2-20-1025/58 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Iris Kangur-Gontšarov ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

11. veebruar 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-1025

Tsiviilasi

TEHNOVAHT OÜ hagi Keila linn, Kruusa tn 15

korteriühistu vastu töövõtutasu ja viivise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 30. augusti 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Keila linn, Kruusa tn 15 korteriühistu apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

10 940,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): TEHNOVAHT OÜ (registrikood

11911101), lepinguline esindaja Jana Kitter ja seaduslik

esindaja juhatuse liige AS

Kostja (apellant): Keila linn (registrikood 80277922),

Kruusa tn 15 korteriühistu, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Karl Haavasalu

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil (menetluskonverents) 31. jaanuaril 2022,

millel osalesid poolte esindajad

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 30. augusti 2021 otsus tühistada.

2. Teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

2 (10)

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. TEHNOVAHT OÜ (hageja) esitas 21. jaanuaril 2020 Harju Maakohtule hagi Keila linn,

Kruusa tn 15 korteriühistu (kostja) vastu töövõtulepingust tulenevas tasu ja viivise nõudes.

Hageja täpsustas hagi 11. märtsil 2020 ning palus kostjalt välja mõista põhivõla 9450,30 eurot

ja sellelt viivise 0,15% päevas, kuid mitte enam kui 1890 eurot. Hiljem hageja avaldas, et

soovib viivist siiski ainult 945 eurot.

Hageja peamised väited on järgmised:

-

kostja tellijana ja hageja töövõtjana sõlmisid 22. veebruaril 2019 töövõtulepingu

(edaspidi: leping), mille ese oli kostja hallatava elamu (edaspidi: elamu) trepiastmete

renoveerimine polüuurea kattega paksusega 2,5 mm (edaspidi: töö);

-

enne töö teostamist ei leppinud pooled kokku töö kvaliteedis. Kostja ei esitanud

tehnilist ülesannet kirjalikult, millest oleks nähtunud soovitud esteetiline tulemus.

Peale töö valmimist keeldus kostja tööd vastu võtmast, väites, et oodati teistsugust

tulemust. Samas kasutab kostja tehtud tööd (remonditud trepikoda) igapäevaselt;

-

pooled leppisid kokku tasu summas 18 900,60 eurot, millest pool (9450,30 eurot) tasuti

ettemaksuna ja teise poole pidi kostja maksma pärast töö vastuvõtmist. Teine pool

tasust (9450,30 eurot) on maksmata;

-

viivise määr on 0,15% tasumata summast, kuid kokku mitte enam kui 10% lepingu

hinnast. Lepingu p 2.1.1 kohaselt on lepingu maksumus 18 900,60 eurot, seega on

viivisenõue ümmardatult 1890 eurot. Hageja vähendas 12. juunil 2020 viivisenõuet

945 euroni.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

lepingu p-s 1.1 leppisid pooled kokku, et hageja teostab trepiastmete renoveerimise

polüuurea kattega, tehes seejuures kõik heast ehitustavast tulenevad vajalikud ja

ettenägemata tööd, mida hageja töövõtjana pidi ette nägema. Töö pidi olema sama

kvaliteediga nagu hageja tegi Kose-Uuemõisas aadressil Välja 2 asuvas hoones, mida

hageja tutvustas kostjale enne töö tellimist;

-

töö teostamise käigus selgus töö halb kvaliteet. Hageja jättis aluspinna viimistlemata,

mistõttu polüuurea kate on ebatasane. Samuti võttis materjali kuivamine lubatust

kauem aega ja materjali sees oli õhumulle ning viiteid nakkeprobleemidele;

-

pooled puuduste kõrvaldamise osas kokkuleppele ei jõudnud, aga hageja saatis

14. aprillil 2019 kostjale allkirjastamiseks akti, mille kostja sai kätte järgmisel päeval;

-

kostja teatas hagejale 22. aprillil 2019, et töö on puudustega ja 28. mail 2019, et ta

keeldub tehtud tööd vastu võtmast tulenevalt töö halvast kvaliteedist. Selleks ajaks oli

kostja hagejale juba saatnud asjatundja arvamuse töö puuduste kohta. Kostja ei ole tööd

hagejalt vastu võtnud ja tasunõue pole muutunud sissenõutavaks;

-

kui kohus loeb kostja poolt töö vastuvõetuks, siis kostja tasaarvestab oma kahju

hüvitamise nõude hageja vastu hageja 9450,30 euro suuruse nõudega kostja vastu;

-

viivise määr 0,15% päevas on põhjendamatult suur. Tasumisele kuuluv viivis ei tohiks

olla suurem kui 3-kordne seadusjärgse viivise määr ehk 24% aastas, st 0,065% päevas.

Tulenevalt lepingust ei saa viivis kuuluda tasumisele suuremas ulatuses kui kuni 10%

lepingu maksumusest.

3 (10)

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 30. augusti 2021 otsusega (vaidlustatud otsus), mõistes kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 9450,30 eurot, viivise 945 eurot ja lisaks viivise põhivõlalt alates

hagi esitamisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte

enam kui 945,60 eurot. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.

3.1. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid lepingu, mille alusel kohustus hageja teostama

elamus treppide astmete renoveerimise polüuurea kattega.

3.2. Maakohus kohaldas VÕS § 637 lg 4 ja leidis, et kostjal ei ole põhjust töö eest tasumisest

keelduda. Hageja on lepingulised kohustused täitnud. Veenvad ei ole kostja väited, et töö

teostati oluliste puudustega. Kogutud tõenditest nähtub, et hageja teostas trepiastmete ja

trepikäikude vaheliste platvormide polüuureaga katmise kooskõlas lepinguga. Lepingust ei

tulene hagejale kohustust puhastada aluspind enne polüuurea paigaldamist.

3.3. Maakohus kohaldas VÕS § 638 ja otsustas, et kostja jättis alusetult töö vastu võtmata.

Kostja tellis töö kvaliteedi kohta arvamuse X-lt, kes leidis, et pindu oleks pidanud enne

viimistluskihi paigaldamist kas pahteldama või isevalguva massiga siledamaks saama. X lähtus

eeldusest, et pooltel oli kokkulepe täiendavate tööde teostamises, kuid lepingus sellist

kokkulepet polnud. Seega ei ole etteheited hageja töö kohta põhjendatud.

3.4. Hageja selgitas enda väitel korduvalt kostjale töö õnnestumise eeldusi, kuid kostja valis

rahaliselt soodsama variandi ning ei soovinud aluspinna tsemendiga tasandamist. Tunnistaja Y

(edaspidi: tunnistaja) kinnitusel koostas hageja hinnapakkumise pärast elamu trepikodadega

tutvumist ja kostjaga nõupidamist. Tõendite kohaselt oli teostatud töö lahendus eelnevalt

kostjaga kooskõlastatud. Poolte e-kirjadest nähtub, et korteriühistu liikmed suhtusid ükskõikselt

töö tulemusse ning rikkusid renoveerimistööde käigus hageja poolt juba saavutatud tulemuse

enda ja oma lemmikloomade jalajälgedega.

3.5. Töö tuleb lugeda vastuvõetuks, sest kostja asus seda kasutama ja väidetav hageja lepingu-

rikkumine on tõendamata.

3.6. Täidetud ei ole VÕS § 197 lg-s 1 sätestatud tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused, sest

kostjal puudub sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu. Kostja ei tõendanud lepingu

sõlmimist tingimusel, et töö tehakse sama kvaliteediga nagu Kose-Uuemõisas aadressil Välja 2

asuvas elamus. Tõenditest ei nähtu, et need tööd telliti samadel tingimustel. VÕS § 101 lg 3

kohaselt ei või võlausaldaja tugineda võlgniku kohustuse rikkumisele ega kasutada sellest

tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd rikkumise põhjustas tema enda tegu või

temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Tõendid näitavad

korteriomanike ükskõikset suhtumist renoveerimistöödesse. Tõendatud ei ole hageja lepingu-

rikkumine ega kostjale kahju tekitamine, mistõttu ei ole kostjal nõuet hageja vastu.

3.7. Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest ja

tasunõue muutus sissenõutavaks. Kostjal on kohustus tasuda tehtud töö eest 9450,30 eurot.

3.8. VÕS § 113 lg 1 ja lepingu p 3.1.2 on põhjendatud hageja viivisenõue summas 945 eurot.

Lisaks tuleb kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt alates 21. jaanuarist 2020 kuni kohtuotsuse

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras, kuid mitte rohkem kui

10% lepingu maksumusest kokku, st mitte rohkem kui 945,60 eurot.

3.9. Kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskulud 2195 eurot, millest 600 eurot on hagilt

tasutud riigilõiv ja 1595 eurot õigusabikulu. Hageja õigusabi ajakulu on kooskõlas asja mahu

ja keerukusega ning tunnihind 100 eurot (käibemaksuta) ei ületa õigusabituru keskmist ning

kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Hageja taotlusel lisandub menetluskuludele viivis.

4 (10)

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Menetluskulud

palub kostja panna hageja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Esiteks nähtuvad asjatundjate X ja C arvamustest töös järgmised puudused:

(1) aluse pahteldus on lohakas, aluspind ja trepimademed on siledaks tegemata – aluspind

(ja töö tulemuse pealispind) pidanuks olema siledad;

(2) kattekiht lainetab ning on ebaühtlase struktuuri, värvi ja läikega, sh kohati on polüuurea

tilkunud ja selles on auke – kattekiht ei tohiks olla laineline ega muul viisil ebaühtlane;

(3) trepimademete ja treppide servasid on hiljem kaetud teise koostisega ainega – kõik

pinnad oleks tulnud katta sama koostisega ainega;

(4) äärelõpetused ei ole kohati sirged – need peaks olema sirged;

(5) kahes trepikojas on tagumise trepi alune jäänud polüuureaga katmata – kõik trepialused

pinnad oleks tulnud katta;

(6) vähemalt ühes tamburis on halvasti viimistletud aluspinnaga ala, kus polüuurea on alus-

pinnast lahti – polüuurea peaks olema viimistletud aluspinnal ja sellega ühendatud.

Maakohus viitas vaid, et pooled ei leppinud kokku aluspinna korrastamises enne polüuurea

kihiga katmist, kuid jättis käsitlemata muud puudused hageja töös, mis X ja C oma arvamustes

esile tõid. C arvamusele kohus üldse ei viidanud.

4.2. Teiseks on väär maakohtu seisukoht, et hageja täitis töövõtjana oma lepingulised

kohustused. Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata VÕS § 641 lg 2 p-d 1 ja 2. Hageja töö ei

vasta lepingutingimustele, sest see on tunduvalt halvema kvaliteediga kui Kose-Uuemõisas

aadressil Välja 2 tehtu, kuigi hageja lubas kostjale, et töö tehakse sama kvaliteediga. Pooled

leppisid kokku, et aluspindade tasandamise töö teeb hageja – seda tõendavad hinnapakkumine,

tunnistaja ütlused, kostja seadusliku esindaja U vande all antud seletus ja kostja seadusliku

esindaja 15. mai 2019 e-kiri.

4.3. Kolmandaks jättis maakohus analüüsimata, kas hageja vastutab töö lepingutingimustele

mittevastavuse eest lepingu p-de 1.1.2 ja 6.3 või VÕS § 641 lg 3 alusel. Hageja tõi esile, et ta

on polüuureatööde professionaal. Seega pidi ta ette nägema, et kvaliteetse tulemuse

saavutamiseks tuleb polüuureakatte alla jäävad aluspinnad korrastada. X ja C arvamustega on

tõendatud, et hageja töö ei ole keskmise kvaliteediga. Hageja töövõtjana ei vabane vastutusest

VÕS § 641 lg 3 järgi, sest tööde teostamise ajal ei teavitanud ta kostjat, et kvaliteetse töö

teostamist takistab aluspindade korrastamata jätmine.

4.4. Neljandaks kohaldas maakohus ebaõigesti VÕS § 637 lg 4 ja § 638 viimast lauset. Kostja

teatas hagejale 22. aprillil 2019, et töö on puudustega ja kostja ei võta tööd vastu. Seega tööd

vastu võtnud kostja ei ole. Samuti ei saa lugeda töid vastuvõetuks ainuüksi seetõttu, et elanikud

kasutavad treppe ja trepimademeid korteritesse jõudmiseks.

4.5. Viiendaks on väär maakohtu seisukoht, et täidetud ei ole tasaarvestuse eeldused. Hageja

rikkus lepingut, sest töö ei vasta lepingutingimustele. Nii tekitas hageja kostjale kahju. Kostja

kahju on hageja teostatud puuduliku polüuureatöö ümbertegemise kulu.

4.6. Kuuendaks mõistis maakohus ebaõigesti edasiulatuva viivise välja VÕS § 113 alusel.

Viivise väljamõistmisel tuleb lähtuda lepingu p-st 3.1.2.

4.7. Seitsmendaks lähtus maakohus menetluskulude väljamõistmisel ebaõigesti hageja

hilinenult esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotlusest. Nähtuvalt kohtuistungi

protokollist tuli menetluskulude kindlaksmääramise taotlused esitada hiljemalt 11. juunil 2021.

5. Hageja vaidleb kaebusele vastu.

5 (10)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja jätab hagi uue otsusega rahuldamata (TsMS

§ 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus rahuldatakse ja hageja kannab mõlema kohtuastme kulud.

7. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel

lähtuda maakohtu tuvastatud asjaolust, et pooled sõlmisid lepingu, mille alusel kohustus hageja

katma elamus treppide astmed polüuurea kattega, koostama dokumentatsiooni, koristama ja

heast ehitustavast tulenevalt teostama muud ettenägematud tööd. Vaidlust pole, et hageja esitas

varem hinnapakkumise (dtl 14), milles sisaldus kolm positsiooni: 1) astmete peale vuukide

täitmine; 2) polüuurea pihustamine astmetele paksusega 2,5 mm; 3) polüuurea pihustamine

vertikaalpindadele paksusega 1,5 mm. Lepingus (dtl 15–16) neid töid ei eristatud, aga viidati

hinnapakkumisele ja lepingu hind oli sama nagu hinnapakkumise summa. Lepingus viidati

„Ehituse töövõtulepingu üldistele tingimustele“ (ETÜT), ehitustööde üldistele kvaliteedi-

nõuetele ja heale ehitustavale. Pooled olid ringkonnakohtu istungil üksmeelsed, et ETÜT-ina

peeti silmas „Ehituse töövõtulepingute üldtingimusi“ (ETÜ 2013), mille sisu on üldtuntud.

Head ehitustava sisustasid pooles samuti ühtviisi, pidades selleks juhendmaterjalidest

(sisetööde RYL, maalritööde RYL, betoon-põrandate juhendmaterjal) tulenevaid suuniseid.

8. Maakohus kvalifitseeris poolte õigussuhte õigesti töövõtulepinguks.

8.1. Hageja arvel nr 19012 (dtl 18) kajastatud põhinõue 9450,30 eurot kujunes nii, et pooled

leppisid kokku tasu 18 900,60 eurot, millest pool tasuti ettemaksuna ja teise poole pidi kostja

maksma pärast töö vastuvõtmist. Vaidlustamata asjaoludel on teine pool tasust maksmata, mida

hageja nõuabki põhivõlana. Põhinõude õiguslik alus on seega VÕS § 108 lg 1 koostoimes sama

seaduse § 635 lg-ga 1, § 637 lg-tega 3, 4 ja 5 ning lepingu p-dega 2.1.1 ja 3.1.1.

8.2. VÕS § 636 lg 1 kohaselt peab töövõtja töö tellijale üle andma. Vastavalt VÕS §-le 638

on tellija kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud. Sellekohane

kokkulepe sisaldub lepingu p-s 8.3. Tellija võib jätta töö vastu võtmata üksnes juhul, kui tehtud

töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada. Nimetatud põhimõte on kohaldatav

juhul, kui leping ei näe tellijale ette võimalust jätta ebakvaliteetne töö puuduste kõrvaldamiseni

vastu võtmata (Riigikohtu 28. märtsi 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-06, p 11 esimene lõik

ja seal viidatud varasem praktika). Sellise sisuga kokkuleppe sõlmimist kostja ei väida.

8.3. Töö vastuvõtmisel on tähendus eelkõige poolte tõendamiskoormise jaotuse aspektist.

Nimelt eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik, ning

vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks

muutumise eeldused, sh töö tegemise ja lepingukohasuse tõendama töövõtja (vt nt Riigikohtu

28. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 22, 24; 21. juuni 2018 otsus tsiviilasjas

nr 2-16-5851, p 23 teine lõik ja 6. märtsi 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-15317, p 13.1).

Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi

reguleerib leping või VÕS § 638 teine lause (Riigikohtu 18. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-

14-61484, p 18). Vaidlust ei ole, et hageja pakkus tööd kostjale vastuvõtmiseks 14. aprilli 2019

aktiga (dtl 17), mille kostja sai kätte järgmisel päeval, aga tööd kostja vastu ei võtnud.

8.4. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa töö vastuvõtmist järelda pelgalt treppide kasutusele

võtmisest, sest kostja avaldas 22. aprilli 2019 e-kirjas (dtl 20–21, 98) piisavalt selgelt, et ta ei

võta hagejalt tööd vastu (avalduse tähtaegsuse kohta vt järgnevas p 11.4). Järelikult on töö

vastuvõetuks lugemise jaoks määrav, kas kostja tellijana rikkus töö vastuvõtmise kohustust

vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul (vt ka Riigikohtu 2. märtsi 2015 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 18). Hea usu põhimõttega on vastuolus tellija keeldumine töö

vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla

vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste

puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjusta tellija õigusi (Riigikohtu 28. oktoobri 2008 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22 ja 13. detsembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-2810, p 14).

6 (10)

8.5. Eelneva põhjal tuleb vaidluse lahendamiseks esmalt tuvastada, millistele tingimustele

pidi töö vastama ja mida hageja pidi selle tulemuse saavutamiseks tegema (järgnevas p 9).

Seejärel saab kontrollida, kas kostjale vastuvõtmiseks pakutud töö vastab neile tingimustele

(p 10). Kui töö ei vasta lepingutingimustele, siis vajab hindamist, kas kostja saab mitte-

vastavusele tugineda (p 11).

9. Maakohus ei tuvastanud piisava täpsusega, millistele tingimustele pidi valmis töö vastama.

Lepingut tõlgendas maakohus aga nii, et kostjal oli lepingu p 8 järgi kohustus valmistada

hagejale ette tööpind (trepikodade põrandad ja trepid) sellisena, et neile kantud polüuurea kate

jääb sile. Nende seisukohtadega ringkonnakohus järgmistel kaalutlustel ei nõustu.

9.1. Vaidluse korral küsimuses, kas töö vastab lepingutingimustele, tuleb asjakohase

täpsusega tuvastada, milles pooled kokku leppisid (VÕS § 641 lg 2 p 1) või millised omadused

peavad tööl olema tulenevalt selle otstarbest (VÕS § 641 lg 2 p 2). Maakohtu otsus ei ole selles

osas piisavalt põhjendatud, millega maakohus rikkus TsMS § 436 ja § 442 lg 8. See tõi kaasa

ebaõige kohtlahendi.

9.2. Lepingus ega hinnapakkumises ei ole selgelt nimetatud töö omadusi, mis sel peaks olema

pärast valmimist. Lepingu tõlgendamisel tuleb mh arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid,

lepingueelseid läbirääkimisi ja poolte käitumist ka enne lepingu sõlmimist (VÕS § 29 lg 5 p-d 1

ja 3). Lepingu preambulis leppisid pooled kokku ETÜ 2013 kohaldamises ja lepingu p 5.1 järgi

tuli juhinduda ehitustööde üldistest kvaliteedinõuetest. Neist lähtudes tuvastab ringkonnakohus,

millistele tingimustele pidi töö vastama.

9.2.1. Lepingu p 1.1.1 kohaselt oli töö sisu elamu trepiastmete renoveerimine (katmine)

polüuurea kattega, samas lepiti kokku katte paksus (2,5 mm) ja värvitoon (RAL 4042). Lepingu

p 2.1.1 viitab hinnapakkumisele, mille pos-s 2 märgiti astmete vertikaalse pinna suurus 350 m.

Vaidlustamata asjaoludel tuli sama töö teha elamu kolmes trepikojas. Tunnistaja ütlustega

(dtl 250–255) on tõendatud kostja väide, et hageja esindajad käisid enne hinnapakkumise

tegemist korduvalt elamu trepikodasid mõõtmas. Kokkuvõttes saab eelnevast järeldada, et

kokku lepiti elamu kõigi trepikodade põrandapindade (trepimademed ja trepid) katmises

polüuureaga ühtlase paksuse ja värvitooniga.

9.2.2. Hageja saatis kostjale 28. detsembril 2017 e-kirja (dtl 94), milles mh viitas sarnastele

tehtud töödele (https://www.facebook.com/tehnovaht/posts/963345333765081). Viidatud

lingilt nähtuvatel piltidel on trepid pärast polüuureaga katmist siledad, kattematerjalis pole

olulisi ebatasasusi ja pinnad on kaetud ühtlaselt. Pooled ei vaidle, et kostja esindajad käisid

enne töö tellimist tutvumas sarnase tööga, mille hageja tegi Kose-Uuemõisas aadressil Välja 2

asuvas hoones. Tunnistaja ütlustest nähtub, et hageja kinnitas samasuguse tulemuse

saavutamise võimalust ka elamus. Ühtlasi andis tunnistaja ütlusi, et varasema tutvutud töö

tulemus ei lainetanud, selles polnud auke, nakkeprobleeme polnud ja värvitoonis ei täheldatud

ebaühtlust. Eelnevast tuleneb, et lepingueelsetel läbirääkimistel avaldatu kaudu kohustus hageja

saavutama samasuguse kvaliteediga tulemuse nagu on kajastatud viidatud lingil avanevatel

fotodel ja millega kostja esindajad eelnevalt tutvusid, st polüuurea ei laineta, selles pole auke,

materjalil pole nakkeprobleeme ja värvitoon on ühtlane.

9.2.3. ETÜ 2013 p 4.9.1 näeb ette, et töövõtja teeb tööd kehtivate õigusaktide ja lepingus

kokkulepitud nõuete (sh kvaliteedinõuete) kohaselt. Kui lepingus ei ole sätestatud täpsemaid

nõudeid tööde kvaliteedi kohta ja need ei tulene ka õigusaktidest, peab töövõtja teostama tööd

asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga ja järgima tööde tegemisel head

ehitustava. Sisuliselt sama näeb ette VÕS § 77 lg 1 ning töövõtulepingu puhul VÕS § 641 lg 2

p-d 1 ja 2. Kui poolte kokkulepe töö kvaliteedi osas pole piisavalt täpne, siis saab lähtuda

keskmisest kvaliteedist ja töö kasutusotstarbest.

9.2.4. Pooled olid ringkonnakohtu istungil üksmeelsed, et hea ehitustavana tuleb käsitleda

neid suuniseid, mis nähtuvad sisetööde RYL-ist, maalritööde RYL-ist ja betoonpõrandate

7 (10)

juhendmaterjalist. Asjatundja C arvamusega (dtl 154–186) on tõendatud kostja väide, et heast

ehitustavast ja keskmise kvaliteedi kriteeriumist tulenevalt pidi polüuurea kattekihi tasasus

olema maalritööde RYL 2012-s kirjeldatud C-klassi kohane (suurim lubatud tasasuse hälve

200 mm latiga mõõdetuna 4 mm, 700 mm latiga mõõdetuna 8 mm ja 2000 mm latiga

mõõdetuna 14 mm); välimusklass pidi olema Ps2 (pinnakate kopeerib ja jäljendab aluse

väiksemaid ebatasasusi) ning pinna ebatasasus, töövuuk, ebatäpne äärelõpetus, värvi- või

läikeerinevus ei ole häirivad, st need ei tohi olla nähtavad üldvaatlusel tavavalguses risti

vaadeldava pinnaga (viidatud arvamuse p 6.1.14.3–6.1.14.5).

9.2.5. Vahekokkuvõttena saab märkida, et tööl pidid olema vähemalt järgmised omadused:

-

elamu kõigi trepikodade põrandapinnad (trepimademed ja trepid) on kaetud ühtlase

paksuse (2,5 mm) ja värvitooniga (RAL 4042) polüuurea kattekihiga, kusjuures

-

polüuurea kattekiht ei laineta, selles pole auke, materjalil pole nakkeprobleeme ja

värvitoon on ühtlane, kusjuures

-

täpsemalt vastab kattekihi tasasus maalritööde RYL 2012-s kirjeldatud C-klassile ja

välimus Ps2-klassile ning sellel puuduvad häirivad erinevused.

9.3. Leping ei sisalda täpset kirjeldust toimingutest, mida hageja pidi tulemuse saavutamiseks

tegema. Vaidluse keskne küsimus on, kas hageja pidi tasandama treppide ja trepimademete

aluspinna, millele kanti polüuurea. Hageja väitel tal niisugust kohustust polnud, aga kostja

leiab, et selles oli kokku lepitud lepingu p-s 2.1.1 viidatud hinnapakkumise pos 1 kaudu ja lisaks

tulenes hagejale vastav kohustus ka ehitusnormatiividest. Ringkonnakohus nõustub kostjaga ja

põhjendab seda järgmiselt.

9.3.1. Hinnapakkumise pos 1 kohaselt kohustus hageja tegema töö kirjeldusega „Astmete

peale vuukide täitmine“ kolmes trepikojas, igaühes maksumusega 750 eurot ja kokku hinnaga

2250 eurot, millele lisandus 20% käibemaks. Hageja arusaama järgi on selle töö sisu treppide

ja mademete vaheliste pragude (vuukide) täitmine. Siiski ei esitanud hageja tõendeid, millest

nähtuks, et pooled soovisid lepingut sõlmides anda kõnealusele osale tööst just sellise sisu.

Kostja väitel sai tema samast tööst aru nii, et hageja ülesannete hulka kuulub ka aluspinna

ettevalmistamine ja tasandamine. Oma väidet tõendas kostja tunnistaja ütlusega. Seega on

tegemist olukorraga, kus poolte ühist tahet lepingu sõlmimisel ei ole võimalik kindlaks teha.

9.3.2. Eelmise alapunkti järelduse ja VÕS § 29 lg 4 järgi tuleb lepingut kõnealuses osas

tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi

mõistma. Siinjuures saab arvesse võtta lepingueelseid läbirääkimisi (nagu eespool p-des 9.2.1

ja 9.2.2), aga ka poolte käitumist lepingu täitmisel, lepingu eesmärki ja vastava kutseala

tavapäraseid tähendusi (VÕS § 29 lg 5 p-d 3–5).

9.3.3. Ringkonnakohus leiab, et mõistlik isik trepikoja põrandate katmise töö tellijana saab

hinnapakkumise pos-s 1 esitatud töö kirjeldusest aru nii, et töövõtja tasandab aluspinnale jäävad

ebatasasused enne selle katmist polüuureaga. VÕS § 635 lg 1 järgi lepitakse töövõtulepingus

kokku kas asja muutmises, valmistamises või kokkulepitud tulemuse saavutamises. Käesoleval

juhul on poolte kokkulepe lepingueelsete läbirääkimiste kohta tuvastatut silmas pidades

suunatud samasuguse tulemuse saavutamisele, millega kostja esindajad said enne lepingu

sõlmimist tutvuda. Mõistlik isik ei pidanud enne lepingu sõlmimist kontrollima, kas hageja

hinnapakkumine on kõnealuses osas majanduslikult põhjendatud. Hageja enda väited ja tõendid

tema käitumise kohta lepingu täitmisel toetavad seda arusaama. Nimelt nähtub hageja esitatud

fotodelt, et ta mõistis ka ise „vuukide täitmist“ avaramalt, kui ainult treppide ja trepimademete

vahede täitmine (vt dtl 37, 43, 45, 51, 55, 61, 62).

9.3.4. Sama järeldust kinnitavad ehitusõigus, ETÜ 2013 ja ehitamise hea tavana käsitletavad

juhised. Lepingus kokku lepitud töö kvalifitseerub ehitise korrashoiuks ehitusseadustiku (EhS)

§ 6 tähenduses. EhS § 2 lg 1 esimese lause järgi kohaldatakse sama seadust ka korrashoiu

8 (10)

toimingutele (vt EhS eelnõu, 555 SE XII koosseis, seletuskiri § 6 kohta, kolmas lõik). Nii

kohaldub lisaks lepingus viidatud ehitusnormatiividele EhS § 21 lg 1 p-s 1 sätestatud asja-

tundlikkuse põhimõtte järgimise kohustus, mis hõlmab hoolsus- ja selgitamiskohustust (EhS

§ 10 lg-d 1 ja 2). Hageja pidi tagama nõuetekohase tulemuse saavutamise, aga ka teavitama

kostjat asjaoludest, mis mõjutavad töö vastavust nõuetele ja kasutamise otstarbele. ETÜ 2013

p 4.9.3 järgi tuli hagejal töövõtjana teha kõik tööd ja toimingud, mis tulenevad lepingu

eesmärgist. ETÜ 2013 p 4.1.6 näeb selgelt ette, et töövõtja peab tegema ka ettevalmistavad

tööd. Hea ehistustava osana kohalduva sisetööde RYL 2013 p 1051.2 kohaselt pidi kaetav alus

olema puhas, terve, kuiv, ühtlane, ühtlase kvaliteediga ja piisavalt stabiilne.

9.3.5. Hageja väitel teavitas ta kostjat nii enne lepingu sõlmimist kui ka töö teostamise ajal

sellest, et ilma aluspinda tasandamata ei ole võimalik saavutada oodatava kvaliteediga tulemust.

Väitest järeldub, et hagejale oli aluspinna tasandamise vajadus teada. Hageja kirjeldatud viisil

toimides oleks ta järginud hoolsus- ja selgitamiskohustust ning see olnuks kooskõlas ETÜ 2013

p-ga 12.1.8. Kostja vaidles hageja väitele vastu, aga hageja oma väite kohta tõendeid ei

esitanud. Seetõttu ei tuvasta ringkonnakohus, et hageja oleks kostjat teavitanud aluspinna

täiendava tasandamise vajadusest. Ühtlasi järeldub sellest, et hageja jättis täitmata hoolsus- ja

selgitamiskohustuse.

9.3.6. Maakohus leidis, et aluspinna ettevalmistamine oli kostja kohustus lepingu p 8.1 järgi.

Selles punktis märgiti tellija kohustusena töö kindlustamine töö frondiga. Sarnaselt eespool

p-s 9.3.3 märgituga ei saa mõistlik isik nii sõnastatud kohustusest aru, et kostja tellijana oleks

pidanud tegema mingeid ehituslikke toiminguid enne, kui hageja alustab polüuurea katte

paigaldamist. Samuti ei võimalda ETÜ 2013 ega hea ehitustava panna tellijale kohustust teha

eelnevaid ehitustöid, kui selles pole selgelt kokku lepitud.

9.3.7. Eelmiste alapunktide kokkuvõttes tõlgendab ringkonnakohus lepingut koostoimes

hinnapakkumise pos-ga 1 nii, et hagejalt tellitud töö hulka kuulus ka treppide ja trepimademete

aluspinna tasandamine. Kostjal ei olnud aga samasisulist kohustust lepingu p 8.1 alusel.

10. Järgmiseks hindab ringkonnakohus, kas kostjale vastuvõtmiseks pakutud töö vastas seni

tuvastatud lepingutingimustele.

10.1. Kostja tugineb töö olulisematele puudustele (1)–(6), mis nähtuvad asjatundjate

arvamustest (dtl 104–123 ja 154–186) ja on loetletud eespool p-s 4.1. Hageja avaldas

ringkonnakohtu istungil, et ta ei vaidle puuduste esinemisele vastu. Nii saab ringkonnakohus

TsMS § 231 lg 2 esimese ja teise lause alusel tuvastada, et tööl on puudused (1)–(6).

10.2. Ringkonnakohus märkis eespool p-s 8.3, et hageja pidi tõendama lepingujärgse töö

tegemise ja töö lepingukohasuse, sest kostja ei ole tööd vastu võtnud. Seega pidi hageja

näitama, et tööl on p-s 9.2.5 kokkuvõtvalt kirjeldatud omadused. Neid omadusi ei tõenda

hagiavaldusele lisatud fotod (dtl 37–67), sest need ei kajasta kogu tööd. Asjatundjate

arvamustele lisatud ja kostja vastuse lisana nr 9 esitatud fotodelt (dtl 106–123, 129–134, 162–

185) nähtuvad puudused (1)–(6). Töö nõuetekohasust ei tõenda ka hageja esitatud e-kirjad

(dtl 19–22, 26–29) jm tõendid. Hageja ei toonud esile ega tõendanud, et puudused (1)–(6) oleks

tekkinud pärast töö kostjale vastuvõtmiseks pakkumist. Samuti on tõendamata väide nagu oleks

elamu elanikud rikkunud hageja saavutatud tulemuse jalajälgedega. Järelikult on hageja

tõendamiskoormis täitmata ja ringkonnakohus ei tuvasta, et kostjale vastuvõtmiseks pakutud

töö oleks vastanud lepingutingimustele.

11. Viimase etapina hageja põhinõude lahendamisel tuleb kontrollida, kas kostja saab tugineda

töö lepingutingimustele mittevastavusele. Võttes aluseks eespool p-des 8.2 ja 8.4 märgitud

kaalutlused, hindab ringkonnakohus, kas lepingutingimustele mittevastavus on oluline ja kas

kostjalt võib mõistlikult eeldada töö vastuvõtmist. Ringkonnakohtu hinnangul on

puudused (1)–(6) olulised, nende eest vastutab hageja ning kostjalt ei saa eeldada töö osalist

ega tervikuna vastuvõtmist. Põhjendused on järgmised.

9 (10)

11.1. Pooled on praeguseks üksmeelsed, et töö parandamine ei ole mõistlikult võimalik. Samal

seisukohal olid mõlemad asjas arvamuse andnud asjatundjad. VÕS § 647 lg 1 sätestab, et

töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks mh juhul, kui töö parandamine ei ole

võimalik. Kui tööl on sellised puudused, mille kõrvaldamiseks tuleb kogu töö uuesti teha, siis

on need puudused samuti olulised. Ka VÕS § 116 lg 2 p 1 järgi on lepingurikkumine oluline,

kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta

õigustatult lepingust lootis. Eespool p 9.2 tuvastatud asjaolude ja tootesertifikaadi (dtl 188–

192) tõttu lootis kostja õigustatult, et hageja töö tulemusel on trepikodade põrandapind sile ja

ühtlane. See tulemus jäi saavutamata. Järelikult on puudused (1)–(6) olulised ja töö tuleb

tervikuna asendada.

11.2. Asjatundja C arvamusega on tõendatud, et puudused esinesid kõigis kolmes trepikojas.

Samuti nähtub asjatundja X arvamusele lisatud fotodest puuduste esinemine kõigis kolmes

trepikojas (fotodel vastavalt nr 1–3, millele järgnevad rooma numbrid kajastavad korruseid).

Hageja ei ole oma tõendamiskoormist ka selles osas täitnud ega omakorda tõendanud mõnes

trepikojas töö vastamist lepingutingimustele. Ainetu on hageja väide, et kostja sai trepikodade

kaupa töö üle vaadata, sest kostja ei pidanud võtma tööd vastu ositi ega andma lepingu täitmise

ajal hagejale täiendavaid suuniseid.

11.3. Ringkonnakohus tuvastas eespool p-s 9.3.5, et hagejale oli teada aluspinna tasandamise

vajalikkus. Lisaks tuvastas ringkonnakohus p-s 9.3.3, et hageja mõistis „vuukide täitmist“

avaramalt, kui ainult treppide ja trepimademete vaheliste vahede täitmine. Seega oli hageja

teadlik, et sileda ja ühtlase polüuurea kattepinna saavutamiseks peab olema aluspind tasane.

Ühtlasi pidi hagejale ehitusettevõtjana olema teada tema lepinguliste kohustuste ulatus. Niisiis

teadis hageja töö lepingutingimustele mittevastavusest ja sellega seotud asjaoludest ega

teatanud sellest kostjale kui tellijale. Ringkonnakohtu hinnangul tekkis mittevastavus hageja

raske hooletuse tõttu, sest eespool p-s 9.3.5 tuvastatud asjaoludel jättis ta täitmata seadusest

tuleneva hoolsus- ja selgitamiskohustuse, st jättis olulisel määral järgimata käibes vajaliku

hoole VÕS § 104 lg 4 tähenduses.

11.4. VÕS § 645 lg 1 võimaldab tellijal igal juhul tugineda lepingutingimustele mitte-

vastavusele, kui lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske

hooletuse tõttu (p 1) või töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest

või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale (p 2). Ringkonnakohus tuvastas

eelmises p-s 11.3, et mõlemad tingimused on käesoleval juhul täidetud. Seetõttu ei ole vaja

eraldi kontrollida, kas kostja teatas igast töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt.

Kostja 22. aprilli 2019 teade (dtl 20–21, 98) on piisav ja tähtaegne kirjalik reklamatsioon

lepingu p 8.3 tähenduses. Vaidlustamata asjaoludel sai kostja hageja 14. aprilli 2019 e-kirja

kätte selle saatmisele järgneval tööpäeval, st esmaspäeval 15. aprillil 2019. Lepingus kokku

lepitud viiepäevane tähtaeg oleks möödunud 20. aprilliga 2019, mis aga oli laupäev. Seega

vastas kostja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg-te 6 ja 8 järgi tähtaegselt.

11.5. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest,

mis tulenes tellija juhistest, tellija muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku

eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Ringkonnakohus ei

tuvastanud, et kostja tellijana oleks pidanud andma hagejale juhiseid või korraldama eeltöid.

Isegi kui hageja lepingu täitmise ajal eeldas, et kostja peaks mingeid toiminguid tegema, siis

jättis ta need vajalikus ulatuses kontrollimata. Järelikult ei vabane hageja vastutusest.

12. Kokkuvõtvalt ei tuvasta ringkonnakohus, et kostja oleks rikkunud töö vastuvõtmise

kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul. Kostja keeldumine töö

vastuvõtmisest ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, sest tööl on olulised puudused ja tööd ei

saa vastu võtta osadena. Kuivõrd töö ei ole vastu võetud ja seda ei saa lugeda vastuvõetuks, siis

pole hageja tasunõue muutunud VÕS § 637 lg 4 ega lepingu p 3.1.1 teise lause järgi sisse-

nõutavaks. Hageja põhinõue tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus selles osas tühistada.

10 (10)

13. Viivise nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1 koostoimes lepingu p-ga 3.1.2. Põhinõude

rahuldamata jätmise tõttu ei saa viivise nõuet rahuldada ja maakohtu otsus tühistatakse ka

viivise osas. Seetõttu pole vaja eraldi kontrollida, kas maakohus ületas nõude piire, kui mõistis

lisaks 945 eurole välja viivise protsendina põhinõudest.

14. Kostja soovis esitada hageja nõudele menetlusliku tasaarvestuse avalduse. Kuivõrd hageja

rahalised nõuded kostja vastu pole põhjendatud, siis ei ole vaja kostja tasaarvestusega

seonduvat käsitleda. Kostja vaidlustas menetluskulude rahalise kindlaksmääramise, aga

kuivõrd ringkonnakohus jaotab mh maakohtu menetluskulud teisiti, siis pole ka neid väiteid

vaja käsitleda.

15. Eelneva põhjal saavutab kostja apellatsioonkaebusega taotletud tulemuse, sest hageja põhi-

ja kõrvalnõue jäävad rahuldamata. Niisiis kaebus rahuldatakse.

16. Mõlema kohtuastme menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi

seniste menetluskulude jaotuse. TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 ning § 177 lg 2 järgi määrab kulud

rahaliselt kindlaks maakohus (vt Riigikohtu 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15,

p-d 21 ja 22).

(allkirjastatud digitaalselt)