2-21-11519/21 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Margit Vutt

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2022, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-11519

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi E. V. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6218 eurot 99 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask, e-post

carlo.kask@plusplus.ee

Kostja

E.

V. (isikukood

xxxxxxxxxxx,

elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxx), e-post xxxxxxxxxxxxx@gmail.com

Kohtuistungi aeg

14. veebruar 2022

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista E. V. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus 5337 eurot 71 senti

(sh põhivõlg 4024 eurot 11 senti, enne 8.01.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 15 eurot

83 senti, sissenõutavaks muutunud viivis alates 16.02.2020 kuni 22.07.2021 1262 eurot 77

senti ja sissenõudekulu 35 eurot).

3. Mõista E. V. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhivõlalt (4024 eurot

11 senti) 0,06% päevas alates 23.07.2021 kuni põhinõude tasumiseni, arvestades, et viivis

kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei ületaks põhinõuet 4024 eurot 11 senti.

4. Jätta menetluskulud E. V. kanda.

5. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude suuruseks 570 eurot. Mõista E.

V. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 570 eurot. E. V. on

kohustatud maksma temalt väljamõistetud 570 euro suuruste menetluskulude tasumata

osalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või

tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse

või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 22. juulil 2021 Tartu Maakohtule hagi, milles

palus mõista E. V. (kostja) hageja kasuks välja kompromissisumma järgse võla 4039 eurot 94

senti (sh põhinõue 4024 eurot 11 senti, enne 8.01.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 15 eurot

83 senti, 1262 euro 77 sendi suurune viivis põhinõudelt 4024 eurot 11 senti alates 16.02.2020

kuni 22.07.2021, samuti 35 euro suurune sissenõudekulu). Hageja palub mõista kostjalt enda

kasuks välja ka viivise põhinõudelt 0,06% päevas alates 23.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni,

kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Hagiavalduse

kohaselt

tuleneb

hageja

nõue

poolte

vahel

8.01.2019

sõlmitud

kompromissilepingust/võlatunnistusest nr 24204248 (leping), mille kohaselt kostja kohustus

tasuma hagejale kokkulepitud 4729 euro 94 sendi suuruse kompromissisumma maksegraafiku

alusel igakuiste osamaksetena. Kompromissisummale lisandus lepingu p 5.1 kohaselt lepingu

sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja on lepingujärgsest võlast hagejale tasunud 720 eurot. Lepingu

p 3.2 kohaselt kohustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma viivist 0,06% maksmata

kompromissisummalt päevas. Lepingu p 3.1 nägi ette, et kui kostja ei tasu kompromissisummat

õigel ajal ja nõuetekohaselt, muutub kogu kompromissisumma tasumata osa kohe

sissenõutavaks. Kompromissisumma muutus tervikuna sissenõutavaks 15.02.2020 osamakse

tasumise tähtaja möödumisel. Hageja on 24.03.2020, 11.09.2020 ja 12.04.2021 saatnud kostjale

tasulised võlateatised.

2. Kohus korraldas asja arutamiseks kohtuistungi, mis toimus 14.02.2022. Kostjale saadeti

kohtukutse 30.12.2021 kohtule avaldatud ja rahvastikuregistrisse kantud elektronpostiaadressil

xxxxxxxxxxxxx@gmail.com. Kohtukutsega oli kostjat hoiatatud, et kui ta kohtuistungile ei

ilmu, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt

või lükkab asja arutamise edasi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410).

3. Kostja on 14.02.2022 e-posti aadressilt xxxxxxxxxxxxx@gmail.com kohtule teatanud, et ta

ei saa kohtuistungil osaleda. Seega oli kostja teadlik kohtuistungi toimumise ajast, kuid ei

ilmunud 14.02.2022 toimunud kohtuistungile. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole praegusel

juhul põhistanud, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus.

TsMS § -st 345 tuleneb, et kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda,

peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. TsMS § 235

kohaselt on väite kohtule põhistamine väite põhjendame selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades

saab kohus lugeda väite usutavaks.

TsMS § 422 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks eelkõige

liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu

isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab

nõuded haiguse põhistamiseks esitatavale tõendile. TsMS § 422 lg 3 sätestab, et sama paragrahvi

lõikes 2 nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus ei välista haiguse põhistamist muude

tõenditega.

Kostja ei ole kohtusse ilmumise väidetavaid takistusi TsMS § 422 sätestatud korras millegagi

põhistanud. Samas on kostja avaldanud, et on nõus tsiviilasjas tehtava otsusega.

TsMS § 413 lg 1 näeb ette, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja esindaja taotles 14. veebruaril 2022 kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab,

et praegusel juhul ei esine TsMS § 413 lg-s 3 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid ning hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse

tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

4. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

5. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.

Hageja on palunud menetluskuluna mõista kostjalt välja 450 euro suuruse riigilõivu ja

õigusabikulud 420 eurot (3,5 h tunnihinnaga 120 eurot koos käibemaksuga).

TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja

menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 450

eurot.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus need kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Kohus leiab, et praeguse tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja

taotletud lepingulise esindaja kulu täies ulatuses välja mõistmist. Tegemist on tüüphagiga,

mida korduvalt kasutatakse samalaadsete nõuete esitamisel (n.-ö „täida lüngad“-hagi). Esitatud

hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi, vaid koosneb peamiselt õigusnormide

viidetest. Samuti ei saanud keeruline olla kohtule esitatud tõendite kogumine. Seega arvestades

asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, poolte vahel ei olnud sisulist

õigusvaidlust, kohtuistung kestis 10 minutit ja asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus

põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks ühe tunni kulu ehk 120 eurot (koos käibemaksuga).

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 570 (120 + 450) eurot.

Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

7. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Vutt

kohtunik