Tellija ütles lepingu hagejaga

üles, sest hageja ei tohtinud kasutada tellija nõusolekuta töö tegemisel kolmandat isikut. Kuna

tellija oli kostja tööga rahul, pakkus ta, et kostja võiks töö lõpetada. Tellija oli nõus töö eest

kostjale tasuma. Kostja nõustus pakutuga. 20. augustil 2020 teavitas hageja kostjat, et tööd ei

tehta enam ja objekt tuleb vabastada. Kuna kostja oli lubanud tellijale töö lõpetada, siis läks

kostja objektile tagasi. Sellepeale saatis E. Jalonen kostjale sõnumi ja nõudis 3000 euro tasumist.

Teised Tabivere objektil töötanud töölised said oma töötasu kätte kohe peale töö lõppu. Kostja

nõudis hagejalt tasu maksmist teostatud töö eest ja oma tööriista tagastamist, kuid hageja seda

ei teinud. 26. augustil või 27. augustil 2020 helistas kostja hageja esindajale ja palus tehtud töö

eest tasu. Hageja esindaja nõudis kostjalt isikuandmeid. Kostja esitas isikuandmed hageja

raamatupidajale ja sai selle tulemusena töötasu kätte.

4

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 3. septembri 2021 otsusega hagi ebaõigete andmete ümberlükkamise

ja kahjustava tegevuse lõpetamise nõudes rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Maakohus määras kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud 639 eurot 60

senti (sh km) ja mõistis selle hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja ning maksmisega viivitamise

korral viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maakohus märkis, et hagi esemeks on ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue (VÕS § 1047

lg 4). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kirjutas 21. septembril 2020 internetis

www.facebook.com/groups/idavirumaa järgmise sisuga kirja: „TÄHELEPANU Firma Vaiton

OÜ avaldab siin kirjutise selle kohta, et nad vajavad töötajaid! Ärge uskuge neid, need on veel

igavesed rotid! Töötasin nendega ja viimastel päevadel sain vaevu-vaevu kätte. Palvele minuga

lõpparve teha, hakkasid mult raha välja pressima, peamiselt Edgar Jalonen! Samuti ei saa kahe

kuu vältel tagasi oma tööriista, kuna sama tüübi autosse unustasin selle maha, ta ei ole seda

tagastanud. Firma omanik ignoreeris mistahes kaebuseid seni, kuni ma ähvardasin nad

maksuametisse kaevata, vaid siis sain raha tagasi, Töövahendi suhtes aga viitab brigadirile, kelle

nimi on märgitud antud kirjutises! Tuli pöörduda politseisse vara omistamise, muuhulgas vara

rikkumise paragrahvi järgi. ÄRGE USKUGE NEID VALELIKKE INIMESI SELLEST

FIRMAST JA MUUHULGAS KA FIRMAT.“

Samuti ei vaidle pooled selle üle, et sõlmisid perioodil 17. augustist kuni 20. augustini suulise

töövõtulepingu, mis vormistati kirjalikult tagantjärele 27. augustil 2020. Lepingu järgi oli kostja

töö sisuks mööbli kokkupanek. Poolte selgituste kohaselt asus tööobjekt Tabiveres. Töö tuli üle

anda tellijale akti alusel. Hageja tellijana kohustus tehtud töö eest tasuma kostjale 240 eurot.

Samal päeval kui leping vormistati, maksti kostjale välja ka töötasu. Hageja ei ole vaidlustanud,

et töövõtulepingu sõlmimisel ja kostjaga suhtlemisel on hagejat esindanud E. Jalonen, kes on

nõudnud oma sõnumivahetuses kostjaga 3000 euro tasumist. Samuti ei ole hageja vaidlustanud,

et kostja poolt esitatud väljavõte sõnumivahetusest toimus kostja ja E. Jaloneni vahel.

Maakohus leidis vastuseks hageja väidetele, mille ümberlükkamist hageja nõudis:

1) „Tunnistada ebaõigeks kostja väide, et kostja ei saanud õigeaegselt kätte oma töötasu.“

Maakohus leidis, et kostja esitatud Facebook postitustes esitatud väidetest saab aru selliselt, et

kostjal oli koostöö hagejaga. Kostja sai oma tasu töösuhte lõppedes kätte üksnes siis, kui oli ta

ähvardanud hagejat maksuametisse pöördumisega. Kostja palvele tasu välja maksta, hakati

temalt raha välja pressima, sh tegi seda E. Jalonen.

Maakohus tuvastas kohtule esitatud dokumentide ja poolte seisukohtadest tuleneva alusel:

- hageja ja kostja sõlmisid suulise töövõtulepingu, mille alusel kostja pani Tabivere koolis kokku

mööblit;

- tasu tehtud töö eest ja hüvitis sõidukulude eest oli kokku 240 eurot;

- leping vormistati kirjalikult tagantjärele 27. augustil 2020 ja samal päeval maksti kostjale

nimetatud summa välja;

- hageja ei vaidlustanud kostja väidet, et kostja sai nimetatud lepingu alusel teha tööd üksnes

18. augustist kuni 19. augustini ja 20. augustil nõudis hageja, et kostja lahkuks objektilt, s.o

töövõtuleping lõpetati ennetähtaegselt hageja nõudel;

- kohtule esitatud 21. augustil 2020 sõnumivahetuse tõlkest kostja ja hageja esindaja E. Jaloneni

vahel nähtub järgmine (tõlkes esineb rohkelt kirjavigu):

E.Jalonen kostjale :

„Nüüd sa pead meile raha, umbes 3000 eurot, annan sularahas või kirjutan sulle arve välja?

Sest lepingu allkirjastamise kolme isiku protssesis sa läksid ühele poole ja katkestasis kõik.“

Kostja vastab sama päeval:

„Need kirjad ma loen nagu väljapressimist, kuna lepingu katkestamise süü ei ole minu.

5

Failis 8 on näha, et ma palun maksta töö eest ( summa ,kus ei ole sees kütuse raha). Mille peale

Edgar ütles, et see raha läheb , et maksta nõudud 3000 euro eest.“

E.Jalonen kirjutab omakorda vastuseks:

„Ma teen sulle arve 3000 eurole, anna mulle enda e-mail.“

Sellele vastab kostja:

„ Peale seda kui sa lõppetasid meiega töö, ma teen mida tahan ja sul ei ole õigust minult

nõuda midagi. Ma tegin selle töö ära, maksa kinni ja pärast mingu küll kohtusse. 21 tunni ja

50 minuti eest + kütuse eest, kokku läbiräägitud makse eest on 235 eurot. Ma ei taha teha tööd

inimesega kes ei oska austada teiste inimeste tööd.“

E.Jalonen vastab omakorda arvutusega: „3000-235=2765.“

Seega maakohus tuvastas, et poolte vahel oli vaidlus töötasu suuruse ja väljamaksmise osas

alates 21. augustist 2020. Hageja lõpetas ennetähtaegselt kostjaga töövõtulepingu omal algatusel

ja pooled vaidlesid alates 21. augustist kuni 27. augustini töötasu suuruse ja selle välja maksmise

osas. Kostja kohustus töövõtjana kokku panema Tabivere koolis mööblit, hageja tellijana aga

kohustus maksma selle eest tasu. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja algatusel lõpetati

töövõtuleping kostjaga enne kokkulepitud töö lõpetamist. Teostatud töö osas ei ole hageja

kostjale pretensioone esitanud. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ütles kostjale lepingu üles 20.

augustil 2020, s.o kostja sai tööd teha üksnes kahel päeval 18 ja 19. augustil. Kuna hagejal

tellijana kostja tehtud töö osas pretensioone ei olnud, oli kostjal töövõtjana õigus nõuda

kokkulepitud tasu, mida ta ka töö lõppedes 20. kuni 21.augustil tegi. E. Jaloneni suhtlusviis

kostjaga peetud sõnumivahetuses võis viia kostja arvamusele, et hageja ei soovi talle tasu välja

maksta, süüdistades kostjat hageja ja kolmanda isiku vahelise töövõtulepingu lõpetamises.

Seega võis ka 21. septembri 2020 postitus tuleneda hageja esindaja kohatust käitumisest

sõnumivahetusel kostjaga.

Maakohus leidis, et hageja esimene nõue tuleb jätta rahuldamata.

2) Nõue „Tunnistada ebaõigeks kostja väide, et OÜ Vaiton või selle esindaja on välja pressinud

kostjalt raha.“

Kostja Facebooki postituse eestikeelsest tõlkest nähtub, et kostjalt raha väljapressimise kohta on

kostja märkinud: „Palvele minuga lõpparve teha, hakkasid mult raha välja pressima, peamiselt

Edgar Jalonen!“ Nimetatud postituse väitest saab aru, et kostja soovis töö lõppedes saada tasu

tehtud töö eest, kuid hageja lepingu poolena hakkas hoopis kostjalt raha nõudma, sh nõudis

kostjalt raha E. Jalonen. Kuna puudub vaidlus selle üle, et E. Jalonen esindas suhetes kostjaga

hagejat, siis E. Jaloneni ja kostja vahelisest sõnumivahetusest nähtub, et E. Jalonen on nõudnud

kostjalt 3000 euro tasumist motiivil, et kostja süü läbi katkes hageja leping kolmanda isikuga.

Oma vastuses E. Jalonenile selgitas kostja koheselt, et käsitleb E. Jaloneni nõuet

väljapressimisena. Hageja esindaja pidanuks seejärel selgitama kostjale, millest on 3000 euro

nõudmine kostjalt tingitud või vabandama kostja eest kohatu käitumise eest. Kuna hageja

esindaja seda ei teinud, siis tingiski hageja esindaja käitumine kostja postituse, kus kostja märkis

„Palvele minuga lõpparve teha, hakkasid mult raha välja pressima … .“ Antud juhul ei käsitlenud

maakohus postituse tõlkes ja hagis märgitud „väljapressimist“ karistusseadustiku § 214 mõistes

väljapressimise kui süüteona.

Hageja teine nõue tuleb jätta rahuldamata.

3) Nõue „Tunnistada ebaõigeks kostja väiteid, et OÜ Vaiton on ignoreerinud kostja kaebuseid

ja maksis raha välja alles siis, kui kostja oli teda hirmutanud, et teavitab sellest maksuametit.“

Kostja Facebooki postituse eestikeelsest tõlkest nähtub, et kostja on kaebuste ignoreerimise ja

raha väljamaksmise kohta märkinud: „Firma omanik ignoreeris mistahes kaebuseid seni, kuni

ma ähvardasin nad maksuametisse kaevata, vaid siis sain raha tagasi.“

6

Maakohus tugines juba varem tuvastatule. Hageja esindaja käitumine kostjaga suhtlemisel ei

olnud kooskõlas hea tavaga, mis eeldab lepingulistes suhetes ja vaidlustes lepingu täitmise üle

viisakat käitumist. Maakohus jättis kolmanda nõude rahuldamata.

4) Nõue „„Tunnistada ebaõigeks kostja väide, et OÜ Vaiton on omastanud kostja vara ja

tekitanud kostjale kahju.“

Maakohus märkis, et Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-21-4433, kus kostja esitas hagi

hageja vastu talle kuuluva tööriista (trelli) välja andmiseks ja kahju hüvitamiseks. Hagiavalduses

on märgitud samad asjaolud, mis on kostja vastuses, st kostja unustas hageja esindaja autosse

talle kuuluva tööriista ja vaatamata hageja esindajaga peetud sõnumivahetusele ei ole tal

õnnestunud tööriista tagasi saada. Seega kostja postituses esitatud väiteid ei saa lugeda

ebaõigeteks. Hageja esindajaga peetud sõnumivahetusest nähtub, et nende käes on tõesti kostja

trell (kostja ja E. Jaloneni sõnumivahetus perioodil 22. oktoobril 2020 kuni 27. oktoobrini 2020).

Maakohus oli seisukohal, et nimetatud nõue tuleb jätta rahuldamata.

5) Nõue lükata ümber kostja postituses olev väide „Ärge usaldage neid valelikke inimesi sellest

ettevõttest ja ka ettevõtet ennast!“

Maakohus leidis, et antud väite puhul ei ole tegemist faktväitega, mille ümberlükkamist saab

vastaspool nõuda, vaid kostja väärtushinnanguga kostja ja tema esindaja tegevuse suhtes.

Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus eelnimetatud nõude rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas 5. oktoobril 2021 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub

tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi. Hageja palub jätta

menetluskulud kostja kanda.

Hageja leiab, et maakohus ei suhtunud poolte esitatud dokumentidesse ja selgitustesse vajaliku

tähelepanuga. Eelneva tulemusel tuli maakohus ekslikele järeldustele osas, mis puudutab

pooltevahelisi suhteid. Tegelikkusele ei vasta maakohtu järeldus, et poolte sõlmitud

töövõtuleping nr. 20/4 puudutas tööd Tabivere koolis. Töövõtulepingu tekstist tuleneb selgelt,

et tööde koht ei ole Tabivere kool. Samuti ei vasta tegelikkusele järeldus, et algselt suulises

vormis sõlmitud töövõtuleping oli lõpetatud enneaegselt. Oma järelduste kinnitamiseks osutas

maakohus poolte kirjavahetusele Facebookis, kuid kohtu käsutuses olevast kirjavahetusest

maakohtu järeldust ei tulene.

Kostja lõpetas töö 19. augustil 2020 seoses töö täitmisega. Kostja teatas töövõtulepingu

sõlmimiseks oma andmed alles 27. augustil 2020. Samal päeval sõlmiti temaga ka

töövõtuleping nr. 20/4 ja kostjale tasuti 240 eurot. Hageja täitis oma kohustused kostja ees.

Hageja ei ole viivitanud töötasu väljamaksmisega. See omakorda lükkab ümber maakohtu

järelduse, et poolte vahel oli vaidlus töötasu suuruse ja väljamaksmisega alates 21. augustist

2020. Hageja selgitab, et 21. kuni 27.augustini ei olnud poolte vahel erimeelsuseid kostja tehtud

töö ja selle tasumise osas. Maakohtu käsutuses olevad dokumendid kinnitavad, et kostjale

maksti tema poolt tehtud töö eest viivitamatult peale kõikide dokumentide vormistamist.

Kostja kinnitab, et hageja ei tahtnud talle maksta tema töö eest ning vastuseks kostja nõudele

maksta talle tasu tehtud töö eest, hakkas temalt välja pressima 3000 eurot. Maakohus märkis,

et nimetatud fakt on tõendatud. Hagejale jääb arusaamatuks, mille alusel maakohus luges selle

väite tõestatuks. Kohtule esitatud kirjavahetusest tuleneb, et E. Jalonen teatas, et hagejal on

nõuded kostja vastu ja süüdistab viimast ebaausas konkurentsis. Nimelt oli kostja teadlik, et

hageja tahab saada tellimust Tabivere koolis koolimööbli kokkupanemise ja paigaldamise

töödele. Kuna kostja juba tegi sellist tööd hageja jaoks, pakkus viimane oma teenuseid otse

peatöövõtjale. Kostja tegevuse tulemusel kaotas hageja lepingu ja sissetuleku, mis oleks läinud

maksma 3000 eurot. Tegemist ei ole seadusvastase tegevusega või väljapressimisega, kui

7

hageja teavitas kostjast ebaseaduslikust tegevusest ja hoiatas kostjat pöördumisega õiguste

kaitseks kohtusse. Kostja ei ole esitanud kohtule enda väidete tõendamiseks tõendeid. Kostja

tegevuse tulemusena kaotas hageja kasuliku tellimuse. Kostja tegeles ebaausa konkurentsiga

ning vastuolus hea usu põhimõttega. Tema tegevus aga ei ole kuidagi seotud töötasu

väljamaksmise viivitamisega.

Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega hageja nõuete hindamise osas. Samuti on ebaõiged ja

tegelikkusele mittevastavad kohtu järeldused kostja väidete tõenäosuses osas.

1) „… OÜ Vaiton on ignoreerinud kostja kaebuseid ja maksis raha välja alles siis, kui kostja

oli teda hirmutanud, et teavitab sellest maksuametit.” Maakohus jättis selle nõude rahuldamata.

Kostja pidas kirjavahetust vaid E. Jaloneniga. Kostja on esitanud ajavahemikus 21. augustist

kuni 27. augustini 2020 ainult ühe teate E. Jalonenile kostja töö eest maksmise teemal ja seda

21. augustil 2020. Peale seda ei ole kostja kordagi pöördunud E. Jaloneni poole või otse OÜ

Vaiton poole nõudega talle raha maksta. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi dokumenti, mis

tõendaks väiteid, et kostja oleks korduvalt pöördunud firma juhi poole ja tema pöördumisi

ignoreeriti. Tõenditest on näha, et kirjavahetus kostjal toimus eranditult vaid E. Jaloneniga ja

ajavahemikul 21. augustist kuni 27. augustini 2020 ei teatanud kostja viimasele kordagi

kavatsusest pöörduda maksuametisse.

Kostja kirjutab enda 21. augusti 2020 teates E. Jalonenile, et talle tuleb maksta keskeltläbi

kokku lepitud palka 235 eurot. Töövõtulepingu nr. 20/4 alusel pidi kostja saama 240 eurot.

Kuni 18. augustini 2020 hageja ja kostja vahel mingeid kokkuleppeid ja lepinguid ei sõlmitud.

Niisiis oma 21. augustil 2020 teates teatas kostja E. Jalonenile teisest sõlmitud kokkuleppest,

millest hageja ei teadnud ja milles ei osalenud. Sel juhul puudutas kostja 21. augusti 2020 nõue

isiklikult E. Jaloneni.

Asja materjalide kohasel ja tähelepanelikul uurimisel oleks maakohus pidanud pöörama

tähelepanu eelnimetatud ilmsetele vasturääkivustele.

2) „Tunnistada ebaõigeks kostja väide, et OÜ Vaiton on omastanud kostja vara ja tekitanud

kostjale kahju.“

Maakohus jättis väite rahuldamata osutades tsiviilasja 2-21-4433 materjalidele. Maakohus

osutas kostja avaldusele teise asja raames ja kohtuotsust selles asjas ei ole tehtud. Fakti, et kostja

trell on hageja valduses, ei ole kohtu poolt veel tuvastatud. Kohtule esitatud kirjavahetusest on

näha, et kostja hakkas trelli tagastamist nõudma alles 2020 oktoobrist st kuu aega peale

Facebookis kuulutuse avaldamist. Teadetest tuleneb, et E. Jalonen pakkus kostjale korduvalt

trelli tagastamist ja kostja ise keeldus trelli tagasi võtmast. Kui trell asub E. Jaloneni juures,

miks ei saa kostja seda enam kui aasta jooksul ära võtta. Puuduvad tõendid, et kostja poolt

avaldatud töövahend kuulub kostjale.

3) “Ärge usaldage neid valelikke inimesi sellest ettevõttest ja ka ettevõtet ennast!”

Maakohus oleks pidanud kostja seda väidet vaatlema koos teatega. Oma olemuselt on see

postituses järeldus, mis teeb kokkuvõtte kostja avaldustest. Tegemist on kostja konkreetse

väitega. Kuna kostja ise ei esitanud ühtegi tõendust selle kohta, et nimetatud väide vastab

tegelikkusele, tuleb seda pidada valelikuks.

Kostja ei tõendanud ühtegi tema poolt hageja suhtes esitatud süüdistust.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

Kostja hinnangul on maakohus analüüsinud kõiki tsiviilasjas esitatud seisukohti ja tõendeid

ning jõudnud õigele järeldusele. Hageja on esitanud apellatsioonkaebuses uusi ja üllatuslikke

vastuväiteid. Maakohus on õigesti välja toonud, et poolte selgituste kohaselt asus tööobjekt

Tabiveres. Maakohtu viidatud tõenditest nähtub üheselt, et hageja lõpetas kostjaga

8

töölepingulised suhted enne kui kostja oli jõudnud oma töö lõpetada. Hageja ainukeseks

argumendiks terve menetluse kestel oli, et E. Jaloneni tegevust ei saa hagejale omistada,

mistõttu kostja poolt esitatud väiteid ei vasta tõele.

Kostja juhib tähelepanu, et töö eest tuleb tasuda kui töö on tehtud, mitte kui töövõtuleping on

allkirjastatud. Seega oli töötasu sissenõutav juba alates 20. augustist 2020.

Sõna „väljapressimine“ osas märgib kostja, seda kasutatakse kõnekeeles tihti ning selle

tähendus ei ole ainult KarS § 214 sätestatud süütegu, vaid see tähendab millegi nõudmist, ilma

et isikul oleks selle nõudmiseks õigus. Täpselt seda E. Jalonen hageja esindajana ka tegi.

Kostja on menetluse jooksul selgitanud, et pöördus hageja juhatuse liikme poole telefoni teel

ning nõudis raha maksmist ja andis teada, et kui hageja talle väljateenitud tasu ei maksa, siis

pöördub kostja maksuameti poole. Seepeale otsustas hageja, et enne tema töötasu ei maksa, kui

töövõtuleping on allkirjastatud. Enne töövõtulepingu alusel tehtud tööd tegi kostja hagejale töid

lepingut allkirjastamata ja sai töö eest tasu sularahas. Eluliselt on usutav, et maksuametiga

hirmutamise peale hageja lõpuks reageeris.

Maakohus ei ole eksinud osundades kostja vara ja tekitatud kahju väite rahuldamata jätmisel

tsiviilasjale 2-21-4433. Kostja esitas käesolevas asjas vastuhagi, mille maakohus eraldi

menetlusse võttis ning milles menetlus käib. Kostja viitas korduste vältimiseks oma seisukohas

ka vastuhagile, mistõttu on ka vastuhagis toodud põhjendused ja tõendid käesoleva tsiviilasja

juures ning maakohtul oli võimalus ja kohustus eeltoodud seisukohti ja tõendeid analüüsida.

Asjaolu, et E. Jalonen tegutses hageja esindajana tuleneb nii asjaolust, et E. Jalonen pakkuks

hagejale tööd, mille eest tasus hageja kui ka asjaolust, et E. Jalonen suhtles hagejaga Vaiton

Ehitus nimeliselt e-posti aadressilt ning viitas nii mõnelgi korral ettevõttele. Hageja vastutab

E. Jaloneni tegevuse eest.

Kostja hinnangul ei ole tegemist väite „Ärge usaldage neid valelikke inimesi sellest ettevõttest

ja ka ettevõtet ennast!” näol faktiväitega, mis oleks kontrollitav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1

alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad hageja kanda.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda TsMS § 654 lg 6 alusel

neid kõiki.

7. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole asjas tõendeid

hinnates menetlusõigust rikkunud. Vaatama kohtu mitmekordsetele selgitusele on hageja kohtu

abil sõnastanud oma lõpliku nõude alles 22. märtsi 2021. a kohtuistungil. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus menetluses pigem ületanud oma selgituskohustuse piire, asudes hagejat

tema nõude esitamisel ja selle formuleerimisel abistama.

Hageja esitas kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude. Pooled ei vaidle, et kostja

kirjutas 21. septembril 2020 interneti grupis www.facebook.com/groups/idavirumaa teate.

Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta hageja maakohtu poolt tuvastatut, mille kohaselt on selles

teates sisalduvateks kostja väideteks, mille ümberlükkamist ja ebaõigeks tunnistamist hageja

nõuab:

1) kostja ei saanud õigeaegselt kätte oma töötasu.

2) OÜ Vaiton või selle esindaja on välja pressinud kostjalt raha.

9

3) OÜ Vaiton on ignoreerinud kostja kaebuseid ja maksis raha välja alles siis, kui kostja oli teda

hirmutanud, et teavitab sellest maksuametit.

4) OÜ Vaiton on omastanud kostja vara ja tekitanud kostjale kahju.

5) „Ärge usaldage neid valelikke inimesi sellest ettevõttest ja ka ettevõtet ennast!“

Hageja on kogu menetluses tuginenud kostja poolt avaldatule kui ebaõigetele andmetele (seega

kontrollitavatele, kohtumenetluses tõendatavatele) ja väidetele. VÕS § 1047 lg 4 sätestab, et

ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt

isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata

sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kuigi kostja postitusest ei tulene hageja

taotletud väited sõna-sõnalt, saab kostja avaldatud tekstist hageja poolt esitatud väiteid

järeldada.

Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli suvel 2020 sõlmitud erinevaid kokkuleppeid, mille

kohaselt kostja täitis hageja poolt antud ülesandeid. Hagejat esindas E. Jalonen, kes võttis

hagejaga töö pakkumise eesmärgil ühendust. Kostja pidi saama töö eest tasu.

Hageja ole varasemas menetluses selgelt tuginenud sellele, et E. Jalonenil ei oleks olnud õigust

hagejat esindada ning kirjavahetus E. Jaloneni ja hageja vahel ei puuduta hageja ja kostja

vahelist suhet. Hageja ei ole menetluses väitnud, et kostjaga oleks võtnud kontakti lepingu

sõlmimise osas hageja teised töötajad. Vastupidi, hageja on otseselt menetluses toonud esile, et

E. Jalonen on hageja esindaja (I kd, tl 51). Ringkonnakohus jätab tähelepanuta TsMS § 652 lg

4 alusel hageja apellatsioonkaebuse väite, mille kohaselt eksisteerisid kaks kokkulepet, üks

hageja ja kostja ning teine kostja ja E. Jaloneni vahel. Õiguslikult põhjendamata on hageja

väited, mille kohaselt oleks kostja pidanud oma nõuetega pöörduma hageja, mitte E. Jaloneni

poole.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et praeguses menetluses ei oma

kostja tegevuse õigusvastasuse hindamisel tähtsust see, kas poolte vahel oli sõlmitud töö- või

töövõtuleping, samuti töö tegemise asukoht. Hageja esitatud nõue ei ole seotud ka töösuhte

lõpetamise ajaga.

Kostja on menetluses tõendanud, et tema ja hageja vahel oli kirjavahetus tasu saamise kohta,

samuti seda, et hageja esindaja nõudis kostjalt 3000 euro tasumist (I kd, tl 80jj). Hageja ei ole

menetluses sellele vastu vaielnud. Hageja 9. aprilli 2021. a menetlusdokumendi kohaselt teatab

hageja esindaja E. Jalonen „kostjal tuvastamata isiku või ettevõtte ees olevast võlast summas

3000,00eur“. Ringkonnakohtu hinnangul võib hageja sõnastusest aru saada, et hageja on

rahalise nõude kostja vastu esitanud. Ka apellatsioonkaebuses kinnitab hageja, et ta heitis

kostjale ette ebaseaduslikku tegevust. Apellatsioonkaebuse p-s 4.1.1.tsiteerib hageja kostja

21. augusti 2020. a teadet, millest tuleneb üheselt, et kostja on hagejalt tasu nõudnud. Kas kostja

pöördus hageja poole tasu nõudega ühel või mitmel korral ei ole kostja tõendamiskoormise

täitmise puhul oluline. Hageja ei ole vaidlustanud seda, et pooled suhtlesid omavahel ka telefoni

teel.

Kostja on tõendanud, et tema ja hageja vahel on vaidlus kostja vara tagastamise üle. Nimetatut

tõendab kirjavahetus hageja esindaja ja kostja vahel, millele hageja ka ise apellatsioonkaebuses

viitab. Hageja kinnitab apellatsioonkaebuses, et kostjale kuuluv tööriist on hageja valduses.

Seega on kostja menetluses oma tõendamiskoormise täitnud. Poolte vahel oli vaidlus tehtud töö

eest tasu maksmise osas, kostja on hagejale kirjades heitnud ette tasu mittemaksmist, hageja on

nõudnud kostjalt raha tasumist.

Maakohus on õigesti leidnud, et kostja väide: „Ärge usaldage neid valelikke inimesi sellest

ettevõttest ja ka ettevõtet ennast!“ ei ole faktiväide, mille tõesust saaks menetluses kontrollida

ka siis, kui seda vaadelda kostja poolt avaldatu kontekstis.

10

8. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus muuta

menetluskulude jaotust maakohtu menetluses.

Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus

jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Viru Maakohus andis kostjale 15. veebruari 2021. a määrusega riigi õigusabi tasu ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta. Ringkonnakohus määras 9. veebruari 2022. a

määrusega ringkonnakohtu menetluses kostjale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulu suuruseks

356 eurot 40 senti (koos käibemaksuga).

TsMS § 190 lg 5 teise lause kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille tasumisest kostja on

vabastatud või mida kostja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamata või läbi vaatamata

jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi

rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude

kandmisel.

Seega tuleb hagejalt mõista kostjale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud riigi tuludesse välja.

Riigituludesse välja mõisted kulu tuleb hagejal tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse

jõustumisest arvates (TsMS § 179 lg 5). Menetluskulude tasumisega viivitamise korral on

hageja kohustatud tasuma viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke