2-21-13401/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 16.02.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-13401

Kohtuasi

X hagi AS Y vastu töötasu väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.11.2021 hagi menetlusse võtmisest

keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Jaanek Pahka

Kostja AS Y (registrikood XXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 01.11.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13401 ja saata

hagiavaldus maakohtule tagasi uueks menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi AS Y (kostja) vastu töötasu väljamõistmiseks.

2. Maakohus jättis 12.10.2021 määrusega hagi käiguta ja kohustas hagejat esitama hageja

esindaja haridust tõendava dokumendi või põhistama esindusõiguse lubatavust.

2-21-13401

Maakohtu määrus

3. Maakohus keeldus 01.11.2021 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud

hageja kanda.

4. Maakohus märkis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 338 lg 1 p 8 kohaselt

märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis menetlusosalise või

tema esindaja allkiri ning lepinguliseks esindajaks võib menetluses olla advokaat, õigusteaduse

magistriharidusega muu isik või menetlusosalisega seotud isik (TsMS § 218 lg 1). Kuna hageja

esindaja ei ole advokaat ja hageja ei esitanud kohtule selgitusi ega haridust tõendavat

dokumenti, ei ole hageja esindaja TsMS tähenduses lubatav esindaja. Seega on hagi pädeva

isiku allkirjata, sest sellel pole ei menetlusosalise ega seaduse järgi lubatud esindaja allkirja.

Sel põhjusel keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel.

Määruskaebus

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi

menetlusse.

6. Hageja lepinguline esindaja saatis 07.10.2021 Harju Maakohtu menetlusposti aadressile enda

haridust tõendava dokumendi, kuid ekslikult märkis e-kirjas vale tsiviilasja numbri. Tegemist

ei ole sellise olulise puudusega, mida ei oleks saanud kõrvaldada pärast hagi menetlusse

võtmist.

7. Maakohus ei edastanud 12.10.2021 määrust hagejale isiklikult, mistõttu hageja ei olnud

puuduste kõrvaldamise määrusest teadlik. Kui kohtul ei õnnestunud veenduda, kas hageja

lepingulise esindaja kvalifikatsioon vastab seadusele, oleks kohus pidanud andma hagejale

täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Menetluse edasine käik

8. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 667 lg 2 teise lause alusel tuleb maakohtu määrus

tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, kuna määruskaebuses ringkonnakohtult taotletud hagi

menetlusse võtmise otsustamine tuleb TsMS § 372 järgi teha maakohtul.

11. 16.11.2021 esitasid määruskaebuse nii hageja lepinguline esindaja kui ka hageja isiklikult.

Ringkonnakohus loeb need üheks määruskaebuseks.

12. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi põhjendusega, et

kuna hagiga koos ei esitatud hageja lepingulise esindaja haridust tõendavat dokumenti, ei ole

hageja esindaja TsMS tähenduses lubatav esindaja ja seega on hagi pädeva isiku allkirjata.

2-21-13401

13. TsMS § 371 lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel

ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.

14. Kolleegium leiab, et TsMS § 218 lg 1 p 2 järgi kvalifikatsiooninõude täitmata jätmine ei

ole aluseks, mis võimaldab keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9

järgi. Haridust tõendava dokumendi esitamata jätmine on esindusõiguse tõendamata jätmine ja

sellisel juhul võib kohus kaaluda hagi menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 371 lg 1 p 12

alusel.

15. TsMS § 217 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või

tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS

§ 226 lg-st 1 tulenevalt on kohtul kohustus kontrollida esindaja esindusõiguse olemasolu ning

kohus ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Hagiavalduse menetlusse

võtmisel tuleb maakohtul kontrollida õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isiku

esindusõiguse olemasolu (TsMS § 371 lg 1 p 12).

16. Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest

määruses toodud põhjendustel. Kui hageja esindaja seaduses sätestatud nõuetele ei vasta, ei too

see vältimatult kaasa hagi menetlusse võtmata jätmist. Esmalt peab kohus selgitama hagejale

võimalust ise hagi allkirjastada või leida endale seaduses sätestatud nõuetele vastav lepinguline

esindaja.

17. Maakohus ei ole piisavalt täitnud hagi menetlusse võtmise üle otsustamisel

selgitamiskohustust. Puudub vaidlus, et maakohtu 12.10.2021 puuduste kõrvaldamise määrus

toimetati kätte üksnes hageja esindajale. Olukorras, kus lepinguline esindaja kohtu märgitud

puuduseid tähtaegselt ei kõrvaldanud ja maakohus leidis, et hageja esindajal puudub pädevus

hagejat esindada, tulnuks hagejale olukorda selgitada ja anda talle võimalus hagiavaldus ise

allkirjastada. Kui hageja kohtu selgitustest hoolimata hagiavaldust ise ei allkirjasta või

nõuetekohast esindajat ei leia, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata. Praegusel juhul on hageja

lepinguline esindaja puuduse kõrvaldanud määruskaebemenetluses, esitades enda haridust

tõendava dokumendi.

18. Eeltoodule tuginedes keeldus maakohus ebaõigesti ja ennatlikult hagiavaldust menetlusse

võtmast TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel.

19. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

20. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule tagasi uueks lahendamiseks, siis ei ole

ringkonnakohus teinud menetlust lõpetavat lahendit. Seega ei anna TsMS § 696 lg 3

määruskaebuse esitamise õigust. Kaebeõigus ei tulene ka TsMS §-st 372 lg-st 5. Ülaltoodust

tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)