Legislator Case Law & Legislation
3-21-2407/44 AI generated

3-21-2407/44 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-21-2407/44
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X saatis Tallinna Halduskohtule 24.09.2021 e-kirja, mida halduskohus käsitas kaebusena. E-kiri sisaldas erinevaid nõudmisi ja etteheiteid ning e-kirju teistele asutustele ja isikutele.

Legislator headnote

AI generated

3-21-2407/44 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: E-kiri sisaldas erinevaid nõudmisi ja etteheiteid ning e-kirju teistele asutustele ja isikutele.

Keywords

AI generated
readiness for construction requirement of building permit reasonableness obstacles to development building restriction easement lack of substantive requirements
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

15.02.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2407

Haldusasi

X kaebus

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.01.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tagastada X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.01.2022 määruse peale haldusasjas

nr 3-21-2407.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 187 lg 7, § 207

lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X saatis Tallinna Halduskohtule 24.09.2021 e-kirja, mida halduskohus käsitas kaebusena.

E-kiri sisaldas erinevaid nõudmisi ja etteheiteid ning e-kirju teistele asutustele ja isikutele.

Sellele olid lisatud väljavõtted õigusaktidest, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 25.07.2019

eelnõu nr 4-1/432-18 projekteerimistingimuste andmisest keeldumise kohta ning

Rahandusministeeriumi 18.07.2019 vastused seoses Mõtuse tn 25 ja 29 detailplaneeringutega.

Halduskohus käsitas kaebuse täiendustena kaebaja 05.10.2021, 13.10.2021 14.10.2021,

16.10.2021, 18.10.2021, 20.10.2021, 21.10.2021 ning 22.10.2021 e-kirju ja nende lisasid, sh

edastati halduskohtule Harju Maakohtule saadetud e-kirjad. Kaebus ja selle täiendused olid

lisaks halduskohtule adresseeritud veel mitmetele asutustele ja isikutele.

2. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 25.10.2021 määrusega käiguta ning andis kaebajale 10-

päevase tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks.

Sarnaselt varasemate pöördumistega sisaldavad kaebaja seekordsedki avaldused raskesti

seostatavat teksti ja arusaamatuid tähelepanekuid. Avaldused näivad olevat seotud Mõtuse tn

25a ja 27 kruntide ehitusõiguse, projekteerimistingimuste ja/või nende kinnistutega piirneva

maa-ala erastamisega. Sarnaseid avaldusi on menetletud haldusasjades nr 3-08-1382, 3-13-101,

3-13-706, 3-13-707, 3-13-1448, 3-17-1356, 3-19-387 ja 3-20-2446.

3-21-2407

2(3)

Kaebus ei vasta HKMS §-des 37–38 sätestatud nõuetele ning need puudused takistavad selle

menetlusse võtmist. Kaebuses ja selle täiendustes ei ole väljendatud, mida kaebaja taotleb või

kohtusse pöördumisega saavutada soovib (mis on tema nõue). Kaebuse nõudena ei ole

käsitatavad

üldsõnalised

soovid

ja

abstraktsed

pahameeleväljendused.

Puuduste

kõrvaldamiseks peab kaebaja välja tooma, mis on tema eesmärk ja millised on need konkreetsed

haldustegevused (haldusaktid, toimingud), mille tõttu tal on vajalik kohtusse pöörduda.

Kaebuses saab esitada HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud nõudeid. Hüvitamiskaebuse esitamisel

tuleb välja tuua, milles kahju seisnes ja kes selle kaebaja arvates põhjustas.

Kaebusel on ka muid puudusi (pole tasutud riigilõivu, faktilised asjaolud on ebaselged), kuid

nende kõrvaldamiseks on võimalik ja otstarbekas anda kaebajale juhised siis, kui ta on esitanud

üheselt mõistetava nõude. Puuduste kõrvaldamata jätmise korral kaebus tagastatakse.

Arvestades, et kaebaja on varem esitanud kohtule korduvalt pikki, segaseid ja seosetuid tekste,

tuleb täiendavad selgitused esitada maksimaalselt kahel lehel. Selle nõude eiramine on käsitatav

kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmisena.

3. Kaebaja saatis kohtule täiendavad e-kirjad 01.11.2021, 03.11.2021, 06.11.2021, 08.11.2021,

11.11.2021, 13.11.2021, 04.12.2021, 12.12.2021, 17.12.2021, 19.12.2021, sh edastati

halduskohtule Harju Maakohtule saadetud e-kirjad. E-kirjad on adresseeritud mitmetele

asutustele ja isikutele.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 14.01.2022 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2

alusel läbivaatamatult. Kaebajal tuli kaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 29.12.2021, kuid

ta ei ole seda teinud ka määruse tegemise aja seisuga. Puuduste kõrvaldamiseks ei saa lugeda

pärast käiguta jätmise määruse tegemist esitatud avaldusi. Sarnaselt varem esitatud avaldustega

sisaldavad need mahukat ja enamjaolt seosetut teksti ja tähelepanekuid, mis on edastatud

mitmele asutusele ja isikule. Kaebaja ei ole lühidalt ega selgelt kirjeldanud, mida ta kohtult

taotleb ja milles seisneb tema õiguste rikkumine. Puudused takistavad asja läbivaatamist.

5. X saatis halduskohtule 15.01.2022, 01.02.2022 ja 12.02.2022 e-kirjad, mille halduskohus

edastas Tallinna Ringkonnakohtule. Avaldus ja selle täiendused saadeti halduskohtu kõrval

mitmetele teistele asutustele ja isikutele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus käsitab kaebaja 15.01.2022, 01.02.2022 ja 12.02.2022 e-kirju

määruskaebusena Tallinna Halduskohtu 14.01.2022 määruse peale. Kaebaja on e-kirjades

väljendanud, et menetlust ei saa lõpetada ning toonud välja erinevate haldusasjade numbrid,

mille hulgas on viide ka praegusele haldusasjale. Avaldus on esitatud määruskaebuse

esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Määruskaebust ei ole allkirjastatud, kuid

ringkonnakohus ei kahtle kaebaja isikusamasuses. Kaebaja on samalt e-posti aadressilt XXX

varem kaebusi ja avaldusi esitanud (nt haldusasjades nr 3-18-370, 3-19-387 ja 3-18-1630) ning

seal esitatud dokumente käsikirjaliselt allkirjastanud. Määruskaebusel on siiski muud

menetlemist takistavad puudused: määruskaebuses ei ole ühtegi põhjendust selle kohta, miks

kaebaja peab halduskohtu määrust õigusvastaseks (HKMS § 205 lg 1 p 4 ja lg 2).

Ringkonnakohus ei pea samas vajalikuks jätta määruskaebust käiguta ja anda kaebajale

võimalus määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks, sest määruskaebust ei saaks ühelgi juhul

rahuldada.

7. Halduskohus luges 25.10.2021 määruse kättetoimetatuks 19.12.2021, kui kaebaja vastas

kohtu e-kirjale. Ringkonnakohus märgib, et selle määruse oleks võinud lugeda HKMS § 72 lg

4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3141 lg 2 alusel kättetoimetatuks ka varem, sest kaebaja

saatis e-posti aadressilt YYY, millele käiguta jätmise määrus edastati, kohtule e-kirja nii

01.11.2021 kui ka 03.11.2021. Seega pidi tal olema juba enne 19.12.2021 võimalus halduskohtu

3-21-2407

3(3)

määrusega tutvuda. Kui lugeda määrus kättetoimetatuks 19.12.2021, ei ole vahepeal esitatud

avaldused käsitatavad vastusena käiguta jätmise määrusele. Aga isegi kui lugeda määrus kätte

toimetatuks 19.12.2021, lõppes puuduste kõrvaldamiseks antud 10-päevane tähtaeg

29.12.2021. Kaebaja ei kõrvaldanud kaebuse puudusi. Kui puudused takistasid asja

menetlemist, esines HKMS § 121 lg 1 p-s 2 sätestatud alus kaebuse tagastamiseks.

8. Kaebaja avaldustest, sh määruskaebuse menetluses esitatud avaldusest, ei ole võimalik

tuvastada kaebuse eesmärki, mille põhjal saaks kohus vajadusel abistada kaebajat HKMS § 37

lg-le 2 vastava nõude formuleerimisel. Kaebaja ei ole üheselt arusaadavalt toonud välja faktilisi

põhjendusi ega konkreetset haldusorgani tegevust, millega ta oma õiguste rikkumist seostab

(HKMS 2 lg-d 4 ja 5, § 38 lg 1 p-d 5–7). Kuigi halduskohus märkis õigesti, et avaldused näivad

olevat seotud Mõtuse tn 25a ja 27 kruntide ehitusõiguse, projekteerimistingimuste ja/või nende

kinnistutega piirneva maa-ala erastamisega, on need suures osas siiski seosetud ning sisaldavad

etteheiteid erinevate asutuste ja isikute tegevusele, mida kinnitab seegi, et need on samaaegselt

saadetud nii kohtule kui ka mitmetele teistele asutustele ja isikutele. Kohtu uurimispõhimõte ja

selgitamiskohustus ei nõua, et kohus hakkab kaebaja esitatud dokumentide ja avalikult

kättesaadava info põhjal kaebust ise põhjendama (HKMS § 2 lg 3). See ei oleks kooskõlas ka

menetlusökonoomia põhimõttega. Kaebaja peab olema võimeline tooma välja faktilised

asjaolud, millega ta oma õiguste rikkumist seostab. Kui kaebus on ebaselge, tuleb kaebajale

anda võimalus esitatud kaebust täpsustada (HKMS § 121 lg 3). Puuduste tähtaegsel

kõrvaldamata jätmisel kaebus tagastatakse (HKMS § 121 lg 1 p 2). Halduskohus on kaebuse

tagastamisel järginud HKMS-s sätestatut, sh asjakohaselt selgitanud, mida kaebajal tuleb

kaebuse puuduste kõrvaldamiseks teha.

9. Kaebaja on määruskaebuses viidanud haldusasjadele nr 3-08-1382, 3-13-101, 3-13-706

ja 3-13-707. Ringkonnakohus selgitab, et kaebajal ei ole kaebusega võimalik uuesti avada

nende haldusasjade menetlust. Kaebust ei saa esitada sama nõudega samal alusel, mille kohta

on olemas jõustunud kohtuotsus (HKMS § 43 lg 1 p 1). Selline kaebus kuulub tagastamisele

HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel. Küll saab kaebaja esitada halduskohtule uue samasisulise kaebuse,

kui tema eelmine kaebus tagastati. Kaebuse esitamisel tuleb järgida HKMS §-des 37–39

sätestatud nõudeid.

10. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalused halduskohtu

14.01.2022 määruse vaidlustamisega oma õigusi kaitsta on ilmselgelt vähesed. Määruskaebus

tuleb seetõttu HKMS § 187 lg 2 ja § 207 lg 2 alusel tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)