2-21-12303/53 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 16.02.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-12303

Kohtuasi

X avaldus Y vastu lähenemiskeelu kohaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 31.12.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Eva Mägi

Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 31.12.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-12303 osas,

millega maakohus määras X menetluskulud kindlaks suuremas ulatuses kui 1593,40

eurot. Täiendada maakohtu määrust otsustusega maakohtu 10.08.2021 määrusega

kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõude tühistamise kohta. Muus osas jätta

maakohtu määrus muutmata.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata X menetluskulude rahaliseks

suuruseks 1593,40 eurot. Mõista Y-lt käesoleva määrusega kindlaksmääratud

menetluskulud ning seadusjärgses määras viivis X kasuks välja alates käesoleva

määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Määruskaebuse lahendamisega seonduvad menetluskulud jätta Y kanda.

5. Määrata X määruskaebemenetluses hüvitatavate menetluskulude rahaliseks

suuruseks 570,60 eurot ja mõista Y-lt X kasuks välja 570,60 eurot.

6. Määruse

jõustumisest

kuni

täitmiseni

tuleb

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt (570,60 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras.

7. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus:

7.1. Rahuldada avaldus osaliselt.

7.2. Kohaldada Y-le lähenemiskeeld X eraelu ja isikuõiguste kaitseks kuni

31.12.2024.

2-21-12303

7.3. Y-l on keelatud:

7.3.1. läheneda X-le lähemale kui 50 meetrit, sh avalikes kohtades;

7.3.2. kõnetada X otse, telefoni teel, kirja teel, elektronkirja teel, lühisõnumi teel

või mistahes muul viisil.

7.4. Tühistada Pärnu Maakohtu 10.08.2021 määrusega kohaldatud esialgse

õiguskaitse abinõud.

7.5. Määrus kuulub täitmisele viivitamatult.

7.6. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Y kanda.

7.7. Määrata X

maakohtu menetluskulude suuruseks

1593,40

eurot ja

määruskaebemenetluse menetluskulude suuruseks 570,60 eurot ning mõista

kokku 2164 eurot välja Y-lt X kasuks.

7.8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 05.08.2021 Pärnu Maakohtule avalduse Y (puudutatud isik) vastu

lähenemiskeelu kohaldamiseks. Avaldaja palub puudutatud isikul kolme aasta jooksul arvates

kohtumääruse jõustumisest keelata läheneda avaldajale äratundmiskaugusele, s.o lähemale kui

100 meetrit, keelata läheneda avaldaja elukohale lähemale kui 100 meetrit ning keelata

kõnetada avaldajat otse, telefoni teel, kirja teel, elektronkirja teel, lühisõnumi teel või mistahes

muul viisil.

2. Avalduse kohaselt alustas puudutatud isik alates 2014. aastast avaldajale erinevate

(enamjaolt ebameeldiva sisuga) kirjade saatmist (peamiselt elektronkirjad ja lühisõnumid),

saates sõnumeid nii suhtlusvõrgustikus Facebook kui ka mobiiltelefonile, samuti avaldajale

helistamist. Lisaks sellele on puudutatud isik avaldajat alates 2014. aastast jälitanud, sh

avaldajale füüsiliselt lähenenud ja avaldajat füüsiliselt ka rünnanud. Puudutatud isik on

järgnenud avaldajale koju, avaldaja töökohta (Q), ülikooli, kus avaldaja õppis (F), samuti

järgnenud avaldajale erinevatel üritustel ning avaldajaga seal kontakti otsinud (nii verbaalselt

kui füüsiliselt). Samuti on puudutatud isik alates 2014. aastast saatnud kirju ja sõnumeid

avaldaja perekonnaliikmetele ja sõpradele-tuttavatele (sealhulgas avaldaja endisele

elukaaslasele W-le, viimase vennale C-le ja avaldaja emale Ü-le). Vahepeal puudutatud isiku

ahistav käitumine avaldaja suhtes vaibus, kuid siis algas uuesti, siis jällegi vaibus ning algas

jälle uuesti. Ahistav käitumine algas taas 27.07.2021, mil puudutatud isik ilmus avaldaja

elukoha juurde. Alates 27.07.2021 on puudutatud isik saatnud avaldajale järjepidevalt ja

igapäevaselt suurel hulgal erinevaid lühisõnumeid (sh sõnumeid, kus lubatakse avaldaja ära

2-21-12303

vägistada). Ka pärast esialgse õiguskaitse kohaldamist on puudutatud isik jätkanud e-kirjade ja

sõnumite saatmist.

3. Avaldaja elab pidevas hirmus, et puudutatud isik võib talle tekitada kehavigastusi, kahjustada

tema omandit või tekitada avaldajale muul viisil kahju. Suurel hulgal seosetute ja ebameeldiva

sisuga sõnumite saatmine on avaldaja igapäevaelu oluliselt häiriv. Puudutatud isik on avaldaja

jaoks täiesti tundmatu isik, neil pole olnud varasemalt, s.o enne 2014. aastat, mingit isiklikku

kokkupuudet. Samuti pole avaldaja andnud puudutatud isikule mistahes põhjust selliseks

käitumiseks.

4. Puudutatud isiku käitumine avaldaja suunal on muutunud avaldajale väljakannatamatuks ja

tema igapäevaelu olulisel määral häirivaks. Puudutatud isiku käitumine on õigusvastane.

Avaldaja on pöördunud ka politseisse. Nii avaldaja kui tema perekonnaliikmed ja tuttavad on

korduvalt palunud puudutatud isikul lõpetada avaldaja ähvardamine, ahistamine ja muu sarnane

avaldaja õigusi rikkuv käitumine, kuid pöördumised on lõppenud tulemusteta.

5. Avaldaja arvates aitaks lähenemiskeelu seadmine puudutatud isikut ohjeldada ja seeläbi ära

hoida avaldaja isiklike õiguste rikkumisi.

6. Avaldaja ja puudutatud isik ei tööta ühes ettevõttes ega ela lähestikku (erinevates linnades),

mistõttu on põhjendatud lähenemiskeelu seadmine 100 meetrit.

Puudutatud isiku seisukoht

7. Puudutatud isik esitas korduvalt seisukohti, milles leiab, et tegu on valesüüdistusega ning

meilide saatmise põhjus oli ID-varguse lõpetamine, kahjusummade tasumine, vanade

probleemide lahendamine ja elukaaslase valiku üle otsustamine. Samuti soovis puudutatud isik

avaldajale vaimset nõu anda, sest avaldajal on psühhoos. Puudutatud isik viitab, et pole

avaldajaga 6 aastat isiklikult kohtunud.

8. Puudutatud isik ja avaldaja käisid kolm aastat samas koolis ning koolitee lõpus tegid nad

koostööd. Koostöö muutus nn sõjaks peale avaldaja rasestumist. Puudutatud isik viitab, et

avaldaja jälitas teda ning on kandnud puudutatud isiku sümboolikat ja on käitunud natuke

imelikult.

9. Puudutatud isik on sõlminud tsiviilasjas nr 2-20-3807 kompromissi, mille pooleks on ka

avaldaja, kuid mida avaldaja on rikkunud. Kompromissi rikkumine on ka üks tülitamise

põhjusi.

10. Saadetud kirjad ei sisalda ähvardust, laimu ega valet. Telefonid ja e-post olid avaldajal

ilmselt meelega avatud, et teada saada puudutatud isiku tegemistest ja plaanidest. Puudutatud

isiku kirjade sisu on tema ajalugu, ärilised tegevused ja plaanid tulevikus. Puudutatud isik on

väga spirituaalne inimene ja ta õpib igapäev hingeasju. Avaldaja on puudutatud isiku

hingesugulane ning neil on energeetiline ühendus juba koolist saati. Puudutatud isiku eesmärk

oli avaldaja vaimsust tõsta, et ta saaks asjadest aru.

11. Puudutatud isik ei ole kedagi peksnud, laimanud ega valetanud ning teda pole

kriminaalkorras karistatud. Kohtule esitatud süüteoteated ei vasta tõele ning neid pole uuritud.

Puudutatud isikut püütakse näidata ohtliku isikuna.

2-21-12303

Maakohtu määrus

12. Maakohus rahuldas 31.12.2021 määrusega avalduse osaliselt ning kohaldas puudutatud

isikule lähenemiskeeldu avaldaja eraelu ja isikuõiguste kaitseks kuni 31.12.2024. Määrusega

on puudutatud isikul keelatud läheneda avaldajale lähemale kui 50 meetrit, sh avalikes

kohtades, ja kõnetada avaldajat otse, telefoni teel, kirja teel, elektronkirja teel, lühisõnumi teel

või mistahes muul viisil. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ja mõistis

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 2596 eurot ja viivise.

13. Maakohus järeldas poolte seisukohtadest, et avaldajal ja puudutatud isikul ei ole kunagi

lähedasi suhteid olnud, sh sõprussuhteid, kuid sellest olenemata on puudutatud isik otsinud

mitme aasta vältel avaldajaga kontakti. Puudutatud isik on avaldajale saatnud ühepoolselt

mitmeid tekstisõnumeid ja kirju, milles kirjeldab puudutatud isik enda minevikku ja mõningaid

tulevikuplaane, aga samas on sõnumid ka avaldajat solvava ning ähvardava alatooniga.

14. Puudutatud isik toob korduvalt esile mitmeid avaldaja eraeluga seotud asju, kuid jääb

arusaamatuks, kuidas need asjaolud õigustavad puudutatud isiku käitumist. Kohtule ei ole

esitatud ühtegi adekvaatset põhjendust selle kohta, miks puudutatud isiku sekkumine avaldaja

eraellu, sh kellega avaldaja koos elab, millega avaldaja tegeleb ja kellega avaldaja lapsi saab,

on põhjendatud. Avaldaja ei ole avaliku elu tegelane ning tal puudub igasugune lähisuhe või

seos puudutatud isikuga. Puudutatud isiku seisukohast ja tema edastatud sõnumitest nähtub, et

ta on veendumusel, et avaldaja on tema hingesugulane, kuid jääb arusaamatuks, mille põhjal

puudutatud isik sellisele järeldusele jõuab – avaldaja ei ole puudutatud isiku sõnumitele ja

kirjadele aastate vältel vastanud ning nende vahel ei ole kunagi olnud lähedasi suhteid.

15. Puudutatud isik on viidanud, et avaldaja on meelega hoidnud enda telefoni ja e-postkasti

avatuna, et olla kursis puudutatud isiku tegemistega. Kohus selgitas, et telefoninumber ja

e-postkast on tänapäeval vajalikud vahendid, et olla kättesaadav lähedastele, asutustele ning

tööga seotud asjaoludel. On meelevaldne järeldada, et avaldaja on kättesaadav selleks, et olla

kursis puudutatud isiku tegemistega.

16. Otsitud on puudutatud isiku väited, et kirjade saatmine on olnud seotud tsiviilasjas nr

2-20-3807 sõlmitud kompromissiga, mille pooleks oli avaldaja. Puudutatud isiku saadetud

kirjad avaldajale, mis on toimikusse esitatud, sellist väidet ei kinnita. Samuti nähtub kohtute

infosüsteemist, et avaldaja ei olnud tsiviilasjas nr 2-20-3807 kinnitatud kompromissi pooleks.

17. Kohus asus seisukohale, et eeltooduga on tõendatud ja veenvalt põhistatud, et puudutatud

isiku käitumine ohustab eelkõige avaldaja vaimset puutumatust. Massiliste e-kirjade (sh piltide)

ning tekstisõnumite saatmine, mille sisu on kohati segane ning millest võib järelda, et avaldajast

on saanud puudutatud isiku kinnisidee, tekitab avaldajas põhjendatult hirmutunnet ning

põhjustab häiritust avaldaja igapäevases elus. Kohus on menetluse kestel kohaldanud esialgset

õiguskaitset ning keelanud puudutatud isikul saata avaldajale mh e-kirju ja sõnumeid.

Puudutatud isik on sellest hoolimata jätkanud avaldajale mitmete sõnumite ja kirjade (sh piltide)

saatmist. Ärakuulamistel tõi avaldaja välja, et puudutatud isik on menetluse kestel saatnud talle

ka mh alasti fotosid. Puudutatud isiku poolne massiline kirjade ja sõnumite saatmine on kestnud

aastaid ning sellist käitumist ja sekkumist avaldaja eraellu ei saa pidada eeltoodud asjaoludel

aktsepteeritavaks.

18. Toodud põhjendustel leidis maakohus, et puudutatud isikul tuleb keelata kõnetada avaldajat

otse, telefoni teel, kirja teel, elektronkirja teel, lühisõnumi teel või mistahes muul viisil.

2-21-12303

19. Puudutatud isik viitab oma sõnumites korduvalt soovile avaldajaga kohtuda ning on läinud

avaldaja elukoha juurde ettepanekuga kokku saada. Arvestades puudutatud isiku käitumise

pikaajalisust, sh edastatud sõnumite ja kirjade sisu, puudub kohtul alus kahelda, et puudutatud

isik on üritanud avaldajale ka varasemalt läheneda.

20. Võttes arvesse puudutatud isiku senist käitumist, aga eelkõige seda, et puudutatud isikul on

tekkinud ebaõige veendumus sellest, et avaldaja on tema hingesugulane, aastate vältel

massiliselt ühepoolsete küsitava sisuga kirjade, sõnumite ja piltide saatmist koostoimes sellega,

et puudutatud isik on omaalgatuslikult läinud avaldaja kodu juurde sooviga kohtuda ja

külastanud avaldaja ema, leidis maakohus, et põhjendatud on avaldaja turvalisuse kaitseks

kohaldada lähenemiskeeldu. Kirjeldatud põhjustel pidas kohus äärmiselt tõenäoliseks, et

puudutatud isik üritab ka edaspidi avaldajale läheneda. Kohus pidas proportsionaalseks

lähenemiskeelu ulatuseks 50 meetrit. Nimetatud vahemaaga on tagatud avaldaja turvalisus.

21. Maakohtu hinnangul puudus vajadus eraldi lähenemiskeelu rakendamiseks avaldaja

elukohale. Kohtu hinnangul on avaldaja turvalisus piisavalt tagatud rakendatud

lähenemiskeeluga, mistõttu jäi avaldus vastavas osas rahuldamata.

22. Kuivõrd puudutatud isiku poolne sekkumine avaldaja eraellu on kestnud pika perioodi

vältel, leidis maakohus, et põhjendatud on lähenemiskeeldu rakendada kolme aasta vältel.

Puudutatud isiku senist käitumist arvestades on põhjendatud arvata, et lühema perioodi

möödumisel jätkaks puudutatud isik senist tegevust.

23. Kohus juhtis tähelepanu karistusseadustiku §-le 3312, mis sätestab, et kohtulahendiga

kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumise eest, kui sellega on

põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse

abinõu korduva rikkumise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

24. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel

puudutatud isiku kanda ja rahuldas avaldaja menetluskulude hüvitamise taotluse osaliselt.

Maakohus leidis, et arvestades asja vähest keerukust, aga ka läbitöötamist vajavate tõendite

hulka ning avaldaja esindaja põhjalikke seisukohti, sai avaldaja lepingulise esindaja ajakulu

pidada TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalikuks ja põhjendatuks 13 tunni ulatuses. Tunnitasu 150

eurot (lisandub käibemaks) pidas maakohus mõistlikuks. Kohus pidas põhjendatuks ka

riigilõivu 100 eurot ja esialgse õiguskaitse määruse täitmisega seotud kulu 156 eurot.

Määruskaebus

25. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja soovib

vaidluse lahendada kompromissi sõlmimise teel. Menetluskulud palub ta jätta avaldaja kanda.

26. Puudutatud isiku hinnangul on avaldaja esitanud laimu ja valesüüdistusi. Maakohus jättis

avaldaja valedel põhinevad seisukohad uurimata.

27. Puudutatud isik ei ole avaldajaga 7 aastat kohtunud ega soovigi kohtuda, kuid tema soov on

vaid vanad probleemid lahendada. Puudutatud isiku kirjades ei ole ühtegi ähvardust, valet ega

laimu, vaid pigem hoiatused ja õpetused, kuidas probleemid lahendatud saab. Puudutatud isik

soovis sõlmida kompromissi, aga kohtunik ei arvestanud seda ega järginud asja lahendamisel

eetikareegleid.

28. Puudutatud isik tülitab avaldajat seni, kuni probleemid saavad lahendatud. Probleemid on

võimalik lahendada vaid kompromissi sõlmimise teel.

2-21-12303

29. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et avaldaja ei olnud tsiviilasjas nr 2-20-3807 kinnitatud

kompromissi pooleks. Juhul, kui see vastab tõele, siis on sõlmitud kompromiss alusetu.

30. Puudutatud isik ei nõustu temalt väljamõistetud menetluskuludega.

31. Puudutatud isik palub tagastada kohtutäiturite poolt alusetult väljanõutud summad. Vastasel

juhul esitab puudutatud isik uue hagi.

Menetluse edasine käik

32. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

33. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

34. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja menetluskulud suuremas ulatuses kui 1593,40 eurot. Ringkonnakohus

teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

menetluskulud 1593,40 eurot. Maakohtu määrust tuleb täiendada otsustusega esialgse

õiguskaitse abinõude tühistamise kohta. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab

ringkonnakohus kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

35. Puudutatud isik vaidlustas maakohtu määruse tervikuna, s.t vaidlustatud on muu hulgas ka

menetluskulude jaotus ja kulude suuruse kindlaksmääramine.

36. Maakohus viitas menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg-le 1, mille teine lause annab

mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse

otsustamaks, kelle kanda on asjaolusid arvestades õiglane menetluskulud jätta. Ka Riigikohus

on selgitanud, et hagita menetluse kulude jaotuse otsustab maakohus TsMS § 172 lg 1 teise

lause alusel, lähtudes mh õiglusest (Riigikohtu 11.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14,

p 29). TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema

astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (Riigikohtu

13.05.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud

maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire. Avaldaja avaldus oli esitatud

põhjendatult. Vaatamata sellele, et avaldus kuulus rahuldamisele osaliselt, oli asjaolusid

arvestades õiglane jätta maakohtus kantud menetluskulud puudutatud isiku kanda.

37. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire

(Riigikohtu 23.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, 05.02.2020 määrus

tsiviilasjas nr 2-14-14536, p 15, 14.04.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17).

Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS

§ 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega,

samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (Riigikohtu 03.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-

3785, p 31.4; 27.05.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812, p 19.2). Seega on kohtule antud lai

2-21-12303

otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal

üksikjuhtumil õiglane lahendus.

38. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole praegusel juhul TsMS § 175 lg-st 1 tulenevat

kaalutlusõigust menetlustoimingutele kuluva aja hindamisel kohaselt teostanud. Maakohtu

määrus tuleb avaldaja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas osaliselt tühistada.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue määruse.

39. Hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul

piiratumalt kui hagimenetluses. Hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada

menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla

üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja

mõistetaks (Riigikohtu 31.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19, 19.10.2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-86-16, p 12).

40. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguses asjas tegemist keerulise õigusliku vaidlusega.

Avaldaja esitas avalduse lähenemiskeelu kohaldamiseks, mille puhul on eelkõige oluline tuua

esile elulised asjaolud. Avaldaja lepinguline esindaja on maakohtu menetluses esitanud

05.08.2021 avalduse koos esialgse õiguskaitse taotlusega, 06.09.2021 täiendava seisukoha,

10.09.2021 taotluse seoses istungi korraldamisega, osalenud kahel korral ärakuulamisel ning

esitanud menetluskulude nimekirja. Seega seisukohtade ja taotluste mahu poolest on asi pigem

vähemahukas. Praeguse asja on muutnud aja- ja töömahukamaks pigem asjaolu, et puudutatud

isikul puudub lepinguline esindaja, mis teeb tema esitatud menetlusdokumendid raskesti

jälgitavaks ja üleliia emotsionaalseteks. Samal põhjusel on toimik koormatud korduvate

e-kirjade ja nendele lisatud fotodega, millele avaldaja esindaja on pidanud küll tähelepanu

pöörama, kuid millele vastama ei ole avaldaja kohtu nõudel pidanud.

41. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja lepingulise esindaja esitatud menetlusdokumentide

koostamise aja hindamisel tuleb arvestada, et tegemist on vandeadvokaadiga. Nii nagu õigusabi

tunnitasu määra hindamisel võetakse arvesse, et kõrgemat kvalifikatsiooni omava esindaja

tunnitasu on mõnevõrra kõrgem, tuleb sama asjaolu arvestada ajakulu juures ja leida, et

professionaalne esindaja koostab ka dokumendid mõistlikuma ajakuluga.

42. On mõistetav, et esindaja peab kohtuistungiteks/ärakuulamisteks valmistuma, et ta oleks

võimeline kaitsma kliendi huve, ning olema kursis nii vastaspoole arvamusega kui ka

õigusteoreetiliste seisukohtade ja kohtupraktikaga. Samas tuleb arvestada, et õigusteoreetiliste

seisukohtade ja kohtupraktikaga tuleb vandeadvokaadil kursis olla tulenevalt oma ametist igal

juhul ja see ei sõltu konkreetsest vaidlusest. Ringkonnakohus leiab, et väljamõistmisele saab

kuuluda vaid tasu selliste toimingute eest ja sellises mahus, mida kohus saab pidada konkreetses

asjas objektiivselt võttes mõistlikuks.

43. Avaldaja esindajal on kulunud avalduse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega

seonduvatele tegevustele kokku 11 tundi 30 minutit (arve nr 2021/0294 spetsifikatsioonil

periood 03.08.2021–11.08.2021). Arvestades nimetatud menetlusdokumendi ja selle lisade sisu

ja mahtu, peab ringkonnakohus mõistlikuks ajakuluks kokku 3 tundi.

44. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud vastaspoolel hüvitada kolleegide

omavahelist nõupidamist. E-toimiku kontrolliks (2 minutit), menetlusse võtmise määrusega

tutvumiseks (3 minutit), uute sõnumite ülevaatuseks ja suhtluseks kliendiga (10 minutit), on

piisav ajakulu kokku 15 minutit (arve nr 2021/0331 spetsifikatsioonil perioodil 12.08.2021–

23.08.2021).

2-21-12303

45. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud hüvitada maakohtu 01.09.2021 määruse

ülevaatusega seonduvat kulu, kuna nimetatud määrus on suunatud puudutatud isikule puuduste

kõrvaldamiseks. Avaldaja 06.09.2021 seisukoha koostamise ajakulu peab ringkonnakohus,

arvestades selle sisu ja mahtu, põhjendatuks 20 minutit. Toimingutele seoses 12.10.2021

kohtuistungiga, sh 10.09.2021 taotluse koostamiseks, peab ringkonnakohus vajalikuks ja

mõistlikuks ajakuluks kokku 1 tunni (periood 08.09.2021–16.09.2021). Perioodil 28.09.2021–

30.09.2021 kolme e-kirjaga tutvumise ajakulu peab ringkonnakohus põhjendatuks kokku 6

minutit.

46. Seoses 12.10.2021 ärakuulamisega peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks kokku 2

tundi, mis on menetluse käiku arvestades piisav istungiks ettevalmistamiseks, sellel

osalemiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks. Menetluskulude nimekirjas märgitud

toimingutele perioodil 13.10.2021–28.10.2021 võis ringkonnakohtu hinnangul mõistlikult

kuluda kokku 45 minutit.

47. Arvestades avaldaja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, nõustub ringkonnakohus

tunnitasu osas maakohtuga. Samuti on maakohus õigustatult põhjendatuks pidanud riigilõivu ja

esialgse õiguskaitse määruse täitmisega seotud kulu. Seega on avaldaja menetluskulu

põhjendatud ja vajalik 1593,40 euro ulatuses, millest õigusabikulud 1337,40 eurot (7,43 x 180),

riigilõiv 100 eurot ja esialgse õiguskaitse määruse täitmisega seotud kulu 156 eurot.

48. Vastuseks määruskaebuse väidetele seoses avalduse osalise rahuldamisega märgib

ringkonnakohus järgmist.

49. Kolleegiumi hinnangul rakendas maakohus kõiki asjaolusid arvestades põhjendatult

TsMS § 477 lg 1, § 544 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel puudutatud isikule lähenemis- ja

suhtluskeeldu kolmeks aastaks. Maakohus ei ole avalduse lahendamisel rikkunud materiaal- ja

menetlusõiguse norme ega ületanud kaalumispiire. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi

maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

50. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-18-1221 selgitanud, et lähenemiskeelu kui isikuõiguse kaitse

abinõu kohaldamist tuleb kaaluda eelkõige juhul, kui ohus on isiku elu, kehaline või vaimne

puutumatus, isikuvabadus, turvalisus või seksuaalne puutumatus. Ohu hindamisel tuleb

üldjuhul arvesse võtta isiku, kelle suhtes lähenemiskeeldu soovitakse kohaldada, õigusvastase

tegevuse raskust ja sagedust, samuti tema iseloomuomadusi ja suhtumist isikutesse, kes

soovivad lähenemiskeelu kohaldamist. Avaldaja saab suhtluskeelu kohaldamist nõuda

olukorras, kus suhtlemine ületab igasuguse mõistlikkuse piiri ning ei ole tegemist olukorraga,

mida avaldaja peaks VÕS § 1055 lg 2 kohaselt mõistliku arusaama järgi inimestevahelises

kooselus taluma. Sellisel juhul saab avaldaja nõuda õigusvastase kahju tekitava käitumise

lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist VÕS § 1055 lg 1 alusel.

51. Ringkonnakohus leiab, et ükski puudutatud isiku määruskaebuses esitatud väide ei anna

alust selle rahuldamiseks. Maakohus leidis, et on tõendatud, et puudutatud isik on avaldajale

pikema aja jooksul saatnud häirivaid e-kirju ja sõnumeid, mis on kohati ka solvava ja ähvardava

sisuga, ning üritanud avaldajaga ühendust võtta. Maakohus luges tõendatuks ka selle, et

puudutatud isik on korduvalt viibinud avaldaja elukoha läheduses, saates samaaegselt sõnumeid

sooviga kokku saada. Arvestades puudutatud isiku käitumist, on kohaldatud abinõu nii

lähenemis- kui ka suhtlemiskeelu näol ringkonnakohtu hinnangul sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Maakohus on piisavalt põhjendatud, miks lähenemis- ja suhtlemiskeelu kohaldamine on

põhjendatud.

2-21-12303

52. Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isiku käitumine, sh saadetud e-kirjad ja sõnumid

nii mahult kui ka sisult, mõistlikkuse piiri ületav. Asja materjalide põhjal saab järeldada, et

puudutatud isiku tegevus on olnud avaldajat hirmutav ja tema eraelu häiriv pikemat aega, sh ka

pärast käesolevas asjas esialgse õiguskaitse kohaldamist. Ebaõige on määruskaebuses toodud

väide, nagu oleks maakohus tuginenud üksnes avaldaja tõendamata väidetele. Puudutatud isik

ei ole kordagi vaielnud vastu, et ta on avalduses viidatud viisil käitunud, s.o saatnud kirju ja

sõnumeid ning viibinud avaldaja elukoha läheduses eesmärgiga suhelda avaldajaga. Avaldaja

on selgitanud ja tõendanud, et puudutatud isiku tegevus on häiriv ja segab tema isiklikku elu.

Asjaolu, et puudutatud isik hindab oma käitumise sisu ja mõju avaldajast teisiti, ei tähenda, et

tema käitumine on õigustatud. Samuti sellest, et puudutatud isiku tegevuses ei ole tuvastatud

kuriteo- või väärteokoosseisu, ei saa järeldada, et tema tegevus ei sekkuks intensiivselt avaldaja

isikuõigustesse.

53. Lähenemis- ja suhtlemiskeelu kohaldamise vajalikkust kinnitab ka määruskaebuse väide, et

puudutatud isik kavatseb avaldajat tülitada seni, kuni puudutatud isiku hinnangul on probleemid

lahendatud. Nõustuda ei saa puudutatud isiku nägemusega, et vaidluse saab lahendada üksnes

tema tingimustel ja kompromissi sõlmides. Kompromissi sõlmimine eeldab osapoolte

kokkulepet. Esile toodud asjaoludel ei saa järeldada, et avaldajal ja puudutatud isikul on

vaidluse lahendamiseks vaja tingimata vahetult suhelda. Kui avaldaja ei näe võimalust ega

soovi puudutatud isikuga arutada ega kokkulepet saavutada, siis ei ole menetluse lõpetamine

kompromissi sõlmimise teel võimalik.

54. Põhjendatud ei ole ka puudutatud isiku väited tsiviilasjas nr 2-20-3807 sõlmitud

kompromissi kohta. Maakohus tuvastas, et avaldaja ei olnud tsiviilasjas nr 2-20-3807 sõlmitud

kompromissi pooleks. Praeguses tsiviilasjas puudutatud isiku poolt tõendina esitatud

kompromissi tekst, mis on allkirjastatud üksnes puudutatud isiku poolt, ei ühti tsiviilasjas nr

2-20-3807 kohtu poolt kinnitatud kompromissi tekstiga. Eeltoodu võib põhjendada puudutatud

isiku segadust selles, kas ja millisel määral tsiviilasjas nr 2-20-3807 sõlmitud kompromiss

avaldajasse puutub.

55. Puudutatud isik palub tagastada kohtutäituri poolt alusetult väljanõutud summad.

Määruskaebuse täpsustusele lisatud korduva sunniraha määramise otsusest nähtuvalt on

puudutatud isikule määratud sunnirahad, kuna viimane ei ole täitnud käesolevas tsiviilasjas

10.08.2021 tehtud esialgse õiguskaitse määrust. Ringkonnakohus selgitab, et praeguses asjas ei

saa lahendada sunniraha määramise õigsuse küsimust. Kui puudutatud isik leiab, et talle on

määratud sunnirahad ebaõigesti, on tal võimalus esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale

(täitemenetluse seadustiku § 217).

56. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta puudutatud isiku korduvalt pärast määruskaebuse

esitamist nii maakohtule kui ka ringkonnakohtule esitatud e-kirjad ja neile lisatud fotod,

kuivõrd need ei ole sisust nähtuvalt esitatud sooviga täiendada määruskaebust.

57. Maakohus kohaldas 10.08.2021 määrusega esialgset õiguskaitset ja keelas esialgse

õiguskaitse korras puudutatud isikul kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni kõnetada

avaldajat otse, telefoni, kirja, elektronkirja ja lühisõnumi teel või mistahes muul viisil ning

läheneda avaldajale lähemale kui 4 meetrit. Vaidlustatud maakohtu määruses esialgse

õiguskaitse abinõude kehtivuse osas otsustus puudub (TsMS § 442 lg 5 1. lause).

Ringkonnakohus saab maakohtu minetuse parandada. 10.08.2021 määrusega kohaldatud

esialgse õiguskaitse abinõud tuleb TsMS § 386 lg 5 ja § 477 lg 1 järgi tühistada, kuna maakohtu

31.12.2021 määrus kuulub viivitamatule täitmisele ja esialgseks õiguskaitseks puudub vajadus.

2-21-12303

58. Kuigi ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, tuleb ringkonnakohtus kantud

menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda, kuna menetluskulude

suuruse kindlaksmääramise vaidlustamisega seonduvaid menetluskulusid TsMS § 178 lg 4 järgi

ei hüvitata ning nii määruskaebuse väited kui avaldaja vastuse seisukohad puudutasid eelkõige

lähenemiskeelu põhjendatust.

59. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles

kulud tekkisid.

60. Avaldaja 02.02.2022 esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskulu

määruskaebemenetluses lepingulise esindaja tasu 6 tunni 13 minuti õigusabi eest tunnitasuga

150 eurot (lisandub käibemaks), s.o kokku 1119 eurot (käibemaksuga). Puudutatud isik vaidles

menetluskuludele vastu ja leidis, et tema ei pea kulusid hüvitama.

61. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu arvates avaldaja esindaja ajakulu on

põhjendatud osaliselt.

62. Maakohus sisuliselt rahuldas avaldaja avalduse, jättes selle rahuldamata üksnes elukohale

lähenemiskeelu osas, mis on hõlmatud üleüldise lähenemiskeelu kohaldamisega. Seega piisas

avaldajal maakohtu määrusega tutvumisest ning puudus vajadus määrust põhjalikumalt

analüüsida. Arvestades puudutatud isiku esialgselt esitatud määruskaebuse sisu ja mahtu, ei

olnud sellega tutvumine eelduslikult ajamahukas. Seega arvestades eeltoodut, on mõistlik

ajakulu maakohtu määruse ja määruskaebusega tutvumiseks kokku 30 minutit (toiming

03.01.2022). Arvestades puudutatud isiku perioodil 04.01.2022–11.01.2022 esitatud e-kirjade

ja täpsustatud määruskaebuse sisu, võis avaldaja esindajal e-toimikuga tutvumiseks mõistlikult

kuluda 30 minutit. Arvestades nii määruskaebuse väiteid kui ka avaldaja vastuse sisu ja mahtu,

on kolleegiumi hinnangul määruskaebusele vastamise mõistlik ajakulu 1 tund 30 minutit.

Perioodil 21.01.2022–01.02.2022 puudutatud isiku e-kirjadega tutvumise ajakulu on

põhjendatud kokku 25 minutit. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakuluks on piisav 15

minutit. Nagu ringkonnakohus juba eelnevalt maakohtuga nõustus, on põhjendatud

vandeadvokaadi tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Eeltoodust tulenevalt on

avaldaja menetluskulud põhjendatud 570,60 euro ulatuses (3,17 x 180), milline summa tuleb

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.

63. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on

vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis,

et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (570,60 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

64. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

2-21-12303

(allkirjastatud digitaalselt)