2-21-3337/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

15. veebruaril 2022 avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-21-3337

Tsiviilasi

X hagi Y vastu elatise vähendamise nõudes

Tsiviilasja hind

1 512 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (ik xxxxxxxxxxx), e-post: xxx

Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja seaduslik esindaja: C (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post: xxx)

Menetluse liik

Asja arutamine kohtuistungil 15.09.2021 ja jätkuvalt kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X hagi Y vastu kohtuotsusega väljamõistetud elatise vähendamise

nõudes.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaks määramine.

2. Jätta kõik menetluskulud X kanda.

3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja

ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

Lk 2 (6)

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Vaidlustamata asjaolud.

1. xx.xx.2009 sündinud poeg Y põlvneb Xst (tlk 13).

2.

10.06.2019 otsusega mõistis Pärnu Maakohus hagejalt kostja kasuks välja alates

01.01.2019 elatise 270 eurot, v.a perioodi eest 01.05.2019 kuni 31.05.2019, mil X peab

maksma kostjale ülalpidamiseks 170 eurot (tlk 13, p 5).

3. Hagejal on lisaks kostjale xx.xx.2006 sündinud poeg A (tlk 12), kellel hageja kohustub

tasuma 15.06.2021 Viru Maakohtu otsuse alusel alates 02.03.2021 igakuist elatist summas

180 eurot (tlk 109-112).

4. Hagejal on lisaks abielust Bga xx.xx.2019 sündinud tütar D (tlk 12).

Hageja nõue ja selle põhjendused.

5. X esitas hagi Y vastu elatise vähendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja

Pärnu Maakohtu otsuse alusel kohustatud maksma kostja ülalpidamiseks elatist alates

01.01.2019 summas 270 eurot, v.a perioodi eest 01.05.2019 kuni 31.05.2019, mil X peab

maksma kostjale ülalpidamiseks 170 eurot. Peale kostja maksab hageja elatist veel ühe lapse,

so A, ülalpidamiseks (hageja esitas käesolevas hagis nõude ka A vastu, 03.03.2021.a

määrusega kohus eraldas antud nõude iseseisvasse menetlusse, tl. 2-3). Lisaks kostjale ja Ale

on hagejal veel üks laps, kes elab koos hagejaga.

Hageja ainsaks sissetulekuks on XXX OÜ töötasu 584 eurot bruto, pärast väljamaksete

mahaarvamist 550,38 eurot. Hageja koos uue perega elab korteris, millega kaasnevad

järgmised keskmised kulutused – eluasemekulud 160 eurot, elekter 30 eurot. Võttes arvesse

asjaolu, et hageja praegune abikaasa katab oma sissetulekust 50% kommunaalkuludest, hageja

kulutused eluasemele moodustavad 190/2=95 eurot. Lisaks sellele, hageja kulutab igakuiselt

toidule keskmiselt 150 eurot (5 eurot ühe päeva kohta), hügieenitarvetele 20 eurot,

sidevahenditele 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot ning transpordikulud 40

eurot. Seega hageja vältimatud püsikulud on 95+150=245 eurot ning muud kulud 150 eurot.

Hagejaga koos elava lapse vajadused on järgmised: kulutused lapse lasteaiakohustuse

täitmiseks 60 eurot; eluasemekulud 160/4=40 eurot; elekter 30/4=7,5 eurot; kulutused

hügieenitarvetele 34 eurot; kulutused toidule 3x30=90 eurot; arendavad mänguasjad 20 eurot;

kulutused riietele ja jalanõudele 80 eurot kokku 331,5 eurot (tlk 8). 30.09.2021 hagi

täienduses on hageja kinnitanud, et hagejaga koos elava lapse vajadused on kuus kokku 315

eurot – kodune majapidamine 10 eurot, vaba aeg 10 eurot, isiklik hügieen/ilukaubad 10 eurot,

tervishoid 10 eurot, transport, sh turvavarustus 50 eurot, eluasemekulud 20 eurot, toit 70

eurot, riided ja jalanõud 70 eurot, beebikaubad 20 eurot ja lasteaed 45 eurot (tlk 124).

Hagiavalduse täienduses leidis hageja, kostja kulutused on väiksemad kui 270 eurot kuus,

viidates RAKE uuringule (tlk 82 pöördel). Hageja on võimeline maksma elatist summas 102

eurot kuus, hageja palub arvestada ka asjaoluga, et osa kostja vajadustest on kaetud

peretoetusega. (tl. 8, 82 pöördel).

Kostja vastuväited ja põhjendused

Lk 3 (6)

6. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata, s.t elatise summat mitte

vähendada. Hageja ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud, ega täida ka korrektselt ka

hooldusõigust suhtluskorra näol, mis on kohtu poolt kindlaks määratud. Hageja on oma

ettevõte, olles ise enda tööandjaks, kuid maksab miinimumpalka. Hageja on väitnud, et kui

temalt elatise võlgnevuse tõttu juhtimisõigus ära võetakse, siis ta palkab endale autojuhi, mis

näitab tema suhtumist kohustuste täitmisesse (tlk 41).

Kostja leidis, et X on kolm (3) last, kellega ta on kohustatud suhtlema ja ka üleval pidama.

13.10.2021 tõi kostja täiendavalt välja, et hageja on registreeritud kahes ettevõttes – XXX

OÜ-s ja YYY OÜ-s. Hageja on taotlenud kostja suhtes elatise vähendamist 102 eurole, kuid

samal ajal on välja toonud, et hagejaga koos elava lapse igakuiste vajaduste suurus on 335

eurot, kuigi hageja väidab, et soovib kõigi oma laste suhtes võrdsust (tlk 125).

20.12.2021 e-kirjas märkis kostja, et hageja abikaasal on samuti ettevõte YYY OÜ, milles

hageja on juhatuse liige (tlk 134).

Kohtuotsuse põhjendused

7. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et

• kostja on hageja alaealine laps;

• kostja elab koos emaga,

• hagejal on lisaks kostjale veel kaks alaealist last;

• kostja emal on lisaks kostjale samuti veel üks alaealine laps;

• hagejalt on kostja ülalpidamiseks välja mõistetud elatis 270 eurot, kuid hageja

kohtuotsust ei täida.

8. Pooled vaidlevad selle üle kas käesoleval ajal esinevad alused, et rahuldada hageja

nõue ja vähendada kostjalt kohtuotsusega välja mõistetud elatist alla 270 euro.

9. Tulenevalt

asjaolust,

et

kehtivas

perekonnaseaduses

puudub

regulatsioon

väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta, juhindub kohus käesolevas perekonnasjas

kohtuotsuse tegemisel menetlusõiguslikult Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS)

§ 459 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti

välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel

õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on

muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude

rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada

(p 2). Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud

juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatise suuruse

muutmist reguleerib ka TsMS § 497, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki

pool nõuda hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. Seega

võimaldab seadus iseenesest kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust vähendada, kuid

selle eelduseks on TsMS § 459 lg 1 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolud. Kokkuvõtlikult on

elatise suuruse muutmiseks alust siis kui lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund on

võrreldes esialgse kohtulahendi tegemise ajaga sedavõrd muutunud, et annavad aluse muuta

elatise suurust, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist,

millele tema väited või vastuväited tuginevad. Sellele seisukohale on oma lahendis 3-2-1-

124-15 p 11 jt asunud ka Riigikohus. Kohus on pooltele nende tõendamise koormust

selgitanud.

10. Lähtuvalt kohtuotsuse eelmises punktis märgitust tuleb selleks, et kohus saaks hagi

rahuldada, kohtul tuvastada faktid, mille põhjal saab järeldada, et asjaolud, mis olid aluseks

Lk 4 (6)

hageja poolt elatise maksmisele vastavalt 10.06.2019 Pärnu Maakohtu otsusele, millega

mõisteti välja elatis seaduses sätestatud miinimummääras, on oluliselt muutunud, ning et see

muutus on tekkinud pärast 10.06.2019, mil makstava elatise suurus kohtu poolt kindlaks

määrati. Seda enam, et kohus on nimetatud lahendis leidnud, et kostja suudab tasuda elatist

miinimummääras isegi ka juhul, kui hagejal sünnib kolmas laps (tlk 16). Lisaks nimetatule

tuleb käesoleval juhul tuvastada ka see kas hagejal esineb PKS § 102 lõike 2 teises ja

kolmandas lauses märgitud mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla sama seaduse § 101

lõikes 1 sätestatud määra ehk elatise alammäära, mida hageja on käesoleva hagi esitamisega

palunud teha.

11. Kuna elatise suuruse kindlaksmääramisele kohalduvad lisaks kohtuotsuse p-s 10

märgitule ka kõik need seadusesätted, mis reguleerivad elatise väljamõistmist, tuleb elatise

suuruse kindlaksmääramisel lähtuda eeldusest, et kostja ülalpidamiskulud on ulatuses nagu

need on 10.06.2019 otsuse tema kasuks välja mõistetud. Elatise suuruse muutmisel tuleb

arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse

muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadustest. See tähendab muu hulgas ka seda,

et kostja igakuised vajadused ei pea ilmtingimata olema sama suured kui hageja teiste laste

igakuised vajadused. Hagejalt lapse ülalpidamiseks elatise nõudmise ts.asjas xxx puudus

kostja seaduslikul esindajal vajadus lapse ülalpidamiskulude tõendamiseks, kuna elatise nõue

oli esitatud seadusega ettenähtud miinimummääras. 10.06.2019 lahendi alusel mõisteti kostja

kasuks välja elatis summas 270 eurot. 15.09.2021 istungil ei vaidlustanud hageja, et kostja

vajadused oleksid käesoleva menetluse ajaks vähenenud (tlk 79 pöördel 00:08:00). Kuna

hageja ei tuginenud sellele, et kosja igakuised vajadused oleksid hagejale langevas ulatuses

väiksemad kui 270 eurot kuus, lähtub kohus sellest, et kostja põhjendatud vajadused hagejale

langevas osas on 270 eurot kuus.

12. Hageja on elatise vähendamise nõude alustena toonud välja, et tal on üks alaealine

võrreldes 10.06.2019 tehtud otsuse tegemise ajaga rohkem ning hageja majanduslik olukord

on raske. Hageja väidetava raske majandusliku olukorra osas asub kohus seisukohale, et

nimetatu ei saa olla aluseks elatise vähendamisele kostja ülalpidamiseks. Kohus on

seisukohal, et hagejal tuleb teha kõik endast olenev, et teenida töötasu nii palju, mis

võimaldaks tal maksta elatist kõikidele oma lastele seaduses sätestatud miinimummääras.

Kohtu tehtud järelpärimistest nähtub, et hageja sissetulek on jäänud 10.06.2019 ts.asjas xxx

lahendi tegemise ajaga võrreldes peaaegu samaks – 2019. aastal 540 eurot (bruto, tlk 35),

2020. aastal 584 eurot (bruto, tlk 20, 64), 2021 584 eurot (bruto, lk 91-93). Ettevõttes, kust

hageja töötasu saab (XXX OÜ, reg.kood xxxxxxxx), on hageja osanik ja juhatuse liige (tlk

128), mille 2019.aasta kasum oli 456 eurot (tlk 108) ja 2020. aasta kasum oli 13 233 eurot (tlk

104). Äriregistri väljavõttest tulenevalt on osaühingus 1 töötaja, kelleks on samuti hageja (tlk

128 pöördel). Tsiviilasjas xxx raames tehtud 16.06.2021 tehtud lahendist nähtub, et Viru

Maakohus tuvastas, et sõidukid Xl puuduvad, samas on ta kantud liiklusregistrisse 6 sõiduki,

millest 2 kuuluvad tema enda firmale XXX OÜ-le; 2 kuuluvad QQQ OÜ-le; ning 2 kuuluvad

tema abikaasale Ble, kasutajaks (tlk 109-112). Kinnisvarast kuulub hagejale korteriomand

asukohaga xxx xx-xx, xxx (tlk 85). Viru Maakohtu hinnangul ei olnud hageja ts.asjas xxx

raames esitanud tõeseid andmeid enda tegeliku majandusliku olukorra kohta, näidates varalise

seisundiväiksemana, kui see tegelikult on. Käesolevas menetluses jagab kohus Viru Maakohtu

seisukohta. Muu hulgas kohus lisab, et asja materjalidest nähtub, et hagejal on suur elatise

võlgnevus (tlk 129). Samal ajal nähtub hageja abikaasa konto väljavõttest, et hageja töötasu

laekub tema abikaasa B arvelduskontole (tlk 113-122). Kohus peab olulisena välja tuua, et kui

hageja palgatulu oli hagejal 2021. aastal deklareeritud 584 eruto kuus (tlk 99), siis B

arvelduskonto väljavõttest nähtub, et iga kuu kantakse üle hageja töötasu 550 eurot ning lisaks

avansiaruande põhjal veel 335 eurot, kuid järgmise kuu töötasust ei ole avansina saadud

Lk 5 (6)

summat töötasust maha arvatud v.a 01.04. märtsi ja 04.05 aprilli töötasu. Igal juhul näitab

töötasu oma abikaasa arvele kanda laskmine, et hageja hoiab teadlikult kõrvale kostjale elatise

tasumisest.

Tuginedes eeltoodule alla keskmise palga enda ettevõttes teenimine, kui kasumi näol võiks

endale töö eest suuremat palka maksta, ei saa olla mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel,

sest hageja on töövõimeline isik, kes peab teenima nii palju sissetulekut, et oma laste

ülalpidamisel osaleda vähemalt miinimummääras, mida hageja kuni käesoleva ajani teinud ei

ole (tõendab hageja elatise võla suurus tlk 129).

13. Kohtu hinnangul ei saa elatise vähendamise aluseks käesoleval juhul olla ka see, et

hagejal on pärast 10.06.2019 juunis tehtud otsust lisaks kostjale ja Ale veel üks alaealine laps

D (tlk 12), sest ka kostja emal on lisaks kostjale veel üks alaealine laps W (tlk 133). Kuigi

kostja ema sissetulek on hageja sissetulekust suurem (tlk 65), märgib kohus veelkord, et

sarnaselt Viru Maakohtu seisukohale hageja majandusliku olukorra kajastamise kohta, leiab

kohus asjas esitatud ja kogutud tõendite pinnalt, et hageja näitab enda varalist seisundit

väiksemana, kui see tegelikult on ning miski ei takista (tervis vmt) hagejal teenida keskmist

brutopalka, mis ts.asja xxx otsusest nähtuvalt oli 2018.aastal Ida-Virumaal 1 054 eurot (tlk

16) ning mille juures on maakohus juba tol korral asunud seisukohale, et kasvõi keskmise

brutopalga ulatuses töötasu teenimine võimaldaks hagejal enda ja laste ülalpidamiseks

käsutada rahalisi vahendeid seaduses sätestatud miinimumi piires ning seda ka juhul, kui

kostjal sünnib kolmas laps.

14. Elatise vähendamisel kostja seadusliku esindaja poolt saadavate peretoetuste arvesse

võtmise osas märgib kohus järgmist. Tartu Ringkonnakohus on 29.04.2021 kohtuotsuse nr 2-

20-7259 põhjendava osa p-s 9 märkinud: „Ringkonnakohtu hinnangul võib olla põhjendatud

võtta riiklik lapsetoetus PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuva põhjusena mh arvesse elatise

olulisel vähendamisel alla miinimummäära, kui hageja esiletoodud ning tõendatud asjaolud

seda tingivad. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga hageja praeguses asjas toonud kohtu ette

selliseid asjaolusid ja tõendeid, mis tingiksid elatise vähendamise poole lapsetoetuse võrra.

Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt

vähendada. Elatise vähendamisel saab riikliku peretoetuse võtta mõjuva põhjusena arvesse

koostoimes muude asjaoludega (vt Riigikohtu 9.06.2017 otsus ts.asjas nr 3-2-1-35-17, p

28.2). Ringkonnakohus ei ole asja materjalidest tuvastanud ühtki sellist muud asjaolu, mille

tõttu tulnuks praeguses asjas alust elatist poole riikliku lapsetoetuse võrra vähendada.

Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 5 lg 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud

ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid TsMS § 230 lg 1

kohaselt tõendab“.

Kohus ei leia, et hageja oleks antud menetluses toonud kohtu ette selliseid asjaolusid ja

tõendeid, mis tingiksid elatise vähendamise poole lapsetoetuse võrra. Pealegi on sama

toetusega kaetud ka hagejaga koos elava lapse vajadused.

22. Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kohtu käsutuses olevate tõenditega ei

leidnud tõendamist asjaolud, mis võimaldaksid kostjalt väljamõistetud elatist vähendada 102

euroni nagu hageja seda teha on palunud ja hageja poolt esitatud hagi elatise suuruse

muutmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei ole seejuures võtnud arvesse vaid üksnes hageja

töötasu, vaid hageja varalist seisundit üldisemalt (kinnisvara olemasolu, ettevõttele kuuluvad

sõidukid ja hageja perekonnale kuuluvad sõidukid), kuna elatist võib täita mitte ainult otse

sissetuleku, vaid ka hagejale kuuluva vara arvelt.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

Lk 6 (6)

15. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust,

mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja

kostja menetluskulud hageja kanda.

16. Kuna pooled kohtule menetluskulude nimekirja kohtu poolt antud tähtajaks ei esitanud

ja ka toimikust ei nähtu menetluskulude kandmist poolte poolt, ei määra kohus kindlaks

menetluskulude rahalist suurust.

Tsiviilasja hinna määramine.

17. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille

kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on

seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks

nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu

eest saadav summa.

Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse hagi, milles palus vähendada

temalt väljamõistetud elatise suurust 168 euro võrra, s.o. 270 eurolt 102-le eurole, on

käesoleva tsiviilasja hind 1 512 eurot (9 x 168).

/digitaalselt allkirjastatud/

Kädi Sacik-Korn

kohtunik