2-21-11620/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

15.02.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-11620

Kohtuasi

Mercuri Team OÜ kaebus Tallinna kohtutäitur

Risto Sepa (Sepp) 13.07.2021 otsusele täiteasjas

027/2019/104

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.11.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinna kohtutäitur Risto Sepa määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja

Mercuri

Team

OÜ

(registrikood

11621900), esindaja Suido Västra

Puudutatud isikud

Tallinna

kohtutäitur

Risto

Sepp

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

X (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30.11.2021 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta kohtutäitur Risto Sepa kanda.

3. Mõista kohtutäitur Risto Sepalt Mercuri Team OÜ kasuks menetluskuludena

välja 200 eurot, mis tuleb kanda Mercuri Team OÜ arveldusarvele

nr EE622200221046133493 Swedbank AS-s.

4. Kohustada kohtutäitur Risto Seppa tasuma Mercuri Team OÜ-le viivist

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

5. Xil kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja

kättesaamisest.

Määruskaebemenetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui

menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel

lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Avalduse aluseks olevad asjaolud

1. Mercuri Team OÜ (avaldaja/sissenõudja) esitas 23.07.2021 Harju Maakohtule kaebuse

Tallinna kohtutäituri Risto Sepa (kohtutäitur/puudutatud isik I) 13.07.2021 otsusele

täitemenetluses nr 027/2019/104, palus selle tühistada ja kohustada kohtutäiturit avaldaja

28.06.2021 kaebust uuesti läbi vaatama.

2. Asjaolude kohaselt seati avaldaja kasuks X (võlgnik/puudutatud isik II) kinnistule hüpoteek.

Hüpoteegikande aluseks oli 29.05.2018 hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping (dokument

nr 1648). Lepingu p 3.2. järgi tagas hüpoteek 29.05.2018 võlatunnistustest tulenevaid avaldaja

nõudeid võlgniku vastu. Võlgnik andis avaldajale 29.05.2018 kaks võlatunnistust (dokumendid

nr 1646 ja nr 1647).

Avaldaja pöördus 14.12.2018 kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks dokumendi

nr 1646 alusel, mille tulemusel algatati täiteasi nr 027/2018/1906. Avaldaja pöördus dokumendi

nr 1648 täitmiseks 14.01.2019 kohtutäituri poole, mille tulemusel algatati täiteasjad nr

027/2019/104 (võlgnik X) ja nr 027/2019/105 (võlgnikuks X abikaasa Y). Avaldaja esitas

27.02.2020 kohtutäiturile avalduse dokumendist nr 1647 tuleneva nõude sundtäitmiseks.

Kohtutäitur võttis selle avalduse vastu.

Võlgniku kinnisasi müüdi avalikul kordusenampakkumisel ja tulemist ei jätkunud avaldaja

nõude rahuldamiseks ning kohtutäitur kustutas avaldaja hüpoteegi.

3. 27.04.2020 lõpetas kohtutäitur täitemenetluse nr 027/2019/104 (otsus allkirjastatud

15.06.2021). Avaldaja esitas 28.06.2021 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, sest

täitemenetluse lõpetamiseks ei olnud alust. Avaldaja polnud kohtutäiturile täitemenetluse

lõpetamise avaldust esitanud ja kohtutäitur ei täpsustanud, millisel seadusest tuleneval alusel

täitemenetlus lõpetati. Avaldaja palus täitemenetlust jätkata.

Kohtutäitur jättis 13.07.2021 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur selgitas, et

sissenõudja palus sissenõude pööramist võlgniku kinnisvarale. Kinnisasi müüdi avalikul

kordusenampakkumisel 90 000 euroga. 07.05.2019 esitas võlgniku vastu täitmisavalduse ka

Citadele Banka AS nõude täitmiseks, mis oli tagatud samale kinnisasjale seatud hüpoteegiga

(täiteasi nr 027/2019/778). 14.04.2020 täiteasjades nr 027/2019/104 ja 027/2019/105 koostatud

jaotuskava kohaselt rahuldati järgmised nõuded:

− täiteasjad 027/2019/104 ja 027/2019/105 täitemenetluse algatamise tasu 144 eurot;

− täiteasjade 027/2019/204 ja 027/2019/105 lisatasu enampakkumise korraldamise ja

läbiviimise eest 2 400 eurot;

− täiteasjade 027/2019/778 ja 027/2019/779 Cidadele Banka AS, I – IV järjekoha

hüpoteegiga tagatud nõuded kokku 164 637,63 eurot, millest rahuldati 87 168 eurot;

− täiteasjade 027/2019/778 ja 027/2019/779 täitemenetluse algatamise tasud 288 eurot.

Jaotuskavast lähtudes ei kuulunud rahuldamisele muuhulgas täiteasjade 027/2019/104 ja

027/2019/105 VI järjekoha hüpoteegiga tagatud avaldaja nõuded 9 375 eurot ega kohtutäituri

põhitasu. Kohtutäitur selgitas, et tema 15.04.2020 avalduse alusel kustutati võlgniku

kinnisasjale seatud hüpoteegid, sh avaldaja V järjekoha hüpoteek 15 000 eurot. Kuna

täitedokumendiks oli hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, kuid hüpoteek kustutati,

langes täitmise alus ära ja täitemenetlus tuli lõpetada. Hüpoteegi puudumisel oli täitemenetluse

läbiviimine võimatu.

Avaldaja leidis, et kohtutäitur jättis kohaldamata täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p

18. Kohtutäitur ei põhjendanud, miks lõppesid võlatunnistustest nr 1646 ja nr 1647 tulenevad

avaldaja nõuded võlgniku vastu tema kinnisasjale seatud hüpoteegikande kustutamisega.

Võlatunnistustest tulenevad nõuded olid sundtäidetavad sõltumata hüpoteegikande

kustutamisest.

Puudutatud isiku I (kohtutäituri) seisukoht

4. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ja kõik menetluskulud avaldaja kanda.

Kohtutäitur jäi oma 13.07.2021 otsuses nimetatud seisukohtade juurde ja palus nendega

arvestada.

Avaldaja andis kohtutäiturile võlgniku vastu täitmiseks kaks täitedokumenti: 29.05.2018

notariaalse lepingu nr 1648 (täiteasi nr 027/2019/104) ja 29.05.2018 notariaalse lepingu nr 1646

(täiteasi nr 027/2018/1906). Lisaks algatas võlgniku vastu täitemenetluse Citadele Banka AS,

kellel oli esimese järjekoha hüpoteek. Avaldajal oli viienda järjekoha hüpoteek. Hüpoteegi

seadmine nõude rahuldamise tagamiseks oli alati hüpoteegipidaja riisiko ja hoolsuskohustus.

Sissenõudjale ei tohtinud tulla üllatusena, et avaliku enampakkumise korraldamisega ei

rahuldatud tema nõuet, kuna tema kasuks seatud hüpoteek asus viiendal järjekohal.

Täitemenetluse taastamine ja läbiviimine oli võimatu, kuna täitedokument oli hüpoteegi

seadmise leping ja hüpoteek oli kustutatud. Täitemenetlust täiteasjas nr 027/2018/1906 polnud

kohtutäitur lõpetanud. Dokumendi nr 1647 kohta täitemenetlust kohtutäituri juures ei alustatud.

Avaldaja esitas 27.02.2020 kohtutäiturile nõude suurendamise avalduse (alus tulenes lepingust

nr 1647), mille tulemusel soovis avaldaja suurendada nõuet täiteasjades nr 027/2019/104 ja nr

027/2019/105. Kohtutäitur oli õigus võtta nõude suurendamine vastu.

Puudutatud isiku II (võlgniku) seisukoht

5. Võlgnik avalduse osas seisukohta ei esitanud.

Maakohtu määrus

6. Maakohus rahuldas avalduse ja tühistas kohtutäituri 13.07.2021 otsuse ja kohustas teda

avaldaja 28.06.2021 kaebus uuesti läbi vaatama. Menetluskulud jäid kohtutäituri kanda ja

kohus mõistis avaldaja kasuks menetluskulude hüvitise 315 eurot ja kohustas tasuma viivist

seadusjärgses määras ja ulatuses.

Kohus lahendas avaldust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15, § 477 lg 1

ja lg 2 ning TMS § 218 lg 1 alusel hagita menetluses. Avaldaja kaebus kohtule oli tähtaegne.

Pooled vaidlesid selle üle, kas kohtutäituril oli alus lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr

027/2019/104. Kohtutäitur tugines täitemenetluse lõpetamisel TMS § 48 lg 1 p-le 8, mille

kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse muul seaduses sätestatud alusel (dtl 25). Kohtutäitur

selgitas, et täitemenetluse jätkamine polnud võimalik, kuna täitedokument oli hüpoteegi

seadmise leping ja hüpoteek kustuti.

Maakohus leidis, et kohtutäitur lõpetas täitemenetluse ennatlikult, arvestamata kõikide asjas

tähtsust omavate asjaoludega.

Täitetoimiku kohaselt esitas avaldaja kohtutäiturile 14.01.2019 täitmisavalduse, milles palus

pöörata täitmisele 29.05.2018 võlgniku ja tema abikaasaga sõlmitud hüpoteegi seadmise

lepingust ning asjaõiguslepingust nr 1648 tuleneva rahalise nõude 1 500 eurot, millele lisandus

viivis 0,9855 eurot päevas (dtl 118). Kohtutäitur algatas võlgniku suhtes vaidlusaluse täiteasja

nr 027/2019/104 (dtl 1255) ja täiteasja nr 027/2019/105 võlgniku abikaasa suhtes (dtl 1486,

1490 ja kohtutäituri selgitus dtl 1488).

29.05.2018 hüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu nr 1648 punktis 3.1 leppisid

pooled kokku, et võlgnik ja tema abikaasa seavad avaldaja kasuks neile kuuluva kinnisasja

esimesele vabale järjekohale hüpoteegi summas 15 000 eurot igakordse omaniku kohustusega

alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Punktis 3.2 leppisid

pooled kokku, et hüpoteegiga on tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded võlgniku ja tema

abikaasa vastu, mis tulenevad 29.05.2018 sõlmitud võlatunnistustest ning nende võimalikest

lisadest ja muudatustest (dtl 1116). Tallinna notari Jaan Hargi poolt 29.05.2018 tõestatud

võlatunnistuse ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe nr 1646 kohaselt kinnitas

võlgnik, et avaldajal on võlgniku vastu täitmata sissenõutavad nõuded ja võlgnik tunnistab

võlga tingimusteta. Samas lepingus leppisid pooled kokku, et võlgnik annab tagasivõtmatu

nõusoleku alluda nimetatud rahalise nõude osas kohesele sundtäitmisele täitemenetluse

seadustikus ettenähtud korras (dtl 1324). Samal päeval tõestas notar ka võlatunnistuse ja

kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe nr 1647, milles võlgnik kinnitas, et avaldajal on

võlgniku vastu täitmata sissenõutavad nõuded 7 875 eurot ja võlgnik tunnistab võlga

tingimusteta. Samas lepingus leppisid pooled kokku, et võlgnik annab tagasivõtmatu nõusoleku

alluda nimetatud rahalise nõude osas kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus

ettenähtud korras (dtl 56). Tegemist oli TMS § 2 lg 1 p 19 sätestatud täitedokumendiga, s.o

notariaalselt tõestatud kokkulepe alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude

rahuldamiseks ja TMS § 2 lg 1 p 18 sätestatud täitedokumentidega, s.o notariaalselt tõestatud

kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud

nõusoleku alluda kohese sundtäitmisele.

27.02.2020 esitas avaldaja kohtutäiturile avalduse täiteasjades nr 027/2019/104 ja

027/2019/105 sundtäidetava nõude täiendamiseks, milles palus täiendada nõuet ka

võlatunnistusega nr 1647, mis on samuti tagatud dokumendiga nr 1648 seatud hüpoteegiga (dtl

787 ja dtl 62). Kohtutäitur koostas 04.03.2020 nõude täiendamise otsuse. Otsuse kohaselt oli

võlgniku suhtes täitmisel dokumendist nr 1648 tulenev kohustus 1 667,53 eurot, millele

lisandus viivis. Otsuse kohaselt oli kohustus seotud täiteasjadega nr 027/2018/1906 ja

027/2019/105. Nõude suurus oli pärast täiendamist 9 375 eurot, millele lisanduvad täitekulud

(dtl 784).

Kohus ei nõustunud kohtutäituri seisukohaga, et täitedokumenti nr 1647 polnud kohtutäituril

täitmiseks esitatud. Avaldaja esitas 27.02.2020 kohtutäiturile avalduse, mis oli pealkirjastatud

kui sundtäidetava nõude täiendamise avaldus. Koos avaldusega edastas avaldaja kohtutäiturile

võlatunnistuse nr 1647 märkides, et tegemist on võlatunnistusega, milles võlgnikud tunnistavad

võlga sissenõudjale ja alluvad kohesele sundtäitmisele. TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur

täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. TMS § 23 lg 2 kohaselt

märgitakse täitmisavalduses kohtutäituri nimi, sissenõudja ja võlgniku nimi ning isiku- ja

kontaktandmed, esindaja andmed ning andmed võlgniku vara kohta. Avaldaja 27.02.2020

esitatud avaldus vastas täitmisavaldusele sätestatud nõuetele ja sellele oli lisatud täitedokument,

s.o võlatunnistus nr 1647 (dtl 54 – 55 ja dtl 62). Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele

nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama

täitemenetluse. Kohtutäitur ei algatanud täitedokumendi nr 1647 alusel eraldi täitemenetlust,

vaid liitis 04.03.2020 otsusega sellest võlatunnistusest tuleneva võla juba täitmisel olnud võlale

juurde, käsitledes seda hüpoteegi nõude alusena (TMS § 23 lg 41). 04.03.2020 otsuse kohaselt

oli kogu nõude suurus 9 375 eurot, mis vastab täitedokumentide nr 1646 ja 1647 tulenevate

kohustuste summale (1 500 + 7 875). Kohus leidis, et üksnes sellest, et võlausaldaja soovis, et

võlatunnistusest tulenev kohustus nõutakse sisse täitedokumendiga nr 1648 seatud kohustust

tagava hüpoteegi arvelt, ei järeldu, et võlausaldaja ei oleks soovinud võlatunnistuse käsitlemist

TMS § 2 lg 1 p 18 sätestatud täitedokumendina. 27.02.2020 avalduses viitas avaldaja soovile

täita võlatunnistust, milles on sõlmitud kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe, s.o

täitedokument TMS § 2 lg 1 p 18 tähenduses.

Kohtutäituri seisukoht oli õige, et seoses hüpoteegi kustutamisega ei ole täitedokumendi nr

1648 alusel täitemenetluse läbiviimine enam võimalik, kuid kohtutäitur ei põhjendanud

täitedokumendist nr 1647 tuleneva nõude täitmise võimatust. TMS § 3 lg 1 kohaselt korraldab

täitedokumendi täitmist kohtutäitur. Täitetoimikust ei nähtunud, et kohtutäitur oleks avaldajale

selgitanud, et 27.02.2020 avaldus polnud käsitletav võlatunnistuse nr 1647 täitmisele andmise

avaldusena, et kohtutäitur oleks võlatunnistuse nr 1647 alusel algatanud eraldi täitemenetluse

või miks kohtutäitur ei käsitle 27.02.2020 avaldust täitmisavaldusena, kui avaldusest nähtus

soov pöörata täitedokumendist tulenev kohustus täitmisele. Kohtutäitur tegi vastusena

27.02.2020 avaldusele täitemenetluse täiendamise otsuse, millega liitis täitedokumendist nr

1647 tuleneva kohustuse täiteasjaga nr 027/2019/104. Sellest ei saanud avaldaja järeldada, nagu

ei oleks tema avaldus käsitletav täitmisavaldusena.

Eeltoodu tõttu tuli kaebus rahuldada, tühistada kohtutäituri otsus ja kohustada kohtutäiturit

vaatama avaldaja kaebus uuesti läbi arvestades, et avaldaja esitas 27.02.2020 võlatunnistusele

nr 1647 tugineva täitmisavalduse.

Kaebuse väited selle kohta, et täiteasjas nr 027/2019/104 oli täitedokumendiks ka võlatunnistus

nr 1646 ei olnud õige ega andnud alust kaebuse rahuldamiseks. 14.01.2019 avaldusest ei

nähtunud, et sellele oleks olnud lisatud võlatunnistust nr 1646. Täitedokumendi nr 1646 alusel

oli sama kohtutäituri juures alustatud menetlus aga juba avaldaja varasema, 14.12.2018

avalduse alusel täiteasjas nr 027/2018/1906 (dtl 1497, 1501 ja 1488). Seega täidab kohtutäitur

võlatunnistusest nr 1646 tulenevat nõuet teises täiteasjas ja sellest tulenev nõue ei andnud alust

täiteasjas nr 027/2019/104 menetluse jätkamiseks.

Puudutatud isiku I (kohtutäituri) määruskaebus

7. Kohtutäitur palus tühistada maakohtu määrus ja teha uus, millega jätta avaldaja kaebus

rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja 27.02.2020 edastatud avaldus

kohtutäiturile polnud täitmisavaldus, sest avaldaja soovis täitemenetluses olevat nõuet

suurendada, mitte alustada uut täitemenetlust. Kohtu seisukoht oli ebaõige, et täitur pidi uue

menetluse algatama ega põhjendanud, miks ei tohtinud täitur menetluses olevat nõuet

suurendada nagu avaldaja oli soovinud. Sissenõudja pidi nõude suurendamise avalduse

esitamisel aru saama, et täitemenetlustes ei jätku enampakkumise müügitulemist rahalisi

vahendeid kõikide nõuete rahuldamiseks ning esineb selge risk, et dokumendist nr 1647

tulenevaid nõuded ei rahuldata.

Lisaks asus kohus tõlgendama avaldaja tahet, kuigi avaldaja polnud ise kordagi tuginenud, et

tuli algatada uus täitemenetlus ega esitanud kohtutäiturile mingeid vastuväiteid. Avaldaja

polnud ka jaotuskava vaidlustanud. Jaotuskavast oli üheselt mõistetav, et sissenõudja nõudeid

ei rahuldata. Sissenõudja otsustas enam kui aasta aega hiljem alustada vastuväidete esitamisega

öeldes, et täitemenetlust ei oleks tohtinud lõpetada. Täitemenetluse lõpetamine ei oleks tohtinud

olla ka sissenõudja jaoks üllatuslik, kuna peale jaotuskava täitmist täitemenetlus lõpetataksegi.

Kohtutäitur ei saanud lõpetatud täitemenetlust enam taastada. Menetluse läbiviimine

täitmisdokumendi nr 1647 täitmiseks oleks ebaproportsionaalne, sest täitemenetlus lõppes juba

2020 aprillis ja võlgnik teab, et täitemenetlus on lõppenud. Lisaks sellele puudub seaduses ükski

instrument selleks, et lõpetatud täitemenetlus taastada.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja sellele

vastamiseks.

9. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja võlgnik seisukohta ei esitanud.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

11. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus ei ole

põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 alusel. Vastuseks

määruskaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Kohtutäitur leidis, et maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et ta oleks pidanud alustama uut

täitemenetlust dokumendi nr 1647 sundtäitmiseks. Avaldaja soovis nõude suurendamist, mitte

uue täitemenetluse algatamist.

Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja etteheidetega, vaid nõustub täielikult maakohtu seisukohaga

ja ei korda neid. Praegusel juhul leidis maakohus õigesti, et avaldaja 27.02.2020 avaldus vastas

täitmisavaldusele sätestatud nõuetele ja sellele oli lisatud uus täitedokument. Kuna avaldaja

esitas uue täitedokumendi, siis oli avaldaja tahe tõlgendatav selliselt, et ta soovib seda

dokumenti sundtäita. Olukorras, kus sissenõudja soovib täitemenetluse käigus enda nõuet

suurendada/täiendada uue täitedokumendi alusel, on korrektne esitada uus täitmisavaldus ja

sissenõudjal on võimalik soovi korral varasema täitemenetlusega ühineda. Praegusel juhul

tekkis olukord, kus avaldaja soovis sundtäita dokumendist nr 1647 tulenevat nõuet ja tulenevalt

täituri poolt tehtavatest toimingutest oli kogu täitemenetluse ajal seisukohal, et seda nõuet

sundtäidetakse. Tegelikkuses kohtutäitur aga ei võtnud seda täitedokumenti sundtäitmisele. Kui

avaldaja sai teada, et eelnimetatud dokumendist tulenevat nõuet ei täideta, siis esitas avaldaja

kaebuse. Kohtutäituri seisukohad ei ole veenvad, et sissenõudja eesmärk ja tahe polnud

tegelikkuses anda dokumendist nr 1647 tulenevat nõuet sundtäitmisele ega algatada uut

menetlust. Kohtutäitur peab selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi,

lähtuma poolte tegelikust tahtest ning kui poole tahe on mitmeti mõistetav või ebaselge, siis

küsima täpsustusi. Maakohus viitas õigesti, et kohtutäitur ei selgitanud sissenõudjale tekkinud

olukorda. Kohtutäituri tegevuse tulemusena oli sissenõudjal tekkinud ebaõige ettekujutus

täitmisel olevatest nõuetest.

Kuna kohtutäitur ei võtnud dokumendist nr 1647 tuleneva nõude sundtäitmisele (ei algatanud

täitemenetlust), siis ei saanud kohtutäitur dokumendist nr 1647 tuleneva nõude täitmise

menetlust hüpoteegi kustutamise alusel lõpetada. Selles osas ei olnud kohtutäituri toimingud

õiguspärased ja täitemenetlus oli lõpetatud vääralt.

Juhul kui kohtutäituri hinnangul esinevad muud TMS § 48 sätestatud täitemenetluse lõpetamise

alused dokumendi nr 1647 suhtes, siis võib kohtutäitur lõpetada täiemenetluse muul alusel. Kui

selliseid aluseid ei esine, siis tuleb kohtutäituril viia nõuetekohaselt läbi täitemenetlus

dokumendi nr 1647 osas.

Kaebaja oli mh seisukohal, et täitemenetluse läbiviimine oleks ebaproportsionaalne.

Ringkonnakohus selgitab, et juhul kui kohtutäiturile esitatakse täitedokument, siis on ta

kohustatud algatama täitemenetluse ja võtma tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud

täitedokumendi täitmiseks. Täitetoimingu tegemisest saab keelduda vaid seaduses sätestatud

alusel (TMS § 8 lg 1 ja § 7 lg 1). Kui sissenõudja soovib täitemenetluse läbiviimist või jätkamist,

siis tuleb kohtutäituril lähtuda sellest soovist sõltumata sellest, et võlgniku hinnangul on

täitemenetlus lõppenud või milline on sissenõudja nõuete rahuldamise perspektiiv kohtutäituri

hinnangul.

Seega puuduvad alused määruskaebuse rahuldamiseks ja maakohtu määruse tühistamiseks.

12. Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, siis puudub vajadus maakohtu menetluskulude

muutmiseks. TsMS § 171 lg 1 kohaselt jäävad ringkonnakohtus kantud menetlusosaliste

menetluskulud kohtutäituri kanda, kuivõrd tema määruskaebus jääb rahuldamata.

Ringkonnakohus määrab määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud rahaliselt kindlaks

TsMS § 174 lg 3 alusel. Võlgnikul kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Avaldaja

menetluskulud ringkonnakohtus olid lepingulise esindaja tasu 200 eurot 1,5 tunni eest

(seisukoha koostamine ja kohtupraktikaga tutvumine). Avaldaja esindaja tunnihind oli

130 eurot, sh käibemaks. Arvestades käesoleva asja sisu, menetluse käiku ja maakohtu määruse

ning määruskaebuse sisu ja mahtu on avaldaja esindaja tunnitasu määr ja õigusabile kulunud

aeg

vajalik

ja

põhjendatud.

Ringkonnakohus

kontrollis,

et

avaldaja

ei

ole

käibemaksukohustuslane.

Ringkonnakohus rahuldab avaldaja taotluse mõista määruskaebemenetluses kantud

menetluskuludelt välja edasiulatuvat viivist (TsMS § 177 lg 4) ja taotluse määrata

menetluskulude täitmise kord selliselt, et kulude hüvitis tuleb kanda avaldaja pangakontole

nr EE622200221046133493 Swedbank AS-s (TsMS § 445 lg 1 esimene lause ja § 463 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)