3-20-1249/28 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1249

Haldusasi

OÜ Dzali kaebus Tallinna Linnavaraameti 22.06.2020 kirja

tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks ning

vastustaja kohustamiseks uuesti läbi vaatama kaebaja

11.06.2020 taotlust

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Dzali, esindaja vandeadvokaat Maksim

Greinoman

Vastustaja Tallinna linn, esindaja Inken Logberg

Asja läbivaatamine

19.10.2021 kohtuistung/kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Dzali kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.03.2022 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg

1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.

3-20-1249

2(11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsuse 04.10.2000 korralduse nr 3704-k "Punane tn 70a kinnisasja isikliku

kasutusõigusega koormamine" alusel sõlmisid Tallinna linn ja osaühing (edaspidi OÜ) Dzali

18.10.2000 lepingu (Isikliku kasutusõiguse seadmise leping), mis on tõestatud Tallinna notar

Sirje Ormani poolt notariaalregistri nr 11223/2000 all ja mille alusel seati kinnistule asukohaga

Punane tn 70a (katastritunnus 78403:314:0700; pindala 21 190 m2; sihtotstarve tootmismaa)

isiklik kasutusõigus 5 aastaks osaühingu Dzali kasuks. Isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut

on mitmel korral muudetud ning isikliku kasutusõiguse tähtaega pikendatud. Viimane isikliku

kasutusõiguse tähtaeg lõppes 15.04.2020.

2. OÜ Dzali esitas 10.02.2020 Tallinna Linnavaraametile taotluse pikendada Punane tn 70a

kinnisasja koormavat isikliku kasutusõiguse lepingut.

3. Tallinna Linnavaraameti 09.03.2020 kirjaga nr 2.1-21/683-2 teavitati OÜ-d Dzali, et kuna

taotluse osas seisukoha kujundamine vajab täiendavat analüüsi ja teiste ametite arvamuse välja

selgitamist, siis tulenevalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse §-st 6

pikendatakse vastamise tähtaega 1 kuu võrra.

4. Tallinna Linnavaraameti 19.03.2020 kirjaga nr 2.1-21/683-5 teavitati OÜ-d Dzali, et

Tallinna linn soovib isikliku kasutusõiguse tähtaja möödumisel, s.o 15.04.2020 lõpetada ja

selleks on broneeritud Tiit Sepa notaribüroos Rävala pst 3/Kuke tn 2, 28.04.2020 kell 11.30

tehingu aeg. OÜ-l Dzali paluti leida võimalus eelnimetatud ajal notarisse ilmumiseks, et

nõuetekohaselt isikliku kasutusõiguse lõpetamine vormistada. Lisaks selgitati, et Tallinna linn

kavandab Punane tn 70a kinnisasja kasutusse andmist avaliku enampakkumise korras, millest

ka osaühingul Dzali on huvi korral võimalus osa võtta.

5. Vastuseks OÜ Dzali 12.05.2020 pöördumisele pikendada Punane tn 70a kinnisasja valduse

üleandmise tähtaega, teatas Tallinna Linnavaraamet 14.05.2020 kirjaga nr 2.1-3/2250-3

järgmist. Lepingut ei ole lõpetatud kasutajapoolsete kohustuste täitmata jätmise tõttu, vaid

18.04.2000 sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise leping lõppes 15.04.2020 tähtaja

möödumise tõttu. Pärast nimetatud tähtpäeva puudub OÜ-l Dzali igasugune õiguslik alus

kinnisasja kasutamist jätkata. 30.04.2020 saadetud kirjas juhiti tähelepanu lepingu punktile 6,

mille kohaselt on kasutaja kohustatud isikliku kasutusõiguse eseme likvideerima ja tagama

ehitiste püstitamise eelse olukorra ning ehitistega seotud maa-ala heakorrastama. Kinnisasja

vabastamise ja valduse üleandmise tähtajaks määrati 22.05.2020. Asjaolu, et kinnisasjal asub

kolmandatele isikutele kuuluv vara ei oma tähtsust, kuna OÜ Dzali pidi lepingu poolena olema

teadlik lepingu lõppemise tähtajast ja OÜ-l Dzali puudus õiguspärane ootus eeldada, et lepingut

pikendatakse. Lisaks juhiti OÜ Dzali tähelepanu lepingu punktile 5.1, mille kohaselt ei võinud

kasutaja isikliku kasutusõiguse eset ilma omaniku nõusolekuta allkasutusse anda. Linn selgitas,

et on valmis valduse üleandmise tähtaja osas vastu tulema ja määrama uueks tähtajaks

30.06.2020. OÜ-le Dzali selgitati, et juhul, kui nimetatud tähtajaks ei ole ehitisi lammutatud,

korraldab Tallinna linn ehitiste lammutamise ja maa-ala heakorrastamise OÜ Dzali kulul.

6. OÜ Dzali tegi 11.06.2020 Tallinna Linnavaraametile ettepaneku lükata edasi OÜ-le Dzali

30.06.2020 määratud Punane tn 70a kinnisasja vabastamise ja valduse üleandmise tähtaeg ning

palus seada samale kinnisasjale OÜ Dzali kasuks otsustuskorras isiklik kasutusõigus.

7. Tallinna Linnavaraameti 22.06.2020 kirjaga nr 2.1-21/2250-6 teatati, et linn jääb oma

varem esitatud nõudmistele kindlaks ning paluti OÜ-l Dzali hiljemalt 30.06.2020 isikliku

kasutusõiguse ese lepingus ettenähtud seisukorras tagastada. Tallinna Linnavaraamet selgitas,

et valduse üleandmise ajaks peab kinnisasi olema heakorrastatud ning vabastatud seal asuvatest

ehitistest. Juhul, kui OÜ Dzali selleks ajaks valdust kinnisasja omanikule üle ei anna ja jätkab

3-20-1249

3(11)

kinnisasja kasutamist ilma õigusliku aluseta, siis on Tallinna Linnavaraamet sunnitud

pöörduma oma õiguste kaitseks kohtu poole.

OÜ Dzali ja Tallinna linna vahel 18.10.2000 sõlmitud lepinguga seati Tallinna linnale

kuuluvale Punane tn 70a kinnisasjale OÜ Dzali kasuks isiklik kasutusõigus 5 aastaks. Lepingut

on mitmel korral pikendatud ning viimane isikliku kasutusõiguse tähtaeg lõppes 15.04.2020.

Tallinna linn teavitas OÜ-d Dzali oma 19.03.2020 saadetud kirjas, et linn ei soovi lepingut

pikendada ning on broneerinud notaris aja isikliku kasutusõiguse registrist kustutamise

avalduse esitamiseks. OÜ Dzali esindaja notarisse ei ilmunud. Viimane aeg oli broneeritud

11.06.2020, kuid ka sinna jättis OÜ Dzali esindaja kohale ilmumata. Kuna OÜ Dzali esindaja

on jätnud korduvalt notarisse ilmumata ja keeldunud avaldust allkirjastamast, siis on Tallinna

linn sunnitud esitama kohtule avalduse isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust

kustutamiseks. Tallinna linn selgitas, et reeglina annab Tallinna linn vara kasutusse

enampakkumise korras ning Punane tn 70a kinnisasja kasutusse võtmise vastu on huvi tundnud

ka mitmed teised naabruskonnas asuvate kinnistute omanikud. Tallinna linnal on kavas anda

Punane tn 70a kinnisasi edaspidi kasutusse avaliku enampakkumise kaudu ning ka OÜ-l Dzali

on sellest võimalik teiste pakkujatega võrdsetel alustel osa võtta.

8. OÜ Dzali esitas 30.06.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavaraameti

22.06.2020 kirja nr 2.1-21/2250-6 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks või

alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna Linnavaraameti kohustamiseks

uuesti läbi vaatama OÜ Dzali 11.06.2020 taotlus lükata lahkumise nõude ja lammutamisnõude

täitmine edasi.

9. Tallinna Halduskohtu 01.07.2020 määrusega tagastati OÜ Dzali kaebus (resolutsiooni punkt

1) pädevuse puudumise tõttu.

10. OÜ Dzali esitas Tallinna Halduskohtu 01.07.2020 määruse resolutsiooni punkti 1 peale

määruskaebuse.

11. Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2020 määrusega jäeti OÜ Dzali määruskaebus

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.07.2020 määruse resolutsiooni punkti 1 muutmata

(resolutsiooni punkt 3).

12. OÜ Dzali esitas Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2020 määruse peale määruskaebuse.

13. Riigikohtu halduskolleegiumi 15.06.2021 määrusega rahuldati määruskaebus osaliselt

(resolutsiooni punkt 1) ning tühistati Tallinna Halduskohtu 01.07.2020 määruse resolutsiooni

punkt 1 ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2020 määruse resolutsiooni punkt 3 otsustuskorras

isikliku kasutusõiguse seadmise taotlust puudutavas osas ning saadeti asi tühistatud osas tagasi

Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (resolutsiooni punkt 2). Kolleegium

nõustus kohtutega, et osas, milles kaebaja taotles vastustajalt lahkumis- ja lammutamisnõude

edasilükkamist, ei ole vaidlus lahendatav halduskohtumenetluse korras. Tegemist on vaidlusega

pooltevahelise lepingu täitmise ja lõpetamise tingimuste üle, mis on olemuselt tsiviilõiguslik ja

tuleb lahendada tsiviilkohtus.

Küll aga ei nõustunud kolleegium kohtutega, et kaebuse sai tagastada tervikuna. Kaebuses

sisaldus ka avalik-õiguslik nõue, mille lahendamist on peetud ebaõigesti halduskohtu pädevusse

mittekuuluvaks. Kaebaja 11.06.2020 taotluses esitatud nõue – seada otsustuskorras OÜ Dzali

kasuks aadressile Punane 70a uus isiklik kasutusõigus viieks aastaks varasematel tingimustel –

on jäänud kohtutel põhjendamatult tähelepanuta. Kuna vastustaja oma 22.06.2020 kirjas

kaebaja taotlust otsustuskorras isikliku kasutusõiguse seadmiseks ei rahuldanud, siis sisuliselt

keeldus ta kaebaja taotletust põhjendusega, et kasutusõigus seatakse enampakkumise korras.

14. Tallinna Halduskohtu 16.08.2021 määrusega võeti OÜ Dzali kaebus menetlusse osas,

milles taotletakse: 1) Tallinna Linnavaraameti 22.06.2020 kirja tühistamist osas, milles jäeti

3-20-1249

4(11)

rahuldamata kaebaja taotlus seada otsustuskorras kaebaja kasuks aadressile Punane 70a uus

isiklik kasutusõigus viieks aastaks varasematel tingimustel või 2) Tallinna Linnavaraameti

22.06.2020 kirja viidatud osas õigusvastasuse tuvastamist ning 3) Tallinna linna kohustamist

uuesti läbi vaatama kaebaja 11.06.2020 taotlus otsustuskorras isikliku kasutusõiguse

seadmiseks OÜ Dzali kasuks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

15. Kaebaja leiab, et vastustaja 22.06.2020 kiri nr 2.1-21/2250-6 on õigusvastane, kuivõrd

keeldumine anda kinnisasi kaebaja kasutusse otsustuskorras põhineb ilmselgelt diskretsiooni

kuritarvitamisel (vt Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määrus nr 32 „Linnavara kasutusse

andmise kord“ (edaspidi linnavara kasutusse andmise kord) § 3 lg 3 p 2, § 4 lg 2 teine lause, §

41 punktid 7, 8 ja 11; § 47 lg 2 teine lause).

15.1. Tallinna linna tegevus (nõue lammutada ehitised ja lõpetada äritegevus, et seejärel,

enampakkumise võidu korral need taastada ja äritegevust samas kohas taasalustada) on

väärhaldus ja vastuolus lisaks kehtivale õigusele ka hea halduse tavaga (vt Riigikohtu lahendid

nr 3-3-1-85-04, p 16; nr 3-3-1-4-10, p 12). Vastustaja 22.06.2020 kiri nr 2.1-21/2250-6 rikub

kaebaja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 9 lg-s 2 ja §-s 31 kaitstud juriidilise isiku õigust

tegeleda ettevõtlusega, samuti kaebaja PS § 9 lg-s 2 ja §-s 32 sätestatud juriidilise isiku õigust

territooriumil asuvale varale, mille äravedu ei ole mõistlikult võimalik.

15.2. Oma 11.06.2020 taotluse punktis 13.2 palus kaebaja seada otsustuskorras kaebaja kasuks

aadressile Punane 70a uus isiklik kasutusõigus 5 (viieks) aastaks varasematel tingimustel.

Vaidlustatud kirja väljaandmiseks vajas Einike Uri linnapea volitusi (vt Tallinna põhimäärus §

44 lg 1 p 2). Kaebaja ei tea, kas vastav volitus oli olemas. Vastustaja peab oma õigust nõuda

hoonete ja rajatiste lammutamist teostama arvestades üldist käibekohustust ja käituma

heauskselt (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-161-12, p 10; nr 3-2-1-73-13, p 10; nr 3-2-1-37-

00).

15.3. Olukorras, kus vastustaja kavatseb jätkata isikliku kasutusõiguse ala kasutusse andmist

ning kaebajal on õigus osaleda selleks korraldataval enampakkumisel, tähendaks

lammutamisnõude esitamine üksnes kaebaja varaliste huvide kahjustamist. Samuti ei saa

välistada, et kui avalikul enampakkumisel osutub võitjaks muu isik, võib ta soovida

olemasolevate hoonete ja rajatiste kasutamist.

15.4. Kaebaja märkis taotluses, et isikliku kasutusõiguse alale püstitatud hoonete ja rajatiste

lammutamiseks on vajalik ehitusluba (ehitusseadustik (EhS) lisa 1). Tallinna Planeeringute

Registrist nähtuvalt on detailplaneeringu nr DP024120 "Punane tn 68, 68a, 68b, 70 ja 70a

kruntide ning lähiala detailplaneering" suhtes algatatud kehtetuks tunnistamise menetlus.

Sellises olukorras lammutamise ehitusloa menetlus ei pruugi olla kooskõlas hea haldustavaga.

Isegi ehitusloa saamisel ei ole nõutavate suuremahuliste lammutustööde läbiviimine juuni

lõpuks mõistlikult võimalik. Isikliku kasutusõiguse ala otsese valduse tagastamine tähendaks

seda, et kaebaja äritegevus katkeb ja avaliku enampakkumise võidu korral peab kaebaja tegema

kulutused selle taastamiseks. Samuti ei saaks vastustaja selle aja eest tulu. Kaebaja soovib

tasuda vastustajale tasu vastavalt varemkehtinud isikliku kasutusõiguse lepingule. Kui kaebaja

tagastab otsese valduse, siis kuni uue rentniku või kasutaja leidmiseni vastustaja tasu ei saa.

Sellele vaatamata soovib vastustaja kaebaja äritegevust kahjustada ka vastustajale endale kahju

tekitamise hinnaga. Vaatamata kaebaja palvele on vastustaja keeldunud arveid väljastamast.

15.5. Vaidlusaluses kirjas on kõikidele kaebaja argumentidele vastatud lakooniliselt. Selgusetu

on, miks ei saa kaebaja jätkata maa kasutamist kuni enampakkumise tulemuste selgumiseni

3-20-1249

5(11)

(taotluse esimene alternatiiv) ega ka seda, milliste tõendite alusel on vastustaja seadustanud

sellist huvi kõnealuse territooriumi suhtes, et ta isegi ei kaalu selle kasutusse andmist

otsustuskorras (vt linnavara kasutamise kord § 41 p 8 või p 11). Viidatud normides sätestatud

eeldused on täidetud: lepingu kohane täitmine vähemalt viis aastat, ala kasutamine

ladustamiseks.

15.6. Ekslik on vastustaja seisukoht, et otsustuskorras kasutada andmise erandlikkus vabastab

vastustaja kaebaja taotluse nõuetekohasest läbivaatamisest. Isikul ei ole õigust erandi tegemist

nõuda, kuid selle õigusliku võimaluse korral peab linn kaebaja taotluse üle otsustama,

arvestades

kaalutlusreegleid,

sh

volituse

piire,

kaalutlusõiguse

eesmärki,

õiguse

üldpõhimõtteid, olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve (vt Riigikohtu lahend nr 3-18-1901/36,

p 14).

15.7. Vastustaja väidab 16.09.2021 vastuse punktis 5, et otsustuskorras kasutada andmist saab

taotleda ainult enne varasema lepingu lõpetamist, vastuse punktis 8 väidab vastustaja, et

otsustuskorras kasutada andmist saab taotleda ainult pärast valduse tagastamist ehk pärast

varasema lepingu lõpetamist. Seetõttu on vastustaja õiguslik positsioon arusaamatu. Kaebaja

selgitab, et leping lõppes 15.04.2020, samas kui esimene pöördumine lepingu tähtaja

pikendamiseks oli tehtud 05.08.2019 ja seejärel 10.02.2020. Kaebaja jätkas taotlemist pärast

isikliku kasutusõiguse tähtaja lõppu. Kuivõrd vastustaja ei ole kohtueelses menetluses väitnud,

et keeldumise põhjuseks oli kaebaja poolne kinnisasja kasutusviis, siis HKMS § 158 lg 2 ls 2

tulenevalt see asjaolu tähendust ei oma. Samuti jääb selgusetuks, kuidas see võis mõjutada

vastustaja huve, sest oluliseks rikkumiseks on ainult kasutustasu maksmata jätmine. Tegemist

on otsitud argumendiga, sest vastustajale oli aastaid teada või vähemasti pidi olema teada, mis

on kaebaja äritegevuse sisu.

16. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

16.1. Osapoolte vahel sõlmitud isiklik kasutusõigus kinnistu kasutamiseks lõppes 15.04.2020.

E-kiri, milles kaebaja on palunud otsustuskorras lepingu pikendamist, saadeti vastustajale

11.06.2020, ligi kaks kuud peale vaidlusaluse lepingu lõppemist, mistõttu ei olnud enam

võimalk lepingu pikendamist kaaluda. Lepinguline suhe oli juba lõppenud. Ainus võimalik

lepingulise suhte jätkumine oleks olnud uue lepingu sõlmimine. Enne kaebaja 11.06.2020 e-

kirja oli vastustaja korduvalt teavitanud kaebajat asjaolust, et isikliku kasutusõiguse lepingut ei

pikendata ning palutakse valdus üle anda (vt 19.03.2020 kiri). Samuti oli enne 11.06.2020 kirja

teavitatud kaebajat korduvalt notari aja broneerimisest isikliku kasutusõiguse märke

kustutamiseks kinnistusraamatust. Isikliku kasutusõiguse seadmisele ja lepingu pikendamisele

kohaldatakse Tallinna Linnavolikogu 04.11.2010 määrust nr 51 „Linna kinnisasjas

reaalservituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise kord“. Eeltoodud korra § 15 lg 2

kohaselt oleks lepingu muutmine eeldanud linnavalitsuse haldusakti. Käesoleval ajal sellise

sisuga kasutuslepinguid siiski isikliku kasutusõiguse lepinguga kasutada ei anta, kuna vastab

oma sisult rendilepingule.

16.2. Otsustuskorras antakse kinnisasi kasutusse erandkorras, et tagada linnavara kasutusse

andmisel läbipaistvus, õiglane konkurents ja välistada igasugune korruptsioonioht. Kinnistute

kasutusse andmisel kasutatakse enampakkumise menetlust, et kõike eelnevalt loetletut tagada.

Kasutusse andmise menetluse valikul tuleb lähtuda linnavara kasutusse andmise korra § 4 lg-st

1. Kinnisvara kasutusse andmise pädevaks organiks on Tallinna linnavalitsus või

linnavolikogu. Tallinna Linnavaraametil ei ole pädevust otsustada kinnisasja kasutusse andmise

üle. Sellist otsust ei olnud pädev organ teinud, kuna valdust ei ole korrektselt linnale üle antud.

16.3. Linnavara kasutusse andmist otsustuskorras reguleerib linnavara kasutusse andmise korra

3. peatükk. Otsustuskorras kasutusse andmise lubatavus on ära toodud kinnise loeteluna §-s 41.

3-20-1249

6(11)

Paragrahvi 41 punkt 8 eeldab äriruumi kasutuslepingu olemasolu viimasel viiel aastal,

varasemate lepinguliste kohustuste korrektset täitmist ning turuhinnale vastavat kasutustasu.

Kaebajaga sõlmitud leping ei vasta ühelegi eeltoodud eeldusele. Punane tn 70a kinnistut

kasutatakse parkimisteenuse osutamiseks ning tegemist on transpordimaa kinnistuga, mitte

äriruumiga. Kaebaja ei ole kasutanud kinnistut vastavalt isikliku kasutusõiguse lepingus

sätestatud tingimustele, ehk on lepingut rikkunud. Varasemalt kohtule esitatud tõendite

kohaselt on kaebaja ise vastustajale kinnitanud, et on andnud kinnistu kasutada allüürnikele,

mistõttu ei ole võimalik ka valdust vabastada nõutud tähtajaks. Allkasutusse andmine oli

lepingu kohaselt keelatud. Kaebajaga on leping sõlmitud 2000ndal aastal, käesolevaks ajaks ei

kasuta kaebaja kinnistut turuhinnaga ning ei ole kordagi esitanud soovi kinnistu kasutuslepingut

pikendada turuhinnale vastavalt. Pigem on kaebaja igas e-kirjas rõhutanud, et soovib

kasutuslepingut pikendada täpselt samadel tingimustel kui kehtis nüüdseks lõppenud leping.

16.4. Viimati esitati kaebajale arved 17. jaanuaril 2020 ja 10. juunil 2020. Arvel näidatud

kogusumma on arvestatud poolaasta eest, milleks on kokku 2410,78 eurot, s.o jagatuna 6 kuu

peale ühe kuu kasutustasu suuruseks 401,80 eurot. 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ poolt 25.

märtsil 2020 väljastatud eksperthinnangu kohaselt on Punane tn 70a kinnistu kasutustasu

suuruseks 6000 eurot kuus. Juhime ka tähelepanu, et eksperthinnang on koostatud poolteist

aastat tagasi, mille järgselt on kinnisvara kasutustasu ja müügihinnad hüppeliselt kasvanud,

mistõttu tuleks hetkel kehtiva turuhinna väljaselgitamiseks tellida uus ajakohane ekspertakt.

Linnavara kasutusse andmise korra § 41 punkt 11 eeldab, et kasutusse antav maa on

ehitusobjekti nt naaberkinnistuks. Sätte eesmärgiks on võimaldada ehitustööde teostamise ajaks

hoiustada materjale ja soojakuid mugavama ja kiirema ehituse valmimise eesmärgil vabal

kõrvalkinnistul või kinnistu osalisel maa-alal. Punane tn 70a kinnistu ei vasta punkti 11 sätte

eesmärgile ega saa meelevaldselt kasutada seda otsustuskorras kasutusse andmise alusena.

16.5. 19.10.2021 kohtuistungil selgitas vastustaja, et isiklikku kasutusõigust ei saanud

linnavara kasutusse andmise korra § 41 punkti 7 alusel pikendada, kuivõrd isikliku

kasutusõiguse seadmise leping oli 11.06.2020 seisuga juba lõppenud. Samas näeb linnavara

kasutusse andmise korra § 47 lg 1 ette võimaluse pikendada kasutuslepingut üksnes linnavara

kasutusse andmise korra § 41 punktis 8 nimetatud tingimustel. Viidatud normi tingimused

täidetud ei olnud. Tallinna Linnavaraametil oli pädevus lahendada isikliku kasutusõiguse

pikendamise taotlus (vt Tallinna Linnavolikogu 04.11.2010 määrust nr 51 „Linna kinnisasjas

reaalservituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise kord“).

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

18. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas vastustaja on õiguspäraselt jätnud kaebaja

11.06.2020 taotluse – seada otsustuskorras OÜ Dzali kasuks aadressile Punane tn 70a uus

isiklik kasutusõigus viieks aastaks varasematel tingimustel –rahuldamata.

19. Vaidlus puudub osas, et kaebaja ja vastustaja vahel 18.10.2000 sõlmitud lepinguga seati

Tallinna linnale kuuluvale Punane tn 70a kinnisasjale kaebaja kasuks isiklik kasutusõigus 5

aastaks (edaspidi isikliku kasutusõiguse leping; kaebuse lisa 4), mida pikendati mitmel korral

ning viimane isikliku kasutusõiguse tähtaeg lõppes 15.04.2020 (vt kaebuse lisa 6, p 3.1.).

Vaidlus puudub ka osas, et kaebaja on esitanud 10.02.2020 vastustajale avalduse Punane tn 70a

kinnisasja koormava isikliku kasutusõiguse lepingu pikendamiseks (vt kaebuse lisa 7), millele

vastustaja on vastanud 19.03.2020 kirjaga nr 2.1-21/683-5 (vt kaebuse lisa 8). Viidatud kirjas

on vastustaja selgitanud, et Tallinna linn soovib isikliku kasutusõiguse lõpetada tähtaja

möödumisel s.o 15.04.2020 ning selleks on broneeritud Tiit Sepa notaribüroos Rävala pst

3-20-1249

7(11)

3/Kuke tn 2, 28.04.2020 kell 11.30 tehingu aeg. Lisaks märkis vastustaja, et Tallinna linn

kavandab Punane tn 70a kinnisasja kasutusse andmist avaliku enampakkumise korras, millest

ka kaebajal on huvi korral võimalus osa võtta. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja

11.06.2020 vastustajale avalduse, milles mh leidis, et esinevad alused isikliku kasutusõiguse

pikendamiseks otsustuskorras linnavara kasutusse andmise korra § 41 p-de 8 ja 11 alusel ning

taotles seetõttu linnalt otsustuskorras kaebaja kasuks aadressile Punane tn 70a uue isikliku

kasutusõiguse seadmist viieks aastaks varasematel tingimustel (vt kaebuse lisa 2).

20. Vastuseks kaebaja 11.06.2020 avaldusele on Tallinna linn 22.06.2020 kirjas nr 2.1-

21/2250-6 mh selgitanud järgmist: „Mis puudutab Teie ettepanekut anda Punane tn 70a

kinnisasi osaühingu Dzali kasutusse otsustuskorras vastavalt linnavara kasutusse andmise korra

§-le 41 p 1 ja p 8, siis juhime Teie tähelepanu sellele, et reeglina annab Tallinna linn vara

kasutusse enampakkumise korras ning Punane tn 70a kinnisasja kasutusse võtmise vastu on

huvi tundnud ka mitmed teised naabruskonnas asuvate kinnistute omanikud. Tallinna linnal on

kavas anda Punane tn 70a kinnisasi edaspidi kasutusse avaliku enampakkumise kaudu ning ka

osaühingul Dzali on sellest võimalik teiste pakkujatega võrdsetel alustel osa võtta.“ (vt kaebuse

lisa 1, lk-d 1-2). Seega on vastustaja õigesti märkinud, et enne kaebaja 11.06.2020 e-kirja oli

vastustaja korduvalt teavitanud kaebajat asjaolust, et isikliku kasutusõiguse lepingut ei

pikendata ning palutakse valdus üle anda. Samuti ei ole vaidlust osas, et kaebaja esitas taotluse

isikliku kasutusõiguse seadmiseks otsustuskorras peale isikliku kasutusõiguse lepingu

lõppemist.

21. Riigikohus leidis, et Tallinna linn on 22.06.2020 kirjaga sisuliselt keeldunud kaebaja

taotluse rahuldamisest põhjendusega, et kasutusõigus seatakse enampakkumise korras (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 15.06.2021 määrus nr 3-20-1249, p 14). Seega on tegemist

haldusaktiga, mida on kohus selgitanud kaebajale ka 19.10.2020 kohtuistungil ning kaebaja on

teatanud, et juhul, kui kohus peaks leidma, et 22.06.2020 kiri on haldusakt, siis palub kaebaja

selle tühistamist (vt 19.10.2021 kohtuistungi protokoll, kell 10:16:08).

22. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54).

23. Linnavara kasutusse andmist, sh selle otsustuskorras isikliku kasutusõiguse seadmist,

reguleerib Tallinnas linnavara kasutusse andmise kord. „Linnavara kasutusse andmine tuleb

otsustada avaliku õiguse põhimõtetest lähtudes, arvestades diskretsiooni reegleid, avalikku huvi

ja võrdse kohtlemise põhimõtete (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-35-05, p 7).“ (Riigikohtu

halduskolleegiumi 15.06.2021 määrus nr 3-20-1249, p 14). Riigikohus leidis, et kohtu ülesanne

oli kontrollida ka seda, kas linnavara kasutussea andmisest keeldumine oli kaebaja taotluses

viidatud linnavara kasutusse andmise korra § 41 p-de 8 ja 11 alusel õiguspärane (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 15.06.2021 määrus nr 3-20-1249, p 15). „Kaebaja taotlust võib selles

esitatud asjaolude põhjal mõista ka nii, et kaebaja pidas silmas ka korra § 41 p 7. Kaebaja

põhjendas, et lahkumis- ja lammutamisnõude esitamine saab olla õigustatud ainult pärast maa-

ala edasise kasutamise selgumist, ning leidis, et esinevad alused isikliku kasutusõiguse

pikendamiseks otsustuskorras /…/.“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.06.2021 määrus nr 3-

20-1249, p 15). Linnavara kasutusse andmise korra § 41 on kaalutlusnorm ning selle alusel vara

kasutusse andmise taotluse rahuldamata jätmisel on kaebajal õigus pöörduda kohtusse, et

viimane kontrolliks, kas vastustaja on sellist otsust tehes menetluskorda ja kaalumisreegleid

järginud ning põhjendamiskohustuse täitnud (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-72-13, p 23

ning määrus asjas nr 3-20-1249, p 15).

3-20-1249

8(11)

24. Eelnevast juhindudes kontrollib kohus alljärgnevalt, kas vastustaja on õiguspäraselt jätnud

kaebaja 11.06.2020 taotluse otsustuskorras isikliku kasutusõiguse seadmiseks rahuldamata.

25. Vastavalt linnavara kasutusse andmise korra § 41 punktidele 7, 8 ja 11 võib linnavara anda

otsustuskorras kasutusse tähtajatult linnavaraga seonduva kohtuasja menetlemise või linnavara

kasutusse andmise otsuse menetlemise ajaks, samuti linnavara kasutusse andmiseks

korraldatava pakkumise tulemuste kinnitamiseni, kui linnavara ajutine kasutusse andmine ei

ole vastuolus kohtuasja, otsuse menetlemise või linnavara kasutusse andmiseks korraldatava

pakkumise võimalike tulemustega (punkt 7); juriidilisele või füüsilisele isikule, kes on

kasutanud sama äriruumi vähemalt viis aastat ning soovib kasutuslepingut pikendada;

kasutuslepingu pikendamine eeldab, et lepingulisi kohustusi on täidetud korrektselt ning

kasutuslepingu pikendamisel lähtutakse vähemalt turuhinnast (punkt 8) ja kui kasutusse antav

linnavara on maa, mida kasutatakse ehitustöid teenindavate ajutiste rajatiste püstitamiseks ning

soojakute, ehitusmaterjalide või ehitustarvikute hoidmiseks (punkt 11).

26. Vaidlus puudub osas, et vastustaja ei ole oma 22.06.2020 kirjas esitanud põhjendusi, miks

konkreetselt eelnevalt viidatud linnavara kasutusse andmise korra punktide (v. a § 41 p 8) alusel

isikliku kasutusõiguse seadmine otsustuskorras põhjendatud ei ole. Vastustaja on küll õiguslike

alustena viidanud linnavara kasutusse andmise korra § 41 punktidele 1 ja 8 ning selgitanud, et

„reeglina annab Tallinna linn vara kasutusse enampakkumise korras ning Punane tn 70a

kinnisasja kasutusse võtmise vastu on huvi tundnud ka mitmed teised naabruskonnas asuvate

kinnistute omanikud. Tallinna linnal on kavas anda Punane tn 70a kinnisasi edaspidi kasutusse

avaliku enampakkumise kaudu“ (vt kaebuse lisa 1, lk-d 1-2). Seega on tegemist

põhjendamispuudustega haldusaktiga (HMS § 56 lg 1-3), mistõttu on see formaalselt

õigusvastane. Vältimatult ei tähenda eeltoodu, et vaidlusalune keeldumine kuuluks

tühistamisele. Üksnes juhul, kui keeldumine on ka sisuliselt õigusvastane, kuulub haldusakt

tühistamisele (HMS § 58).

27. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani

poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan

lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel. Seejuures on tõendamiskoormus küsimuses,

kas põhjendus haldusakti andmisel tegelikult eksisteeris ja kas sellega arvestati, haldusorganil

(vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 20). Küll aga on

Riigikohus rõhutanud, et tegemist on erandliku olukorraga, mis ei vabasta vastustajat HMS §-

s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise kohustusest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 20).

28. Seoses linnavara kasutusse andmise korra § 41 punktiga 8 on vastustaja selgitanud vastuses

kaebusele, et Punane tn 70a kinnistut kasutatakse parkimisteenuse osutamiseks ning tegemist

on transpordimaa kinnistuga, mitte äriruumiga ning seetõttu ei ole normi eeldused täidetud.

Kohtu hinnangul on usutav, et vastustaja ka sellest põhjendusest 22.06.2020 keeldumisel lähtus,

kuivõrd sellele õiguslikule alusel on vaidlusaluses keeldumises ka viidatud. Seejuures peab

kohus vajalikuks selgitada, et kuivõrd linnavara kasutusse andmise korra § 41 punkti 8 üks

eeldustest (tegemist ei ole äriruumiga) on täitmata, siis puudub vajadus kontrollida, kas ka

ülejäänud eeldused (lepingulisi kohustusi on täidetud korrektselt ning kasutuslepingu

pikendamisel lähtutakse vähemalt turuhinnast) on täitmata. Seetõttu ei oma vastustaja

selgitused osas, kas kaebaja on lepingut rikkunud või kas pikendamist on taotletud

turutingimustel, asja lahendamisel tähtsust ning kohus jätab sellesisulised väited tähelepanuta.

Siiski märgib kohus, et juba 14.05.2020 kirjas nr 2.1-3/2250-3 on selgitatud kaebajale, et

vaidlust ei ole selle üle, kas OÜ Dzali on oma seniseid lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt

täitnud või mitte; lepingut ei lõpetatud kasutajapoolsete kohustuste täitmata jätmise tõttu, vaid

18.04.2000 sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise leping lõppes 15.04.2020 tähtaja

3-20-1249

9(11)

möödumise tõttu (vt kaebuse lisa 9, lk 1). Samas aga on vastustaja juhtinud kaebaja tähelepanu

ka isikliku kasutusõiguse lepingu punktile 5.1., mille kohaselt ei võinud kasutaja isikliku

kasutusõiguse eset ilma omaniku nõusolekuta allkasutusse anda (vt kaebuse lisa 9, lk 1). Seega

on ekslik kaebaja väide, et kohtueelses menetluses ei ole vastustaja viidanud kaebaja poolsele

lepingu rikkumisele.

29. Seoses linnavara kasutusse andmise korra § 41 punktiga 11 on vastustaja selgitanud

vastuses kaebusele, et linnavara kasutusse andmise korra § 41 punkt 11 eeldab, et kasutusse

antav maa on ehitusobjekti nt naaberkinnistuks: sätte eesmärgiks on võimaldada ehitustööde

teostamise ajaks hoiustada materjale ja soojakuid mugavama ja kiirema ehituse valmimise

eesmärgil vabal kõrvalkinnistul või kinnistu osalisel maa-alal; Punane tn 70a kinnistu ei vasta

punkti 11 sätte eesmärgile ega saa meelevaldselt kasutada seda otsustuskorras kasutusse

andmise alusena. Olukorras, kus vaidlusalune linnavara on transpordimaa kinnistu, on usutav,

et vastustaja nendest seisukohtadest ka 22.06.2020 keeldumisel lähtus. Kohtu hinnangul

puudub kahtlus, et linnavara kasutusse andmise korra § 41 p 11 alusel kaebaja taotlust rahuldada

ei saanud, sest kõnesoleval juhul ei olnud taotluse objektiks maa, millel sooviti hoiustada

ehitusmaterjale või -tarvikuid vm ehituseks vajalikku ajutisi rajatisi.

30. 19.10.2020 kohtuistungil on vastustaja selgitanud seoses linnavara kasutusse andmise

korra § 41 punktiga 7, et kaebuse esitamise hetkel ei olnud kaebajal õigust enam linnavara

kasutada, mistõttu puudus võimalus peale isikliku kasutusõiguse lepingu lõppemist lepingut

pikendada (vt 19.10.2021 kohtuistungi protokoll, kell 10:41:52). Lisaks on vastustaja märkinud,

et linnavara kasutusse andmise korra § 47 lg 1 kohaselt on kasutuslepingut lubatud pikendada

üksnes linnavara kasutusse andmise korra § 41 punktis 8 nimetatud tingimustel (vt 19.10.2021

kohtuistungi protokoll, kell 10:31:00). Kohtu hinnangul on usutav, et vastustaja nendest

seisukohtadest ka 22.06.2020 keeldumisel lähtus, kuivõrd on toonud keeldumise õigusliku

alusena mh § 41 punkti 8. Seejuures nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja on viidanud üksnes

linnavara kasutusse andmise korra § 47 lg-le 2, kuid jätnud tähelepanuta, et sama paragrahvi

lõikes 1 tehakse viide kasutuslepingu pikendamise alusena vaid korra § 41 p-le 8. Seega ei ole

keeldumine vastuolus linnavara kasutusse andmise korra § 47 lg-ga 2.

31. Kaebaja leiab, et vastustaja seisukohad on vastuolulised. Vastustaja on oma 16.09.2021

menetlusdokumendi punktis 5 selgitanud, et isikliku kasutusõiguse lepingu pikendamist saab

kaaluda olukorras, kus leping on veel kehtiv (nt ei ole möödunud selle kehtivuse tähtaeg).

Käesoleval juhul aga oli 11.06.2020 avaldus esitatud peale isikliku kasutusõiguse lõppemist.

Oma 16.09.2021 menetlusdokumendi punktis 8 on vastustaja selgitanud linnavara kasutusse

andmist otsustuskorras, st, milline organ on pädev sellist otsust langetama ning millistest

põhimõtetest lähtuvalt kaalutakse otsustuskorras linnavara kasutusse andmist. Kohtu hinnangul

ei ole vastustaja seisukohad vastuolulised, kuivõrd vastustaja on selgitanud, millal on võimalik

isikliku kasutusõiguse lepingu pikendamine (vt linnavara kasutusse andmise kord § 47 lg 1),

võrreldes olukorraga, mil otsustatakse isikliku kasutusõiguse seadmine otsustuskorras (vt

linnavara kasutusse andmise kord § 41), st kui kasutusleping on lõppenud. Ka käesoleval juhul

oli avaldus isikliku kasutusõiguse pikendamiseks kaebaja kasuks esitatud peale kasutuslepingu

lõpetamist.

32. Tallinna Ringkonnakohus on oma 25.10.2021 määruses nr 3-20-1249 punktis 22 selgitanud

järgmist: „Nagu vastustaja on selgitanud, saab kinnisasja otsustuskorras kasutusse anda vaid

erandjuhtudel (linnavara kasutusse andmise korra § 4 lg 1). Punane tn 70a puhul ei ole tegemist

äriruumiga ega ka maaga, mida kasutatakse ehitustöid teenindavate ajutiste rajatiste

püstitamiseks

ning

soojakute,

ehitusmaterjalide

või

ehitustarvikute

hoidmiseks.

Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul ei ole seega täidetud tingimused selleks, et kinnistu saaks

kaebajale kasutusse anda linnavara kasutusse andmise korra § 41 p 8 või p 11 alusel. Samuti ei

3-20-1249

10(11)

ole täidetud tingimus, et vaidlusaluse kinnistu kasutuslepingut korra § 47 lg 1 ja § 41 p 8 alusel

pikendada. /…/ Seega on ka korra § 41 p 7 alusel linnavara kasutusse andmise otsustamisel

linnal suur kaalumisruum. Kaebaja on sealjuures soovinud kinnistu kasutamist jätkata

varasematel tingimustel ([digitaalse kohtutoimiku lehekülg; edaspidi dtl] 16, 271). Vastustaja

on esitanud halduskohtule koos vastusega kaebusele eksperthinnangu (dtl 229-245), millest

võib järeldada, et kaebaja on kinnistut kasutanud hinnaga, mis on praegusest turuhinnast

märkimisväärselt madalam (vt dtl 227). Ka otsustuskorras kasutusse andmine eeldab, et seda

tehakse turuhinna alusel (linnavara kasutusse andmise korra § 6, § 42 lg 1). Turuhinnast

väiksema tasu eest kasutusse andmist õigustab üksnes avalik huvi, mille olemasolu praeguses

asjas ei nähtu. Seega ei tulene kaebajale õigusaktidest õigust nõuda Punane tn 70a kinnistu

kasutamise jätkamist senistel tingim[u]stel. Sellist õigust ei tulene talle ka isikliku

kasutusõiguse seadmise lepingust (dtl 19-23) ega Tallinna Linnavolikogu 04.11.2010 määrusest

nr 51 „Linna kinnisasja reaalservituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise kord“ (§ 15 lg

2). Kokkuvõttes ei ole ringkonnakohtu jaoks äratuntav, et vastustaja oleks õigusvastaselt

keeldunud kaebaja taotlust rahuldamast ning asja uuel otsustamisel tuleks teha teistsugune

otsus. Kuigi ei ole välistatud, et kaebaja saab õiguse sama kinnistu kasutamiseks

enampakkumise tulemusena, on vastustaja selgitanud, et linnavalitsus ei ole veel teinud otsust

selle kohta, kas kinnistut on vaja linnale kasutamiseks avalike ülesannete täitmiseks või antakse

see kasutusse enampakkumise korras. Sealjuures märkis vastustaja, et selle otsuse saab linn

teha alles pärast seda, kui kinnistu on ebaseaduslikust valdusest vabastatud, isikliku

kasutusõiguse märge kustutatud ja kinnistul asuvad hooned lammutatud.“ Kohus nõustub

eeltoodud põhjendustega ning asja sisulise läbivaatamise käigus ei ole ilmnenud peale Tallinna

Ringkonnakohtu 25.10.2021 määrust uusi asjaolusid, mis annaksid aluse asuda teistsugusele

seisukohale. Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab kohus, et vaidlustatud 22.06.2020 keeldumine on

materiaalselt õiguspärane ning seetõttu see tühistamisele ei kuulu (HMS § 58).

33. Kaalutlusotsuste õiguspärasuse kontrollimisel ei hinda kohus eraldiseisvalt kaalutlusotsuse

otstarbekust (HKMS § 158 lg 3 lause 2). Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited osas,

kas isikliku kasutusõiguse ala otsese valduse tagastamisel peaks kaebaja avaliku

enampakkumise võidu korral tegema kulutusi hoonete taastamiseks. Seejuures puudub kaebajal

subjektiivne õigus vaidlustada keeldumist argumendil, et vastustaja kannaks kahju. Õigusaktid

ei anna kaebajale õigust vaidlustada 22.06.2020 keeldumist avalikes huvides. Seetõttu jätab

kohus tähelepanuta kaebaja väited osas, et vastustaja ei saaks tasu kuni uue rentniku leidmiseni.

Ühtlasi tuleb märkida, et lahkumis- ja lammutamisnõude (Punane tn 70a olemasolevate hoonete

ja rajatiste lammutamine) osas on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega, mille lahendamine ei

kuulu halduskohtu pädevusse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.06.2021 määrus nr 3-20-

1249, p 13).

34. Olukorras, kus kaebajal puudus 11.06.2020 õiguslik alus vastustajale kuuluvat vara

kasutada ja käsutada ei saa rääkida PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse või §-s 32 sätestatud

omandiõiguse rikkumisest.

35. Kaebaja on leidnud, et vaidlusalune keeldumine on õigusvastane, kuivõrd rikutud on

sisepädevust.

36. Vastavalt linnavara kasutusse andmise korra § 3 lg-le 3 otsustab linnavara kasutusse

andmise ilma kasutaja leidmiseks pakkumist läbi viimata (otsustuskorras): 1) linnavolikogu

linnavara kasutusse andmisel kauemaks kui kümneks aastaks; 2) linnavalitsus linnavara

kasutusse andmisel kuni kümneks aastaks või tähtajatult ning 3) linnavalitsus linnaosa valitsuse

ettepanekul linnavara kasutusse andmisel linnavara kasutusse andmise korra § 41 punktis 10

sätestatud juhul. Eeltoodust nähtub, et linnavara kasutusse andmise otsustamiseks

otsustuskorras on pädevad organid nii linnavolikogu kui ka linnavalitsus. Vastavalt Tallinna

3-20-1249

11(11)

Linnavolikogu 04.11.2010 määruse nr 51 „Linna kinnisasja reaalservituudi ja isikliku

kasutusõigusega koormamise kord“ § 1 lg-le 1 ja § 6 lg-le 1 vaatab isikliku kasutusõiguse

seadmise taotluse läbi linnavaraamet. Seega oli Tallinna Linnavaraameti pädevuses lahendada

taotlus, milles taotleti isikliku kasutusõiguse pikendamist.

37. Eeltoodust lähtuvalt jääb 22.06.2020 keeldumise tühistamisnõue rahuldamata. Arvestades,

et kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on tühistamisnõude rahuldamine, siis jääb

rahuldamata ka kohustamisnõue. Kuivõrd keeldumise õigusvastasuse tuvastamisnõue on

hõlmatud tühistamisnõudega, siis ka alternatiivne nõue tuvastada 22.06.2020 kirja

õigusvastasus, jääb rahuldamata. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

38. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks

taotlust esitanud ei ole. Seetõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda

(HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Maria Brenner