2-21-7650/56 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Terje Vahemäe

Tsiviilasja number

2-21-7650

Määruse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2022, Pärnu

Tsiviilasi

XX hagi CC vastu ühisvara jagamiseks

CC vastuhagi XX vastu ühisvara jagamiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/vastuhagis kostja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx,

elukoht xxx); lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ants

Nõmmik (e-post: ants@ppnet.ee)

Kostja/vastuhagis hageja: CC (isikukood xxxxxxxxxxx,

elukoht xxx); seadusjärgne esindaja eestkostja YY

(isikukood xxxxxxxxxxx); esindaja riigi õigusabi korras:

advokaat Kristjan Lee (e-post: kristjan.lee@sikutiab.ee)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada menetlusosaliste vahel kirjalikult sõlmitud, hageja XX ja kostja CC ja kostja

seadusliku esindaja, eestkostja YY, poolt 11.02.2022 paberil allkirjastatud järgmine

kompromiss:

I Võlaõiguslikud kokkulepped

1. Pooled on kokku leppinud jagada abikaasade ühisvara selliselt, et:

1.1. Poolte ühisvaraks olev korteriomand, asukohaga xxx, kinnistu registriosa nr xxxxxx,

katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, jääb CC ainuomandisse.

1.2. Poolte ühisvaraks olev Xxx kinnistu, asukohaga xxx, kinnistu registriosa nr xxxxxxx,

katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx suurusega 4,35 hektarit ja katastritunnusega

xxxxx:xxx:xxxx, suurusega 44,87 hektarit koos kinnistul asuvate ehitistega, jääb XX

ainuomandisse.

2. XX tasub enamsaadud ühisvara arvelt CCle ühekordset rahalist kompensatsiooni 5000

(viis tuhat) eurot alljärgneva maksegraafiku järgi:

2.1. 2500,00 (kaks tuhat viissada) eurot hiljemalt 25. veebruariks 2022. a.

2.2. 500,00 (viissada) eurot hiljemalt 25. märtsiks 2022. a.

2.3. 500,00 (viissada) eurot hiljemalt 25. aprilliks 2022. a.

2.4. 500,00 (viissada) eurot hiljemalt 25. maiks 2022. a.

2.5. 500,00 (viissada) eurot hiljemalt 25. juuniks 2022. a.

2.6. 500,00 (viissada) eurot hiljemalt 25. juuliks 2022. a.

Tasumine toimub CC pangakontole nr EExxx SEB pangas.

Tsiviilasi nr 2-21-7650

2 (5)

3. Pooled kinnitavad, et pärast XX poolt rahalise kompensatsiooni üldsummas 5000,00 eurot

tasumist ei ole neil ei täna ega ka tulevikus teineteise suhtes ühisvarast tulenevaid varalisi

ja/või rahalisi nõudeid.

II Asjaõiguslikud kokkulepped

Kompromisslepingus

sisalduvatele

kinnisasja

käsutustehingutele

kohaldatakse

asjaõigusseaduse (AÕS) §-des 641, 119 ja § 120 lg-s 1 asjaõiguslepingu kohta sätestatut. TsMS

§ 430 lg 6 kohaselt kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab

kokkuleppe notariaalset tõestamist.

4. Pooled on kokku leppinud, et XX annab üle ja CC võtab vastu XXle korteriomandist,

asukohaga xxx, kinnistu nr xxxxxxx, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, ühisomandina

kuulunud osa omandiõiguse.

5. Pooled on kokku leppinud, et CC annab üle ja XX võtab vastu CCle Xxx kinnistust,

asukohaga xxx, kinnistu nr xxxxxxx, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxxsuurusega 4,35

hektarit ja katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, suurusega 44,87 hektarit koos kinnistul

asuvate ehitistega, ühisomandina kuulunud osa omandiõiguse.

III Nõusolekud ja tahteavaldused

6. Kompromissile alla kirjutamisega annavad CC ja XX kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1

tähenduses nõusoleku kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx teises jaos kande nr 2 all

CC ja XX ühisomandiõiguse kohta tehtud kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks,

millega

kantakse

kinnistusraamatusse

kinnistu

ainuomanikuna

CC

(isikukood

xxxxxxxxxxx).

7. Kompromissile alla kirjutamisega annavad CC ja XX kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1

tähenduses nõusoleku kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx teises jaos omanikukande

muutmiseks ja kande tegemiseks XX’e (isikukood xxxxxxxxxxx) ainuomandiõiguse

kohta.

8. Jõustunud kohtumäärus asendab CC ja XX nõusolekuid (TsÜS § 68 lg 5, KRS § 341 lg 8).

IV Kinnistamisavaldus

CC (isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja eestkostja YY (isikukood xxxxxxxxxxx), ja

XX (isikukood xxxxxxxxxxx) avaldavad soovi kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel

järgnevate kannete tegemiseks kinnistusraamatusse:

9. Korteriomandi, asukohaga xxx, kinnistu registriosa nr xxxxxxx teises jaos kustutada kanne

XX ja CC ühisomandiõiguse kohta ja teha uus kanne, millega korteriomandi

ainuomanikuna kantakse kinnistusraamatusse CC (isikukood xxxxxxxxxxx).

10. Xxx kinnistu, asukohaga xxx, kinnistu registriosa nr xxxxxxx, teise jakku tehtud

omanikukanne

muuta

selliselt,

et

XX

(isikukood

xxxxxxxxxxx)

kantakse

kinnistusraamatusse ainuomanikuna.

11. Riigilõivu kinnistu registriossa nr xxxxxxx taotletud kannete tegemise eest tasub CC.

12. Riigilõivu kinnistu registriossa nr xxxxxxx taotletud kande tegemise eest tasub XX.

13. Pooled taotlevad, et kinnistusosakond teavitaks riigilõivu tasumiseks kohustatud isikuid

tasumisele kuuluva riigilõivu suurusest ning selle tasumise tähtajast.

14. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-21-7650.

3. Menetluskulud on jaotatud kompromisslepinguga ja jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate

kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

4. Vabastada CC riigilõivu, mille tasumisest CC XX vastu hagi esitamisel menetlusabi korras

vabastati, Eesti Vabariigile hüvitamise kohustusest, kuna pooled sõlmisid kompromissi (alus:

Tsiviilasi nr 2-21-7650

3 (5)

TsMS § 190 lg 7).

5. Tagastada XXle ühisvara jagamise nõude eest 14.05.2021 Rahandusministeeriumi kontole

tasutud 300,00 euro suurusest riigilõivust pool, s.o 150,00 eurot, mis kanda XX arvelduskontole

nr EExxx.

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel saab kohtumääruse peale esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 3 kalendripäeva jooksul alates kohtumääruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on XX hagi CC vastu ühisvara jagamiseks ja CC vastuhagi XX

vastu ühisvara jagamiseks.

2. 10.02.2022 esitas XX esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik kohtule kompromisslepingu

projekti. Hageja XX, kostja CC ja kostja seadusjärgne esindaja, eestkostja YY, allkirjastasid

kompromisslepingu paberil 11.02.2022 Pärnu Maakohtu kantseleis.

Menetlusosalised kohtule esitatud kompromisslepingus paluvad kompromissi kinnitada ja

menetluse tsiviilasjas lõpetada kirjalikus menetluses. Menetlusosalised kinnitavad, et on teadlikud

kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud

lühendada kompromissi kinnitava ja tsiviilasja menetlust lõpetava kohtumääruse peale

määruskaebuse esitamise tähtaega kolme kalendripäevani määruse kättetoimetamisest arvates.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse

kompromissi tingimused.

Kohus leiab, et kohtule esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi

lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse

(AÕS) § 77 lg 1 annab kaasomanikele õiguse kaasomandi lõpetamiseks vastavalt kaasomanike

kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis

oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel

reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele

kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel

enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Kohus leiab, et eeltoodu ei välista pärast hagi kohtule esitamist asja jagamist abikaasade

kokkuleppega, mille kohus kinnitab. Pooled on kokku leppinud ühisvara jagamises ning XX poolt

CCle makstava hüvitise suuruses. Arvestades tsiviilasjas ilmnenud asjaolusid: abikaasade kooselu

lõppemist enne 01.07.2010 perekonnaseaduse jõustumist, xxxxxx kinnistul asuvate hoonete

omandamist abielu ajal vallasasjana, hoonete juurde maa erastamist XX erastamise väärtpaberite

arvelt, erastamishinnast 50 000 krooni (2 x 25 000 krooni) ulatuses riigi poolse soodustuse saamist

XX ja CC ühiste laste eest ning XX poolt pärast kooselu lõppemist oma lahusvara arvelt Xxx

kinnistu parendamist (s.h mahapõlenud lauda taastamine), on poolte kokkulepe CCle makstava

hüvitise osas mõistlik ning kohtu hinnangul I. Xxx varalisi õigusi ei riku.

5. AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega,

samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on

nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja

sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. AÕS § 119 lg 1 näeb

ette, et tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema

notariaalselt tõestatud. Sama paragrahvi 2. lõike järgi muutub vorminõuet järgimata tehtud

kohustustehing kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav

kanne kinnistusraamatusse.

Tsiviilasi nr 2-21-7650

4 (5)

AÕS § 120 lg 1 järgi peab kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt

tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis.

6. Kinnistusraamatusse

kande

tegemiseks,

muutmiseks

või

kustutamiseks

on

kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 alusel nõutav selle isiku nõusolek, kelle

kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 5 kohaselt peab puudutatud isiku nõusolek olema notariaalselt

kinnitatud, kuid tulenevalt KRS § 341 lg-st 3 võib puudutatud isiku nõusolek sisalduda ka

kinnistamisavalduses. Sama paragrahvi 8.lõike järgi võib puudutatud isiku nõusolekut asendada

jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku

andmise kohustus. Kostja ja hageja on kohtumäärusega kinnitatavas kompromissis andnud

nõusolekud kokkuleppe täitmiseks vajalike omanikukannete muutmiseks, see tähendab, et

kohtumäärus on käsitatav kohtulahendina, millega kohus on tuvastanud poolte kohustuse anda

vajalikud tahteavaldused.

7. Kõike eelnevat arvestades kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab

asjas menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud

ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

8. Kinnistusraamatusse kannete tegemiseks peavad pooled esitama ise kohtumääruse Tartu

Maakohtu kinnistusosakonnale. Kohus on pooltele selgitanud, et paberil allkirjastatud

kompromisslepingus sisalduv kinnistamisavaldus ei pruugi olla piisav. Sellisel juhul on vajalik

määrusele lisada ka digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldus.

Kinnistusraamatusse kannete tegemisega seotud riigilõivud tuleb tasuda kande tegemisest

huvitatud menetlusosalisel.

9. TsMS § 661 lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

lühendada. Vastavalt poolte kokkuleppele saab selles asjas määruse peale edasi kaevata

lühendatud tähtaja- 3 kalendripäeva- jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluskulude jaotus

10. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole

kokku leppinud teisiti. Selles asjas on pooled kokku leppinud, et kulud jäävad poolte endi kanda.

Hüvitatavate kulude puudumise tõttu ei ole vajadust menetluskulude suurust TsMS § 174 lg 1

kohaselt kindlaks määrata.

11. XX taotleb poole riigilõivu, summas 150,00 eurot, tagastamist. Kohtutoimiku andmetel on

hagiavalduse esitamisel XX eest tasutud 14.05.2021 riigilõivu 400,00 eurot, millest 100,00 eurot

on abielu lahutamise nõude eest ja 300,00 eurot ühisvara jagamise nõude eest. Abielu lahutamise

osas on kohus teinud 26.10.2021 osaotsuse ning tagastanud XXle pool abielu lahutamise nõude

riigilõivust, kuna pooled nõustusid kirjeldava ja põhjendava osata otsusega ning loobusid

edasikaebeõigusest.

Kuna pooled ühisvara jagamise nõude osas sõlmisid kompromissi ja kohus lõpetab menetluse

kompromissi kinnitamisega, tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt XXle tagastada pool

ühisvara jagamise nõude eest tasutud 300,00 euro suurusest riigilõivust pool, s.o 150,00 eurot.

Tagastatav riigilõiv tuleb vastavalt taotlusele kanda XX arvelduskontole.

Saadud menetlusabi hüvitamine

12. Kohus 08.12.2021 määrusega andis CCle menetlusabi, vabastades ta vastuhagi esitamisel

nõutava 300,00 euro suuruse riigilõivu tasumisest täies ulatuses.

13. TsMS § 190 lg 4 näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel,

mõistetakse temalt menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

Tsiviilasi nr 2-21-7650

5 (5)

Kuna pooled kompromissis leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis TsMS

§ 190 lg 4 alusel tuleks CCle riigilõivu tasumiseks antud menetlusabi temalt riigituludesse välja

mõista.

Arvestades, et pooled sõlmisid kokkuleppe, mille kohus kinnitab, oleks CCl kogu riigilõivu

summa, 300,00 euro, tasumise järel TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt õigus taotleda kohe ka sellest

poole (s.o 150,00 euro) tagastamist. Seega jääb riigile hüvitatava menetlusabi summaks 150,00

eurot.

14. TsMS § 190 lg 7 teine lause sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3 – 6 nimetatud

kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha

kulude riigituludesse tasumise hilisema kuupäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja

jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kohus leiab, et selles asjas on mõistlik ja õiglane vabastada CC ka talle riigilõivu tasumiseks antud

menetlusabi riigile hüvitamise kohustusest. Kohus võtab arvesse, et CC on eestkostetav, kelle

peamiseks sissetulekuallikaks on sotsiaaltoetused.

Eeltoodu alusel kohus vabastab CC riigilõivu tasumisel saadud menetlusabi riigile hüvitamise

kohustusest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

kohtunik