Legislator Case Law & Legislation
2-21-108109/27 AI generated

2-21-108109/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-21-108109/27
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Harju Maakohtu 27.09.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-108109 muutmata. Tallinn, Paekaare tn 56 korteriühistu (avaldaja) esitas 22.03.2021 Pärnu Maakohtule

Legislator headnote

AI generated

2-21-108109/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tallinn, Paekaare tn 56 korteriühistu (avaldaja) esitas 22.03.2021 Pärnu Maakohtule

Keywords

AI generated
insufficiently substantiated grievance capacity to incur bill liability depositor performance in lieu of fulfillment right of withdrawal damage to credit
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 16.02.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-108109

Kohtuasi

Tallinn, Paekaare tn 56 korteriühistu avaldus Y ja X

vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.09.2021 avalduse läbivaatamata

jätmise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y ja X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinn, Paekaare tn 56 korteriühistu (registrikood

80044922), lepinguline esindaja Jevgenia Pahhutši

Puudutatud isik I Y (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik II X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 27.09.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-108109 muutmata.

2. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta Y ja X kanda

solidaarselt.

3. Määrata

Tallinn,

Paekaare

tn

korteriühistu

määruskaebemenetluses

hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 240 eurot ja mõista solidaarselt

Y-lt ja X-lt Tallinn, Paekaare tn 56 korteriühistu kasuks välja 240 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Riigikohtule võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest

määruse peale osas, milles maakohtu määrus jäi muutmata maakohtu poolt kindlaks määratud

menetluskulude rahalise suuruse osas.

Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav (TsMS § 427 teine lause, TsMS § 178 lg 1 esimene

lause, TsMS § 178 lg 2).

2-21-108109

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinn, Paekaare tn 56 korteriühistu (avaldaja) esitas 22.03.2021 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y-lt 738,36 euro saamiseks. Seoses võlgniku vastuväitega

lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.

17.05.2021 maakohtule esitatud avalduses palus avaldaja Y-lt ja X-lt (puudutatud isikud) välja

mõista 222,94 eurot, arvestades, et puudutatud isikud olid enne kohtule avalduse esitamist võla

osaliselt tasunud ja avalduse esitamise seisuga oli puudutatud isikutel tasumata osaliselt märtsi

2021 arve ja täielikult aprilli 2021 arve.

2. 08.09.2021

esitas

avaldaja

taotluse

avalduse

tagasivõtmiseks,

tuginedes

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-le 6 ja §-le 424, seoses nõude rahuldamisega

puudutatud isikute poolt pärast avalduse esitamist. Avaldaja palus puudutatud isikutelt mõista

välja menetluskulud 845 eurot.

3. Puudutatud isikud vaidlesid menetluse lõpetamisele vastu ja palusid menetluskulud jätta

avaldaja kanda.

Maakohtu määrus

4. Maakohus jättis 27.09.2021 määrusega avalduse läbivaatamata. Menetluskulud jättis

maakohus TsMS § 168 lg 4 alusel solidaarselt puudutatud isikute kanda ja mõistis nendelt

solidaarselt avaldaja kasuks välja menetluskulud 845 eurot.

5. Maakohus leidis, et tulenevalt asjaolust, et kohus ei olnud asjas eelmenetlust lõpetanud, võis

avaldaja avalduse ilma puudutatud isikute nõusolekuta tagasi võtta (TsMS § 424 lg 1). Seega

võttis kohus avalduse tagasivõtmise vastu ning jättis avalduse TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi

vaatamata.

6. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tuvastas maakohus, et kohtute infosüsteemi

andmetest nähtuvalt tasus avaldaja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45

eurot ja avalduse esitamisel riigilõivu 5 eurot. Arvestades avaldaja selgitust, et puudutatud

isikud on tasunud avaldajale riigilõivu 45 eurot, kuulub puudutatud isikutelt väljamõistmisele

riigilõiv 5 eurot.

7. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus avaldaja esindajal kliendi materjali

ülevaatuseks

ja

konsultatsiooniks,

avalduse

ja

lisade

koostamiseks,

materjali

komplekteerimiseks ning kohtule esitamiseks 2 tundi, puudutatud isikute vastuse ülevaatuseks,

andmete kontrolliks ja 29.06.2021 seisukoha koostamiseks 2 tundi, puudutatud isikute

14.07.2021 vastuse ülevaatuseks, andmete kontrolliks ja 16.08.2021 seisukoha koostamiseks

2 tundi, puudutatud isikute 27.08.2021 vastuse ülevaatuseks, andmete kontrolliks, 08.09.2021

avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 1 tund. Kohus asus seisukohale, et

eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, arvestades toimingute vajalikkust ning

esitatud dokumentide sisu ja mahtu. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus põhjendatuks avaldaja

esindaja toiminguid 7 tunni ulatuses. Kohus leidis, et avaldaja esindaja tunnitasu 100 eurot

(ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega pidas kohus põhjendatuks

avaldaja esindaja õigusabiteenuse kulu 840 eurot (koos käibemaksuga).

Määruskaebus

8. Puudutatud isikud esitasid 13.10.2021 menetluse taastamise avalduse ja 26.10.2021

määruskaebuse, mille sisust nähtuvalt soovivad puudutatud isikud maakohtu 27.09.2021

2-21-108109

määruse tühistamist ja paluvad teha uue määruse, millega üle vaadata avaldaja tegevus seoses

puudutatud isikute vastu esitatud nõudega ja jätta menetluskulud avaldaja esimehe kanda.

9. Puudutatud isikud juhtisid korduvalt tähelepanu segadusele veearvestitega ja tegid avaldajale

ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Eeltoodu tõttu ei nõustu puudutatud isikud sellega, et

menetluskulud jäeti TsMS § 168 lg 4 alusel nende kanda. Menetluskulud tuleb jätta TsMS §

162 lg 4 alusel avaldaja esimehe kanda, kuna puudutatud isikud tasusid märtsis 2021 kõik

nõudega seotud kulud ja järgneva olukorra tekitas avaldaja.

Menetlusosaliste seisukohad

10. Avaldaja määruskaebusega ei nõustu ja palub selle rahuldamata jätta.

Menetluse edasine käik

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks

või muutmiseks. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata ja

määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 ja § 659 alusel maakohtu

määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.

13. Puudutatud isikud paluvad, et kohus annaks hinnangu avaldaja tegevusele seoses

puudutatud isikute vastu esitatud nõudega, millest võib järeldada nende soovi asja menetluse

jätkamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras, kus avaldaja on soovinud oma avalduse

tagasi võtta, ei ole nõude edasi menetlemine võimalik, sh avalduses ja selle vastuses esitatud

väidete ja asjaolude sisuline kontrollimine kohtu poolt. TsMS § 424 lg 1 esimese lause ja TsMS

§ 477 lg 1 järgi võis avaldaja oma avalduse puudutatud isikute nõusolekuta tagasi võtta kuni

eelmenetluse lõpuni. Avalduse tagasivõtmine on avaldaja õigus. Eelmenetluse ajal avalduse

tagasivõtmise korral ei pea avaldaja põhjendama avalduse tagasivõtmise asjaolusid, puudutatud

isikud ei pea avalduse tagasivõtmise osas seisukohta esitama ega kohus selgitama täpselt välja

asjaolusid, miks avaldus tagasi võetakse. Seega on maakohus põhjendatult jätnud avalduse

läbivaatamata. Kui puudutatud isikutel on etteheiteid avaldaja tegevuse suhtes ja soovivad

esitada avaldaja vastu nõudeid, on neil võimalus esitada kohtule avaldus eraldiseisvas

menetluses, nagu maakohus õigesti ka selgitas.

14. Järgmisena käsitleb ringkonnakohus menetluskulude jaotust. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab

kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi. Hagi tagasivõtmise korral jäävad menetluskulud üldjuhul hageja kanda, v.a

juhul, kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud

(TsMS § 168 lg 4). Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast

hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5).

Nimetatud sätete kohta on Riigikohus leidnud, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja

tegevuse tulemusena saavutab hagiga taotletud eesmärgi, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168

lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (Riigikohtu 09.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-182-15, p 13).

2-21-108109

15. Ringkonnakohtu hinnangul saab menetlusosaliste esitatud asjaolude alusel järeldada, et

avaldus esitati põhjendatult, kuna avaldaja saavutas avalduse esitamisega oma eesmärgi.

Avalduse esitamise seisuga oli puudutatud isikutel avaldaja ees võlg ja avaldaja võttis avalduse

tagasi, kuna puudutatud isikud tasusid võla kohtumenetluse ajal. Praeguses menetluslikus

olukorras puudus kohtul vajadus hinnata, millistel motiividel puudutatud isikud oma võla

tasusid.

16. Puudutatud isikud leiavad, et menetluskulude nende kanda jätmine on ebaõiglane seoses

sellega, et neil olid väidetavalt avaldaja vastu tasaarvestatavad nõuded. TsMS § 162 lg 4

võimaldab kohtul jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik. Selle sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid

seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane

või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on TsMS

§ 162 lg 4 kohaldamine õigustatud üksnes erandlikel juhtudel (Riigikohtu 26.01.2011 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul ei esine

selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid TsMS § 162 lg 4 kohaldamist.

17. Kuigi puudutatud isikud ei ole määruskaebuses esitanud maakohtule etteheiteid

menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas, märgib ringkonnakohus järgmist.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega avaldaja kulude suuruse

kindlaksmääramisel.

Ringkonnakohtu

hinnangul

on

maakohtu

määrus

avaldajale

õigusabiteenuse osutamise ajakulu osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse

käiku, õiglane ja põhjendatud. Maakohtu seisukoha kujunemine on jälgitav ja arusaadav.

Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus avaldaja lepingulise esindaja osutatud õigusabile

kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.

18. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka määruskaebemenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 165 lg 3, § 171 lg 1 ja § 477 lg 1 alusel solidaarselt puudutatud isikute

kanda.

19. TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi tuleb ringkonnakohtul määrata kindlaks avaldaja

menetluskulude rahaline suurus. Avaldaja 07.01.2022 esitatud menetluskulude nimekirja järgi

on avaldaja menetluskulu määruskaebemenetluses lepingulise esindaja tasu 2 tunni õigusabi

eest, s.o määruskaebusega tutvumine ja määruskaebusele vastuse koostamine, tunnitasuga 100

eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 240 eurot (koos käibemaksuga).

20. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades nii määruskaebuse kui ka avaldaja vastuse sisu ja

mahtu, on ringkonnakohtu hinnangul märgitud ajakulu kaebusele vastamisega seonduvatele

toimingutele mõistlik ja põhjendatud. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu osas leiab

ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et põhjendatud on tunnihind 100 eurot, millele lisandub

käibemaks, s.o 120 eurot. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja menetluskulud (2x120) 240 eurot

(sh käibemaks) põhjendatud ja menetluskulud tuleb solidaarselt puudutatud isikutelt avaldaja

kasuks välja mõista.

21. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

22. TsMS § 427 esimese lause järgi võib maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega

hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse ning teise lause järgi ei saa maakohtu

2-21-108109

määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale

Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi jäeti läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p-des 2, 7–10 ja

12 nimetatud alustel. Praegusel juhul jättis maakohus avalduse läbivaatamata TsMS § 423 lg 1

p-s 2 nimetatud alusel, seega ei saa selles osas ringkonnakohtu määrust vaidlustada.

23. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuivõrd

määrus ei ole edasikaevatav avalduse läbivaatamata jätmise osas, ei saa ringkonnakohtu

määrust vaidlustada ka maakohtu määratud menetluskulude jaotuse muutmata jätmise osas.

24. Kuni 31.12.2021 kehtinud sõnastuses TsMS § 178 lg 2 sätestas, et menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot. Alates 01.01.2022 kehtivas sõnastuses võimaldab TsMS § 178 lg 2 vaidlustada määruse,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kuna määruskaebemenetluses on

menetluskulude summa alla 280 euro, siis ei saa ringkonnakohtu poolt kindlaksmääratud

menetluskulude suurust vaidlustada.

25. Seega saab käesolevat määrust vaidlustada üksnes maakohtu menetluskulude suuruse

kindlaksmääramise osas.

(allkirjastatud digitaalselt)