Legislator Case Law & Legislation
2-20-13475/20 AI generated

2-20-13475/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-20-13475/20
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõpetada A. K.i (pankrotis) pankrotimenetlus ja vabastada Lembit Ülper pankrotihalduri Määrata pankrotihaldur Lembit Ülperi töötasuks 6478 eurot, mis maksta välja

Legislator headnote

AI generated

2-20-13475/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Lõpetada A. K.i (pankrotis) pankrotimenetlus ja vabastada Lembit Ülper pankrotihalduri Määrata pankrotihaldur Lembit Ülperi töötasuks 6478 eurot, mis maksta välja

Keywords

AI generated
bank resolution fraudulent bankruptcy banking law consumer credit revocation bank account information bank guarantee claim event
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2022. a, Lubja 4 Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-13475

Tsiviilasi

A. K.i (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse

lõpetamine,

võlgniku

kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised

Võlgnik: A. K. (endine K., isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Pankrotihaldur: Lembit Ülper (asukoht Ristiku tn 10,

10612 Tallinn e-post: lembit@fontala.ee)

Menetlustoimingu tegemise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada A. K.i (pankrotis) pankrotimenetluse lõpparuanne.

2. Tunnustatud nõuded, mille osas võlausaldajatel on raha saamata:

2.1. PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõuded:

Võlausaldaja

(isiku- või registrikood)

Tunnustatud

nõuded (euro)

Rahuldamata

jäänud nõude

summa (euro)

N. P.

(xxxx)

30 170,61

20 683,57

Kohtutäitur R. S.

xxxx

2 136

1 464,34

Eesti Vabariik Xxxx kaudu

409,11

280,47

E. P.

(xxxx)

6 788,61

4 653,95

Kokku

39 504,33

27 082,33

Vastuväiteid nõuetele pole esitatud.

3. Jätta rahuldamata võlausaldajate E. P. ja N. P. vastuväited.

4. Lõpetada A. K.i (pankrotis) pankrotimenetlus ja vabastada Lembit Ülper pankrotihalduri

kohustustest.

5. Määrata pankrotihaldur Lembit Ülperi töötasuks 6478 eurot, mis maksta välja

pankrotivarast.

6. Algatada A. K.i (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, jätta

usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi

vastavalt PankrS §-le 172.

7. Kohustada võlgnikku A. K.i (pankrotis) esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva

määruse kuupäevast usaldusisiku aruande, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma

kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud

väljamaksete

kohta.

Vastavalt

jaotusettepanekus

ettenähtud

jaotistele

tuleb

võlausaldajatele väljamakseid teha üks kord aastas.

8. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta ja võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja

esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. Harju

Maakohtu

09.10.2020

määrusega

kuulutati

välja

võlgniku

pankrot.

Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Lembit Ülper. 19.04.2021 kohtumäärusega

kinnitati jaotusettepanek, mis on jõustunud 05.05.2021. Pankrotihaldur esitas 31.01.2022

lõpparuande kohtule kinnitamiseks ja 08.02.2022 täpsustatud tervikteksti. Lõpparuande

kohaselt osales haldur oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel võlgniku ühisvara

jagamise kohtuvaidlustes tsiviilasjas nr 2-17-13836. Rohkem kohtumenetlusi ei ole ja

haldur ei kavatse kohtumenetlusi alustada. Võlgniku kinnisvara on pankrotimenetluses

vastavalt tsiviilasjas nr 2-17-13836 kohtumäärusega kinnitatud kompromissile halduri

poolt jagatud: Xxxx asuv kinnisasi (registriosa xxxx) hinnaga 22 500 eurot ja Xxxx asuv

kinnisasi (registriosa xxxx) hinnaga 2 375 eurot. Võlgnikule kuuluvad jagatud ühisvara

osad summas 22 500 eurot ja 2375 eurot on pankrotivarasse laekunud. Vanemahüvitise

maksmine võlgnikule on lõpetatud 30.06.2021. Pankrotivarasse on kokku laekunud

39632,42 eurot, millest on tehtud järgmised väljamaksed: 0,16 eurot on tulumaks

intressidelt, 7891,24 eurot võlgnikule makstud elatis, 1700 eurot ajutise halduri tasu,

ajutise haldur kulu 160 eurot, 6478 eurot halduri tasu, 10 981,02 eurot I järgu nõue ja

12 422 eurot II järgu nõuded. Pandiese on ühisvarana jagatud, võlgniku osa 22 500 eurot

laekunud. Müümata vara ei ole ja teistelt isikutelt pole midagi saada. Kuna käesoleval

juhul ei ole haldur tema valduses olevate dokumentide baasil tuvastanud võlgniku

kuritegelikku või võlausaldajate huve teadvalt ja pahatahtlikult kahjustavat käitumist, ei

pea haldur võlgniku maksejõuetuse tekkimist võlgniku teadliku tegevuse tagajärjeks.

Seetõttu ei ole halduri arvates võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu

(PankrS § 28 mõttes). Halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse

tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Haldur ei ole esitanud

avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.

Haldur palub lõpetada pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega, algatada võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus, määrata halduri tasu 6478 eurot ning vabastada

Lembit Ülper pankrotihalduri kohustustest. Pankrotihaldur Lembit Ülperi poolt võlgniku

pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud lõpparuanne on menetlusdokumendina

võetud käesoleva tsiviilasja juurde.

2. Võlausaldaja E. P. esitas 10.02.2022 kohtule vastuväite ja palub jätta rahuldamata

võlgniku taotluse võlgade kustutamiseks. Võlausaldaja kinnitab, et pankrotimenetluse

käigus sai ta võlgnikult 2134, 66 eurot ja võlgnik ei ole veel tasunud 4653,95 eurot. Kogu

võlausaldajale väljamakstud raha oli saadud võlgniku kinnisvara realiseerimise arvelt,

seega sunniviisiliselt. Vabatahtlikke makseid võlgnik teinud ei ole. Võlausaldaja arvates ei

vasta tõele, et võlgnik on näidanud ennast pankrotimenetluse jooksul seaduskuulekana,

pankrotimenetluse käigust huvitatuna ning on olnud piisavalt aktiivne ja initsiatiivikas

oma asjade korraldamisel. Võttes arvesse võlgniku materiaalset olukorda ja tema võlgade

tagastamise võimalusi leiab võlausaldaja, et on alusetu ja enneaegne võlgniku avalduse

läbivaatamine.

3. Võlausaldaja N. P. kinnitab, et on saanud pankrotimenetluse käigus kätte 9487,04 eurot

ning tasumata on veel 20 683,57 eurot. Võlausaldaja toob esile, et ta on pensionär, kes

saab pensioni 445 eurot kuus ning raha oli antud võlgnikule kuni võlausaldaja pensionile

minekuni. Võlausaldaja ei nõustu pankrotihalduri seisukohaga, et võlgnik oli

seaduskuulekas, aktiivne, initsiatiivikas ja on tundnud muret tasumata võlakohustuste

pärast. Võlgnik pole vabatahtlikult võlausaldaja ees kohustusi täitnud. Võlausaldaja palub

kinnitada pankrotihalduri 31.01.2022 aruanne, kuid jätta rahuldamata taotlus võlgade

kustutamiseks.

Kohtumääruse põhjendused

4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja

pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja

möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt PankrS § 157 p-le 5 lõpeb

pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses

märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal

tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik

vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu,

juhtimisviga või muu asjaolu. Lähtuvalt PankrS § 163 lg 1 on teade lõpparuandega

tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 31.01.2022 elektroonilises

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Kohus tutvunud võlausaldajate vastuväidetega leiab, et need tuleb jätta rahuldamata.

Võlgniku pankroti väljakuulutamisel moodustus võlgniku varast pankrotivara, haldurile

läks üle vara valitsemise õigus ning võlgnik kaotas õiguse teha pankrotivaraga tehinguid.

Seega pankrotimenetluse kestel toimub kõik pankrotihalduri kontrolli all pankrotiseaduses

sätestatud korras ning võlgnikul puudub õigus iseseisvalt, valikuliselt ja enda

äranägemisel tasuda võlausaldajatele võlgu. Pankrotihalduri esitatud lõpparuandest

nähtub, et pankrotimenetlus on täitnud oma eesmärgi: pankrotihaldur on teinud kõik

vajalikud

toimingud

pankrotivara

moodustamiseks,

sealhulgas

pankrotivara

suurendamiseks, pankrotivara suurus on lõplikult välja kujunenud, selle suurendamiseks

enam võimalusi ei nähtu, mistõttu on tekkinud alus võlgniku pankrotimenetluse

lõpetamiseks. Pankrotimenetluse lõpetamisel ei vabastata võlgnikku koheselt järelejäänud

kohustustest,

vaid

ainult

algatatakse

kohustustest

vabastamise

menetlus.

Pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine otsustatakse üldjuhul peale

5 aasta (erandjuhul 3 aasta) möödumist menetluse algatamisest. Kohustustest vabastamise

menetluse kestel peab võlgnik tegema endast kõik oleneva, et vähendada võlgasid.

Menetlus toimub kohtu järelevalve all ja võlgnik peab esitama kohtule igal aastal

vastavasisulise aruande. Käesolevas menetlusetapis on vastuväite esitamine võlgade

kustutamisele ennatlik.

6. Kohus leiab, et pankrotimenetlus on täitnud oma eesmärgi, lõpparuanne vastab PankrS §

162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei

nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS

§ 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Võlgniku

maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, vaid muu

asjaolu PankrS § 162 lg 3 mõttes. Tulenevalt eeltoodust kuulub võlgniku

pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega.

7. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata

jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlgnik pankrotimenetluses esitatud nõuetele

vastuväiteid ei esitanud.

8. PankrS § 193 lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1.

veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse §

23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31.

jaanuarini. Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete

täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande

kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri

taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankS § 65 lg 11

sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui

haldur

on

kantud

äriregistrisse

füüsilisest

isikust

ettevõtjana

ning

ta

on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule

käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole

ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 65 lg 2

kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri

muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast

lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri töö mahtu, keerukust ja halduri

kutseoskust. PankrS § 65 lg 51 p 3 kohaselt võib kohus määrata haldurile alammäärast

suuremat tasu, kui kohus peab seda põhjendatuks.

9. Võlausaldajate 18.05.2021 üldkoosolek on kinnitanud pankrotihalduri tasu, mis hõlmab ka

kõik pankrotihalduri kulud, summas 6478 eurot. Halduri selgituste kohaselt oli seisuga

18.05.2021 pankrotivara 38185,51 eurot ning haldur võttis tasu arvestamise aluseks

summa 35 416 eurot. Lõpparuande koostamise ajal seisuga 31.01.2022 on pankrotivara

suurus 39 632,42 eurot. Arvestades tasu arvestamise aluseks võetud summat 35 416 eurot

on halduri PankrS § 651 lg 2 järgse tasu alammäär 6103 eurot, millele lisandub 11%

pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt 375,65 (35416-32001) eurot, kokku

6478,65 (6103+375,65) eurot. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et halduri

taotletav tasu suurus on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja

halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 651 lõikele 2. Tulenevalt eelnevast määrab

kohus pankrotihalduri tasuks 6478 eurot.

10. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui

pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud

pankrotivarast. Pankrotihalduri tasu ja kulutused kuuluvad hüvitamisele pankrotivara

arvelt. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri,

kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Lembit Ülperi võlgniku

pankrotihalduri kohustustest.

11. Võlgnik on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid

tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s

173 nimetatud kohustusi. Võlgniku poolt on avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud

õigeaegselt kooskõlas PankrS § 170 lg 1.

12. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada

kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada

võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

13. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele

võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6

kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks

ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab

usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku

ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma

kohustusi täidab.

14. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut

usaldusisikuks asumise kohta. Võlgniku võlausaldajate I üldkoosoleku protokollist

nähtub, et võlausaldajad võlgnikule usaldusisikut ei määranud. Võlausaldajad ei ole

nõudnud võlgnikule usaldusisiku määramist. Pankrotihaldur on veendunud, et võlgnik

suudab iseseisvalt täita usaldusisiku kohustusi ning ise korraldada võlausaldajale oma

võlakohustuse täitmist. Kohus leiab, et kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa

põhjendamatult liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma ning

mis vähendab võimalusi võlausaldajate nõuete täitmiseks, tuleb jätta usaldusisik

määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

15. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt

peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS §

173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest

saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik

peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt

peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25

protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg

5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa

pöörata sissenõuet. PankrS § 173 lg 6 sätestab, et pärimise teel saadu väärtusest on

võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab

usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt

jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.

Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

16. PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja

täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas

võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast

tulenevalt kohus kohustab võlgnikku, kui iseenda usaldusisikut, esitama käesoleva

määruse resolutsioonis märgitud ajaks usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus

ettenähtud jaotistele tuleb teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas.

17. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 1¹

kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist

menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest,

eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja

rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik