1-21-3736/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-21-3736 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2022, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-3736 (21231600816) Kohtunik Mairi Heinsalu Kohtuistungi sekretär Irene Valge Tõlk Natalija Mehh Kriminaalasi R.U süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi lühimenetluses P

rokurör Laura Liisa Mölder Süüdistatav R.U Isikukood: XXX; ajutine elukoht: xxxx/asukoht xxxx xxxx kodakondsus; emakeel: xxxx xxxx ; ; ; töökoht:

xxxx; kahtlustatavana kinni peetud 27.04.2021 kuni 28.04.2021; 4 kehtivat kriminaalkaristust, viimati Harju Maakohtu 08.03.2021 otsusega nr 1-21-1364 KarS § 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 6 kuud (ära kandmata 5k ja 28p) tingimisi KarS § 74 järgi katseajaga

2 aastat. Katseaeg kuni 07.03.2023. Harju Maakohtu

10.01.2022 määrusega pöörati karistus täitmisele alates 01.01.2022. Kaitsja Loobus kaitsjast

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 st 2, § § 309 lg lg 1 p-st 4 ja lg- - 306 ning st -st 3 kohus otsustas: 1. Tunnistada R.U KarS

süüdi § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 5 kuud vangistust.

1-21-3736 2

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes R.U-le 3 kuud vangistust. lõplikuks karistuseks ja 10 päeva 3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata R.U karistuse hulka eelvangistuses viibitud

aeg 27.04.2021 kuni 28.04.2021, s.o 2 a. karistus on 3 d

päev Lõplik kuu ja 8 päeva vangistust. 4. KarS § 65 lg 2 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistusele Harju Maakohtu

08.03.2021 otsusega nr 1-21-1364 mõistetud ja 10.01.2022 Harju Maakohtu otsusega täitmisele pööratud e ärakandmata osa, mis on karistus 30.01.2022 seisuga 4 kuud ja 28

päeva vangistust ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista kuud ja 6 päeva 8 vangistust, mille kandmist lugeda alates 31.01.2022. 5. Kannatanu C AS esitatud tsiviilhagi 2,20

euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista süüdistatavalt R.U-lt

kannatanu kasuks 2,20 eurot, mis tuleb R.U hüvitada

kannatanu C AS arveldusarvele nr xxxx R.U , märkides selgitusena „ , kriminaalasi 1-21-3736

, tsiviilhagi hüvitamine”. 6.

Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 7. 1 CD-plaat, mis asub kriminaaltoimiku juures Asitõend – – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. 8. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista R.U-lt

riigituludesse menetluskuludena teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 981 eurot. 9. KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu 81,75 eurot. Menetluskulud tuleb

tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse

tegemisel märkida ja selgitus „ viitenumber 99921700032455 R.U , kriminaalasi 1-21-3736, menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

10. Kohtuotsus

anda süüdistatavale, ja prokurör kannatanule ile ning edastada Tallinna Vanglale.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada

apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral

koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

kriminaalkantseleis apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teate saamisest alates 15 päeva jooksul. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja

1-21-3736 3

võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest.

Kriminaalmenetluse kulude h

üvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi

KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse

vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi

sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

kriminaalkantseleis menetluskulude vaidlustamise teate saamisest alates 15 päeva jooksul. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

SÜÜDISTUS

R.U isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud varguseid ning karistatud viimati KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi Harju Maakohtu 08.03.2021 otsusega 1 - - 21- 1 kella 08:30 ajal xxxx asuvas C AS-le 1364, uuesti tahtlikult ja süstemaatiliselt 27.04.202 kuuluvas xxxx teenindusjaamas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis C AS-le kuuluvad kaubad: kakao sai 7Days väärtusega 0,80 €, vanilje sai 7Days väärtusega 0,80 €, šokolaadimuffin väärtusega 1,70 €, kohvijook cappuccino väärtusega 2,20 € ehk kokku kaupa väärtuses 5,20 €, millega lahkus teenindusjaamast jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Tegu jäi lõpule viimata isiku tahtest sõltumata kuna ta oli kinni peetud, kohvijoogi rikkumisega tekitatud kahju 2,20 eurot, ülejäänud kaubad tagastatud kannatanule rikkumata kujul. Seega R.U pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt ehk KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK

Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas 25 mail 2021 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale . menetlemiseks lühimenetluses kriminaalasja, kus on esitatud süüdistus R.U-le KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kurite -

o toimepanemises. 28. juulil 2021 andis kohus R.U

kohtu alla, määras istungi aja ja jättis tõkendi elukohast lahkumise keeld muutmata. R.U 18.08.2021 ja 20.10.2021 toimunud istungi le ei ilmunud, isik oli Harju Maakohtu poolt kuulutatud tagaotsitavaks. te Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil 31. jaanuaril 2022. R.U tunnistas ennast süüdi varguses nõus prokuröri poolt nõutava karistusega kahetses tegu. Samuti oli ta ja . Võttis esitatud tsiviilhagi õigeks. Prokurör taotles kohtul süüdi tunnistada varguse isik katses ja karistada teda vangistusega 7 kuud, mida kolmandiku võrra vähendada seoses lühimenetlusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata 2 p eelvangistust karistuse aja hulka äeva ning kandmata karistuseks lugeda 4 kuud ja 18 päeva

vangistust. Suurendada antud karistust Harju Maakohtu 08.03.2021 otsusega mõistetud

1-21-3736 4

karistuse ärakandmata osaga, milleks on 4 kuud ja 28 päeva vangistust, 30.01.2022 seisuga lõplikuks liitkaristuseks lugeda

9 kuud ja 16 päeva vangistust.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Maakohus kuulanud ära süüdistatava seisukoha esitatud süüdistuse kohta ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü on tõendamist lei

dnud ning õigesti kvalifitseeritud. Oma seisukohta põhjendab kohus järgmiselt.

Kohus leiab, et 27.04.2021 kella 08:30 paiku xxxx asuvas C AS-le kuuluvas xxxx teenindusjaamas kakao saia eurot, vanilje saia 7Days väärtusega 0,80 7Days väärtusega 0,80 eurot i eurot ja kohvijoo eurot , šokolaadimuffin väärtusega 1,70 gi cappuccino väärtusega 2,20 ehk kokku kaupa väärtuses 5,20 eurot, varguse katse toime panemine R.U poolt on tõendatud tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega.

Tunnistaja F.-I. V. 2-4) oli ta klienditeenindajana ülekuulamise protokolli kohaselt (tl tööl xxxx-s, kui nägi, kuidas üks meesterahvas toimetab teenindussaalis ja siis kassa väljub poest juures

selle mehe t läbi käimata. Üks klient, kes seda pealt nägi, tõi poodi tagasi ja selle käigus kukkus mehel maha kohvitops sellelt helt, kas kauba eest on tasutud ja mees . Siis ta küsis me vastas, ei kavatse maksta ka. Leidis isiku juurest veel 3 nende kioski toodet, mis tagastati et ta rikkumata kujul. Kohale kutsuti turvamees. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti sündmuskohal 27.04.2021 turvatöötaja poolt varguse kahtlusega kinni R.U 25-30 ja anti politseile üle (tl ).

Lisaks eelnevale tõendab varguse katse toimepanemist süüdistatava poolt ka asitõendi

vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 18-21), milles on vaadeldud kaupluse turvakaamerate

salvestust 27.04.2021 kella 8:31 paiku siseneb xxxx-sse mees ja liigub . Nähtub, kuidas

kohviautomaadi juurde. Tal on käes veel pakend toodetega. Siis väljub

mees poe uksest

asjadega nende eest maksmata. Tema järgi jookseb teine mees, toimub väike rüselemine ja kohvitops kukub õues maha. Mees toimetatakse poodi sisse tagasi. Kahtlu 1 statava ülekuulamise protokolli kohaselt (tl 3 ) tunnistab R.U oma süüd ja kahetseb tehtut. Ta tahtis süüa, kuid raha ei olnud. Võttis saiakesed ja kohvi ja ei maksnud nende eest. Jõudis poest välja, kui üks klient pidas ta kinni ja viis poodi tagasi. Siis kutsuti turvamehed ja politsei. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199

järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu ) nähtub, C AS avaldusest (tl 5-6 taotletakse vastutusele v 27.04.2021 kella 8:30 paiku xxxx asuvas C AS-le õtta isik, kes kuuluvas xxxx teenindusjaamas pani C -le toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati AS kuuluvat kaupa maksumusega 5,20 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava

jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et kauba äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada nendele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme te senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna töötaja kahtlustas süüdistatava äravõtmist ja peale kioskist väljumist peeti süüdistatav poolt esemete kinni, siis ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel,

1-21-3736 5

seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus võileiva äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et eseme äravõtmisega sooviti te nende

omanik jätta eseme ei oleks süüdistatavat koos varastatu test ilma kestvalt ning kui klient d esemetega kinni pidanud, siis ei oleks ta kaupa poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Eeltoodud tõenditest nähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.t tegu on kavatsetusega toime pandud

süüteoga.

KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistatakse isikut, kes paneb toime süstemaatilise varguse. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Samuti ei ole tähtsust asjaolul, kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sis

setuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt.

Karistusregistri väljavõttest (tl ) nähtub, et 36-37 R.U on varem 4 korda

karistatud süstemaatiliste varguste toimepanemises, viimati Harju Maakohtu 08.03.2021 otsusega nr 1-21- - (tl 38-39). Arvestades varem toime 1364 KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi

pandud tegude hulka ja regulaarsust, siis on varguste toimepanemine ilmselgelt muutunud süüdistatava jaoks elustiiliks hankides sel viisil poest meelepäraseid asju. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul tegemist süstemaatilise tegevusega, s.o süstemaatilise vargusega. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani R.U oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo

.

TSIVIILHAGI Kohtueelsel menetlusel on kannatanu C AS esitatud tsiviilhagi 2,20 euro nõudes (tl 12). Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuulunud esemed

püüdis varastada süüdistatav käigus

, varguse katse pillas ta maha kohvi, ehk rikkus kauba, muutes selle realiseerimiskõlbmatuks ja tekitades sellega varalist kahju 2,20 euro ulatuses. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset

kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045

lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS

1-21-3736 6

§ 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt

VÕS § 128 lg 1 3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline - kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud varguse katsega. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud

isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista R.U-lt kannatanu kasuks.

Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi

läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagi, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Seetõttu kuulub esitatud hagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele.

KARISTUS Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud karistamise alustega, milliste kohaselt on karistamise aluseks esmajoones isiku süü. Samuti arvestatakse karistuse mõistmisel

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt, tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistu s. Hinnates süüdistatava süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo -

toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 1 varguse katse

toimepanemist, millega tekitati varalist kahju 2,20 euro ulatuses. Arvestades varastada proovitud esemete väärtust (5,50 eurot) ning seda, et tegemist oli toidukaubaga, samuti asjaolu, et te

on R.U . gu jäi katsestaadiumisse, siis kohtu arvates süü väike Süüdistatav on tegu kahetsenud ja kohus võtab seda kergendava oma asjaoluna arvesse. Eripreventsiooni arvestades juhib kohus tähelepanu karistusregistri väljavõttele, mille kohaselt on süüdistatavat varem 4 korral karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise

1-21-3736 7

eest. Kohus leiab, et süüdistatav peaks juba olema aru saanud, et üha uute süütegude – ükskõik

kui väikses rahalises väärtuses toimepanemine ei saa lõppkokkuvõttes hakata tema olukorda - kergendama vaid raskendab seda , . Üldpreventsioonist lähtuvalt leiab kohus, et ühiskond ei saa leebelt reageerida olukorrale, kus isik teiste isikute arvelt elatub ning teadmine, et selliseid isikuid karistatakse mõjub positiivselt ka ühiskonna turvalisusele.

Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, s.h tekitatud kahju väga väikest väärtust, kergendava asjaolu (puhtsüdamlik kahetsus) esinemist ning üldja eripreventsiooni, on siiski

võimalik süüdistatavale mõista karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, s.o Kuna tegemist on lühimenetlusega, siis KrMS § 238 lg 2 alusel 5 kuud vangistust.

vähenda mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes R.U-le takse lõplikuks karistuseks 3 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse R.U karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.04.2021 kuni 28.04.2021, s.o 2 päeva ja l

õplik karistus on 3 kuud ja 8 päeva vangistust.

Käesolev kuritegu on toime pandud eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal. Seega tuleb KarS § 65 lg 2 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistusele Harju Maakohtu 08.03.2021 otsusega nr 1-21-1364 mõistetud ja 10.01.2022 Harju Maakohtu otsusega täitmisele pööratud

karistuse ärakandmata osa, mis on 30.01.2022 seisuga 4 kuud ja 28 päeva vangistust.

L mist iitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista 8 kuud ja 6 päeva vangistust, mille kand lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 31.01.2022. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline

peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud

süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi

vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn

märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3 06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus -1-1-99- karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral

aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3- 1-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi või osaliselt tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Karistusregistrist nähtub, et R.U

on 4 kehtivat karistust varguste toimepanemise eest ja eelmise kohtuotsusega

määratud karistus on pööratud täitmisele. juba Seega ei ole tegemist isikuga, kes on

esmakordselt süüdi mõistetud ja keda mõjutaks lühemaajaline vangistus, vaid tegemist on korduvalt vangistust kandnud isikuga. Lisaks sellele pani R.U varguse toime käesoleva vähem kui kahe kuu möödudes eelmise kohtuotsuse kuulutamisest ning kohtu poolt l isik ka katseajal määratud katseaja . Seega jätkas varavastase kuriteo toimepanemist. Kohtu arvates näitas süüdistatav lise käitumisega oma sel allumatust kehtestatud korrale ja seda, et varem mõistetud karistused ei ole tema suhtes oodatud mõju avaldanud ega ole sundinud teda hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kohtu poolt

1-21-3736 8

määratud katseajal uue kuriteo toimepanemine toob süüdimõistmisel endaga automaatselt kaasa KarS § 65 lg 2 sätestatud liitkaristuse moodustamise nõude eelmise kohtuotsusega mõistetud

ärakandmata osaga. Samuti ei täitnud R.U eelmise kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid, mistõttu esitas kriminaalhooldaja tema suhtes kohtule erakorralise ettekande ning talle 08.03.2021 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus pöörati täitmisele. Sellistest R.U isikuandmetest ja käitumisest tulenevalt ei ole R.U isikuks, kelle suhtes võiks üldse uda vangistusest tingimuslikku vabastamist või vangistuse asendamist üldkasuliku kaal tööga, mistõttu kuulub mõistetud karistus ärakandmisele reaalselt .

ASITÕENDID Kriminaaltoimikus asub -plaat videosalvestustega (tl 17)

asitõendina 1 CD , mis jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

MENETLUSKULUD

KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel kuuluvad riigituludesse menetluskuludena väljamõistmisele teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 981 eurot.

Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt

toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda

jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte

rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatava näol on tegemist

süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuga. Seetõttu tuleb süüdistatavalt täies sundraha mahus välja mõista.

Samas leiab kohus, et kuna süüdistataval puudub kindel sissetulek, siis väljamõistetud

menetluskulud

võib KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik