3-21-2452/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

17.02.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2452

Haldusasi

X kaebus tühistada Saku valla 20.03.2021 väljastatud

ehitusluba nr 2012271/07665

Menetlusosalised

Kaebaja - X, volitatud esindaja Indrek Repnau

Vastustaja - Saku vald, seaduslik esindaja vallasekretär

Siiri Raagmets

Kolmas isik - Aktsiaselts Saku Maja, volitatud esindaja

vandeadvokaat Indrek Lillo

Menetlustoiming

Kaebuse tähtaegsuse hindamine, ennistamise taotluse

lahendamine, menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lugeda kaebus mittetähtaegseks.

2. Jätta kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

3. Lõpetada haldusasja nr 3-21-2452 menetlus.

4. Tagastada kaebajale kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot.

5. Mõista Xlt Aktsiaselts Saku Maja kasuks välja menetluskulud summas 1170 eurot.

Ülejäänud osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest (halduskotumenetluse seadustik (HKMS) § 71 lg 6, § 155 lg 5, § 203 lg

1, § 204 lg 1). Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saku Vallavalitsuse 17.03.2020 korraldusega nr 168 „Ehitusloa andmine kõrvaltingimusega“

anti ehitusload Kiisa ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni 2. piirkonna veetorustiku ja

ühiskanalisatsiooni rajamiseks. Ehitusload hõlmasid teiste seas ka Kiisa alevikus asuvaid

Kiisapalu ning Maasoola teid. Korralduse alusel väljastati 20.03.2021 ehitusluba nr

2012271/07665 ühiskanalisatsiooni rajamiseks.

2. Ehitustööde käigus paigaldati 2021. aasta augustis Harju maakonnas, Kiisa alevikus asuvale

Kiisapalu teele (katastritunnus 71801:001:2036), Maasoola tee 10 kinnisasja vahetusse lähedusse

reoveepumpla RP Maasoola.

3. Maasoola tee 10 (katastritunnus 71811:006:0100) kinnisasja omanik X esitas 27.10.2021

2(5)

Tallinna Halduskohtule kaebuse Saku valla tegevuse, s.o Harju maakonnas, Kiisa alevikus,

Maasoola tee 10 kinnisasja juurde reoveepumpla RP Maasoola rajamise, õigusvastasuse

tuvastamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub

esialgse õiguskaitse korras peatada Maasoola tee 10 kinnisasjas juures asuva reoveepumpla RP

Maasoola edasine ehitus ja keelata reoveepumpla RP Maasoola kasutuselevõtt kuni asjas tehtava

kohtulahendi jõustumiseni.

4. Tallinna Halduskohus jättis 04.11.2021 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata ning kaebuse käiguta. Kohus andis kaebajale tähtaja kaebuse nõude täpsustamiseks.

5. Kaebaja esitas 15.11.2021 Tallinna Halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse.

Kaebaja sai vastustaja 17.03.2020 korralduse nr 168 ja selle alusel 20.03.2020 väljastatud

ehitusloa 2012271/07665 kätte 03.11.2021, kui vastustaja esitas vastuse koos lisadega kohtule.

Sellest algas ehitusloa vaidlustamise tähtaeg ning kaebaja taotleb ehitusloa vaidlustamise tähtaja

ennistamist.

Haldusaktist teadasaamiseks sätte tähenduses tuleb lugeda hetk, mil isikul on reaalne võimalus

haldusakti sisuga tutvuda. Kaebajat ei olnud kaasatud haldusakti andmise menetlusse. Samuti ei

teavitanud vastustaja kaebajat ehitusloa menetlusest.

Kaebaja asus koheselt, kui selgus, et reoveepumpla rajatakse Maasoola tee 10 krundi aia taha,

aktiivsesse suhtlusesse vastustaja, kolmanda isiku, ehitaja ja projekteerijaga selgitamaks

reoveepumpla praeguse asukoha vastavust kõikidele seaduse nõuetele. Kaebaja oli teadmises, et

reoveepumpla rajatakse teise kohta, kus pumpla asetsemine ei ole vastuolus õigusaktidega

kehtestatud nõuetele. Toimunud suhtluse käigus ei esitanud ükski eelnimetatud isikutest

kaebajale teda puudutavaid haldusakte. Kaebajale edastati valikuliselt dokumente üksnes kaebaja

tungival nõudmisel. Esineb põhjendatud alus vastustaja poolt 20.03.2020 väljastatud ehitusloa

2012271/07665 vaidlustamise tähtaja ennistamiseks.

6. Tallinna Halduskohus võttis 29.11.2021 määrusega kaebuse menetlusse nõudes tühistada Saku

valla 20.03.2021 väljastatud ehitusluba nr 2012271/07665 ning tagastas kaebuse nõudes

tuvastada Saku valla tegevuse, s.o Harju maakonnas, Kiisa alevikus, Maasoola tee 10 kinnisasja

juurde reoveepumpla RP Maasoola rajamise, õigusvastasus. Lisaks andis kohus vastustajale ja

kolmandale isikule tähtaja kaebuse tähtaegsuse ning ennistamise taotluse osas seisukohtade

esitamiseks.

7. Vastustaja esitas 28.12.2021 seisukoha, milles leidis, et kaebus ei ole tähtaegne, palus jätta

kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetada haldusasja menetlus.

Vastustaja ei ole 17.03.2020 korraldust nr 168 ega selle alusel 20.03.2020 antud ehitusluba nr

2012271/07665 kaebajale teatavaks teinud, kuna vastustaja ei käsitlenud kaebajat ehitusloa

andmise menetluses menetlusosalisena. Kaebaja ei olnud ehitusloa adressaat ja ehitusluba ei

puudutanud kaebaja õigusi ega kohustusi. Kuna tegemist on haldusaktiga, mida ei ole kaebajale

teatavaks tehtud, kuid millest on kaebaja muul viisil teada saanud, siis tuleb kaebetähtaja

määramisel lähtuda HKMS § 46 lg-st 7. Vastustajale teadaolevalt toimusid reoveepumpla

ehitustööd 2021. a augusti lõpus ja kaebaja sai ehitustöödest hiljemalt 30.08.2021 teada. Kaebaja

pidi eeldama, et ehitustööd toimuvad vastustaja poolt antud ehitusloa alusel.

HKMS §-st 46 lg 7 tulenevaks mõistlikuks kaebetähtajaks võib pidada kahte kuud. Käesolevas

asjas ei ole kaebaja ei pöördunud vastustaja poole ehitusloa väljanõudmiseks. Kaebaja esitas

käesolevas asjas kaebuse 2,5 kuu möödumisel, mistõttu tuleks kaebetähtaeg lugeda möödunuks.

Kaebaja on esitanud taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, kuid ei ole kaebaja toonud taotluses

välja asjaolusid, mis annaksid alust tähtaja ennistamiseks. Kaebaja mittekaasamine haldusakti

andmise menetlusse ei saa olla aluseks kaebetähtaja ennistamisele. Tegelikkusele ei vasta

3(5)

kaebaja väide, et ta olevat olnud teadmises, et reoveepumpla rajatakse teise kohta. Kaebaja

30.08.2021 ja 02.09.2021 e-kirjadest nähtub selgelt, et kaebaja ei ole nõus reoveepumpla

asukohaga. Seega ei saa ka kaebaja väidetav ekslik teadmine olla aluseks kaebetähtaja

ennistamisele.

8. Kolmas isik esitas 29.11.2021 seisukoha, milles samuti leidis, et kaebus ei ole tähtaegne, palus

jätta kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ning lõpetada haldusasja menetlus.

23.-25.08.2021 toimusid ehitustööd vaidlusaluse reoveepumpla paigaldamiseks. Kaebaja sai

paigaldamisest teada hiljemalt 26.08.2021, mil kirjutas sellega seoses järelevalvet teostanud

insenerile e-kirja. Sellega seoses pidi kaebaja ka eeldama, et ehitusluba on vastustaja poolt

väljastatud. Kaebaja on Facebooki grupis „Ehituses tehtud vead ehk reaalsed vead ehituses“

teinud 28.08.2021 postituse, milles on püsitanud küsimuse, kes vastutab selle eest, kui

reoveepumpla paigaldati maaomanikega kokkulepitud koha asemel kellegi hoone kõrvale, kuigi

nõutud vahemaal on vähemalt 10 m. Esimeses kommentaaris on kaebajale selgitatud, et ehitusloa

väljastab ja ehitamise üle teeb järelevalvet KOV. Vastavale kommentaarile on kaebaja vastanud:

„Ehitusloa ilmselt väljastas, järelevalvet ilmselt ei tee, aga kuidas see meid aitab? …“.

Teatavaks tegemata haldusakti puhul võib lugeda mõistlikuks tühistamiskaebuse esitamise

tähtajaks kaks kuud, millest üks kuu kulub haldusakti väljanõudmiseks ja 30 päeva kulub

kaebeõiguse kasutamise või mittekasutamise vahel valiku langetamiseks, kaebuse esitamiseks

vajalike toimingute tegemiseks ning kaebuse koostamiseks. Ka käesolevas asjas oleks kaebaja

pidanud kuu aja jooksul reoveepumpla ehitustöödest teadasaamisest tegema toimingud, mis olid

vajalikud ehitusloa väljanõudmiseks ja seejärel oleks kaebajal olnud 30 päeva kaebeõiguse

kasutamise või mittekasutamise vahel valiku langetamiseks, kaebuse esitamiseks vajalike

toimingute tegemiseks ning kaebuse koostamiseks. Kuna kaebaja esitas kaebuse ehitusloa

tühistamise nõude alles 15.11.2021, siis on kaebaja ebamõistlikult viivitanud tühistamiskaebuse

esitamisega ja kaebetähtaeg tuleb HKMS § 46 lg 7 kohaselt lugeda möödunuks.

Kaebaja kaasamata jätmine ehitusloa andmise menetlusse ei ole aluseks kaebetähtaja

ennistamisele olukorras, kus kaebaja oli ehitusloa andmisest teada saanud ja tal oli võimalus

ehitusluba välja nõuda ja sellele kaevata. Kaebaja kirjavahetusest järelevalve inseneriga

nähtuvalt on kaebaja esitanud piisavalt detailseid küsimusi, mis annab alust eeldada, et kaebaja

omab mõningaid teadmisi ehitusalal. Hoolimata sellest ei ole kaebaja ehitusluba küsinud, ehkki

hiljemalt 28.08.2021 eeldas kaebaja ehitusloa olemasolu. Kaebetähtaega ei pea teatavaks

tegemata jäetud haldusakti puhul tingimata ennistama.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebaja väitel sai ta vaidlustatud ehitusloaga tutvuda pärast seda, kui vastustaja esitas selle

03.11.2021 käesolevas menetluses kohtule. Kaebaja hinnangul algab nimetatud kuupäevast

ehitusloa vaidlustamise tähtaeg. Teised menetlusosalised ei ole väitnud, et oleksid varem

kaebajale vaidlustatud ehitusloa kätte toimetanud. Siiski on nii vastustaja kui kolmas isik

seisukohal, et kaebaja oli juba varem ehitusloa väljastamisest teadlik, mistõttu kohaldub

kaebetähtaja hindamisel HKMS § 46 lg 7. Nimetatud sätte kohaselt loetakse kaebetähtaeg

möödunuks, kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on

haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis-

või kohustamiskaebuse esitamisega.

10. Riigikohus on 16.06.2021 määruses nr 3-20-999 (p 19) enda praktikat kokku võttes

selgitanud, et kui haldusakti pole isikule teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et

on olemas teda puudutav haldusakt, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme

selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada

kõigepealt aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike

toimingute tegemiseks, ning pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist peab isik haldusakti

4(5)

vaidlustama tavapärase 30-päevase tähtaja jooksul. Kaebuse esitamise tähtaega ei loeta

möödunuks, kui isik on teatavaks tegemata haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud ja

seejärel 30 päeva jooksul kaebuse esitanud (HKMS § 46 lg 7). Riigikohus on haldusakti

väljanõudmise mõistlikuks ajaks pidanud umbes üht kuud (määrus nr 3-3-1-23-07, p 12).

11. Reoveepumpla, mis kaebaja väitel tema õigusi rikub, paigaldati vaidlustatud ehitusloa alusel

perioodil 23.-25.08.2021. Hiljemalt 26.08.2021 oli kaebaja selle paigaldamisest teadlik, kuivõrd

on sel kuupäeval e-kirjas kirjutanud reoveepumpla uuest asukohast (kolmanda isiku 30.12.2021

seisukoha lisa nr 2). Lisaks on kaebaja 28.08.2021 Facebooki grupis „Ehituses tehtud vead ehk

reaalsed vead ehituses“ teinud postituse (kolmanda isiku 30.12.2021 seisukoha lisa nr 4)

reoveepumpla valesti paigaldamise eest vastutaja leidmiseks. Selle postituse kommentaaris on

selgitatud, et ehitusloa väljastab ja järelevalvet teostab kohalik omavalitsus. Kaebaja on sellele

kommentaarile vastanud, et kohalik omavalitsus ilmselt väljastas ehitusloa. Seega oli kaebaja

selleks ajaks teadlik, et teda häiriva tegevuse aluseks on ehitusluba. Kolmas isik väidab, et

eelmainitud kommentaarid on postitatud postitusega samal päeval. Kohtule esitatud tõendilt

kommentaari täpset kuupäeva ei nähtu, kuid kuvatõmmise andmetest nähtuvalt on kommentaarid

lisatud hiljemalt septembri alguses.

12. Kaebaja selgitab, et asus pärast reoveepumpla rajamise märkamist aktiivsesse suhtlusesse

vastustaja, kolmanda isiku, ehitaja ja projekteerijaga selgitamaks reoveepumpla praeguse

asukoha vastavust kõikidele seaduse nõuetele, kuid talle ei esitatud selle käigus teda puudutavaid

haldusakte. Kaebaja poolt kohtule esitatud kirjavahetusest ei nähtu, et kaebaja oleks vastustajalt

või kelleltki teiselt taotlenud asjakohase ehitusloa edastamist. Seega ei ole kaebaja ise astunud

mõistlike samme haldusaktiga tutvumiseks. Ehitamisloa tühistamisnõue tuleb lugeda esitatuks

27.10.2021 (HKMS § 49 lg 1) ehk umbes 2 kuud pärast seda, kui kaebaja pidi olema ehitusloa

andmisest teada saanud.

13. Kohtupraktikas tuleb eristada aega, mis kulus haldusakti väljanõudmiseks ning sellest alates

kulunud aega kohtusse pöördumiseks. Kaebaja ei ole ehitusloaga tutvumiseks samme astunud.

Alles kohus juhtis ta tähelepanu vajadusele ehitusluba vaidlustada. Seejuures oli kaebaja aga juba

2 kuud enne kaebust teadlik, et ehitusluba peab olema väljastatud ning oli ka teadlik viisist,

kuidas see tema hinnangul tema õigusi rikkus. Kaebaja ei ole esitanud mõjuvat põhjust, miks

ehitusloa vastustajalt välja nõudmine oleks takistatud olnud. Kuivõrd kaebaja ei ole astunud

samme vaidlustatud ehitusloaga mõistliku aja jooksul tutvumiseks ning viivitas seega sellega

ebamõistlikult, ei saa kaebust tähtaegseks pidada. Seega on kaebaja rikkunud kaebetähtaega.

14. Kaebaja on esitanud ka kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja selgitustest ei nähtu

kohtule mõjuvat põhjust HKMS § 71 mõttes kaebetähtaja ületamiseks. Pelgalt asjaolu, et

vastustaja ei edastanud omal algatusel kaebajale vaidlustatud ehitusluba, ei ole mõjuv põhjus

kaebetähtaja ületamiseks. Kokkuvõttes ei nähtu kohtule asjaolusid, millest tingituna oleks

vabandatav kaebuse hilinenult esitamine ning seega põhjendatud kaebetähtaja ennistamine.

Niisiis jätab kohus kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

15. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise

korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja

menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuna

kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus haldusasja

menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Menetluse lõpetamine tähendab, et kaebajal ei ole enam

õigust samasisulise kaebusega kohtusse pöörduda (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).

16. Kaebaja on kaebuse esitamisel kohtule tasunud riigilõivu 15 eurot. HKMS § 104 lg 5 kohaselt

tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Seega

tuleb kaebajale käesolevas haldusasjas kaebuselt tasutud riigilõiv tagastada.

17. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi

5(5)

vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti.

Vastavalt HKMS § 108 lg-le 8 hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda

isiku kulud tema enda kanda. Vastustajal ei ole saanud tekkida väljamõistetavaid

menetluskulusid. Kolmas isik on aga taotlenud kaebajalt menetluskulude summas 2340 eurot

väljamõistmist seoses 18 tunni ulatuses õigusabikuludega.

18. HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Arvestades kohtuasja mahtu (sh eelkõige seda, et kohus lõpetab asja menetluse

enne seda, kui on küsinud isegi vastust kaebusele) ja keerukust, peab kohus kolmanda isiku

õigusabikulusid ülepaisutatuteks. Kolmas isik on asjas esitanud üksnes seisukoha kaebaja

esialgsele õiguskaitse taotlusele (kokku 4 lk, millest sisulised väited umbes 2 lk) ning seisukoha

kaebuse menetlusse võtmise õigsusele ja tähtaegsusele (kokku 4 lk, millest sisulised väited

umbes 3 lk). Kohus peab põhjendatuks kolmanda isiku menetluskulusid 50% ulatuses. Niisiis

mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 1170 eurot.

Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)