2-20-12044/23 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1 (11)

2-20-12044

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.02.2022. a, Võru kohtumaja Põlva maja

Tsiviilasja number

2-20-12044

Tsiviilasi

K. R. hagi H. V. vastu võlgnevuse ja kahjuhüvitise

väljamõistmise nõudes

Hagihind

3165 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K. R. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxx);

lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rainer Kuulme

(Advokaadibüroo

Lillo

&

Partnerid;

e-post

rainer.kuulme@advokaat.ee);

Kostja:

H.

V. (isikukood

xxxxxxxxxxx;

elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

x);

lepinguline

esindaja:

Ardi

Šuvalov

(e-post:

ardi.suvalov@gmail.com)

Kohtuistungi aeg

12.01.2022. a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista H. V. K. R. kasuks välja võlgnevus summas 2925 eurot ja kahjuhüvitis

summas 240 eurot.

3. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud H. V. kanda.

2. Mõista H. V. K. R. kasuks välja menetluskulud summas 2490 eurot.

3. H. V. tuleb temalt K. R. kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist

alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud

määras.

2 (11)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

1. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

K. R. esitas kohtusse hagi H. V. vastu võlgnevuse ja kahjuhüvitise nõudes. Hagi asjaolude

kohaselt leppisid pooled 2020. aasta aprillis kokku, et hageja tellib Sunest OÜ-lt puitaia

ehituse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx kinnistute vahele.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu on E. - M. V. elukoht, xxxxxxxxxxx kostja elukoht ja

xxxxxxxxxxx hageja elukoht. Sunest OÜ oli teinud pakkumuse aia ehituseks maksumusega

3900 eurot. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja aia ehitamise kuludest tasuma 975 eurot ja

kostja 2925 eurot, s.o enda kinnistu osas 1950 eurot ja E. - M. V. kinnistu osas 975 eurot.

Töövõtja ehitas aia valmis 24.05.2020. a vastavalt oma hinnapakkumusele ning kõrvaldas

12.06.2020. a ka ilmnenud puudused. Hageja tasus töövõtjale kogu tasu summas 3900 eurot

ning palus kostjal hüvitada enda osa vastavalt poolte kokkuleppele. E. - M. V. andis kostjale

975 eurot hagejale edasiandmiseks, kuid kostja ei ole E. - M. V. saadud rahasummat seni

hagejale üle andnud ega ole tasunud hagejale ka enda kinnistu osas aia ehitamise kulude osa

summas 1950 eurot, st kokku on kostja jätnud hagejale maksmata aia ehitamise kuludest 2925

eurot. Seoses asjaoluga, et kostja ei tasunud hagejale aia ehitamise kuludest kokkulepitud

summat, vaatamata hageja korduvatele nõuetele, pöördus hageja õigusabi saamiseks

advokaadibüroo Lillo & Partnerid poole, millega seoses tekkisid hagejal kulutused õigusabile

summas 240 eurot.

Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevusena aia ehituse

kulud summas 2925 eurot ja kahjuhüvitise kohtuväliselt kantud õigusabikulude eest summas

240 eurot, s.o kokku 3165 eurot.

Hageja kostja vastuväidetega hagile ei nõustunud ja jäi hagis esitatud nõude juurde.

Hageja ei vaidle vastu, et poolte vahel sõlmitud kokkulepet saab pidada käsunduslepinguks.

Samas piirdusid hageja kohustused selle kokkuleppe raames vaid aia ehitamise tööde

tellimisega Sunest OÜ-st, peale milliste tööde tegemist pidi kostja nende eest kokkulepitud

osas tasuma. Mingeid muid kohustusi hagejal pooltevahelise kokkuleppe raames ei olnud.

Enne tööde tellimist edastas hageja kostjale Sunest OÜ hinnapakkumise. Kostja sai

hinnapakkumise kätte ja nõustus sellega ning hageja telliski tööd Sunest OÜ-lt vastavalt

hinnapakkumises toodule. Hageja ei nõustu kostja väitega nagu oleks kostja Sunest OÜ

hinnapakkumise osas esitanud veel mingeid omapoolseid nõudmisi. Hageja ei tunnista kostja

väidet, et kostja esitas lisatingimuse, et aialipid tuleb värvida tööstuslikult ja aialippide vahe

peab olema 7 mm. Hageja leiab, et kostja viited hageja kui käsundisaaja hoolsuskohustuse

rikkumisele on asjakohatud, kuna töö kvaliteetsuse eest vastutab töö tegija, s.o Sunest OÜ.

Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ei pidanud ise aeda ehitama. Hageja kohustuseks oli vaid

tellida aia ehitus, millise kohustuse hageja täitis. Kui aia ehitamise töödes esines alguses ka

puudusi, siis seisuga 12.06.2020. a oli aia ehitaja Sunest OÜ kõik need puudused

kõrvaldanud. Ehitatud aial ei esine kostja väidetud puudusi nagu aialipid eri pikkusega,

ebatasane, värvi ebaühtlus jne. Aial on esteetiline ja korrektne välimus. Aial puuduste

mitteesinemist tõendab muu hulgas see, et E. - M. V. ei ole aia osas mingeid pretensioone ja

ta on andnud aia ehituse eest kostja kätte hagejale üleandmiseks 975 eurot, millise summa on

aga kostja pahatahtlikult jätnud endale. Hageja ei nõustunud kostja kompromissiettepanekuga,

et ta maksab hagejale kokku lepitud summast 975 eurot vähem. Hageja leiab, et ta ei ole

kostjale kahju tekitanud ja kostjal ei saa olla tema vastu mingeid rahalisi nõudeid. Hageja ei

3 (11)

ole nõus jätma seda kulu enda kanda olukorras, kus hageja ei vastuta aia kvaliteetsuse eest

ning olukorras, kus aia ehitaja on tööd korrektselt teostanud ja ka aia puudused kõrvaldanud.

2. KOSTJA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED

Kostja, H. V. , hagi ei tunnista, vaidleb hagile vastu ja palub jätta see täies ulatuses

rahuldamata.

Kostja väitel sõlmisid pooled kokkuleppe selle kohta, et hageja organiseerib hageja ja kostja

kinnistute vahelise ning kostja ja E. - M. V. kinnistute vahelise aia puitosa ehituse ja tasub

selle eest ehitajale. Lepiti kokku, et pärast ehitustööde valmimist kannavad kolm naabrit

ehitustööde kulud vastavalt nende osadele. Kostja leiab, et poolte vahel sõlmitud kokkulepe

oli käsundusleping, mistõttu kostja oli õigustatud andma hagejale juhiseid, mis olid hagejale

täitmiseks kohustuslikud. Kostja väitel oli kõne all olev aed tervikuna ehitatud kostja poolt.

Kostja valas betoonist aia vundamendi, paigaldas kõrvadega tsingitud raudpostid, põiklatid ja

püstised aialipid. Aja jooksu aialipid ja põiklatid kaotasid oma välimuse. Kostja värvis ja

vahetas välja üksikuid aialippe, kuni lõpuks oli otstarbekam vahetada kõik põiklatid ja

aialipid korraga. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja organiseerima uue aia puitosa

ehituse. Kostjapoolne tingimus hagejale oli, et aialipid värvitakse tööstuslikult. 20.04.2020. a

tõi hageja kohale värvimata aialipid. Kostja palus hagejal viia need värvimisse. Hageja viis

aialipid ära, kuid need värviti üle vaid ühe korra. Ühe korra värvitud aialipid pandi aia külge

ja juba aia küljes värviti teist korda üle. Sademete mõjul hakkas veepõhine värv aialippidel

jooksma ja see valgus aialippidelt aia betoonvundamendile. Kostja soovis, et aialippide vahe

oleks ca 7 mm. Hageja organiseeritud aialippide vahe on aga 5 kuni 15 mm. Valmistatud aia

lipid on eri pikkuse ja eri paksusega. Seetõttu on aed alt hambuline ja pealt ebatasane.

Paigaldatud aialippide alumine äär ei ole vundamendi suhtes loodis ja vahe aia nurkade suhtes

1 cm kuni 18 cm. Hageja väidab ekslikult, et tema ei pidanud tagama ehitatud aia

kvaliteetsust.

Tulenevalt hageja kui

käsundisaaja hoolsuskohustusest

tuli

hagejal

organiseerida töö tegemine vastavalt kostja juhistele ja selliselt, et töö tegija teeb töö vähemalt

keskmise kvaliteediga. Hageja ei ole täitnud kostja juhiseid ja ei ole ka taganud, et töö oleks

tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga. Kostja väitel on ebaõige hageja väide, et vastavalt

poolte kokkuleppele pidi aia ehitama just Sunest OÜ. Tegelikult sellist kokkulepet poolte

vahel ei olnud. Aia ehitamise korraldamine, sh konkreetse töövõtja valik oli hageja otsustada.

Kostjat huvitas aia ehitamise võimalik kogumaksumus ja hageja saatis kostjale OÜ Sunest

hinnapakkumise. Kostja võttis võrdleva hinnapakkumise Raitwoodilt materjali osas ja lisas

sellele tööraha. Kõrvutades kahte pakkumist ei tundunud kostjale 3900 eurot ülemäära suur

kulu ja kostja oli sellega nõus. Kostja leiab, et hageja ei ole üldse tõendanud, et töövõtjaks ja

aia ehitajaks oli Sunest OÜ. Kostja arvates vaid Sunest OÜ hinnapakkumine ja

sularahatasumise arved seda ei tõenda. Kostja väitel on ka ekslik hageja väide, et töövõtja on

kõrvaldanud valmistatud aia puudused, sest aed on tänaseni puudustega. Ekslik on ka hageja

väide, et E. - M. V. ei ole aia kvaliteetsuse osas mingeid pretensioone, mistõttu on kostja

kohustatud hagejale üle andma 975 eurot. E. - M. V. on kandnud kostja arvele 975 eurot

seoses E. - M. V. ja kostja vahelise aialõigu ehitusega. Selle aialõigu ehitamiseks puuduvad

hagejal mistahes lepingulised suhted E. - M. V. , mida kinnitab ka asjaolu, et vastav

rahasumma on kantud kostja mitte hageja pangaarvele. E. - M. V. ei pea esitama

pretensioone hagejale ja nende mitteesitamine ei tähenda nende puudumist. Valmisehitatud

aed küll täidab mingit esmast funktsiooni, kuid aial puudub minimaalne esteetiline välimus.

Lisaks esteetilise välimuse puudumisele ei ole uue aia puitosad ilmastikukindlad ja

vastupidavad ajale, sest värv ei kata lippe piisavalt korralikult ja katab ebaühtlaselt. Kostja ja

E. - M. V. soovivad kindlasti paigaldada uuesti aialipid nende kinnistute vahelisele aiale, kus

aialippide alumine äär ei ole vundamendi suhtes loodis, mis on visuaalselt eriti häiriv. Uute

aialippide paigaldamisega kaasneb kulu, mis on kindlasti suurem kui 975 eurot. Kostja tegi

4 (11)

kohtuväliselt hagejale ettepaneku, et tema osa aia ehituskuludest vähendatakse 975 euro

võrra, kuid hageja kostja kompromissettepanekule ei reageerinud.

3. KOHTU SEISUKOHT

3.1.

Kohus leiab, et K. R. hagi H. V. vastu võlgnevuse ja kahjuhüvitise nõudes on

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

3.2.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et K. R. (hageja) ja H. V. (kostja) leppisid 2020.

aasta aprillis kokku, et hageja tellib puitaia ehituse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx

ja xxxxxxxxxxx asuvate naaberkinnistute vahele. Vaidlust ei ole selle üle, et Tallinnas

xxxxxxxxxxx asuval kinnistul on hageja elukoht. xxxxxxxxxxx asuv naaberkinnistu kuulub

kostjale ja xxxxxxxxxxx asuv kinnistu menetlusvälisele kolmandale isikule, E. - M. V. .

Poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma hagejale aia ehituse kulud enda xxxxxxxxxxx

asuva kinnistu osas ja E. - M. V. xxxxxxxxxxx asuva kinnistu osas.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ka tellis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx asuvate kinnistute vahele puitaia ehituse ja töö sai valmis

24.05.2020. a.

Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud kohtusse kostja vastu hagi, milles nõuab kostjalt

tema ja E. - M. V. kinnistute osas aia ehituse kulude tasumist summas 2925 eurot. Lisaks

nõuab hageja kostjalt seoses kohtuväliselt kantud õigusabikuludega tekkinud kahju hüvitamist

summas 240 eurot.

Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et tal on õigus hagejale aia ehituse kulude tasumisest

keelduda, kuna hageja ei järginud aia ehituse tellimisel kostja juhiseid, ehitatud aed on

puudustega ega vasta ka vähemalt keskmisele kvaliteedile.

3.3.

Kohus käsitleb esmalt hageja võlanõuet.

Kohus leiab, et arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid, on tegemist lepingu täitmise

nõudega. Hageja nõuab kostjalt kokkuleppest tuleneva rahalise kohustuse täitmist. Sellise

nõude üldiseks õiguslikuks aluseks saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, mis näeb

ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Nõude rahuldamise eelduseks on kostja poolt raha maksmise kohustuse rikkumine.

Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei ole kokku lepitud raha maksmise kohustust

täitnud. Kostja tugineb sisuliselt sellele, et hageja ei ole omapoolseid kohustusi

nõuetekohaselt täitnud.

Vastastikuse lepingu puhul kohustuse täitmisest keeldumise alused sätestab VÕS § 111. VÕS

§ 111 lg 1 kohaselt võib vastastikuste kohustustega lepingu puhul üks lepingupool oma

kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist

pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Sama

paragrahvi lõike 3 järgi ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid

arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma

kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud.

Arvestades hageja nõuet ja kostja vastuväiteid peabki kohus asja lahendamisel kindlaks

tegema, kas kostjal on õigus hagejale raha maksmise kohustuse täitmisest, s.o tellitud aia

ehituse kulude tasumisest keelduda. Selleks tuleb kindlaks teha, kas ja millises ulatuses hageja

on rikkunud lepingust tulenevat vastastikust kohustust. Nimetatud asjaolu üle on pooltel

vaidlus.

Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kokkulepe, millega pooled leppisid kokku, et hageja

tellib naaberkinnistute vahele aia ehituse ja kostja tasub hagejale aia ehituse kulud, on

5 (11)

kvalifitseeritav käsunduslepinguna nii nagu pooled seda ka ise käsitlevad. Vastavalt poolte

kokkuleppele on kostja käsitletav käsundiandjana ja hageja käsundisaajana.

VÕS § 619 näeb ette, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt

lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga

maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale

lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Vastavalt VÕS § 621 lg-le 1 peab

käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid.

Antud juhul ongi poolte vahel keskne vaidlus selle üle, millised juhised kostja hagejale

käsundi täitmiseks, s.o puitaia ehituse tellimiseks andis ja kas hageja neid juhiseid järgis.

3.4.

Kostja väitel andis ta hagejale juhise, et tellitava puitaia lipid peavad olema värvitud

tööstuslikult ja aialippide vahed peavad olema 7 mm. Hageja väitel kostja temale selliseid

suuniseid ei andnud. Hageja väitel piirdusid kostja suunised sellega, et hageja tellib Sunest

OÜ-lt aia ehituse vastavalt hinnapakkumisele.

VÕS § 9 lg 1 näeb ette, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 9 lg 2 järgi on pakkumusele

nõustumuse andmisega leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai.

VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt

määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse

andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus

(aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

Tulenevalt eelnimetatud sätetest on lepingu sõlmimiseks vajalik poolte kokkulepe ja vastavad

poolte tahteavaldused (pakkumus ja nõustumus), millest on piisavalt selge, et pooled on

saavutanud kokkuleppe. Lepingu sõlmimise ettepanekule võib anda aktsepti otsese

tahteavaldusega, aga ka teoga, mis väljendab nõusolekut sõlmida leping. Kui leping on juba

sõlmitud, siis VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel või

lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti.

Antud juhul ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et 2020. aasta aprillis leppisid nad kokku, et

hageja tellib puitaia ehituse Tallinnas xxxxx tänaval asuvate naaberkinnistute vahele. Kui

kostja tugineb hagejale antud juhistele aia tellimise tingimuste kohta, siis tulenevalt TsMS §

230 lg-st 1 peab kostja ka oma vastavaid väiteid tõendama.

Kostja on esitanud tõendina tema 08. aprillil saadetud sõnumi hagejale (tl 23). Kuigi sõnumilt

ei ole näha selle saatmise aasta, siis ei ole poolte vahel vaidlust, et sõnumi saatmise aeg oli 8.

aprillil 2020. a. Selle kostja poolt hagejale saadetud sõnumi sisu on alljärgnev:“ Tere, veel

kord, Üks tähelepanek. Vaata Tuuliku puit oü, teeb tööstusliku värvimist ka aialippidele (see

imab korralikult sisse, minu teada käib vannist läbi, õige Värvik peab olema mis hingab) Ise

värvimine pole hea mõte. Tuuliku puit siinsamas Tuuliku teel Kadaka teelt 400m. Las tegija

uurib sealt.“

Hageja on esitanud tõendina Sunest OÜ 16.04.2020. a hinnapakkumise aia ehituse tööde

tegemiseks hinnaga 3900 eurot (tl 5). Hinnapakkumises on kajastatud pakutud hinnas

sisalduvad tööd, sh: puitaia ehitus koos kõigi materjalidega, mis sisaldab: 1) vana aia

eemaldamist ja utiliseerimist; 2) uue aia paigaldust süva immutatud puiduga 22x95x1500

6 (11)

70jm; 4) immutatud prussid 50x100 140jm; 5) värvimine kaks korda valgega Sadolin Master;

6) aiapostide kõrvade kleepimine; 7) aia peale valgest plekist mütsi paigaldus 70jm. Vaidlust

ei ole selle üle, et hageja edastas Sunest OÜ hinnapakkumise kostjale ja kostja sai selle kätte.

Hageja on esitanud tõendina ka kostja 16.04.2020. a e-kirja E. - M. V. , mille E. - M. V. on

samal päeval hagejale edasi saatnud (tl 6). Kirja manuseks on märgitud „Pakkumine uue aia

ehituseks“. Kirjas teatab kostja järgmist: „Suhtlesime teise uue naabri Karliga uue aia teemal.

Ütlesin talle, et küsigu siis hinda juba teise poole kohta ka, et maht suurem ja tuleb vast

odavam. Siin on pakkumine 70 jm peale, mis hõlmab ka 35 jm meievahelise kinnistu kohta

uue aia ehitust. Seega 3900 eurot pooleks oleks 1950 eurot. Seega see kahepeale jagatuna

meievaheliste kinnistute peale tuleks kummagile kinnistule 975 eurot. Arvan, et igati mõistlik

hind ja arvan vähemalt 15 aastat min mureta (tänapäeval tehakse immutatud lauast ja pealt

kaitstakse plekipinnaga Naabri maja ees on ka nii tehtud Kuigi aia vundament ja postid on

minu poolt rajatud olen seisukohal, et kinnistu naabrid peaksid kulud pooleks kandma. Olen

aru saanud, et see vana aia parandamine ei ole enam mõistlik ja ei tule enam kõne alla nii

majanduslikult kui ka visuaalselt. Kuna naaber helistas täna ja ütles, et see firma saaks juba

nädalavahetusel võibolla alustada on asjaga kiire. Teata, kas oled nõus vastavalt

hinnapakkumisele kandma uue aia kulud 975 eurot. Seega saan siis otsustada, kas teen teise

poole naabriga kahesse ära. Kui ei ole nõus selle summaga, teen oma kuludega meievaheliste

kinnistute ära ise hiljem ühe teise kallima ja kestvama variandi näol (kivist). Hea oleks

homme ehk vastuse saada, saan naabrile ära teatada. Ta sooviks meievahelist teise poole

omaga kohe pihta hakata.“

Kohus leiab, et kostja 16.04.2020. a e-kiri E. - M. V. (tl 6) tõendab hageja väidet, et pooled

leppisid kokku, et hageja tellib kinnistute vahele puitaia ehituse Sunest OÜ-lt vastavalt Sunest

OÜ 16.04.2020. a hinnapakkumisele hinnaga 3900 eurot. Kostja on kirjas kinnitanud

nõustumust aia ehituse tellimisega hinnapakkumises esitatud tingimustel. Kostja kinnitab ka

nõustumust tasuda aia ehituse hinnast 3900 eurost pool, s.o 1950 eurot ja E. - M. V. osas 975

eurot. Sunest OÜ 16.04.2020. a hinnapakkumises ei sisaldu puitaia lippide tööstuslikku

värvimist. Kostja 08.04.2020. a sõnum hagejale tõendab, et ta on teavitanud hagejat sellest, et

Tuuliku puit OÜ teeb aialippidele tööstuslikku värvimist ja kostja on avaldanud arvamust, et

ise värvimine ei ole hea mõte. Kohus leiab aga, et see kostja sõnum ei tõenda kostja juhist ega

poolte kokkulepet selle kohta, et hageja peab tellima puitaia ehituse tingimusel, et aialipid

värvitakse tööstuslikult. Kostja on vastava sõnumi saatnud hagejale ajaliselt varem enne seda,

kui hageja saatis kostjale Sunest OÜ hinnapakkumise. Kostja ei ole tõendanud hageja

nõustumust tellimuse tegemiseks 08.04.2020. a sõnumis pakutud tingimustel ning hiljem, s.o

16.04.2020. a E. - M. V. saadetud kirjas kinnitab kostja nõustumust aia ehituse tellimiseks

Sunest OÜ 16.04.2020. a hinnapakkumises toodud tingimustel.

Kostja on esitanud veel tõendina enda e-kirja E. - M. V. (tl 38). Nimetatud kirjas teatab

kostja E. - M. V. järgmist:“ Ütlesin vasakpoolsele naabrile, et ei ole nõus ennem maksma, kui

aed on tehtud nagu läbi rääkisime. Leppisin temaga ennem tegema hakkamist läbi, et

tööstuslikult värvitud (s.t krunditud ja 2 x värvitud lippide vahe 0,7 cm, hetkel peaaegu

täisplank tihe). Lasin kui värvimata lipid kohale toodi ära viia ja tehku nii nagu kokku

leppisime“. Kohus leiab, et sellest kirjast ei saa tuletada poolte kokkulepet tellitava aia

tingimuste kohta. See on kostja ühepoolne avaldus kolmandale isikule pärast seda, kui hageja

oli juba aia ära tellinud ja aia ehituse tööd ka tehtud.

Kostja taotlusel kuulas kohus tunnistajana üle kostja abikaasa K. V. . Kostja soovis tunnistaja

ütlustega tõendada poolte kokkuleppeid aia tellimise kohta. Kohus leiab, et tunnistaja K. V.

ütlused ei tõenda, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe aia ehituseks teistsugustel

tingimustel, kui need olid esitatud Sunest OÜ 16.04.2020. a hinnapakkumises, sh tingimusel,

et aialipid pidid olema värvitud tööstuslikult. K. V. andis ütlusi (tl 81) selle kohta, et tema

7 (11)

abikaasa H. V. seadis K. R. tingimused, milline uus aed peab välja nägema. Tunnistaja sõnul

pidi aed olema karedast lauast ja tööstuslikult värvitud ja pidi välja nägema nagu nende

tagumine aed, samasuguste vahedega ja umbes ka sama kõrge nagu varem. Tunnistaja ütles,

et teab neid tingimusi, kuna kuulis pealt, kui tema abikaasa K. R. üle aia ja telefoniga rääkis.

Kohus leiab, et tunnistaja K. V. ütlused annavad kinnitust sellest, et pooled pidasid

läbirääkimisi aiaehituse tellimise teema, millise asjaolu ei ole ka vaidlust. Tunnistaja ütlustest

võib tuletada, et pooled rääkisid muu hulgas aialippide tööstuslikust värvimisest. Ka eespool

käsitletud kostja 08.04.2020. a e-kiri tõendab, et kostja aialippide tööstusliku värvimise

võimalusest hagejat teavitas. Samas ei tõenda tunnistaja K. V. ütlused, et pooled oleksid

sellisel tingimusel aia ehituse tellimises kokku leppinud. Tunnistaja ütles, et (tl 81 5. lõik), et

ei mäleta täpselt, millal see aia ehitus kokku lepiti.

Kohus, hinnates tõendeid kogumis, leiab, et tõendatuks saab lugeda poolte kokkuleppe, et

hageja tellib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx asuvate kinnistute

vahele puitaia ehituse Sunest OÜ-lt vastavalt Sunest OÜ 16.04.2020. a hinnapakkumisele

hinnaga 3900 eurot, millest kostja tasub hagejale enda kinnistu osa eest 1950 eurot ja E. - M.

V. osa eest 975 eurot, kokku 2925 eurot.

Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks andnud hagejale juhiseid aia ehituse tellimiseks Sunest

OÜ 16.04.2020. a hinnapakkumisest teistsugustel tingimustel, sh tingimusel, et aialipid

peavad olema tööstuslikult värvitud ja aialippide vahed peavad olema 7 mm.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja tellis aia ehituse, mis valmis 24.05.2020. a.

Seega saab lugeda, et hageja on poolte kokkuleppest tuleneva kohustuse täitnud ning kostjal

ei ole alust vastastikusest raha maksmise kohustuse täitmisest keelduda.

3.5.

Kohus leiab, et kostja vastuväited hageja tellitud aia puuduste ja kvaliteedi kohta ei ole

asjakohased.

Kostja tugineb sellele, et hageja tellimisel ehitatud aed on puudustega ega vasta vähemalt

keskmisele kvaliteedile. Kostja toob muu hulgas välja, et aialippide vahed on erineva

mõõduga, aed on alt hambuline ja pealt ebatasane, alumine äär ei ole vundamendi suhtes

loodis ja värv ei kata aialippe ühtlaselt, mistõttu ei ole aed visuaalselt ilus ega ole ka

ilmastikukindel.

Kostja leiab, et hageja tellitud aia ehituse töödes esinevaid puudusi saab lugeda hageja

rikkumiseks, sest vastavalt VÕS § 77 lg-le peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid

arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

Kostja on esitanud tõendina fotod (tl 30, 31, 32, 34, 35, 36, 37) aia visuaalse väljanägemise

kohta. Fotodel on kujutatud puitaeda erinevates vaadetest. Fotodelt nähtub, et aia alumine äär

ja ka aia vertikaalne pind on kohati veidi ebaühtlane. Fotodel on ka näha, et mõnes kohas on

valget värvi valgunud aia vundamendile.

Lisaks on esitanud kostja OÜ-st Ehitusjuht K. M. 30.03.2021. a kirjaliku arvamuse koos

fotodega (tl 57-59). Nimetatud arvamuses märgib K. M. , et teostas kostja kinnistul xxxxx 44,

Tallinn piirdeaedade (xxxxx 38 ja xxxxx xx kinnistu piiridel) ülevaatuse, kus tuvastas

järgnevat: Ehitatud piirdeaia puitmaterjal ei ole tehaselaselt värvitud, puitmaterjali mõõdud ei

vasta kokkuleppele (eelkõige paksus, mis on vahemikus 19-28 mm, peensaetud materjali

paksuse kõikumine on +/-0,5 mm). Lippide vahed on 15 mm, peaks olema kuni 10 mm,

lippide ja aia vundamendi vahe on 20-180 mm, aga peaks olema ühtlaselt 10 mm. Arvestades

paikvaatlusel tuvastatut on K. M. teinud järelduse, et piirdeaiad xxxxx 38 ja xxxxx xx piiridel

ei vasta kokkuleppele.

Kohus leiab, et kostja esitatud fotod tõendavad, et aial esineb mõningaid puudusi. Samas ei

ole kostja tõendanud, et tegemist oleks oluliste puudustega, mille tõttu ei vasta aed vähemalt

8 (11)

keskmisele kvaliteedile. Kohus leiab, et K. M. arvamus seda ei tõenda. Arvamuses on

kirjeldatud paikvaatlusel tuvastatud aia omadusi, aialippide paksust, vahede suurust jms.

Arvamusest ei selgu, milline on keskmise puitaia kvaliteet ega ole seda ka konkreetse

vaadeldud aiaga võrreldud. K. M. on vaid väljendanud enda subjektiivset arvamust selle

kohta, milline pidi aed vastavalt poolte kokkuleppele välja nägema.

Hageja on esitanud tõendina A. Z. 21.04.2021. a vastuse hageja esindaja päringule

xxxxxxxxxxx, xxx xx kinnistute vahele ehitatud aia kohta (tl 64). A. Z. märgib, et tema kui

aiapaigaldaja arvamus esitatud fotode põhjal on, et aed on ehitatud üle keskmise kvaliteediga.

Välja arvatud värvimise kvaliteedis on eelnevalt paigaldaja poolt arvatavasti mainimata

jäetud, et valgeks värvitud aia puhul võib lauspäikese paistel valgele aiale alus kiht, mis on

arvatavasti süvaimmutatud roheline ja eelnevalt värvimist on olnud puit niiske, võib kohati

rohekas toon välja kumada. Lisaks vajab puitaed vastavalt asukoha oludele tihedamat

hooldust ja ülevärvimist, mis on puitaia puhul normaalne nähtus.

Hageja on esitanud ka Danrak OÜ-st I. A. 26.04.2021. a vastuse hagejale ja tema esindajale

(tl 65). I. A. märgib kirjas, et käis nädalavahetusel vaatamas aeda xxxxx tänava xx ja xxx,

samuti xxxxx xxx 38 vahel ning ta kinnitab, et aed on ehitatud üle keskmise kvaliteediga. I.

A. märgib, et teda häiris ainult vundament, mis tema arvates on juba varem viltu valatud

Samuti jäi I. A. silma, et päikese poolsetel osadel on immutus aine välja kuivanud. Tema

soovitab aed suvel veel kord üle värvida. I. A. toob veel oma kogemuste põhjal välja, et aia

tööstusliku ja käsitsi värvimise vahe on ainult selles, kui palju kulub värvimise peale aega.

Tema arvates annab käsitsi värvimine samas eelise, sest käsitsi peale kantav värvikiht on

paksem.

Kohus leiab, et nii kostja poolt tõendina esitatud fotod kui ka hageja esitatud A. Z. ja I. A.

vastus annavad kinnitust sellest, et hageja tellimisel ehitatud puitaial esineb mõningaid

puuduseid, sh on aia alumine äär ja aialippide paksus kohati ebaühtlane ning kohati on ka

värv ebaühtlane, immutusaine kumab läbi. Samas ei saa tõenditest teha järeldust, et esinevad

puudused on sedavõrd olulised, et annaks alust näiteks töövõtjaga sõlmitud lepingust taganeda

või jätta tehtud tööde eest täies ulatuses tasumata. Ka VÕS § 111 lg 3 kohaselt ei ole

vastastikuse kohustuse täitmisest keeldumine lubatud, kui teine lepingupool on oma

kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud.

Kohus on seisukohal, et isegi, kui ka aia ehituse kvaliteedis esineb puuduseid, siis ei vastuta

nende eest hageja ning kostja ei saa neile puudustele tuginedes hagejale kokku lepitud raha

tasumisest keelduda. Tulenevalt VÕS § 111 lg-st 1 võib lepingupool keelduda vastastikuse

kohustuse täitmisest. Arvestades asjaolusid aga ei saa lugeda hageja vastastikuseks

kohustuseks aia lepingutingimustele vastavat ehitamist. Eespool tuvastas kohus, et pooled

sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt pidi hageja tellima xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx asuvate kinnistute vahele aia ehituse Sunest OÜ-lt vastavalt

viimase 16.04.2020.a hinnapakkumisele hinnaga 3900 eurot ja kostja tasub hagejale enda

kinnistu osa eest 1950 eurot ja E. - M. V. osa eest 975 eurot, kokku 2925 eurot. Poolte vahel

sõlmitud kokkulepe on kvalifitseeritav käsunduslepinguna, kus hageja käsundisaajana pidi

osutama kostjale teenust, s.o tellima aia ehituse. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei tellinud

hagejalt aia ehitust. Arvestades pooltevahelist võlasuhet saab VÕS § 111 lg 1 mõttes kostja

raha maksmise kohustusega vastastikune hageja kohustus olla aia tellimine. Kostja ei ole

tõendanud, et hageja oleks seda kohustust rikkunud. Kostja ei ole ka tõendanud, et hageja

käsundisaajana oleks rikkunud hoolsuskohustust või oleks aial esinevate puuduste tekkimine

kuidagi seoses hageja hooletu käitumisega.

Kohus leiab, et hageja käsundisaajana ei saa vastutada kolmanda isiku kohustuste täitmise

eest. Kohtu hinnangul saab siinkohal analoogia korras võtta aluseks komisjonilepingu sätted

9 (11)

komisjonäri vastutuse kohta kolmanda isiku kohustuste eest. VÕS § 700 lg 1 sätestab, et

komisjonär vastutab tema poolt komitendi arvel sõlmitud lepingust tulenevate kolmanda isiku

kohustuste täitmise eest, kui: 1) selles on komisjonilepinguga eraldi kokku lepitud; 2) vastutus

tuleneb oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva komisjonäri tegevuskohajärgsest tavast;

3) ta ei avalda komitendile koos tehingu tegemise teatega kolmanda isiku nime, kellega ta

tehingu tegi. Antud juhul ei ole tõendatud VÕS § 700 lg-s 1 sätestatud asjaolusid, milliste

esinemisel tekiks komisjonäri vastutus kolmanda isiku kohustuste eest. Kostja ei ole

tõendanud, et pooled oleksid sellises vastutuses eraldi kokku leppinud. Kuna hageja oli

kostjale saatnud Sunest OÜ hinnapakkumise, siis pidi kostjale olema ka teada isik, kellelt

hageja aia ehituse tellis. Kui kostja leidis, et aed on ehitatud puudustega, siis aia omanikuna

oli ja on jätkuvalt tal võimalik oma õigused töövõtja suhtes maksma panna ja kasutada

seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid, sh nõuda puuduste kõrvaldamist.

3.6.

Kõike eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kostja ei ole esitanud ega

tõendanud asjaolude esinemist, mis annaks temale alust hagejale kokkulepitud raha tasumise

kohustuse täitmisest keelduda.

Vastavalt poolte kokkuleppele on hageja tellinud aia ehituse, mis valmis 24.05.2020. a.

Hageja korraldas ka ilmnenud puuduste kõrvaldamise töövõtja poolt, mis teostati

12.06.2020.a. Hageja on esitanud tõendina Sunest OÜ 27.05.2020. a arved (tl 7, 8), mis

tõendavad, et hageja on töövõtjale aia ehituse eest sularahas tasunud 3900 eurot. Poolte

kokkuleppe kohaselt on kostja kohustatud maksma hagejale aia ehituse kulud enda kinnistu

osas 1950 eurot ja E. - M. V. kinnistu osas 975 eurot, s.o kokku 2925 eurot. Kuna hageja on

omapoolselt vastastikuse kohustuse täitnud, siis on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ja

hagejal on õigus kostjalt kohustuse täitmist nõuda. Seega on hageja nõue kostja vastu 2925

euro nõudes põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

3.7.

Kohus leiab, et põhjendatud on ja rahuldamisele kuulub ka hageja nõue kostja vastu

kahju hüvitamiseks.

Hageja nõuab kostjalt kahjuna kohtueelselt kantud õigusabikulude hüvitamist summas 240

eurot.

Kohus leiab, et vastava hageja kahjunõude aluseks saavad olla VÕS sätted kohustuste

rikkumisega seotud kahju kohta. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust,

võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline muu

hulgas kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju

ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Riigikohus on oma praktikas (vt nt Riigikohtu 30.04.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13,

p 50) kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg

1 alusel kahjuna hüvitatavad. Kohtueelsed õigusabikulud võivad olla osaks rikkumise tõttu

põhjustatud kahjust VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageda.

Hageja on esitanud tõendina tema lepingulise esindaja, vandeadvokaat Rainer Kuulme,

kohtueelselt 07.08.2020. a kostjale saadetud nõudekirja (pretensiooni) võlgnevuse tasumiseks

(tl 12-14). Hageja on esitanud ka OÜ Advokaadibüroo Lillo & Partnerid 07.08.2020. a arve

hagejale (tl 11) õigusabiteenuse eest tasumiseks. Arvel nõutakse hagejalt 07.08.2020. a

materjalidega tutvumise ja pretensiooni koostamise eest tasu koos käibemaksuga 240 eurot.

Teenuse ajakuluks on märgitud 2 tundi. Hageja esindaja on arvestanud tasu määraga 100

eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks.

10 (11)

Arvestades asjaolusid hindab kohus, et hageja õiguste kaitsmiseks oli nõudekirja koostamine

vajalik. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on keeldunud hagejale võlgnevust vabatahtlikult

tasumast. Arvestades vaidluse keerukust, saab kohtu hinnangul lugeda vajalikuks ja

mõistlikuks ka hageja esindaja märgitud ajakulu õigusabitoimingutele ning tasu taotletud

ulatuses. Hageja vandeadvokaadist esindaja tasumäär on keskmiselt advokaatide taotletava

tasumäära tasemel. Eespool tuvastas kohus, et hageja võlanõue on põhjendatud ja kostja on

raha maksmise kohustust rikkunud. Seega võib lugeda, et hagejal seoses kohtueelselt võla

nõudmisega tekkinud kulud on seoses kostja rikkumisega. Seetõttu on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele hageja nõue kostjalt kohtueelselt kantud õigusabikulude näol kahju

hüvitamiseks summas 240 eurot.

3.8.

Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi täielikult ja mõistab kostjalt hageja kasuks

välja võlgnevuse summas 2925 eurot ja kahjuhüvitise summas 240 eurot.

Menetluskulude jaotus

4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi täielikult. Seega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kõik menetluskulud

kostja kanda.

5. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

Hageja menetluskulude nimekirja (tl 84) kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas

2490 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 300 eurot, hageja lepingulise esindaja tasu koos

käibemaksuga summas 2100 eurot ja esindaja sõidukulud summas 90 eurot.

Kostja hageja menetluskulude suuruse kohta oma seisukohta ega vastuväiteid ei esitanud.

Kohus leiab, et riigilõivu summas 300 eurot saab lugeda hageja põhjendatud menetluskuluks.

Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 300 eurot. Riigilõivu on

tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast.

Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda ka hageja lepingulise esindaja tasu ja kulud

taotletud ulatuses.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-

s 218 sätestatu kohaselt.

Hagejat on esindanud menetluses lepingulise esindajana vandeadvokaat Rainer Kuulme.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tegi hageja esindaja toiminguid kokku 17 tunni ja

30 minuti ulatuses alljärgnevalt: 1) 20.08.2020. a – hagiavalduse koostamine – 3 tundi 30

minutit; 2) 27.11.2020. a – tutvumine kostja vastusega, hageja arvamuse koostamine; 3)

02.03.2021. a – ettevalmistus istungiks, istungil osalemine – 4 tundi; 4) 26.04.2021. a –

tutvumine kostja 01.04.2021. a seisukohaga, nõupidamine kliendiga, hageja arvamuse

koostamine – 2 tundi 30 minutit; 5) 12.01.2022. a – ettevalmistus istungiks, istungil

osalemine, menetluskulude nimekirja koostamine – 5 tundi 30 minutit. Hageja esindaja

taotleb tasu määraga 100 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks.

11 (11)

Kohus leiab, et arvestades asja keerukust ja mahtu ning menetluse käiku, saab lugeda

vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja

toimingud ning ka ajakulu neile 17 tunni ja 30 minuti ulatuses. Hageja esindaja on koostanud

hagiavalduse, on koostanud seisukohad kostja vastustele ja on esindanud hagejat

kohtuistungitel. Eeldatavalt oli nende toimingute tegemiseks vajalikud ka ettevalmistavad

toimingud nagu materjalidega tutvumine ja nõupidamine kliendiga. Arvestades menetluse

asjaolusid ei saa hinnata hageja esindaja märgitud ajakulu ülemääraseks. Kohtu hinnangul

saab lugeda põhjendatuks ka hageja esindaja tasumäära, mis on 100 eurot ühe töötunni eest,

millele lisandub käibemaks. Tasu sellises määras vastab kohtumenetluses keskmiselt

mõistlikuks ja põhjendatuks peetud advokaadist lepingulise esindaja tasumäärale. Hageja on

kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ning seega on TsMS § 174 lg 10 kohaselt

lepingulise esindaja tasu hüvitatav koos käibemaksuga. Seega saab lugeda põhjendatud hageja

menetluskuluks lepingulise esindaja tasu kokku koos käibemaksuga summas 2100 eurot.

Hageja taotleb ka tema lepingulise esindaja sõidukulude hüvitamist esindaja kahel korral

Tallinnast Põlvasse ja tagasi kohtuistungitele sõitmise eest kokku summas 90 eurot.

Riigikohus on 29.09.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-14-63261 (p 12) avaldanud seisukohta,

et lepingulise esindaja sõidukulude hüvitamisel tuleb lähtuda Justiitsministri 26.07.2016. a

määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise

korrast (Kord). Korra § 17 lg 2 näeb ette, et riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku

või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud hüvitatakse

advokaadi taotluse alusel summas 0,15 eurot läbitud kilomeetri kohta. Kui taotletakse

sõidukulude hüvitamist esimeses lauses sätestatud hüvitisemäärast suuremas ulatuses, tuleb

kulusid põhjendada ja esitada kulude kandmist tõendavad dokumendid. Korra § 1 lg 10

kohaselt, kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on

käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele

käibemaks. Tallinna ja Põlva vahemaa on ca 231 km. Seega kahel korral Tallinnast Põlvasse

ja tagasi sõidetud vahemaa pikkus on 924 km. Korra § 17 lg 2 kohaselt arvestades kujuneb

hüvitatava sõidukulu suuruseks ilma käibemaksuta 138,60 eurot (924 x 0,15). Hageja nõuab

sõidukulude hüvitamist väiksemas summas, s.o summas 90 eurot. Kohus leiab, et nõutud

ulatuses esindaja sõidukulud saab lugeda põhjendatud hageja menetluskuluks.

Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 2490 eurot, sh

hagilt tasutud riigilõiv summas 300 eurot, hageja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga

summas 2100 eurot ja esindaja sõidukulud summas 90 eurot.

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 2490 eurot

hageja kasuks välja kostjalt.

Hageja taotlusel ning TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjal tuleb temalt

hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik