2-17-7978/208 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 10. veebruar 2022

Tsiviilasja number

2-17-7978

Tsiviilasi

Osaühingu Aaspere Agro hagi Aimur Ilissoni ja

OÜ FARMI KONSULTATSIOONID vastu kahju

hüvitamiseks

Aimur Ilissoni apellatsioonkaebuse

hind

329 945 eurot 49 senti

Osaühingu Aaspere Agro

apellatsioonkaebuse hind Aimur

Ilissoni vastu

161 624 eurot 7 senti

Osaühingu Aaspere Agro

apellatsioonkaebuse hind OÜ FARMI

KONSULTATSIOONID vastu

408 020 eurot 76 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 1. märtsi 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu

Aaspere

Agro

ja

Aimur

Ilissoni

apellatsioonkaebused

Kohtuistungi toimumise aeg

21. september 2021

Menetlusosalised ja nende esindajad

Osaühing Aaspere Agro (hageja) (registrikood

10549075), lepinguline esindaja vandeadvokaat Heidi

Rajamäe-Parik

Aimur

Ilisson

(kostja

I)

(isikukood

XXXXXXXXXXXX, lepinguline esindaja advokaat

Lea Suurkivi ja vandeadvokaat Armand Reinmaa

OÜ FARMI KONSULTATSIOONID (kostja II)

(registrikood

11173904),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Kaimo Räppo

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Aimur

Ilissoni

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Rahuldada

Osaühingu

Aaspere

Agro

apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 1. märtsi 2021. a

otsus osaliselt resolutsioni p 1.3. osas, samuti osas,

millega maakohus jättis Osaühingu Aaspere Agro

hagi OÜ FARMI KONSULTATSIOONID vastu

rahuldamata, jättis rahuldamata hagi Aimur

Ilissoni vastu 305 505 eurot 8 senti ületavas osas,

menetluskulude jaotuse osas ning osas, millega

maakohus tühistas kohaldatud hagi tagamise

abinõud OÜ FARMI KONSULTATSIOONID

suhtes.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega

rahuldada Osaühingu Aaspere Agro hagi Aimur

Ilissoni ja OÜ FARMI KONSULTATSIOONID

vastu osaliselt, mõista Aimur Ilissonilt ja OÜ-lt

FARMI

KONSULTATSIOONID

solidaarselt

Osaühingu Aaspere Agro kasuks välja kahju

303 491 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 112 416 eurot 39

senti ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni nõude täitmiseni. Mõista

Aimur Ilissonilt Osaühingu Aaspere Agro kasuks

välja kahju 77 360 eurot, kohtuotsuse tegemise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 28 654

eurot 99 senti ning jooksev viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kuni nõude

täitmiseni.

Jätta

menetluskulud

maakohtu

menetluses poolte endi kanda. Jätta jõusse Tartu

Maakohtu 25. mai 2017. a ja 14. juuni 2017. a

määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud.

4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon lõplikult

sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Võtta vastu osaline hagist loobumine ja

lõpetada menetlus järgmiste hageja nõuete osas:

4.1.1. 2012. aastal rataslaaduri Schäffer 2336 ost,

nõue kostjate vastu solidaarselt 2000 eurot;

4.1.2. 2012. aastal traktorite MF 4455, MF 7497,

MF 7499, MF 8670, MF 8680 ost, nõue kostjate

vastu solidaarselt 41 000 eurot;

4.1.3. 2015. aastal kahju tekitamine tehinguga,

milles OÜ Aaspere Agro hankis viljakuivati

seadmed, nõue kostjate vastu solidaarselt 90 000

eurot;

4.1.4. 2011. aastal Luuripõllu kinnistu ostmine

OÜ-le Aaspere Agro kõrgema hinnaga kui oli

võimalus, nõue Aimur Ilissoni vastu 8200 eurot;

4.1.5. 2011. aastal Põldhiire kinnistu ostmine

OÜ-le Aaspere Agro kõrgema hinnaga kui oli

võimalus ning vahe omastamine Lauri Paluveeri

kasutades, nõue Aimur Ilissoni vastu 9765 eurot;

4.1.6. 2012. aastal OÜ-lt Saaremetsa kinnistute

Kadakamäe ja Kuusemäe ostmine OÜ-le Aaspere

Agro kõrgema hinnaga kui oli võimalus, nõue

kostjate vastu solidaarselt 19 948 eurot 80 senti;

4.1.7. 2013. aastal AS-ilt Ruixi Mõis kinnistute

Ruixi-Sauste ja Vallimäe ostmine OÜ-le Aaspere

Agro kõrgema hinnaga kui oli võimalus, nõue

kostjate vastu solidaarselt 6000 eurot;

4.1.8. 2012. aastal kahju tekitamine tehinguga,

milles OÜ Aaspere Agro ostis kaupa Agroproff

OÜ-lt, nõue kostjate vastu solidaarselt 4000 eurot;

4.1.9. 2015. aastal kahju tekitamine seoses

teraviljalõikuse teenuse ostmisega Kõrgemäe Agro

OÜ-lt ning antud rahasumma omastamine, nõue

kostjate vastu solidaarselt 37 134 eurot;

4.1.10. Kostjate poolt vara omastamine summas

37 134 eurot seoses 2015. a OÜ Mapri poolt lauda

ehitamisega;

4.1.11. Aimur Ilissoni vastu konkurentsikeelu

rikkumisest tulenev nõue summas 39 000 eurot;

4.1.12. Aimur Ilissoni vastu kommunaalteenuste

eest tasumata jäänud rahasumma 8245 eurot 92

senti.

4.2. Rahuldada Osaühingu Aaspere Agro hagi

Aimur

Ilissoni

ja

OÜ

FARMI

KONSULTATSIOONID

vastu

kahju

hüvitamiseks osaliselt.

4.3. Mõista Aimur Ilissonilt ja OÜ-lt FARMI

KONSULTATSIOONID solidaarselt OÜ Aaspere

Agro kasuks välja kahju hüvitis 303 491 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 112 416 eurot 39

senti alates hagi esitamisest 25. juunil 2017 kuni

käesoleva otsuse tegemiseni, s.o 9. veebruarini

2022.

4.4. Mõista Aimur Ilissonilt ja OÜ-lt FARMI

KONSULTATSIOONID solidaarselt OÜ Aaspere

Agro kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 10. veebruarist

2022 põhinõudelt (303 491 eurot) kuni selle

kohustuse täitmiseni.

4.5. Mõista Aimur Ilissonilt OÜ Aaspere Agro

kasuks välja kahju hüvitis 77 360 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 28 654 eurot 99

senti alates hagi esitamisest 25. juunil 2017 kuni

käesoleva otsuse tegemiseni, s.o 9. veebruarini

2022.

4.6. Mõista Aimur Ilissonilt OÜ Aaspere Agro

kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 10. veebruarist 2022

põhinõudelt (77 360 eurot) kuni selle kohustuse

täitmiseni.

4.7.

Asendada

kohtuotsusega

OÜ

FARMI

KONSULTATSIOONID

tahteavaldus

Maanteeameti

liiklusregistris

registreeritud

sõiduki

Toyota

Land

Cruiser

120,

registreerimismärk

XXXXXX

omanikukande

muutmiseks selliselt, et omanikukanne OÜ FARMI

KONSULTATSIOONID kustutatakse ning selle

asemel kantakse omanikuna sisse OÜ Aaspere

Agro.

4.8.

Määrata

kindlaks

käesoleva

otsuse

resolutsiooni p-des 5.3.–5.6. rahuldatud nõuete

täitmise järjekord: nõuete täitmiseks teostatud

maksetest loetakse kõigepealt täidetuks viivised

ning seejärel põhivõlgnevus.

4.9. Jätta jõusse Tartu Maakohtu 25. mai 2017. a ja

14. juuni 2017. a määrustega kohaldatud hagi

tagamise abinõud.

4.10. Jätta menetluskulud maakohtu menetluses

poolte endi kanda.

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Osaühing Aaspere Agro (hageja) esitas 23. mail 2017 Tartu Maakohtule taotluse hagi

tagamiseks enne hagiavalduse esitamist, taotluse kohaselt on hagejal nõue Aimur Ilissoni

(kostja I) ja OÜ FARMI KONSULTATSIOONID (kostja II) vastu. Maakohus rahuldas 25. mai

2017. a määrusega taotluse, seadis kostja II kinnistutele kohtulikud hüpeteegid, arestis kostja II

pangakontod, sõidukid ja talle kuuluva hüpoteegi. 14. juuni 2017. a määrusega asendas kohus

kostja II kontode aresti kohtulike hüpoteekidega kahele kostja I kinnistule ning arestiga mõlema

kostja maksutagastuse nõuetele.

2. Hageja esitas 25. juunil 2017 hagiavalduse, milles palus mõista enda kasuks välja kostjatelt

solidaarselt kahjuhüvitise 787 124 eurot 69 senti ja viivise sellelt summalt võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni

kohustuse täieliku täitmiseni ning kostjalt I kahjuhüvitise 198 008 eurot 40 senti ja viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni

kohustuse täieliku täitmiseni.

Hageja täpsustas nõuet 29. detsembri 2017. a hagis ning palus mõista välja kostjalt I 95 325

eurot ja kostjatelt solidaarselt 587 344 eurot. Hageja palus mõista nii kostja I kui ka kostjate

vastu solidaarselt esitatud nõuetelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

hagi esitamisele järgnevast päevast, kuni kohustuse täitmiseni, määrates, et nõuete täitmiseks

teostatud maksetest loetakse kõigepealt täidetuks viivised ning seejärel põhivõlgnevus. Hageja

vähendas oma nõudeid käibemaksu võrra.

Hageja palus kohustada kostjat II andma nõusolek Põdrametsa kinnistu nr XXXXXXX suhtes

kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks ning hageja omanikuna sissekandmiseks.

Alternatiivselt palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja omandi kaotuse eest hüvitise

18 694 eurot ja seadusjärgse viivise sellelt summalt, määrates ära tasutud summade eri

kohustuste katteks arvestamise korra.

Hageja palus kohustada kostjat II andma nõusolek sõiduki Toyota Land Cruiser 120 suhtes

Maanteeameti registris omaniku kande muutmiseks ja hageja omanikuna sisse kandmiseks.

Alternatiivselt palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja omandi kaotuse eest hüvitise

17 500 eurot ja seadusjärgse viivise nimetatud summalt, määrates ära tasutud summade eri

kohustuste katteks arvestamise korra.

Hagiavalduse kohaselt oli kostja I hageja juhatuse liige ajavahemikul 12. jaanuarist 2007 –

12. maini 2017. Samuti oli kostja I juhatuse liige teistes ühingutes, kes koos hagejaga kuuluvad

Vaklak OÜ kontserni. Hageja õiguseellasteks kuni 15. juulini 2015 olid OÜ Evalo ja

OÜ Haljala Agro. Kostja I on ühingute juhtimisel ja esindamisel tekitatud hagejale ja teistele

Vaklak OÜ kontserni kuuluvate juriidilistele isikutele kahju 803 243 eurot, enamikus hagejale.

Kostja I tekitas kahju erinevatel viisidel, sh viis õigusvastaselt olulises ulatuses hageja raha

kostja I ainuosalusega kostja II äriühingusse. 11. mail 2017 edastati kostjale I teade ja otsus

tema tagasikutsumise kohta hageja ja teiste äriühingute juhatusest.

Kostja I pidi hageja juhatuse liikmena hageja nimel ostu- ja müügitehingud sõlmima selliselt,

et ost või müük toimunuks ilma kostjale I endale, tema ainuosalusega ettevõttele kostjale II, või

teistele isikutele alusetut vahendustasu maksmata. Kõik tehingud oleks kostja I võinud sõlmida

algse ostja/müüjaga vahendustasude võrra soodsamate hindadega. Seega on hagejale (või

teistele OÜ Vaklak kontserni kuuluvatele äriühingutele) tekkinud kahju ulatuses, millises võeti

tehingutelt vahendustasu. Hageja teised juhatuse liikmed ei olnud rikkumistest teadlikud,

kuivõrd juhatuse liikmete kohustuste jaotuse kohaselt oli hageja tegevjuhtimine kostja I

vastutusalas. Kostja I võttis vastu hagejale majanduslikult kahjulikke otsuseid.

Kostjal I ei olnud tehingute tegemiseks osaniku nõusolekut. Kostja I oleks saanud teha tehingud

oluliselt soodsamalt, seetõttu ei ole oluline kaupade, teenuste ja kinnistute turuhind vaid selle

reaalne hind, s.o hind, millega hageja saanuks osta või müüa kaupu, teenuseid ja kinnistuid, kui

ei oleks olnud vahendajaid, st ostes otse müüjalt või müües otse ostjale. Kostja I on pööranud

hageja tehingute käibe majanduslikult põhjendamatult ja lojaalsuskohustust rikkuvalt iseenda

äriühingu kasuks ning hageja on tõendanud rahade laekumist kostjale II. Kostja I oli ja on kostja

II ainuosanik ja ainuke juhatuse liige. Kostjale II laekunud raha on OÜ Vaklak kontserni

kuuluvatelt äriühingutelt omandatud vara.

Hageja nimel tehingute tegemisel on kostja I kasutanud vahendajaid. Tehingu tegemise ajale

väga lähedasel ajal on kostja II esitanud arve hageja tehingupartnerile, sageli selgitusega

„vahendustasu“ vms. Enamasti oli hageja tasunud lepingupartnerile tasu enne, kui väidetavad

vahendajad arved algsele müüjale/ostjale tasusid.

Kostja II vastutab tekitatud kahju eest kaastäideviijana. Kostjale II tuleb omistada kostja I

teadmine sellest, et vaidlusaluste tegudega kahjustatakse hageja vara. Kostja II vastutus ei

põhine lojaalsuskohustuse täitmata jätmises, vaid kostja II vastutab hageja ees lepinguvälise

kahju regulatsiooni alusel. Kostja I osales kahju tekitanud tegevustes nii hageja juhatuse

liikmena kui ka kostja II esindajana ja juhina.

Kostja I kui juhatuse liikme vastu esitatud nõuete aegumine on äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-st 3

tulenevalt üldiselt viis aastat rikkumisest, kuid käesolevalt saab tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 150 lg-st 3 tulenevalt kostja I vastu esitada ka vanemaid kui viieaastaseid nõudeid.

Hageja sai teada kostja II poolsest kahju tekitamisest kevadel 2017. a, mistõttu ei ole ükski

kostja II vastu esitatud nõue aegunud.

Kostjad on teostanud järgmisi hagejale kahju tekitanud tehinguid.

1. Kahe teleskooplaaduri Claas Skorpion 7040 ja traktori MF (Massey Ferguson) 8680 ost

märtsis 2013. Kahju 46 000 eurot, hageja nõuab kostjatelt solidaarselt 25 500 eurot (käibemaksu

võrra vähem). Tehnika osteti hagejale järgmist skeemi kasutades: Konekesko Eesti AS müüs

tehnika Agricom Tehika OÜ-le, kes müüs selle OÜ-le Agritehnik, kellelt tehnika ostis hageja.

Hageja tasus nii teleskooplaadurite kui traktori eest enne, kui Konekesko Eesti AS oli nende

eest Agricom Tehnika OÜ-le arved esitanud ja raha saanud. Seega tasuti Konekesko Eesti AS-

le tehnika eest hagejalt saadud rahaga. Kostja I hageja juhatuse liikmena ja U.N. Konekesko

Eesti AS-i töötajana korraldasid skeemi, kus hageja ostis kõnealused teleskooplaadurid 180 000

euroga, samas kui Konekesko Eesti AS müüs need 159 000 euroga, vahe on 21 000 eurot.

Traktori ostis hageja 174 000 euroga, Konekesko Eesti AS müüs selle 149 000 euroga. Kui

kostja I oleks täitnud oma lojaalsuskohustust, oleks hageja saanud osta teleskooplaadurid ja

traktori hinnaga, millega Konekesko Eesti AS need algselt müüs. Lojaalsuskohustuse rikkumise

tõttu tekkis hagejale kahju 46 000 eurot (21 000 + 25 000). Nimetatud summast omandas kostja

II 25 500 eurot, sest esitas 18. märtsil 2013 OÜ Agritehnik esindajale U.N. arve masinamüügi

vahenduse eest. Ülejäänud 20 500 eurot jagasid teadmata vahekorras omavahel OÜ Agritehnik

ja Agricom Tehnika OÜ.

2. Randaali Lemken Rubin 9-600 ja kombaini Claas Lexion 670 ost mais 2013. a. Kahju

34 000 eurot, hageja nõuab kostjatelt solidaarselt 15 000 eurot (käibemaksu võrra vähem).

Tehnika osteti hagejale sama skeemi kasutades. Hageja ostis randaali ja kombaini 308 000

euroga, Konekesko Eesti AS müüs need 274 000 euroga, vahe on 34 000 eurot. Nimetatud

summast omandas kostja II 15 000 eurot, sest esitas 20. mail 2013 OÜ Agritehnik esindajale

U.N. arve masinamüügi vahenduse eest. Ülejäänud 19 000 eurot jagasid teadmata vahekorras

omavahel OÜ Agritehnik ja Agricom Tehnika OÜ.

3. Niidukite Claas Disco 9100 C ja 3200 FC ost 2014. a lõpus – 2015. a algul. Kahju 10 000

eurot, mida hageja nõuab kostjatelt solidaarselt. Tehnika osteti hagejale nii, et Konekesko Eesti

AS müüs tehnika kostjale II, kes müüs need OÜ-le Agritehnik, kellelt hageja need ostis. Kostja

II ostis niidukid 48 000 euro eest, müüs 53 000 euroga, hageja omandas need hinnaga 58 000

eurot. Kui kostja I oleks täitnud oma lojaalsuskohustust, oleks hageja saanud osta niidukid

hinnaga, millega Konekesko Eesti AS algselt müüs, hagejale tekkis kahju 10 000 eurot. Hageja

esitab 10 000 euro suuruse kahjunõude mõlema kostja vastu kuigi kostja II sai kahjust tulu 5000

eurot, kuna kostjad vastutavad solidaarselt kogu kahju eest VÕS § 1045 lg 4 ja § 137 lg 1 alusel.

4. Traktorite MF 8670, MF 8690 ja kombaini Claas Lexion 560 müük 2015. aastal. Kahju

93 476 eurot, mida hageja nõuab kostjatelt solidaarselt. Nimetatud tehingutega müüdi hagejale

kuuluvad traktorid edasi OÜ-le Agritehnik, kes müüs need kostjale II ja viimane müüs need

edasi Konekesko Eesti AS-le. Hagejal ja Konekesko Eesti AS-i 29. detsembri 2014 kokkuleppe

kohaselt ostab Konekesko Eesti AS tagasi traktori Massey Ferguson 8670 hinnaga 105 000

eurot ning traktori Massey Ferguson hinnaga 75 000 eurot. Traktorid MF 8670 ja MF 8690 ning

kombaini müüs Konekesko Eesti AS-le aga kostja II järgmiste hindadega: MF 8670 106 140

eurot, MF 8690 75 815 eurot ja kombain 141 521 eurot. Masinate eest tasus faktooringlepingu

alusel Nordea Finance Estonia AS kokku 384 000 eurot. Samal päeval, kui kostja II esitas arved

nimetatud masinate eest Konekesko Eesti AS-ile, edastas OÜ Agritehnik kostjale II arved:

traktori MF 8670 eest 90 000 eurot, traktori MF 8690 eest 55 000 eurot ja kombaini Lexion 560

eest 110 000 eurot. Hageja nimel esitas kostja I 27. märtsil 2015 arved OÜ-le Agritehnik

järgmiselt: MF8670 eest 80 000 eurot, MF8690 eest 50 000 eurot ja kombaini Claas Lexion

eest 120 000 eurot. Nimetatud arved on OÜ Agritehnik tasunud, kokku 230 000 eurot.

Seejuures ostis Konekesko Eesti AS samad masinad 323 476 euroga, vahe 96 476 eurot.

Hagejale ja tema õiguseellasele Haljala Agro OÜ-le tasuti kõnealuste traktorite ja kombaini eest

Konekesko Eesti AS-ilt saadud rahaga. Kui kostja I oleks täitnud oma lojaalsuskohustust, oleks

hageja saanud müüa kõnealused traktorid ja kombaini hinnaga, millega Konekesko Eesti AS

need ostis. Lojaalsuskohustuse rikkumise tõttu tekkis hagejale kahju 93 476 eurot. Nimetatud

summast sai 68 476 eurot kostja II ja ülejäänud 25 000 eurot OÜ Agritehnik. Hageja esitab

93 476 euro suuruse kahjunõude mõlema kostja vastu, kuigi kostja II sai kahjust tulu 68 476

eurot, sest vastutus on solidaarne kogu kahju eest VÕS § 1045 lg 4 ja 137 lg 1 alusel.

5. Traktori Jaguar 860 müük 2016. aastal. Kahju 9346 eurot, mida hageja nõuab kostjatelt

solidaarselt. Nimetatud tehingutega müüdi hagejale kuuluvad traktorid edasi OÜ-le Agritehnik,

kes müüs need kostjale II ja viimane müüs need omakorda edasi Konekesko Eesti AS-le.

Konekesko Eesti AS-i ja hageja vahel 12. jaanuaril 2016 sõlmitud lepingu nr 302/16-16

kohaselt pidi Konekesko Eesti AS ostma hagejalt traktori Jaguar 860 hinnaga 230 000 eurot

(lisandub käibemaks). Seda kokkulepet ei täidetud. 1. märtsil 2016 väljastas kostja I kostja II

nimel Konekesko Eesti AS-ile arve nr 171 traktori Jaguar 860 (hageja vara) eest summas

232 346 eurot ilma käibemaksuta. 10. märtsil 2016 väljastas hageja kostja I juhtimisel sama

traktori Jaguar 860 eest arve nr M00011 OÜ-le Agritehnik summas 223 000 eurot.

OÜ Agritehnik tasus arve kahe osamaksega 16. märtsil 2016 ja 22. märtsil 2016. U.N.

Konekesko Eesti AS-i töötajana ning kostja I hageja juhatuse liikmena korraldasid skeemi, kus

hageja sai traktori eest 223 000 eurot samas, kui Konekesko Eesti AS maksis selle eest

kostjale II 232 346 eurot olukorras, milles hageja ja Konekesko Eesti AS-i vahel oli kirjalik

kokkulepe, et 230 000 eurot antud tehnika eest tasutakse hagejale. Seega oleks kostja I pidanud

korraldama hageja traktori müümise kõrgema hinnaga ja hagejal on tekkinud kahju 9346 eurot

(232 346 – 223 000). Tekitatud kahjust omandas/rikastus kostja II 5846 euro võrra, ülejäänud

summa omandas OÜ Agritehnik. Hageja esitab 9346 eurose kahjunõude mõlema kostja vastu

kuigi kostja II sai kahju tekitamisest tulu 5846 eurot, sest vastutus on solidaarne kogu kahju

eest VÕS § 1045 lg 4 ja § 137 lg 1 alusel.

6. Traktorite Fendt 930 ja McCormick Jaguar 860 müük 2017. aastal. Kahju 32 000 eurot,

mida hageja nõuab kostjatelt solidaarselt. Aravete Agro AS ja Arme Turvas OÜ müüsid

traktorid Massu Mõisa Tallid OÜ-le, kes müüs need edasi kostjale II, kes omakorda müüs need

kõrgema hinnaga Konekesko Eesti AS-le. Aravete Agro AS ja Arme Turvas OÜ on oma nõuded

loovutanud hagejale. Aravete Agro AS-il oli kokkulepe Konekesko Eesti AS-ga traktori Fendt

930 Vario TMS müümiseks ja Arme Turvas OÜ-l traktori McCormick MTX 140 müümiseks.

Kokkuleppeid ei järgitud, sest kostja II esitas juba järgmisel päeval arved Konekesko Eesti AS-

le samade traktorite müümise kohta hinnaga 65 000 eurot (Fendt) ja 20 000 eurot (McCormick),

arved tasuti 4. mail 2017. Kostja I, tegutsedes Aravate Agro AS ja Arme Turvas OÜ juhatuse

liikmena, andis 26. aprillil 2017 mõlemad traktorid üle Massu Mõisa Tallid OÜ-le, kes tasus

9. mail 2017 nende eest Aravete Agro AS-le 45 000 eurot ja Arme Turvas OÜ-le 8000 eurot,

kokku 53 000 eurot. Massu Mõisa Tallid OÜ oli 8. mail 2017 edastanud arved kostjale II

mõlema traktori müümise kohta: Fendt hinnaga 46 600 eurot ja McCormick 55 000 eurot.

Kostja I müüs kõnealused traktorid 53 000 euroga (45 000+8000), samas kui Konekesko Eesti

AS maksis nende eest vastavalt eelnevalt kokkulepitule 85 000 eurot. Tekitatud kahjust 2000

eurot (55 000 - 53 000) omandas Armand Reinmaa ja OÜ Massu Mõisa Tallid. Ülejäänud

summa 30 000 eurot omandas kostja II. Hageja esitas 32 000 euro suuruse kahjunõude mõlema

kostja vastu kuigi kostja II sai kahjust tulu 30 000 eurot, sest vastutus on solidaarne kogu kahju

eest VÕS § 1045 lg 4 ja § 137 lg 1 alusel.

7. Viljakuivati seadmete ostmine ja kuivati ehitus 2015. aastal. Kahju 90 000 eurot, mida

hageja nõuab kostjatelt solidaarselt. Hageja kostja I juhtimisel ostis viljakuivati laienduse

OÜ-lt Agritehnik, keda esindas U.N.. 17. aprillil 2015 sõlmitud ostu-müügilepingu nr 1/15 p-i

1.1 järgi ostis hageja OÜ-lt Agritehnik kuivatikompleksi seadmed „vastavalt OÜ Agritehnik

pakkumisele“. Vastava hinnapakkumise kohaselt oli seadmete hinnaks 1 275 600 eurot (ilma

käibemaksuta). Lepingu p-i 2.1. kohaselt oli aga seadmete hinnaks koos käibemaksuga

1 494 000 eurot ehk ilma käibemaksuta 1 245 000 eurot. Tasumine oli ette nähtud kolme

osamaksena. Iga osamakse kohta esitas OÜ Agritehnik hagejale arved, mis tasuti. Tasutud

kogusumma vastab lepingule (1 494 000 eurot). Pärast iga osamakse tasumist esitas kostja II

arved OÜ-le Agritehnik, pärast kolmandat osamakset esitati kaks arvet. Arvete selgitustes on

märgitud „Masinamüügi vahendustasu“ (kaks esimest arvet) ja „Projekti juhtimine“ (kaks

viimast arvet). Kokku esitas kostja II OÜ-le Agritehnik arveid summas 90 000 eurot.

OÜ Agritehnik on arved tasunud. Nimetatud summa võrra oleks hageja saanud tehingu

odavamalt, kui kostja I oleks hoidunud ebaseaduslikust vahendustasust. Seega pööras kostja I

koostöös U.N. ja OÜ-ga Agritehnik raha ebaseaduslikult kostja II kasuks.

8. Ruixi kinnistu ja Ruixi-Sigala kinnistu osa omandamine üle kokkulepitud hinna ja üle

turuhinna. Hageja nõuab tekitatud kahju 67 360 eurot hüvitamist üksnes kostjalt I. Kahju nõuet

on vähendatud 99 900 euro võrra. 17. augustil 2015 sõlmiti hageja ja AS-i Ruixi Mõis (registrist

kustutatud) vahel kinnistute müügileping ja kasutamise korra kindlaksmääramise leping ja

asjaõigusleping, mille p-i 5.1 kohaselt müüs AS Ruixi Mõis hagejale kinnistust Ruixi-Sigala

2937/4110 suuruse kaasomandi osa (71%) registriosaga nr XXXXXXX, mis koosnes kolmest

maatükist

katastritunnustega

XXXXXXXXXXXXX,

XXXXXXXXXXXXX

ja

XXXXXXXXXXXXX hinnaga 150 000 eurot, ja Ruixi kinnistu registriosaga nr XXXXXXX,

mille koosseisu kuulusid maatükid katastritunnustega XXXXXXXXXXXXX (8,52 ha) ja

XXXXXXXXXXXXX (12,47 ha) hinnaga 211 260 eurot. Kokku oli kahe kinnistu müügihind

361 260 eurot. Sama lepinguga lepiti kokku kinnistu Ruixi-Sigala kasutuskord. Kostja I

tegevusega tekitati hagejale kahju järgmiselt:

8.1.

Hageja tasus Ruixi kinnistu tegelikult kokkulepitust rohkem 137 795 eurot. Kostja I oli

hageja esindajana kevadel 2015 saavutanud AS-i Ruixi Mõis esindajaga kokkuleppe müüa

kinnistu hinnaga 3500 eurot/ha, tegelikult müüdi kinnistu hinnaga 10 064 eurot/ha. Arco Vara

AS-i hinnangul oli kinnistu turuväärtus 17. augusti 2015. a seisuga 80 000 eurot (3811

eurot/ha), seega oli kokkuleppeline hind 3500 eurot/ha ka maa turuhind.

8.2.

Hageja tasus Ruixi-Sigala kinnistu eest turuhinnast ja kokkulepitust kõrgemat hinda.

17. augusti 2015 kinnistu kasutuskorra kohaselt jäi hageja kasutada nimetatud kinnistust vaid

29,37 ha suurune hoonestamata maa-ala katastriüksusest XXXXXXXXXXXXX (mitte kogu

katastriüksus). Kasutuskorraga jagati katastriüksus 23. oktoobril 2015 kaheks eraldiseisvaks

üksuseks: 27202:001:0136 ja XXXXXXXXXXXXX. Seejärel sõlmisid AS Ruixi Mõis, hageja,

OÜ Sponsum (registrist kustutatud) ja kostja II 18. veebruaril 2016 kinnistu valdamise ja

kasutamise korra kokkuleppe lõpetamise, märkuse kustutamise avalduse, kaasomandi

lõpetamise ja kinnistu jagamise kokkuleppe, ettevõtte üleandmise lepingu, hüpoteegi seadmise

lepingu, pandilepingu ja asjaõiguslepingud. Hageja ja AS Ruixi Mõis leppisid kokku

kaasomandi lõpetamise Ruixi-Sigala kinnistu suhtes ja kinnistu jagamise: Ruixi-Sigala kinnistu

jagati kaheks eraldi kinnistuks vastavalt kinnistu varasemale kasutuskorrale. AS-le Ruixi Mõis

jäi kinnistu nimega Ruixi-Sigala pindalaga 11,8 ha, mis koosnes kolmest katastriüksusest ja

hagejale jäi Ruiksipõllu kinnistu, mille koosseisu kuulus katastriüksus katastritunnusega

XXXXXXXXXXXXX pindalaga 29,29 ha. Seega omandas hageja kostja I juhtimisel ja

esindamisel Ruiksipõllu kinnistu, mille koosseisu kuulus katastriüksus katastritunnusega

XXXXXXXXXXXXX, pindalaga 29,29 ha, 150 000 euro eest, 5121 eurot/ha. Kinnistu eest on

tasutud kokkulepitust rohkem, sest 2015. a kevadel oli kostja I ja AS-i Ruixi Mõis esindaja

vahel kokku lepitud kinnistute hinnaks 3500 eurot/ha. Seega oleks kinnistu hind pidanud olema

102 515 eurot. Arco Vara AS-i hinnangul oli hagejale müügi tulemusena jäänud kinnistu

(katastrinumber XXXXXXXXXXXXX; 29,29 ha) turuväärtus 17. augusti 2015 seisuga 114

000 eurot. Ka 18. veebruari 2016. a ettevõtte üleandmise lepingu p-s 3.4 on AS Ruixi Mõis ja

hageja hinnanud kinnistute jagamisel tekkinud hagejale jäänud Ruiksipõllu kinnistu väärtuseks

102 515 eurot. Hageja tasus seega kinnistu Ruiksipõllu eest vähemalt 36 000 eurot kõrgemat

hinda.

Kokku on kostja I tekitanud hagejale kahju 167 260 eurot, kuid hageja teatel vähendas kostja I

kahju 99 900 euro võrra. 18. veebruaril 2016 sõlmitud lepingu p-s 6.2 tunnistasid AS Ruixi

Mõis, OÜ Sponsum ja hageja, et 17. augusti 2015. a kinnistute müügilepinguga, millega hageja

ostis kinnistud Ruixi ja Ruiksipõllu, maksis hageja AS-ile Ruixi Mõis kõrgemat hinda 100 000

eurot, mis kuulus AS Ruixi Mõis poolt hagejale tagastamisele. Vastav kohustus on täidetud

14. ja 15. aprillil 2016. Hüvitamata kahju on 67 360 eurot.

9. AS-ile Ruixi Mõis põhjendamatult suure krediidi võimaldamine. Kahju 124 439 eurot

39 senti (94 637,88 + 29 861,51), mis on esitatud kostjate vastu solidaarselt. Kui kostja I tegeles

AS-i Ruixi Mõis ettevõtte võõrandamise organiseerimisega, kasvas AS-i Ruixi Mõis jooksev

võlgnevus hageja ees. 2. aprillil 2015 oli võlgnevus 11 552 eurot 40 senti, kuid 31. detsembriks

2015 oli see kasvanud 94 637 euro 88 sendini. Selline krediit ilma tagatisteta oli ilmselgelt

põhjendamatu, põllumajanduses oleks maksimaalseks ilma tagatisteta krediidiks 10 000 eurot.

Alates 18. veebruarist 2015 tulnuks käsitleda OÜ-d Sponsum ja AS-i Ruixi Mõis sama

ettevõttena ja arvestada, et tasumata võlgnevus on juba 90 000 eurot. Siiski müüs hageja kostja I

juhtimisel teravilja edasi ja ainuüksi suvel 2016 oli OÜ Sponsum võlg 29 861 eurot. Kui kostja I

poleks kaupa krediiti andnud, oleks hageja saanud müüa kaupa teistele klientidele. Samuti ei

taganud kostja I 18. veebruari 2016 ettevõtte üleandmise lepingus hageja huve, kuna ei seadnud

hageja nõude tagamiseks hageja kasuks hüpoteeki. Hagejal oli nõue AS-i Ruixi Mõis vastu

94 637 eurot 88 senti. Lepinguga seati hüpoteek suurusega 400 000 eurot kostja II kasuks

võlgnevuse tagamiseks, mida ei eksisteerinud. Selline kostja I tegevus viis nõudeõiguse

väärtuse langemiseni. Kostja I rikkus lojaalsuskohustust kui jättis hageja kohustuse hüpoteegiga

tagamata. Hageja andmetel oli Sponsum OÜ kostja I kontrolli all olev ettevõte.

Kostja I hageja esindajana loovutas 21. oktoobril 2016 hageja nõude 124 499 eurot 39 senti

OÜ Sponsum vastu kostjale II, kes pani selle maksma OÜ Sponsum pankrotimenetluses. Nõude

loovutus toimus hagejale kahjulikel tingimustel: lepingu p-i 4.1 kohaselt oli tasuks summa, mis

oleks võrdne summaga, mille loovutaja oleks saanud pärast jaotusettepaneku kinnitamist ja

väljamaksete tegemist nõude esitamisel võlgniku pankrotimenetluses kui nõue oleks võlgniku

pankrotimenetluses tunnustatud teise rahuldamisjärgu nõudena ning lisaks 5% väljamaksmisele

kuuluvast summast. Lepingu p-i 4.2 järgi kuulunuks tasu tasumisele 30 päeva jooksul pärast

võlgniku pankrotimenetluses väljamaksete tegemist ja summade laekumist. Kostja II esitas

loovutuse teel saadud nõude koos muu nõudega OÜ Sponsum pankrotimenetlusse ja sisustas

selliselt oma 400 000 euro suurust hüpoteeki 124 499 euro 39 sendi nõudega, mida tal enne ei

olnud. Kostja II loovutas nõuded Sponsum OÜ vastu, sh hageja nõude, edasi Advokaadibüroole

Reinmaa. Hagi esitamise seisuga ei olnud täidetud hagejale loovutuse eest tasumise kohustus.

Kostja II rikastus nõudeõiguse võrra, mille sai tõenäoliselt 100% rahuldatud.

10. Põdrametsa kinnistu omastamine hageja töötajat T. P.d kasutades 2015. aastal. Hageja

õiguseellane OÜ Eval ostis septembris 2014 Tammela kinnistu hinnaga 40 000 eurot, hektari

hind 2941 eurot. Märtsis 2015 jagas kostja I hageja esindajana kinnistu mitmeks kinnistuks.

Hageja müüs 15. mai 2015. a kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepinguga uue jagamise

tulemusel

tekkinud

kinnistu

(registriosa

nr

XXXXXXX,

katastritunnus

XXXXXXXXXXXXX, 6,87ha, Põdrametsa) T. ja A.P. ühisomandisse. Kinnistu müügihinnaks

oli lepingu p 3.3.2 kohaselt 3000 eurot. Kostja I hageja esindajana kinnitas lepingus, et

müügihind on müüjale (hagejale) enne lepingu sõlmimist tasutud. Tegelikkuses ei ole seda

summat hagejale laekunud. 12. juuni 2015 kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepinguga müüsid

T. ja A. P. Põdrametsa kinnistu kostjale II, lepingu p 5.1 kohaselt oli kinnistu müügihind 3000

eurot, mis oli sama lepingupunkti kohaselt müüjatele tasutud. Tegelikkuses sellist raha ei

liikunud. Põdrametsa kinnistu tegelik väärtus oli 18 694 eurot. Hageja võttis väärtuse aluseks

maa hektari hinna 2721 eurot, mis on statistilisest madalam hind. T. ja A. P. tegutsesid kostja I

juhendamisel varjamaks tegelikku tehingut, milleks oli kinnistu müük hagejalt kostjale II.

Kinnistu omandamine kostja II poolt on tühine ning tühised on nii asjaõigusleping kui ka

võlaõiguslik leping, sest tehingutes esindas kostja I juhatuse liikmena nii ostjat kui müüjat,

samuti omandi üleandjat ja vastuvõtjat ning selliseks tegevuseks polnud osanik nõusolekut

andnud. Hageja esitas nõude kinnisturaamatu kannete muutmiseks ja alternatiivselt kostjalt I ja

kostjalt II kahjuhüvitise 18 694 eurot väljamõistmiseks.

11. Kostjale II kuuluva kombaini Claas Lexion 540 hooldustööde eest tasumine 2015.

aastal. Kahju 1105 eurot 8 senti (vähendatud käibemaksu võrra) on esitatud kostjate vastu

solidaarselt. Kombain Claas Lexion 540 kuulus kostjale II. Algselt kuulus kombain hagejale,

hageja müüs selle märtsis 2015 OÜ-le Agritehnik, kes omakorda müüs selle kostjale II, kes

müüs selle lõpuks Konekesko Eesti AS-le. Kostja I juhendamisel on hageja tasunud

30. oktoobril 2015 Konekesko Eesti AS-i samal päeval väljastatud arve nr 220259 summas

1326 eurot 8 senti. Seega tekitas kostja I hagejale kahju 1105 eurot 8 senti sellega, et tasus

hageja vahenditest kostjale II kuuluva masina hooldustööde eest.

12. Liikurhekseldi eest ettemaksu tasumine OÜ-le Agritehnik 2015. aastal. Kahjunõue

10 000 eurot kostja I vastu. OÜ Agritehnik esindaja U.N. tegi hagejale 9. veebruaril 2015

hinnapakkumise liikurhekseldi Claas Jaguar 860 kohta. 8. veebruaril 2015 (s.o päev varem) oli

OÜ Agritehnik esitanud hagejale 10 000 euro ettemaksu arve (käibemaksuta). Hageja tasus arve

10. veebruaril 2015. Hageja ostis liikurhekseldi 1. aprillil 2015 OÜ-lt Agritehnik Swedbank

AS-i liisingu kaudu. Ettemaksu summat ei ole lepingus arvestatud. OÜ Agritehnik sai masina

eest liisingfirma kaudu 306 000 eurot. Seega on OÜ Agritehnik saanud Claas Jaguari 860 eest

10 000 eurot maksumusest rohkem, mistõttu on OÜ Agritehnik U.N. ja kostja I korraldamisel

omastanud vastavas ulatuses hageja vara.

13. Sõiduauto Toyota Landcruiser 120 omandi vormistamine kostja II nimele. Hageja esitas

nõude omandikande tegemiseks nõusoleku andmise kohustamiseks või kahju 17 500 eurot

hüvitamiseks. Hageja liisis Toyotat liisingulepingu nr 201202165 alusel, mis lõppes detsembris

2015. Liisingulepingu lõppedes tasus hageja Toyota jääkväärtuse ning sai Toyota omanikuks.

Pärast seda registreeris kostja I Toyota omandi kostja II nimele. Kostja II ei ole olnud valmis

sõiduki omandit vabatahtlikult hagejale ümber registreerima. Sellega on kostjad omastanud

hageja vara sõiduauto väärtuse ulatuses, s.o 17 500 eurot.

Hageja esitas 29. detsembri 2017. a hagiavalduse terviktekstis nõude veel järgmistel alustel:

-

2012. aastal rataslaaduri Schäffer 2336 ost, kahju 7500 eurot;

-

2012. aastal Traktori MF 4455 ost, kahju 7000 eurot; traktorite MF 7497, MF 7499, MF

8670, MF 8680 ost, kahju 90 000 eurot;

-

2014. aastal kahju tekitamine 90 000 eurot tehingutes, millega hageja hankis viljakuivati

seadmed;

-

2011. aastal Luuripõllu kinnistu ostmine hagejale 8200 eurot kõrgema hinnaga;

-

2011. aastal Põldhiire kinnistu ostmine hagejale 9765 eurot kõrgema hinnaga, vahe

omastamine Lauri Paluveeri kasutades;

-

2012. aastal OÜ-lt Saaremetsa kinnistute Kadakamäe ja Kuusemäe ostmine hagejale

19 948 eurot 80 senti kõrgema hinnaga;

-

2013. aastal AS-ilt Ruixi Mõis kinnistute Ruixi-Sauste ja Vallimäe ostmine hagejale

6000 eurot kõrgema hinnaga;

-

2012. aastal kahju tekitamine 4000 eurot Agroproff OÜ-lt kaupa ostmise tehinguga;

-

2015. aastal kahju tekitamine 23 530 eurot Kõrgemäe Agro OÜ-lt teraviljalõikuse

teenuse ostmisega ning nimetatud summa omastamine;

-

Kostjate poolt 37 134 euro omastamine 2015. a OÜ Mapri poolt lauda ehitamisega;

-

Kostja I vastu konkurentsikeelu rikkumisest tulenev nõue 39 000 eurot;

-

Kostja I vastu kommunaalteenuste eest tasumata jäänud nõue 8245 eurot 92 senti.

Kostja II vastutab VÕS § 1043 alusel, sest tegemist on õigusvastaselt tekitatud kahjuga. Kostja

II on teostanud majandustehingud teadvalt hageja omandit rikkuvalt. Kostja I oli hagejaga

lepingulises suhtes ning temale tulenesid kohustused mh juhatuse liikme lepingutest. Kostjate

ja teiste isikute (Agricom OÜ, Agricom Tehnika OÜ, Massu Mõisa Tallid OÜ, OÜ Agritehnik)

vahel olid sõlmitud lepingud, mille lahutamatuks osaks oli hageja ostu- või müügitehing.

Põllumajanduses ei tule tehnikavajadus üleöö ning tehingute paljusus ning muster osundab, et

tegemist ei ole juhuslikkusega. Kostja II majandustegevuses muud käivet ei toimunud. Kostja

II majanduskäive koosnes peamiselt hageja majandustegevuse/omandiga seotud tehingutest.

Kostjate väide, nagu poleks tehingutes olnud tegemist samade masinatega, ei vasta tõele.

Hageja tõi 12. augusti 2019. a menetlusdokumendis välja arvetelt nähtuvad seosed. Enamiku

tehnika ostu puhul kajastusid sõidukite VIN koodid või seerianumbrid. Kostjad pidid tõendama,

et hageja omandas masinad turuhinnaga. OÜ Agritehnik esindajaks tehingutes oli U.N., kes oli

ka Konekesko Eesti AS-i müügimees. Kostja I teadis seda ja lojaalsuskohustust täitva juhatuse

liikmena pidanuks veenduma, millist hinda pakub Konekesko Eesti AS. Kostjal I oli võimalus

välistada tehingust OÜ Agritehnik, sest viimane ei olnud Konekesko Eesti AS-i müügiesindaja.

Nii oleks hageja saanud osta tehnika hinnaga, millega müüs need Konekesko Eesti AS,

hinnavahe on kahju, mille on kostjad solidaarselt hagejale tekitanud.

Kostja I müüs hagejale kuulnud masinad madalama hinnaga OÜ-le Agritehnik vaatamata

sellele, et tal oli Konekesko Eesti AS-ga olemas eelnev kokkulepe kõrgemas hinnas. Sama oli

ka Aravete Agro AS-le ja Arme Turvas OÜ-le kuulunud masinatega, mis müüdi madalama

hinnaga Massu Mõisa Tallid OÜ-le. Hageja oli masinate omanik ajal, mil kostja II need

Konekesko Eesti AS-ile müüs ning ajal, mil OÜ Agritehnik müüs need kostjale II. Kostja I

oleks saanud teha tehingu otse Konekesko Eesti AS-iga, kuivõrd just tema isiklikult ja kostja II

esindajana toimetas müüki otse Konekesko Eesti AS-iga, teades müügihinda ja -võimalust.

Ruixi kinnistu osteti hinnaga 10 064 eurot 79 senti / ha, kuigi hagejal oli kokkulepe AS-ga Ruixi

Mõis maa ostmiseks hinnaga 3500 eurot / ha.

OÜ Sponsum vastu oleva nõude loovutamine toimus äärmiselt kahjulikel tingimustel. Nõude

loovutusega omandas kostja I oma ettevõttele (kostjale II) hageja nõudeõiguse, millega sisustas

oma 400 000 euro suurust hüpoteegiga tagatud nõuet 124 499 euro 39 sendi osas. Kostja I jättis

18. veebruari 2016. a lepingus hageja nõude hüpoteegiga tagamata.

Kostjate väited seoses ettemaksuga 10 000 eurot, nagu oleks U.N. esitanud liisingueseme osas

uue pakkumise 5. märtsil 2015, kuid seekord 10 000 eurot kallimalt, on ebaõiged. Esitatud tõend

ei ole koostatud mitte 2015. a, vaid alles 27.veebruaril 2017.

Hageja arvestas OÜ Sponsum pankrotimenetluses kostja I poolt 23. aprillil 2020 hagejale

tasutud 23 128 eurot 59 senti hageja nõude 124 439 eurot 39 senti katteks (29. detsembri 2017. a

hagiavalduse tervikteksti p 2.3.2, hageja 12. augusti 2019. a menetlusdokumendi p 2.3.2),

vaidluste vältimiseks põhiosa katteks. Konekesko Eesti AS poolt kriminaalmenetluses tasutud

hüvitise on hageja lugenud hüvitiseks tehingute eest, mis teostati 2012. aastal.

Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagis esitas hageja nõude Konekesko Eesti AS, U.N.,

Eneken Pärnaste, OÜ Agritehnik ja M.O. vastu solidaarselt summas 361 976 eurot. Hageja

teatas 19. märtsil 2020 esitatud tsiviilhagi p-s 3.1, et ei esita nimetatud nõuded ning seda

põhjusel, et Konekesko Eesti AS on nõuete katteks tasunud 100 000 eurot.

Hageja loobus osaliselt oma nõuetest 18. septembril 2020.

3. Kostja I vaidles hagile vastu. Kostjate vastu esitatud nõuete puhul ei ole tegemist ühe ja sama

kahjuga, mistõttu solidaarvastutus on välistatud. ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud eeldused on

täitmata. Kui juhatuse tegevust ei ole eraldi reguleeritud, siis eeldatakse, et mitmeliikmelise

juhatuse puhul juhib juhatus osaühingut kollektiivselt.

Hageja on vaidlusaluste tehingutega saanud alati vastusoorituse. Kuigi kostja I oli samaaegselt

nii hageja kui kostja II juhatuse liige, ei ole ta teinud hageja ja kostja II vahel tehinguid. Ka

muude tehingute tegemisel ei ole kostja I eelistanud isiklikke ega kostja II huve hageja omadele.

Hageja heidab kostjale I ette ka tehinguid, mille pooleks hageja ei ole või mis ei ole kostjaga II

seotud. Osade tehingute (viljakuivati ehitus, kahe niiduki Claas Disco ost, traktorite MF 8670

ja MF 8690 müük, kinnistu ost AS-lt Ruixi Mõis) puhul on hageja ainuosanik andnud nõusoleku

vastava hinnaga tehingu tegemiseks, mistõttu on hageja ise või ka teised juhatuse liikmed olnud

osaliselt vastutavad hagejale tekkinud kahju eest ning kostjalt I väljamõistetav kahjuhüvitis

kuulub vähendamisele VÕS § 139 lg 1 alusel.

Kostja I ei vastuta hagejale konkurentsikeelu rikkumisega tekitatud kahju eest. Kostja I ei olnud

OÜ Sponsum juhtorgani liige. Hageja ja kostja II vahel on 21. oktoobril 2016 sõlmitud

OÜ Sponsum vastu suunatud nõude loovutamise leping. Hageja teadis, et nõue loovutati tasu

eest. Hagi esitamise ajaks ei olnud tasu maksmise tähtaeg veel saabunud, kuna see oli seotud

OÜ Sponsum pankrotimenetluse väljamaksete tegemisega. Läbi nõude loovutamise oli hagejal

võimalik oma nõue täita suuremas ulatuses, kui ta oleks esitanud nõude OÜ Sponsumi

pankrotimenetluses, sest hageja pidanuks esitama oma nõude pandiga mittetagatud nõudena.

Kostja I hageja juhatuse liikmena pidas OÜ-ga Sponsum läbirääkimisi, et viimane täidaks

hagejale oma kohustused võimalikult kiiresti, mistõttu tegi OÜ Sponsum hagejale 20. juulil

2016 väljamakse 30 000 eurot, mis oli OÜ Sponsum viimane väljamakse enne pankrotiavalduse

esitamist. OÜ Sponsum maksejõutus tekkis 2016. a juulis ootamatult.

Harju Maakohus kinnitas 8. aprillil 2020 tsiviilasjas nr 2-16-11597 OÜ Sponsum

pankrotimenetluses lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse. Kostja II teise rahuldamisjärgu

nõuded OÜ Sponsum pankrotimenetluses olid kokku 124 499 eurot 39 senti ning väljamakse

oli 22 027 eurot 23 senti. OÜ Sponsum tegi 23. aprillil 2020 väljamakse kostja II nõude eest

kostja I pangakontole 22 027 eurot 23 senti. Kostja I kandis OÜ-lt Sponsum saadud väljamakse

edasi hagejale, millele lisandus ka 21. oktoobri 2016. a nõude loovutamise lepingus

kokkulepitud tasu 5%, s.o kokku 23 128 eurot 59 senti. Sellega on täidetud kostja II nõude

loovutamise lepingust tulenev kohustus hageja ees. Kui hageja oleks oma nõude esitanud

OÜ Sponsum pankrotimenetluses, siis oleks hageja saanud väljamakse 22 027 eurot 23 senti.

Hageja jaoks oli nõude loovutamise leping kasumlik.

Hageja arvamus, et 18. veebruari 2016. a lepinguga seati hüpoteek kostja II kasuks

mitteeksisteeriva kohustuse tagamiseks, on oletuslik.

Ka kostja II ei ole hagejale kahju tekitanud ega rikastunud hageja vara arvelt. Kostjad ei saa

vastutada tekitatud kahju eest solidaarselt. Tegemist on erinevate rikkumistega, mille

tagajärjeks on erineva sisuga kahju. Kostja I vastu ei saa esitada nõuet kahju õigusvastase

tekitamise sätete alusel, selle välistab VÕS § 1044 lg 2. Kui kostja I tegevus vastab nii

õigusvastaselt kahju tekitamisele kui ka lepingu rikkumisele, tuleb kohaldada lepingu rikkumist

reguleerivaid sätteid. Kostjal I oli hagejaga juhatuse liikme leping.

Üheltki esitatud vahendustasu arvelt ei nähtu, et tegemist oleks hageja poolt kirjeldatud

tehingute jadas sama tehnika või samade masinatega. Hageja näeb vara omastamist Konekesko

Eesti AS ja kostja II vahelise ning OÜ Agritehnik ja hageja vahelise tehingu hindade vahes.

Seejuures ei ole hageja esimeste tehingute pooleks. Hageja ei saa vaidlustada kolmandate

isikute omavahelisi tehinguid ja nende tingimusi. Kõik vaidlusalused tehingud tehti

turutingimustel. Isegi kui Konekesko Eesti AS müüs OÜ-le Agritehnik tehnika odavamalt

võrreldes OÜ Agritehnik ja hageja vahel kokkulepituga, ei tähenda hinnavõrdlus, et tegemist

oleks hagejale tekkinud kahjuga. Kostja I ei ole tehingutelt vahendustasu saanud. Osa hageja

nõuetest, s.o nõuded, mis tulenesid 2011.–2013. a tehingutest, on aegunud.

Konekesko Eesti AS maksis hagejale 200 000 eurot sama kahju hüvitamiseks, mida hageja

nõuab käesolevas tsiviilasjas kostjatelt. Samuti hüvitas T. P. hagejale väidetava kuriteoga

tekitatud kahju 1500 eurot.

Mitte miski ei viita üheselt, et hageja poolt viljakuivati osamaksete eest enamtasutud raha

kanditi kostjale II. OÜ Agritehnik ei ole hagejale kokkuleppeväliseid arveid esitanud ja seega

pole hageja ka tasunud rohkem kui oli kokku lepitud ostu-müügilepingus. Kombaini

hooldustööd olid kokku lepitud hageja ja teenuse osutaja Kõrgemäe Agro OÜ vahel. Hageja ei

ole tõendanud sõiduki Toyota Land Cruiser õiget väärtust.

Hageja ainuosanik soovis omandada u 200 ha põllumaad ning eraldas selleks 700 000 eurot.

Kostja I ülesanne oli otsida sobivad kinnisasjad ning korraldada tehingud. Hageja soovis

omandada kinnisasju AS-lt Ruixi Mõis ning tema osanikult Väigo Pihlakult. Kostja I möönis,

et 17. augusti 2015 lepingu alusel tasuti AS-le Ruixi Mõis rohkem, tegemist oli ettemaksuga

järgnevate tehingute arvelt. Hagejal ja AS-l Ruixi Mõis oli ettemaksu kokkulepe. Hagejal oli

kokkulepe AS-ga Ruixi Mõis ja V. Pihlakuga, et hageja ostab kõik neile kuuluvad kinnistud.

18. veebruari 2016. a ettevõtte müügilepingus leppisid hageja ja AS Ruixi Mõis kokku, et

hageja tasub 100 000 eurot OÜ Sponsumi eest tasu ettevõtte omandamise eest ning 261 260

eurot loetakse tasutuks hageja omandatud kinnisasjade eest. Tehinguga jäi OÜ Sponsum

võlglaseks hageja ees 100 000 euro tasumise osas. OÜ Sponsum likvideeris oma kohustuse

15. aprillil 2016, kui tasus V.P. Haldus OÜ-le hageja eest 99 900 eurot. Hageja ise tasus

kinnistute ostu-müügilepingu alusel V.P Haldus OÜ-le 358 740 eurot, kokku on kinnistute eest

tasutud 458 640 eurot. Kokku ostis hageja V. Pihlakuga seotud äriühingutelt (AS Ruixi Mõis

ja V.P. Haldus OÜ) kinnistuid kogumahus 181,32 ha ja tasus kinnistute eest 17. augusti 2015. a

ja 18. veebruari 2016. a müügilepingute alusel 719 900 eurot (261 260 + 458 640). Ühe hektari

hinnaks tuli 3970 eurot 33 senti, mis oli kohalik keskmine turuhind.

Juhatuse liikme lojaalsuskohustuse rikkumiseks ei saa pidada seda, et AS-i Ruixi Mõis

võlgnevuse tagamiseks ei seatud hüpoteeki. AS Ruixi Mõis kustutas võlgnevust jooksvalt, mis

nähtub ka hageja esitatud tõenditest.

Kostja I ei ole rikkunud hageja huve 18. veebruari 2016. a kaasomandi lõpetamise tehinguga.

Kõiki AS Ruixi Mõis ja V.P Haldus OÜ-ga kinnisasjadega tehtud tehinguid tuleb vaadata

kogumis. Kaasomandi lõpetamisel sai hageja maatüki, mis vastas tema mõttelise osa suurusele.

Põdrametsa kinnistu tehingud on õiguspärased ja hagejale ei ole kahju tekkinud. Kostja I ei

organiseerinud kinnistu müüki kostjale II läbi T. ja A. P.. Hageja ei ole tõendanud tehingute

näilikkust või seda, et T. P.l ei olnud tahet kinnisasja omandamiseks.

Hageja on esitanud osad nõuded ebaõige kostja vastu. Ettemaksu sai OÜ Agritehnik, mistõttu

tuleks see temalt tagasi nõuda.

Hageja ja kostja II vahel sõiduauto Toyota Land Cruiser omandi ülemineku kokkulepet ei

olnud. Sõiduk ei ole mitte kunagi kostja II omandis olnud, selle omandiõigus kuulub hagejale.

Kuigi hageja on mõnede nõuete puhul vähendanud kahjunõude suurust käibemaksuosa võrra,

arvutab ta siiski mõnel juhul kahjuhüvitist jätkuvalt käibemaksuga.

Kostja I palus hagi rahuldamise korral vähendada väljamõistetavat viivist kuni 1/3

väljamõistetud põhinõudest ning jätta menetluskulud hageja kanda.

4. Kostja II vaidles hagile vastu, palus jätta selle läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata

või vähendada viivist mõistliku määrani. Kostja II vastutuse õiguslikud alused on ebaselged.

Kostja II ei ole hagejale kahju tekitanud. Hageja kahjuks ei saa olla kostja II poolt enda

tehingute läbi teenitud tulu. Kostjate puhul ei saa kohaldada solidaarvastutust. Sõiduauto

Toyota Land Cruiser omandiõigus ei ole kostjale II üle läinud. Kostja II ei ole vahendanud

hageja poolt sooritatud tehinguid. Masinate ja seadmete vahenduse kohta esitatud arvetelt ei

nähtu, et kõigis väidetavates tehingute jadades oleks tegemist olnud samade masinate ja

seadmetega või, et tehingud oleks üldse omavahel seotud. Kolmandate isikute omavaheliste

tehingutega, mille osaline hageja ei ole, ei saa hagejale kahju tekitada. Kahjuhüvitise

arvutamisel ei saa võtta aluseks tehingute summat käibemaksuga.

Kostja I on kõik hageja esindajana tehtud tehingud teinud turuhindadega, hageja on saanud

kohase vastusoorituse ja kostja I ei ole rikkunud juhatuse liikme lojaalsuskohustust.

Kostja II poolt OÜ-le Agritehnik esitatud arved on esitatud kostja II ja OÜ Agritehnik vahelise

käsunduslepingu alusel ning ei puuduta hagejat. Kostja II tegutseb OÜ Agritehnik

müügiesindajana ja viimane tasus kostjale II lepingu alusel tulemustasu.

Hageja ei ole tõendanud, et tehnika ja seadmed oleks ostetud turuhinnast kallimalt või müüdud

turuhinnast odavamalt. Tehnika ostmisel sai hageja vastusooritusena selle omanikuks. Hageja

ei ole tõendanud, et tehingutes viidatud traktorid ja muud põllumajandusseadmed, mida hageja

omandas, on samad, mida Konekesko Eesti AS algselt müüs. Kostja II müüs traktorid Fendt

930 ja McCormick Jaguar 960 Konekesko Eesti AS-le sama hinnaga kui ostis need Massu

Mõisa Tallid OÜ-lt. Massu Mõisa Tallid OÜ ostis traktorid Arme Turvas OÜ-lt ja Aravete Agro

OÜ-lt turuhinnaga ning tal õnnestus need veidi kallimalt edasi müüa kostjale II.

Hageja kahju summa kujunemine ei ole osade tehingute puhul arusaadav. Hageja on esitanud

nõudeid kogu ulatuses kostjate vastu, kuigi hageja enda kinnitusel on vahendustasusid saanud

ka kolmandad isikud.

OÜ Sponsum ja AS Ruixi Mõis on erinevad juriidilised isikud, mistõttu ei ole võimalik neid

käsitleda sama kliendina vaatamata asjaolule, et OÜ Sponsum võttis üle AS-i Ruixi Mõis

kohustused hageja ees. OÜ Sponsum püüdis oma kohustusi hageja ees täita nii palju kui

võimalik ja tasus teravilja eest viimased maksed just hagejale. Kostjal I hageja juhatuse

liikmena ei olnud kohustust tagada hageja nõue OÜ Sponsum või AS-i Ruixi Mõis vastu

hüpoteegiga. Nõude loovutamise leping nägi ette paremad tingimused hageja nõude

rahuldamiseks, kui hageja oleks saanud ise nõuet pankrotimenetluses esitades.

Hageja ei ole tõendanud Põdrametsa kinnistuga tehtud tehingute näilikkust ega oma nõude

suurust, s.o kinnisasja väärtust.

Kostja II nõustus kostja I vastuväidetega osade tehingute aegumise osas.

Kostja II rentis enda kombaini Claas Lexion 540 Kõrgemäe Agro OÜ-le, kes osutas

viljalõikusteenust hagejale. Kõik kombaini hooldusega seotud kohustused pidi kandma

kombaini rentnik ehk Kõrgemäe Agro OÜ. See, et Kõrgemäe Agro OÜ ja hageja leppisid

kokku, et lisaks viljalõikuse hektarihinnale tasub hageja ka kombaini hooldustööde eest, oli

hageja ja Kõrgemäe Agro OÜ vaheline kokkulepe.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohus võttis 1. märtsi 2021. a otsusega vastu osalise hagist loobumise ja lõpetas

menetluse järgmiste hageja nõuete osas:

•

2012. aastal rataslaaduri Schäffer 2336 ost, nõue kostjate vastu solidaarselt 2000 eurot;

•

2012. aastal traktorite MF 4455, MF 7497, MF 7499, MF 8670, MF 8680 ost, nõue

kostjate vastu solidaarselt 41 000 eurot;

•

2014. aastal kahju tekitamine tehinguga, milles hageja hankis viljakuivati seadmed,

nõue kostjate vastu solidaarselt 90 000 eurot;

•

2011. aastal Luuripõllu kinnistu ostmine hagejale kõrgema hinnaga, kui oli võimalus,

nõue kostja I vastu 8200 eurot;

•

2011. aastal Põldhiire kinnistu ostmine hagejale kõrgema hinnaga, kui oli võimalus ning

vahe omastamine Lauri Paluveeri kasutades, nõue kostja I vastu 9765 eurot;

•

2012. aastal OÜ-lt Saaremetsa kinnistute Kadakamäe ja Kuusemäe ostmine hagejale

kõrgema hinnaga, kui oli võimalus, nõue kostjate vastu solidaarselt 19 948 eurot 80 senti;

•

2013. aastal AS-ilt Ruixi Mõis kinnistute Ruixi-Sauste ja Vallimäe ostmine hagejale

kõrgema hinnaga, kui oli võimalus, nõue kostjate vastu solidaarselt 6000 eurot;

•

2012. aastal kahju tekitamine tehinguga, milles hageja ostis kaupa Agroproff OÜ-lt,

nõue kostjate vastu solidaarselt 4000 eurot;

•

2015. a kahju tekitamine seoses teraviljalõikuse teenuse ostmisega Kõrgemäe Agro OÜ-

lt ning antud rahasumma omastamine, nõue kostjate vastu solidaarselt 37 134 eurot;

•

Kostjate poolt vara omastamine summas 37 134 eurot seoses 2015. a OÜ Mapri poolt

lauda ehitamisega;

•

Kostja I vastu konkurentsikeelu rikkumisest tulenev nõue summas 39 000 eurot;

•

Kostja I vastu kommunaalteenuste eest tasumata jäänud rahasumma 8245 eurot 92 senti.

Maakohus jättis hagi kostja II vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata, rahuldas hagi

kostja I vastu osaliselt ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja kahjuhüvitise 305 505 eurot 8

senti, viivise 1. märtsi 2021. a seisuga 90 061 eurot 22 senti ning põhinõudelt 305 505 eurot 8

senti viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates

2. märtsist 2021 kuni kohustuse täitmiseni.

Maakohus asendas kohtuotsusega kostja II tahteavalduse Maanteeameti liiklusregistris

registreeritud sõiduki Toyota Land Cruiser 120, registreerimismärk XXXXXX omanikukande

muutmiseks selliselt, et omanikukanne kostja II kohta kustutatakse ning selle asemel kantakse

omanikuna sisse hageja.

Maakohus määras rahuldatud nõuete täitmise järjekorda selliselt, et nõuete täitmiseks teostatud

maksetest loetakse kõigepealt täidetuks viivised ning seejärel põhivõlgnevus.

Maakohus tühistas kohtuotsuse jõustumisel Tartu Maakohtu 25. mai 2017. a määruse p-des 2–

6 ja 8–10 ning 14. juuni 2017. a määruse p-des 2.3 ja 3 kohaldatud hagi tagamise abinõud.

Maakohus jättis muutmata Tartu Maakohtu 14. juuni 2017. a määruse p-des 2.1, 2.2 ja 2.4

kohaldatud hagi abinõud (kohtuliku hüpoteegi seadmine kostjale I kuuluvatele kinnistutele

registriosa nr XXXXXXXX ja XXXXXXXX ning kostja I maksutagastuse nõude arestimine).

Maakohus jättis hageja ja kostja I menetluskulud nende endi kanda, kostja II menetluskuludest

95% hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulud 77 970 eurot 30

senti ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas)

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Kahju hüvitamise nõude üldisteks eeldusteks on poolte vahelise kehtiva õigussuhte olemasolu,

kohustuse rikkumine ühe poole poolt ning vastutus rikkumise eest, teisel poolel rikkumisest

tulenevalt kahju tekkimine.

Kostja I oli hageja juhatuse liige perioodil 12. jaanuar 2007. a – 12. mai 2017. a (II kd, tl 32–

34). Äriregistri andmete kohaselt oli perioodil, kui kostja I hageja arvates talle kahju tekitas (s.o

2013 – 12. mai 2017), hagejal kokku kolm juhatuse liiget, lisaks kostjale I veel Alo Salm (alates

6. maist 2005) ja Wolfgang Leitner (alates 17. detsembrist 2009). Tunnistajate ütlustega on

tõendatud, et kolme juhatuse liikme tööülesanded olid igapäevases praktikas jaotatud

(tunnistajate ütlused 21. augusti 2020. a istungil).

Osaühingu juhatuse liige on osaühinguga käsundilaadses õigussuhtes, mille sisu on muu hulgas

juhatuse liikme üldine hoolsus- ja lojaalsuskohustus osaühingu vastu. Selle kohustuse

rikkumise korral on võimalik juhatuse liikme vastutus osaühingu ees. Hageja põhikirja p-de 4.2

ja 4.6 kohaselt esindab juhatuse liige osaühingut ja korraldab raamatupidamist, juhatuse liige

on kohustatud hoidma osaühingu ärisaladusi ning kehtestatud on juhatuse liikme

tegevuspiirang. Muid õigusi ja kohustusi põhikirjas juhatuse liikmele kehtestatud ei ole.

Kostjaga I sõlmitud juhatuse liikme lepingutes (V kd, tl 149–154) on juhatuse liikme

ülesannetena nimetatud osaühingu juhtimine ja esindamine kooskõlas kehtivate õigusaktide ja

osaühingu põhikirjaga, järgides ainuomaniku seaduslikke otsuseid ja korraldusi (p 3.1.) ja

osaühingu majandustegevuse juhtimine, osaühingu ja ainuomaniku otsuste täitmine ning

ühingu esindamine õigustoimingutes (p 1.3.). Kuna hageja põhikirjas ei ole täpsemalt sätestatud

juhatuse liikme kohustusi, tuleb juhinduda ÄS-is ja VÕS-is sätestatud kohustustest. Juhatuse

liikmel on kohustus olla oma tegevuses hoolas ja äriühingule lojaalne, seejuures tegutseda

äriühingu jaoks parima kasuga ja hoidma ära kahju tekkimise ühingu varale. Hoolsuskohustuse

rikkumist ei saa järeldada üksnes ühingu jaoks negatiivse tagajärje saabumisest.

Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja juhatuse liikmed ei tegelenud samade

töövaldkondadega. Lõplikud otsustused tegi ja raha investeeringuteks korraldas W. Leitner,

igapäevast tööd korraldas kostja I ja A. Salm oli passiivne juhatuse liige ja W. Leitneri

usaldusisik. Tegevjuhina tegutseva juhatuse liikme ehk kostja I ülesandeks oli koguda andmed

investeeringute üle otsustamiseks.

Maakohus jagas vaidlusalused tehingud gruppidesse vastavalt nende üldisele iseloomule

järgmiselt:

1. Tehnika (traktorite jms) ostutehingud: kahe teleskooplaaduri Claas Skorpion 7040 ja traktori

MF (Massey Ferguson) 8680 ost märtsis 2013. a; randaali Lemken Rubin 9-600 ja kombaini

Claas Lexion 670 ost mais 2013. a; niidukite Claas Disco 9100 C ja 3200 FC ost 2014. a lõpus

- 2015 algul.

2. Tehnika (traktorite) müügitehingud: traktorite MF 8670, MF 8690 ja kombaini Claas Lexion

560 müük 2015. aastal; traktor Jaguar 860 müük 2016. aastal.

3. Tehingud kinnisvaraga: Ruixi kinnistu ja Ruixi-Sigala kinnistu osa omandamine üle

kokkulepitud hinna ja üle turuhinna 2015. aastal; Põdrametsa kinnistu omastamine hageja

töötajat T. P.d kasutades 2015. aastal.

4. Muud tehingud:

4.1. Viljakuivati seadmete ostmine ja kuivati ehitus 2015. aastal;

4.2. Põhjendamatult suure krediidi võimaldamine AS-le Ruixi Mõis 2015. aastal ja OÜ-le

Sponsum 2016. aastal;

4.3. Nõude loovutamine kostjale II 21. oktoobril 2016;

4.4. Kombaini hooldustööde arve tasumine 2015. aastal;

4.5. Liikurhekseldi ettemaksu tasumine 2015. aastal;

4.6. Sõiduauto Toyota Land Cruiser 120 omandi vormistamine kostja II nimele.

Lisaks tuleb analüüsida kostja I tegevust AS Adavere Agro ja OÜ Arme Turvas esindajana

tehnika müügitehingutes, s.o traktorite Fendt 930 ja McCormick Jaguar 860 müük 2017. aastal.

Kostja I oli alates 16. novembrist 2005 kostja II juhatuse liige, asutaja ja ainuosanik (II kd, tl

62–64).

Hageja poolt tehnika ostutehingute kohta esitatud tõenditest nähtub, et tegemist on täpselt

samade masinatega, arvetel on läbivalt samad seerianumbrid. Kuigi niidukite arvetel

seerianumbrid puuduvad, puudub alus arvata, et need tehingud toimusid teisiti. Maakohus

nõustus hagejaga, et tehingud on tehtud väga lühikese ajavahemiku jooksul. Esitatud arvetelt

nähtub, et arved hagejale olid müüja OÜ Agritehnik poolt väljastatud enne, kui omanik

Konekesko Eesti AS oli tehnikat ise müünud. Tehingute vahel olid lisaks Agricom Tehnika OÜ

müügitehingud OÜ-le Agritehnik. Puudub mõistlik selgitus, miks toimus Konekesko Eesti AS

poolt tehnika müük Agricom Tehnika OÜ-le alles pärast seda, kui hageja oli oma tehingu juba

teinud. Tehingud tehti ilmselt vastupidises järjekorras: hageja tellis masinad OÜ-lt Agritehnik,

tasudes nende eest ettemaksu, misjärel OÜ Agritehnik tellis masinad Agricom Tehnika OÜ-lt,

kes ostis need Konekesko Eesti AS-lt. Puuduvad tõendid tehnika üleandmise aja kohta.

Agricom Tehnika OÜ juhatuse liikmena tegutsenud M.O. ütluste kohaselt ostis ta Konekesko

Eesti AS-lt tehnika U.N. soovide järgi. Seejärel müüs ta tehnika kohe edasi OÜ-le Agritehnik.

Juba ostes oli teada, et tehnika müüakse edasi. Konekesko Eesti AS esitas arve Agricom

Tehnika OÜ-le ja Agricom Tehnika OÜ esitas arve OÜ-le Agritehnik, samamoodi toimus ka

maksmine. Iga vahepealse tehinguga kasvas lõppostja jaoks kauba hind. Kuigi niidukitega

tehtud tehingud on nn õiges järjestuses, on nende väga lühikese ajalise vahe tõttu samuti

küsitav, miks olid vajalikud vahepealsed tehingud, mis tõstsid lõppostja jaoks ostuhinda.

Hageja ostis tehnika oluliselt kallimalt, kui selle oli algselt müünud Konekesko Eesti AS.

Hinnavahed on teleskooplaadurite puhul kokku 21 000 eurot, traktoril MF 8680 25 000 eurot,

randaalil 6000 eurot, kombainil 28 000 eurot ja niidukitel 10 000 eurot.

Kostja I ei selgitanud, miks ei teinud ta hageja esindajana ise tehinguid otse Konekesko Eesti

AS-ga. Kostja I põhjendas tehingupartneri valikut omaniku (juhatuse liikme W. Leitneri) poolt

heaks kiidetud investeeringukavaga, kus määrati, millise tehnika ja millise hinnaga võib osta.

Seda, kellelt tehnika osta, omanik ei määranud.

Kostjal I oli võimalik valida, millised pakkumised investeerimiskava ettepanekutena esitada,

kellelt need võtta ja milliste hindadega, sobiliku tehnika valiku tegi W. Leitner. Kuigi esitatud

tõenditest nähtub üheselt, et Konekesko Eesti AS-lt oleks sobiliku tehnika saanud osta oluliselt

odavamalt, ei ole kostja I sellelt firmalt pakkumisi võtnud ega investeeringu arutelule esitanud.

Selle tegevusega ongi kostja I rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Kostja I jättis teised

juhatuse liikmed kava arutelul tahtlikult teadmatusse võimalikust soodsamast ostuvõimalusest.

Kostja I oli teadlik, et U.N. tegutseb nii Konekesko Eesti AS müügimehena kui ka OÜ

Agritehnik omaniku ja juhatuse liikmena, kusjuures mõlemad äriühingud müüvad sama

põllumajandustehnikat. Kostja I pidanuks kahtlustama huvide konflikti ja U.N. tegutsemist

omakasu eesmärgil, mistõttu pidanuks kostja I nõudma hinnapakkumist ka Konekesko Eesti

AS-lt. Kostja I ei ole näidanud üles hoolt, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel

tingimustel ilmutaks. Kostja I väiteid tehingust saadavate muude hüvede kohta (hooldus ja

asendusmasinad), mis kaaluks üles suurema ostuhinna, on paljasõnalised ja tõendamata.

Kostja I tegevus ei ole vabandatav, kuna tal oli juhatuse liikmena kohustus olla informeeritud,

mida ta tegelikult ka oli. Kostja I ise kinnitas, et tal on põllumajandustehnika alal erialane

haridus, pikaajaline masinate tundmise praktiline kogemus ja ta tunneb turgu. Kostja I ei ole

juhatuse liikmena tegutsenud tehnikat ostes hagejale majanduslikult kõige tulusamal viisil.

Kostja I ei ole esitanud tõendeid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et ta on tegutsenud

korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja I rikkumine tõi kaasa negatiivse majandusliku tulemi

hagejale, hageja maksis tehnika eest kokku 90 000 eurot enam, kui ta oleks pidanud tasuma

olukorras, kus kostja I oleks ostnud masinad odavama pakkuja käest. Tekkinud negatiivne

tulem on otseses seoses kostja I tegevusega. Seega esineb ka põhjuslik seos kostja I tegevuse ja

kahju vahel ning kostja I vastutab tehnika ostutehingute läbi hagejale tekkinud kahju eest.

Hageja leidis, et kostja I oleks saanud müüa hageja tehnika kallimalt. Hageja hinnangul oli tal

kokkuleppe Konekesko Eesti AS-ga masinate müügiks (I kd, tl 22–23; IV kd, tl 90–94).

Maakohus leidis, et kokkulepped ei tõenda, et hagejal oleks olnud kehtiv kokkulepe kasutatud

masinate müügiks. Kokkuleppeid allkirjastanud U.N.l ei olnud ühingu esindusõigust. Samuti ei

saanud kokkulepete sõlmimisel kostja I esineda hageja nimel, sest sel ajal oli vara omanik

Haljala Agro OÜ ja äriühingute ühinemisleping sõlmiti alles 24. märtsil 2015.

Hageja esitas tõendid, millest nähtuvad sama tehnikaga pärast nende müüki tehtud tehingud.

Hageja müüs tehnika OÜ-le Agritehnik, kes müüs selle edasi kostjale II, kes seejärel müüs selle

Konekesko Eesti AS-ile. Kostja II oli arved Konekesko Eesti AS-le esitanud juba enne, kui

hageja esitas sama tehnika eest arved algsele ostjale OÜ-le Agritehnik. Tehnika eest saadav

raha liikus aga vastupidises järjekorras: esimesena sai raha kostja II, kes tasus seejärel OÜ-le

Agritehnik osa saadud summast, kes seejärel tasus hagejale tehnika eest. Ka nende tehingute

puhul puudub mõistlik selgitus, miks ostis Konekesko Eesti AS tehnika veel enne, kui hageja

oli selle müünud. On ilmselge, et hagejal oli soov tehnika müüa ja Konekesko Eesti AS-l oli

soov see osta, kuid tehingud tehti läbi kolmandate osapoolte, mille käigus hinnad tõusid.

Hindade tõusmist selgitas kostja I sellega, et müüdavaid traktoreid parendati enne nende edasi

müümist. Kumbki kostja ei esitanud nimetatud selgituse tõendamiseks ühtegi tõendit.

Tehingute hinnavahe on nii suur, et sellises ulatuses hinna tõus ei ole lihtsate

heakorrastamistööde tegemisel usutav. Kostja I poolt esitatud arvamus põllumajandusmasinate

turuhindade kohta (VI kd, tl 76) ei ole usaldusväärne.

Kostja I rikkus hageja juhatuse liikme kohustusi ka müügitehingute tegemisel, kuivõrd kostja I

ei kasutanud võimalust müüa tehnikat parima võimaliku hinnaga otse Konekesko Eesti AS-le.

Kostjale I pidi olema teada, millise hinnaga on Konekesko Eesti AS valmis tehnika ostma, sest

kostja I esindas nendes tehingutes kostjat II. Kuna kostja II, kellega oli kostja I seotud, sai

tehingutest kasu (vahendustasu), oli kostjal I isiklik huvi vahendustehingud teha. Kostja I

tegevus tekitas hagejal otsese varalise kahju, sest hagejal olnuks reaalne võimalus otsemüügi

korral saada kõrgemat hinda 101 346 eurot.

See, kuidas nimetatud nn vaheltkasu kahe vahendaja vahel jagunes, ei ole asjas oluline, sest

sellises suuruses vaheltkasu saamine oli võimalik vaid kostja I tegevuse tõttu hageja juhatuse

liikmena. Vastutust välistavaid asjaolusid ei ole kostja I esile toonud ega veenvalt tõendanud.

Seega vastutab kostja I juhatuse liikmena hageja ees müügitehingutega tekitatud kahju eest.

Hageja väitel on AS Aravete Agro ja OÜ Arme Turvas saanud kahju sarnase müügiskeemi ning

kostja I tegevuse tagajärjel ning on vastavad nõuded loovutanud hagejale (I kd, tl 89–90).

Maakohus tuvastas, et kostja I ei ole OÜ Arme Turvas juhatuse liikmeks olnud (V kd, tl 26a),

juhatuse liige oli A.A.. Seega ei ole kostja I saanud juhatuse liikmena võtta vastu otsuseid selle

äriühingu juhtimises ega vastuta juhatuse liikme kohustute rikkumise eest. Tunnistajana üle

kuulatud juhatuse liige A.A. avaldas, et andis Arme Turvas OÜ traktori müügiga tegelemiseks

kostjale I suulise volituse, kostja I teostas tehingu ja määras ka hinna. Äriühingut esindab ja

juhib juhatuse liige. Kui juhatuse liige annab kolmandale isikule, praegusel juhul kostjale I,

volituse teha äriühingu nimel tehinguid, lasub tehingutest tulenev vastutus äriühingu ees

jätkuvalt juhatuse liikmel, mitte volitatud isikul.

AS Aravete Agro traktori müügitehingu puhul müüs kostja I Aravete Agro AS esindajana

traktori oluliselt odavamalt, kui selle ostis lõppostja Konekesko Eesti AS. Tehingute hinnavahe

oli 20 000 eurot. Ka selle tehingu puhul ei ole tõendatud kostja I selgitused traktori võimaliku

parendamise kohta, mis oleks võinud tõsta selle väärtust. Maakohus leidis, et kostja I tegevus

tekitas Aravate Agro AS-le otsese varalise kahju, sest äriühingul olnuks reaalne võimalus

otsemüügi korral saada kõrgemat hinda 20 000 eurot. Seega on müügitehingutest tekkinud

kahju, mille tekitamise eest kostja I vastutab, 121 346 eurot.

Hageja sõlmis aprillis 2015 OÜ-ga Agritehnik ostu-müügilepingu nr 1/15, mille kohaselt ostis

hageja müüjalt kuivatikompleksi seadmed vastavalt müüja pakkumisele (I kd, tl 32–34).

Lepingu p 2.1. kohaselt oli tehingu hinnaks 1 494 000 eurot (käibemaksuga) ja hind sisaldas ka

paigaldustöid. Tasumine pidi toimuma osamaksetena (lepingu p 2.3.). Hageja on tasunud

kokkulepitud summa (I kd, tl 45–47, 95–98, 125–126). Hageja leidis, et tehing pidi olema

odavam. Allahindlust 30 000 eurot on lepingu sõlmisel tehtud, kuid 70 000 eurot on jäetud

arvesse võtmata (IV kd, tl 19–20, tõlge V kd, tl 191–196). Maakohus leidis, et hageja etteheide

ei ole tõendatud. 20. aprilli 2015. a meilivahetusest ei ole täpselt aru saada, milliste konkreetsete

tehingu asjaolude üle kostja I ja Martin Wieland arutlevad ja millisele tulemusele jõuavad.

Lepingu lisaks olevas hinnapakkumises ega lepingus endas ei ole mainitud vana tehnika

tagasiostu ega selle hinna tasaarvestamist kuivati hinnaga. Seda, et mingi vana tehnika hageja

poolt OÜ-le Agritehnik müüdi, pole hageja tõendanud.

Hageja väitel esitas kostja I juhitud äriühing kostja II arveid OÜ-le Agritehnik ja sai tasu nende

arvete alusel 90 000 eurot (ilma käibemaksuta) (I kd, tl 128, 143; II kd, tl 49, 55; III kd, tl 40

pöördel, 41, 42 pöördel, 44). Hageja leidis, et nimetatud summa võrra oleks hageja saanud

kuivati seadmed ja selle paigalduse odavamalt. Kostja I ja OÜ Agritehnik esindaja U.N. tegid

koostööd, et kostja II saaks ostu-müügi lepingult vahendustasu. Kostjad selgitasid, et arvete

aluseks on kostja II ja OÜ Agritehnik 10. aprilli 2012. a leping (V kd, tl 41–42), mille p-de 1.1.

ja 1.2. kohaselt tegutses kostja II OÜ-d Agritehnik esindades käsundi alusel, osutades

käsundiandajale viljakuivatite ning selles sisalduvate masinate ja seadmete müügi ning

paigaldamise müügivahenduse ja konsultatsioonide teenust. Maakohus leidis, et selle tehingu

puhul ei saa asuda seisukohale, et kostja I oleks rikkunud juhatuse liikme kohustusi ja sellega

hagejale kahju tekitanud. Puuduvad andmed, et hageja maksis kuivati seadmete ja nende

paigaldamise eest üle kohaliku keskmise hinna või et oleks olnud võimalik saada samade

omadustega kuivati odavamalt. Kostja I ei olnud seotud konkurentsikeeluga, mistõttu tal oli

õigus osutada teenuseid teistele äriühingutele nii otse kui läbi mõne muu äriühingu valdkonnas.

Hageja ei ole esitanud tõendeid, et kuivati ostuhind oli vahendustasu võrra kõrgem, millest

võiks kaudselt järeldada, et selle summa sai kostja II. Kuna ei ole tõendatud, et OÜ Agritehnik

maksis kostjale II vahendustasu just hagejaga sõlmitud tehingult, siis ei saa väita, et kostja I on

hagejat selles tehingus esindades rikkunud juhatuse liikme lojaalsuskohustust.

Hageja heidab kostjale I ette oma kohustuste rikkumist kahe kinnisvaratehinguga seoses:

Põdrametsa kinnistu omastamine OÜ Aaspere Agro töötajat T. P.d kasutades ning Ruixi

kinnistu ja Ruixi-Sigala kinnistu osa omandamine üle kokkulepitud hinna ja üle turuhinna.

Hageja müüs 15. mai 2015. a lepinguga Põdrametsa kinnistu T. P.le (IV kd, tl 165–171) 3000

euro eest (lepingu p 3.3.2.). Hagejat esindas tehingus kostja I. Kuigi lepingu kohaselt oli

ostuhind tasutud, on tunnistaja ütlustega tõendatud, et Põdrametsa kinnistu müügi ajal selle eest

hagejale raha ei laekunud. Kostja I oli isik, kes juhatuse liikmena vastutas hageja

raamatupidamise eest, seega kui hagejale makstud raha raamatupidamises ei kajastu, vastutab

selle eest just kostja I. Seega on kostja I Põdrametsa kinnistu tehingu puhul rikkunud juhatuse

liikme kohustust raamatupidamise korraldamata jätmisel. Tekitatud kahju – kinnistu müügihind

3000 eurot, on hagejale juba hüvitatud (VII kd, tl 141).

Maakohtu hinnangul ei ole Põdrametsa kinnistu tehingu näilisus tõendatud. T. P. ütluste

kohaselt ta teadis, et kinnistu jääb kas talle, või ostab kostja I selle hiljem ära. Asjaolu, et T. P.

võõrandas kinnistu üsna lühikese aja pärast edasi ja et ta võimalikust võõrandamise võimalusest

kinnistut omandades teadis, ei tee tehingut näilikuks. Tehing kehtib ja hageja nõue omandi

kande muutmiseks tuleb jätta rahuldamata.

Hageja alternatiivse Põdrametsa kinnistuga seotud nõude kohaselt müüs kostja I hageja

esindajana kinnistu alla turuväärtuse ning tekitas sellega hagejale kahju. Kinnistu tegelikuks

väärtuseks oli hageja hinnangul vähemalt 18 694 eurot (IV kd, tl 172). Kostja I poolt esitatud

Maa-ameti turuülevate kohaselt oli 2016. a samas piirkonnas (naabervaldades) haritava maa

keskmine hind vahemikus 3525–3671 eurot hektari kohta (II kd, tl 213–218). Maakohus leidis,

et kostja I on teadlikult teinud hagejale kahjuliku tehingu. Hageja ostis Tammela kinnistu

suurusega 13,6ha, mille jagamisel Põdrametsa kinnistu moodustati, septembris 2014. a hinnaga

40 000 eurot (I kd, tl 141; IV kd, tl 162–164). Põdrametsa kinnistu moodustas algsest kinnistust

ligi poole, kuid see müüdi algsest hinnast vaid 1/13 hinnaga. Sellisel viisil hageja varaga tehingu

tegemine ei vasta hageja huvides tegutsemisele ega ole majanduslikult otstarbekas. Kuna kostja

I tegeles hagejale kinnistute ostmisega (s.h ostis Tammela kinnistu), oli ta teadlik kinnistute

tegelikest hindadest. Kinnistu eest on hageja saanud 3000 eurot, mistõttu tuleb see osa lugeda

täidetuks. Kuna tehing on kehtiv, siis tuleb kostjal I hagejale hüvitada kahju 15 694 eurot.

Hageja nõuab Ruixi kinnistu ja Ruixi-Sigala kinnistu osa üle kokkulepitud hinna ja üle

turuhinna omandamisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja I hageja esindajana saavutas

märtsis 2015. a kokkuleppe maade ostmiseks hinnaga 3500 eurot / ha (IV kd, tl 136–137; V kd,

tl 197–200). Hageja ostis 17. augustil 2015 AS-lt Ruixi Mõis terve Ruixi kinnistu ja Ruixi-

Sigala kinnistu kaasomandi osa (I kd, tl 111–118). Hageja tasus kinnistute eest kokku 361 260

eurot. Hageja leidis, et kinnistute eest on tasutud liiga kõrge hind. Ruixi kinnistu eest tasuti

211 260 eurot, kuigi eksperthinnangu kohaselt oli tehingu tegemise ajal selle kinnistu

väärtuseks 80 000 eurot (III kd, tl 55–71). Seega tasus hageja selle kinnistu hektari eest 10 064

eurot 79 senti, kuigi kokkuleppe kohaselt pidanuks tasuma 3500 eurot/ha. Lähtudes 2015. a

kevadel kokku lepitud hinnast pidanuks kinnistu hinnaks olema 73 465 eurot. Ruixi-Sigala

kinnistu osa eest, millest hiljem sai iseseisev kinnistu Ruiksipõllu, tasus hageja 150 000 eurot.

Kutselise hindaja arvamuse kohaselt oli hagejale jäänud kinnistuosa väärtuseks tehingu

tegemise ajal 114 000 eurot (III kd, tl 71–88). Seega tasus hageja hektari eest 5121 eurot 20

senti. Lähtudes 2015. a kevadel kokku lepitud hinnast pidanuks eraldatud kinnistu hinnaks

olema 102 515 eurot. Samuti ületas kinnistute eest makstud hind oluliselt kinnistute turuhinda.

Maakohus leidis, et kinnistute hind on üle keskmise turuhinna: keskmine hind oli vahemikus

3600–3900 eurot/ha, tasutud vastavalt 5121 eurot 20 senti / ha ja 10 064 eurot 79 senti / ha.

Kostjad leidsid, et 17. augusti 2015. a tehingut ei saa vaadelda eraldiseisvana, sest see oli seotud

täiendavate kinnistute ostmise tehinguga (II kd, tl 199–204) ja ettevõtte müügilepinguga (V kd,

tl 163–175). Hageja on nõude esitamisel samuti arvesse võtnud 18. veebruaril 2016 sõlmitud

nn ettevõtte müügilepingut ja leidnud, et selle lepingu alusel tasutud 99 900 eurot tuleb kostja

I poolt tekitatud kahjust maha arvestada.

Hageja, AS Ruixi Mõis, OÜ Sponsum ja kostja II sõlmisid 18. veebruaril 2016 lepingu, mille

p-s 6.2. kinnitasid pooled, et varasema 17. augusti 2015. a kinnistute ostu-müügilepingu

täitmisel tasus hageja AS-le Ruixi Mõis kinnistute eest rohkem ja see loetakse ettevõtte

ostuhinna tasumiseks. OÜ Sponsum kohustus tasuma hagejale 100 000 eurot ja tasumise

tähtaeg oli 18. august 2016. a. OÜ Sponsum on kohustuse täitnud osaliselt summas 99 900

eurot. Tasumata oleks seega 100 eurot. Pooled ei vaidle, et OÜ Sponsum täitis oma kohustuse

hageja ees seeläbi, et tasus hageja kohustuse, mis hagejal tuli täita V.P. Haldus OÜ-le. Seega

leppisid pooled kokku, et hageja oli 17. augusti 2015. a lepingut täites täitnud ära OÜ Sponsum

kohutuse. Seega olid pooled arvamusel, et 17. augusti 2015. a lepinguga müüdud kinnistute

hind oli 100 000 euro võrra madalam. Sellisel juhul kujuneb 17. augusti 2015. a tehingus

keskmiseks hektari hinnaks 5198 eurot 9 senti, mis on siiski oluliselt kõrgem kokku lepitust ja

ka kohalikust keskmisest hinnast.

Lisaks 17. augusti 2015. a tehingule ostis hageja veel neli kinnistut 18. veebruaril 2016 sõlmitud

kinnistu jagamise, jagamisel tekkiva kinnistu ja kinnistute müügilepingu, ühishüpoteegi

seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga (II kd, tl 199–204). Kinnistute võõrandajaks oli

V.P. Haldus OÜ. Lepingu p 3.1. kohaselt oli kõigi nelja kinnistu müügihind kokku 458 640

eurot. Arvestades kinnistute suurusi, tasuti kinnistute eest 2015. a kevadel kokku lepitud hinda

3500 eurot / ha kohta.

Kui vaadelda kõigi kuue kinnistu tehinguid kogumis ja lisaks ka 18. veebruari 2016. a ettevõtte

müügilepingu p-i 6.2, siis ka kokkuvõtvalt on tehingud tehtud üle turuhinna. Kokku osteti

kinnisvara 181,33 ha ja tasuti selle eest 719 900 eurot, mis teeb keskmiseks hinnaks 3970 eurot

10 senti / ha kohta. See ületab ligi 500 eurot poolte kokku lepitud ja juhatuse poolt heaks

kiidetud hektari hinda ja on veidi üle kaalutud keskmise hektari hinna piirkonnas.

17. augusti 2015. a tehing ei saanud olla ettemaksuga, nagu seda väidab kostja I. 18. veebruari

2016. a lepingus müüdigi kinnistud kokkulepitud hinnaga, mitte aga väidetava ettemaksu võrra

odavamalt. Maakohtu hinnangul ei haaku tõenditega ka kostja I selgitused, et 17. augusti

2015. a tehingus maksti rohkem seetõttu, et müüja soovis kinnistud enne müüki hüpoteekidest

vabastada. Kinnistustraamatu väljavõtetest nähtub, et 17. augustil 2015 olid 18. veebruari

2016. a lepingus nimetatud kinnistud hüpoteekidega koormamata. Kuigi Ruixi-Sigala ja Ruixi

olid aga 17. augustil 2015 hüpoteekidega koormatud (II kd, tl 205–206), kustutati need sama

lepingu alusel. Lepingu p 2.2. kohaselt ootab hüpoteegipidaja hüpoteekide kustutamiseks oma

nõude 232 982 eurot tasumist ja lepingu p 4.2.2 pidigi nimetatud summa minema ostu-

müügihinnast hüpoteegipidajale. Hageja maksis kinnistute eest veel 128 277 eurot suurema

summa. Puudub mõistlik selgitus, miks pidi hageja olema huvitatud maksma kinnistute müüjale

veel täiendava rahasumma lisaks sellele, mis võimaldas kinnistutelt hüpoteegid kustutada. Ka

ainult hüpoteegi kustutamiseks vajaliku summa 232 982 euro tasumisel oleks tasutud hektari

eest oluliselt üle kokku lepitud hinna (4633 eurot 69 senti / ha). Seega rikkus kostja I

17. augustil 2015 kinnistute ostu-müügitehinguid tehes juhatuse liikme hoolsuskohustust,

sõlmis kokkuleppe kinnistute ostmiseks ilmselgelt oluliselt kallima hinnaga, kui oli eelnevalt

kokku lepitud ja ka üle kohaliku keskmise turuhinna. Kostja I käitumise tõttu on hagejale

tekkinud kahju 67 360 eurot, mille eest vastutab kostja I.

Hageja hinnangul rikkus kostja I juhatuse liikme kohustusi kui müüs AS-le Ruixi Mõis ja

OÜ-le Sponsum kaupu krediiti. Hageja müüs nimetatud äriühingutele loomasööta (I kd, tl 103–

105). Hageja müüs AS-le Ruixi Mõis kaupa ja esitas arved perioodil 2. aprill 2015 –

31. detsember 2015 kokku 226 333 eurot 96 senti, tasumata on 94 637 eurot 88 senti (IV kd, tl

142). AS-i Ruixi Mõis lõppvõlgnevus kujunes välja oktoobris–novembris 2015.

OÜ-le Sponsum esitati perioodil 29. veebruar 2016 – 12. juuli 2016 arveid müüdud kauba eest

kokku 170 857 eurot 93 senti (IV kd, tl 143), tasuti 140 996 eurot 42 senti (s.h 20. juulil 2016

30 000 eurot (II kd, tl 192)) ja võlgnevus oli 12. juuli 2016. a seisuga 29 861 eurot 51 senti.

Maakohtu hinnangul ei olnud OÜ-l Sponsum pikaajalisi võlgnevusi, kuigi vahepeal oli

koguvõlgnevus ka üle 50 000 eurot (märts-aprill). Võlgnevus jäi lõpuni tasumata, kuna OÜ

Sponsum suhtes algatati pankrotimenetlus ja 21. oktoobril 2016 kuulutati välja äriühingu

pankrot (III kd, tl 151–153). OÜ Sponsum maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli seakatku

avastamine ja sellele järgnenud Veterinaar- ja Toiduameti 21. juuli 2016. a otsus kõigi sigade

hukkamise kohta ja selle otsuse täideviimine. Seakatku puhkemist ja ettevõtte tegevuse

ootamatut lõppu ei saanud kostja I ette näha.

OÜ Sponsum omandas 18. veebruari 2016. a lepinguga (V kd, tl 163–175) ettevõtte AS Ruixi

Mõis, sh ka ettevõtte kohustused, sh ka kohustus hageja ees 86 637 eurot 88 senti. Seega oli

kostja I teadlik, et OÜ Sponsum on üle võtnud AS-i Ruixi Mõis kohustuse hageja ees ja pidi

kaaluma, kas jätkata teravilja müüki või mitte. Kuigi kostja I otsustus kaba müüki jätkata on

seotud riskiga, ei saa väita, et kostja I mõistliku ja informeeritud juhatuse liikmena seda teha ei

oleks tohtinud. Tõendatud ei ole, et sellises suuruses krediidisummad ei olnud

põllumajandustootmises tavalised või et need ei olnud lubatud hagejal oma klientidele kauba

müümisel. Hageja väide, et põllumajanduses on tavapärane krediit maksimaalselt 10 000 eurot,

ei ole tõendatud. Paljasõnaline on ka hageja väide, et ta saanuks müüa vilja teistele ostjatele.

Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et OÜ Sponsum oli kostja I juhtimise ja kontrolli all. Kuigi

kostja I kostja II esindajana tegeles küll OÜ-le Sponsum kuuluva sigala juhtimise ja

majandamisega OÜ Sponsum ja kostja II vahel sõlmitud lepingu alusel, ei saa ainuüksi selle

alusel väita, et kostja I käitus hageja huve kahjustavalt. Kostja I korraldas hageja nimel sigala

tarbeks sööda müümise, kuid kuna arved tasuti siiski mõistliku aja jooksul, sai kasu ka hageja,

kes sai oma toodangut realiseerida ja seda kindlale lepingupartnerile.

Maakohus leidis, et kostja I ei ole rikkunud hageja huve sellega, et hageja nõuet OÜ Sponsum

ja AS-i Ruixi Mõis vastu ei õnnestunud hüpoteegiga tagada. Selline otsustus ei olnud kostja I

mõjualas. Hageja, keda esindas lepingu sõlmimisel kostja I, oli vaid üheks 18. veebruari 2016.

a lepingu osaliseks, kusjuures osaliseks vaid Ruixi-Sigala kinnistu suhtes kasutuskorra

lõpetamise ja kinnistu jagamise osas (lepingu p 2 ja 3). Peamised lepingu osalised olid AS Ruixi

Mõis ja OÜ Sponsum. Ruixi-Sigala kinnistu jagamine oli vaid eeldus, et ettevõtte üleminek

toimuks ja hageja saaks oma osa kinnistust ilma, et sellele seataks koormatisi. Seega ei olnud

hagejal tehingu tegemisel ka olulist sõnaõigust tingimuste määramisel. Samuti ei olnud hageja

tehingu tegemise ajal AS-i Ruixi Mõis kõige suurem võlausaldaja. Hüpoteek seati isiku kasuks,

kes andis OÜ-le Sponsum laenu, mida viimane majandustegevuseks vajas (V kd, tl 163–175).

Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et tegemist oli nö tühja hüpoteegiga. 17. veebruari

2016. a krediidikokkulepe alusel pidi kostja II krediteerima OÜ-d Sponsum vastavalt viimase

vajadusele. Kostja II andis ühingule selle lepingu alusel laenu 105 000 eurot. Kostja II esitas

OÜ Sponsum pankrotimenetluses nõude summas 325 917 eurot 77 senti, mis tunnustati I järgu

nõudena (II kd, tl 193–198). Nimetatud nõude hulka kuulus ka hagejalt loovutuse teel saadud

nõue 124 499 eurot 39 senti.

Hageja ja kostja II sõlmisid 21. oktoobril 2016 nõude loovutamise lepingu (II kd, tl 190–191),

millega hageja loovutas nõude OÜ Sponsum vastu 124 499 eurot 3 senti. Pooled olid lepingus

kokku leppinud nõude loovutamise tasus. Lepingu p 4.1 kohaselt oli tegemist tingimusliku

tasuga, mille suurus sõltus nõuete täitmise ulatusest pankrotimenetluses. Puudub vaidlus, et

hageja on nõude loovutamise lepingu alusel saanud tasu 23 128 eurot 59 senti (VII kd, tl 158),

tasu maksti välja pärast OÜ Sponsum pankrotimenetluse lõppemist (VII kd, tl 152–156). Nõude

loovutamise kokkuleppe kohaselt oli loovutuse tasuks summa, mille hageja oleks saanud ise

nõude esitamisel pankrotimenetluses, millele lisandus 5%. Hageja oleks saanud esitada oma

nõude teise järgu nõudena (PankrS § 153 lg 1 p2). Harju Maakohtu 8. aprilli 2020. a määrusest

nähtub, et teise järgu nõudeid rahuldati 17,69% ulatuses. Seega oleks hageja saanud oma nõude

22 023 euro 94 sendi ulatuses. Hagejale tehtud väljamakse sisaldab ka kokkuleppekohast 5%.

Hageja ja Kõrgemäe Agro OÜ vahel oli teenuse osutamise leping, mille täitmiseks kasutas

Kõrgemäe Agro OÜ kostjalt II renditud kombaini. Kohtule ei esitatud tõendeid, et hageja ja

Kõrgemäe Agro OÜ vaheline teenusleping oleks hõlmanud ka tasumist kombaini remondi eest.

Kuna esitatud tõendite kohaselt oli kombaini rendile võtjaks Kõrgemäe Agro OÜ ja kostjate

selgituse kohaselt pidi rendile võtja tasuma remondi eest, pidanuks arve tasuma Kõrgemäe Agro

OÜ, mitte hageja. Seega on kostja I arvet nr 220259 (I kd, tl 52) tasudes täitnud võõra kohustuse.

Hageja nime alt teisele isikule kuuluva asja remondi tellimisel ja seejärel selle eest tasumisel ei

tegutsenud kostja I hageja huvides ja rikkus kostja I juhatuse liikme kohustusi tekitades hagejale

kahju 1105 eurot 8 senti.

Hageja nõuab kahju hüvitamist seoses liikurhekseldi eest tasutud ettemaksuga. Hageja tugineb

nõude esitamisel 9. veebruaril 2015 U.N. poolt kostjale I edastatud OÜ Agritehnik

hinnapakkumisele (IV kd, tl 181–182), milles on liikurhekseldi Claas Jaguar 860 hinnaks

pakutud 255 000 eurot (käibemaksuta). Kostja I väitel sõlmiti müügitehing kõrgema hinnaga

265 000 eurot, sest asjaolud olid muutunud. Kostja I esitas OÜ Agritehnik esindaja U.N.

pakkumise hinnaga 265 000 eurot (IV kd, tl 184–185). Kohtu hinnangul ei ole hilisemalt

koostatud hinnapakkumine usaldusväärne tõend. Kui võrrelda kaht hinnapakkumist (IV kd, tl

182 ja 185), siis saab järeldada, et tegemist on sama pakkumisega, väidetavalt hiljem koostatud

pakkumisel on vaid tehnika lõpphind 12 000 eurot kõrgem ja et 12 000 eurot on ettemaksuna

tasutud. Kostja I ei ole esitanud tõendeid, et kõrgema hinnaga pakkumine oleks 2015. a kevadel

enne liisinglepingu sõlmimist saadud ja et kõrgema hinnaga oleks kokkulepe sõlmitud.

Käesolevalt on ka ebaselge, millise hinnaga sai see investeering heakskiidu nn

investeerimiskavas. Puuduvad selgitused, miks tehnika hind tõusis. Hageja on tasunud

ettemaksu hinnapakkumise saamise ajal (isegi päev varem) ja see oli tasutud ajal, kui

hinnapakkumine kehtis (enne 5. märtsi 2015). Ettemaksu tasumine teeb pakkumise üldjuhul

siduvaks. Ettemaksu arvesse võtmata jätmine liikurhekseldi müügitehingu sõlmimisel on kostja

I kui juhatuse liikme kohustuste rikkumine.

Hageja nõue seoses sõiduauto omandi vormistamisega kostja II nimele on põhjendatud. Hagejal

oli sõlmitud liisingleping sõiduauto Toyota Land Cruiser suhtes (III kd, tl 116–119). Hageja

tasus 7. detsembril 2015 kogu sõiduki jääkväärtuse 13 734 eurot 57 senti (I kd, tl 31, 92). Pärast

viimase osamakse tasumist registreeris kostja I sõiduki omandiõiguse kostja II nimele.

Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et kostja I on teinud võimalikuks hageja vara

omastamise kostja II poolt ja on sellega rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Kostja I pidi hageja

juhatuse liikmena tagama hageja vara õiguspärase registreerimise, kuid ta seda ei teinud. Kuigi

liiklusregistri kanne ei ole õigustloova tähendusega, eeldatakse üldjuhul, et registrisse kantud

isik on sõiduki omanik. Kostja I lõi kostja II sõiduki omanikuna registrisse kandmisega

olukorra, kus tekkis ebaõige ettekujutus sõiduki omanikust. Seda tuleb lugeda

hoolsuskohustuse rikkumiseks. Hageja soovib eelkõige omaniku kande tegemist registris.

Kostjad ei ole selle nõudele sisuliselt vastuväiteid esitanud, kuigi pole olnud valmis kannet ka

vabatahtlikult tegema. Seetõttu tuleb kostja II tahteavaldus omanikukande muutmiseks

asendada kohtulahendiga TsÜS § 68 lg 5 alusel.

Kokkuvõtteks vastutab kostja I hagejale tekitatud kahju eest kokku 305 505 eurot 8 senti.

Hageja taotles ka viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest 25. juunil 2017 kuni täitmiseni

seaduses sätestatud määras. Maakohtu otsuse tegemise seisuga on viivis 90 061 eurot 22 senti.

Kostja I väitel on osa kahjust hagejale hüvitatud kriminaalasjas. Kuna hageja loobus menetluses

samadest nõuetest, siis ei mõjuta kriminaalasjas tasutud hüvitis nõudeid kostjate vastu.

Kriminaalasjas esitas hageja oma nõude mitmete isikute, sh Konekesko Eesti AS vastu

solidaarselt. Kostjate vastu ei olnud hageja samadest tehingutest, sh ka aegunuks loetud 2012. a

tehingutest nõudeid esitanud. Samas on kohtule esitatu alusel tõendatud, et kriminaalasjas

kolmandate isikute vastu esitatud nõuded tulenevad samadest tehingutest, mille alusel on

esitanud kostjate vastu nõuded käesolevas tsiviilasjas. VÕS § 65 lg 1 järgi võis hageja esitada

oma solidaarnõude ka sellisel kujul. Seega on üks solidaarvõlgnik Konekesko Eesti AS

kohustuse osaliselt täitnud, hageja on lugenud selle täitmise kõige vanemate nõuete katteks ja

loobunud teiste solidaarvõlgnike vastu selle nõude esitamisest. Hageja loobus menetluses

nõuetest, mis tulenesid 2012. a tehingutest. Kuna Konekesko Eesti AS ei täpsustanud, millise

konkreetse nõudeosa katteks tema poolt tasutud hüvitus tuli kanda, oli hagejal õigus ise valida,

millise osa katteks ta on selle arvestanud (VÕS § 88 lg 6). Kostjad ei saa nõuda, et Konekesko

Eesti AS-i poolt täidetud kohustus kataks mitteaegunud nõudeid.

Hageja ja kostja II vahel puudusid lepingulised suhted (v.a 21. oktoobri 2016. a nõude

loovutamise leping), seega saab kostja II vastutada hageja ees vaid deliktilise vastutuse alusel.

Hageja ei ole kostjale II ette heitnud ühtegi konkreetset tegevust või tegevusetust, mis oleks

otseses puutumises hagejaga. Kostja II oli tehingute ahelas hagejast kaugemal seisev

lepingupool või on esitanud omapoolseid arveid äriühingule, kellel oli hagejaga lepinguline

suhe. Hageja kirjeldatud kostja II tegevused ei ole põhjuslikus seoses hageja kahjuga.

Kostja II võimalikuks kahju tekitavaks teoks hageja suhtes ei saa lugeda kostja II poolt

vahendustasu arvete esitamist OÜ-le Agritehnik. Kostja II ja OÜ Agritehnik omavahelise

lepingu (V kd, tl 41–42) kohaselt tegutses kostja II OÜ-d Agritehnik esindades käsundi alusel,

osutades käsundiandajale viljakuivatite ning selles sisalduvate masinate ja seadmete müügi

ning paigaldamise müügivahenduse ja konsultatsioonide teenust. Kui hageja sai vahendatud

tehingutega kahju, on selle eest vastutav juhatuse liige, kes sõlmis lepingud ebasoodsatel

tingimustel. Kostja II ei saa vastutada kahju eest, mida põhjustas hagejale tema juhatuse liige.

Kostja I käitumise tulemusel said tehingutes vahendusfirmadeks olnud äriühingud kasumit,

kuid kasumi teenimine ei ole õigusvastane. Ka tehinguid, kus kostja II oli ise üheks

vahendusfirmaks ei saa lugeda teoks, mis tekitas hagejale kahju. Ostu-müügitehingute tegemine

on õiguspärane ja hind lepitakse kokku tehingu poolte vahel. Kostja II oli kõigis tehingutes alles

kolmas osapool ega teinud tehinguid hagejaga. Põdrametsa kinnistu ostu puhul ei saa kostjale

II samuti ühtegi tegu ette heita. Kahju tekitajaks oli ka selles tehingus kostja I ja kostja II

hagejaga tehingut ei teinud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja II oleks kombaini hooldustööde

tasumisest kasu saanud. OÜ Sponsum vastu nõude omandamisest 21. oktoobri 2016. a

lepinguga tekkinud kahju osas on maakohus kostja I vastutust analüüsides tuvastanud, et selle

tehinguga ei ole hagejale kahju tekkinud. Seega on põhjendamatu ka nõue kostja II vastu.

Hageja väide, et kostja II vastutab kaasaaitajana, ei ole põhjendatud. Kostja I ei ole pannud

toime õigusvastast tegu, vaid tekitas kahju rikkudes lepingulist suhet hagejaga. Seega ei saanud

kostjad omavahel õigusvastastes tegudes kokku leppida VÕS § 1045 lg 4 järgi. Kaasaaitamiseks

ei saa lugeda teadmist teise isiku õigusvastasest teost või lepingu rikkumisest.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse osaliselt ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi kostjate vastu

osaliselt, mõista kostjatelt solidaarselt välja kahjuhüvitis 287 797 eurot ning sellelt viivise

seaduses sätestatud määras alates 26. juunist 2017 kuni kohase täitmiseni; mõista kostjalt I

hageja kasuks välja kahjuhüvitise 77 360 eurot ning sellelt viivise seaduses sätestatud määras

alates 26. juunist 2017 kuni kohase täitmiseni; kohustada kostjat II andma nõusolek Põdrametsa

kinnistu omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu

omanikuna kinnistusraamatusse hageja. Kui ringkonnakohus Põdrametsa kinnistu omaniku

muutmisega seotud kohustamisnõuet ei rahulda, palub hageja alternatiivselt jätta jõusse

maakohtu otsuse kahjusumma 15 694 eurot väljamõistmise osas kostjalt I ja mõista sama

kahjusumma välja solidaarselt kostjalt II. Hageja palub määrata kindlaks rahuldatud nõuete

täitmise järjekord selliselt, et nõuete täitmiseks teostatud maksetest loetakse kõigepealt

täidetuks viivised ning seejärel põhivõlgnevus.

Hageja palub jätta muutmata Tartu Maakohtu 25. mai 2017. a määruse p-des 2–6 ja 8–10 ning

14. juuni 2017. a määruse p-s 2.1.–2.4. ja 3 kohaldatud hagi tagamise abinõud.

Hageja palub tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 1.3 osas, millega maakohus võttis vastu

hageja loobumise ja lõpetas menetluse järgnevas nõudes: 2014. aastal kahju tekitamine

tehinguga, milles hageja hankis viljakuivati seadmed, nõue kostjate vastu solidaarselt 90 000

eurot. Hageja palub saata asi vastavas ulatuses Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Hageja palub tühistada kaevatav lahend osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja nõude

kostjatelt solidaarselt 90 000 euro väljamõistmiseks, s.o kahju tekitamine 2015. aasta

tehingutega, millega hageja hankis viljakuivati seadmed. Hageja palub teha selles osas uus

lahend, millega võtta vastu hageja loobumine ja lõpetada selles nõudes menetlus.

Hageja vaidlustab ka menetluskulude jaotust ning palub tühistada maakohtu otsus

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas, määrata menetluskulude uus jaotus ja

suurus, sh anda uus hinnang maakohtu menetluskulude põhjendatusele.

Maakohus jättis ebaõigesti hageja nõuded seoses 2013. aastal kahe teleskooplaaduri Claas

Skorpion 7040, traktori MF 8680, randaali Lemken Rubin 9-600 ja kombaini Claas Lexion 670

ostuga kostja II vastu rahuldamata. Kostja II esitas OÜ-le Agritehnik arved nr 153 ja 154

selgitusega „masinamüügi vahendustasu“. Need kostja II arved on seotud hagejale müüdud

masinatega. Kostja II tegutses koos teiste isikute ja kostjaga I ja sai tehingute sellisel hagejale

kahjulikul kombel organiseerimise eest kasu arvetel nr 153 ja 154 kajastatud summade näol.

29. detsembri 2017. a hagiavalduse tervikteksti p-s 2.2.1 esitas hageja nõude 90 000 eurot

kostjate vastu solidaarselt seoses 2014. aastal kahju tekitamisega tehingutes, millega hageja

hankis viljakuivati seadmed. Maakohus lõpetas ebaõigesti selle nõude menetluse ja lahendas

selle asemel hoopis teise nõude (2015. a viljakuivati seadmete tehing). 2014. aasta tehing oli

seotud arvete nr 155, 156 ja 158. Kostjad ei tõendanud, milliste tehingutega või töödega arved

nr 153, 154, 155, 156 ja 158 olid seotud. Maakohus on jätnud Konekesko Eesti AS episoodidega

seonduvad nõuded kostja II vastu rahuldamata mh just selle tõttu, et maakohus pidas nende

arvete alusel toimunut hagejat mittepuudutavaks seaduslikuks äritegevuseks. Hageja soovis

tõendada, et kostja II arved nr 153, 154, 155, 156 ja 158 on seotud hageja ostutehingutega ning

esitas taotluse nõuda nimetatud arvete osas raamatupidamise algdokumendid ning teave OÜ-lt

Agritehnik

ja

kostjatelt

välja.

Maakohus

jättis

taotluse

rahuldamata.

Hageja

tõendamisvõimalused on piiratud. Tõendamiskoormis on ümber pöördunud. Maakohus rikkus

taotluse rahuldamata jätmisega hageja õigust esitada kohtule tõendeid (TsMS § 199 lg 1 p 5).

Maakohus võttis loobumise vastu ja lõpetas menetluse ebaõige nõude osas ning ebaõigesti

käsitles sisuliselt teise nõude ja ei võtnud selle nõude osas loobumist vastu. Hageja võttis tagasi

või loobus 29. detsembri 2017. a hagiavalduse tervikteksti p-s 2.2.2 esitatud nõudest, s.o 2015. a

kahju 90 000 eurot tekitamine tehingutega, millega hageja hankis viljakuivati seadmed.

Maakohus on aga loobumise vastu võtnud hoopis hagiavalduse tervikteksti p-s 2.2.1 esitatud

nõude osas, s.o 2014. a kahju 90 000 eurot tekitamine tehingutega, millega hageja hankis

viljakuivati seadmed.

Maakohus leidis, et kostja I oli juhatuse liikme kohustusi tehnika müügitehingute puhul

rikkunud ning kahjunõuded kostja I vastu on põhjendatud. Hageja vaidlustab nõuete

rahuldamata jätmist kostja II suhtes. Kostjad pidanuks tõendama, et arved ei olnud seotud

masinamüügiga

hagejale

vaid

mingite

teiste

masinate

müügiga.

Kostjapoolse

tõendamiskoormise täitmata jätmise tõttu tuli järeldada, et arved olid seotud hageja

ostutehingutega. Maakohus on vastuolus VÕS § 137 lg-ga 1 leidnud, et kahju ei või olla

tekitatud mitme isiku poolt, kes võivad vastutada erinevatel alustel. Asjaolu, et kostja I tekitas

lepingulist kahju ei välista seda, et teised isikud leppisid temaga kokku ja tekitasid sama kahju

tegutsedes lepinguvälises suhtes teadmisega, et nende tegevus kahjustab hageja omandiõigust.

Järeldus, mille kohaselt juhatuse liikme tekitatud kahju eest vastutab alati üksnes juhatuse liige,

ei ole õige, kaastäideviimine on võimalik (VÕS § 1045 lg 4). Kostjale II tuleb omistada kostja I

teadmine sellest, et kahjusündmuses kirjeldatud tegudega kahjustatakse hageja varalist

seisundit koos lojaalsuskohustuse täitmata jätmisega. Kostja II vastutus ei põhine

lojaalsuskohustuste täitmata jätmisel, vaid lepinguvälise kahju regulatsioonil. Hageja ostuga

kaasnenud vahetehingud moodustasid tehingukogumid. Maakohus on ebaõigesti jätnud

kohaldamata TsÜS § 67 lg-t 1.

Kostja II osalus kahju tekitamises ei piirdunud üksnes teadmisega, vaid kostja II tegi reaalseid

tegusid, et varjata kahju tekitamise läbi saadud kasumit ja omandas hageja arvel alusetult

saadud vara. Hageja ostud olid väga individuaalsed. Tegemist oli välismaalt tehastest

spetsiaalselt tellitud põllumajandustehnikaga. Kostja I ise tellis need masinad hagejale

Konekesko Eesti AS-ilt, kelle müügimees neid edasi müüs, mitte aga otse Konekesko Eesti AS-

ilt hagejale, vaid läbi kostja II ja läbi enda firma OÜ Agritehnik.

Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja nõude Põdrametsa kinnistu omanikukande

muutmiseks kostja II tahteavalduse asendamiseks. Maakohus jättis hindamata kostja I ja notar

T. Saaveri 13. mai 2015. a ja 8. juuni 2015. a kirjavahetuse (hagiavalduse lisa 142), milles kostja

I kirjutas notarile, et „kuna kinnistusraamatus on andmed muutunud müüks tüki edasi“, „ostjaks

on Farmi Konsultatsioonid“ ja „hind on sama ehk 3000 eurot“. Kirjavahetus tõendab, et kostjate

soov oli kahe tehingu tulemusena omandada kinnistu ise, mitte müüa seda T. ja A. P.le ja neile

see omand jätta. T. ja A. P. kinnistu eest raha ei saanud. Tekitatud varalise kahju eest vastutavad

kostjad solidaarselt.

Maakohus jättis ebaõigesti hageja nõude kauba krediidiga tekitatud kahju osas rahuldamata.

Hageja palub rahuldada solidaarne nõue summas 101 370 eurot. OÜ Sponsum, kellele oli üle

läinud AS Ruixi Mõis ettevõte, oli kostjate juhtimise ja kontrolli all. OÜ Sponsum osanik ja

juhatuse liige oli Armand Reinmaa, kes oli ja on kostjate advokaat. Hageja poolt esitatud

käsunduslepingu kohaselt oli OÜ Sponsum reaalne kohapealne juhtimine kostja II teenus.

Kostja II finantseeris OÜ-d Sponsum. Maakohtu otsus hageja nõude tagamata jätmise

(hüpoteegi seadmata jätmise) kohta on vastuoluline. Kahju ei tekitanud eraldiseisvalt

hüpoteegiga tagamata jätmine, teravilja müümine olenemata tasumata arvetest ega ka hageja

nõude loovutamine kostjale II kahjustavatel tingimustel. Tegemist on kahjuga, mille hageja

kandis kõikide nende tegevuste/asjaolude tagajärjel kogumis. Nõude loovutamine ei toimunud

turutingimustel Kostja II rikastus tänu hageja nõudele 101 374 euro 25 sendi võrra.

Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus ei rahuldanud kahjunõuet 1105

eurot 8 senti kostja II vastu kostjale II kuuluva kombaini hooldustööde arve alusel. Kohtu

järeldus, nagu ei oleks hageja tõendanud, et just kostja II rikastus, pole õige. Masin oli kostja II

omand. Asja säilitamiseks vajalikud kulutused kannavad asja omanikud (AÕS § 72 lg 4).

7. Kostja I vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu. Kostja I palub jätta apellatsioonkaebuse

läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.

Vastuse kohaselt on apellatsioonkaebuses esitatud nõue jätkuvalt ebaselge, hageja ei ole

kõrvaldanud 13. aprilli 2021. a määruses osundatud puudusi. Maakohus ei ole menetlus- ega

materiaalõigust rikkunud. Maakohus on kohtuotsuse resolutsiooni p-s 1.3 eksinud aasta

numbriga, kuid nõue, mida seal käsitletud on, on sisult sama, millest hageja oma 18. septembri

2020. a menetlusdokumendis loobus. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, mille kohus saab

parandada TsMS § 447 lg 2 alusel. Mõlema viljakuivati episoodi osas on nõude aluseks olevad

asjaolud väga sarnased ning kohus ei saaks jõuda teistsugusele järeldusele.

OÜ-le Sponsum põhjendamatult suure krediidi andmisega seotud nõude osas on hageja väited

niivõrd segased, et ringkonnakohtul ei ole võimalik hageja nõuet menetleda ja selle nõude osas

tuleb apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata. Maakohus on õigesti jätnud nõude rahuldamata.

Kostjad ei tegelenud OÜ Sponsum juhtimisega ega omanud kontrolli OÜ Sponsum otsuste üle.

Maakohus on otsuses õigesti hinnanud OÜ Sponsum varale kostja II kasuks seotud hüpoteegi

seadmise asjaolusid.

8. Kostja II palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja II palus jätta hageja taotluse tõendit kogumiseks rahuldamata.

Kostja II leidis, et ringkonnakohus võttis ebaõigesti hageja apellatsioonkaebuse menetlusse.

Hageja jättis apellatsioonkaebuse puudused kõrvaldamata.

Hageja käsitlus kostja II vastutuse osas on ebaõige, nõuete kohustuslikud eeldused on

tõendamata. Hageja ei ole heitnud kostjale II ette ühtegi konkreetset tegevust või tegevusetust,

mis oleks otseses puutumuses hagejaga. Puuduvad selgitused, kuidas rikkus kostja II hageja

omandit (VÕS § 1045 p 5), millist seadusest tulenevat kohustust kostja II rikkus (VÕS § 1045

p 7) või milline kostja II tegevus kvalifitseerub heade kommete vastaseks teoks või millega on

tõendatud kostja II tahtlus. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja II vastutust ei ole tekkinud.

Kostja II on teinud oma tavapärase majandustegevuse raames õiguspäraseid tehinguid, mis ei

ole seotud hagejaga. Kostja I ega kostja II ei ole mingit vara omastanud. Maakohus leidis

õigesti, et kostja II võimalikuks kahju tekitavaks teoks hageja suhtes ei saa lugeda kostja II

poolt vahendustasu arvete esitamist OÜ-le Agritehnik. Kostja II esitas arved enda ja OÜ

Agritehnik omavahelise lepingu alusel. Kui hageja sai vahendatud tehingutega kahju, siis kostja

II ei vastuta selle kahju eest. Tehinguid, kus kostja II oli ise üheks vahendusfirmaks, ei saa

lugeda teoks, mis tekitas hagejale kahju. Hind lepitakse kokku tehingu poolte vahel. Kostja II

oli kõigis tehingutes alles kolmas osapool, st tema ei teinud tehinguid hagejaga.

Hageja väide kostja II teadmisest rikkumiste kohta ja/või kostja II poolt õigusvastasele

tagajärjele kaasaaitamise kohta on tõendamata. Kostja II ei nõustu, et kostja I on toime pannud

mingeid rikkumisi või et hagejale on üldse kahju tekkinud. Kostja II on iseseisev õigussubjekt

(TsÜS § 24 lg 1), keda ei saa automaatselt samastada tema osaniku või juhatuse liikmega.

Maakohus on kohtuotsuse resolutsiooni p-s 1.3 eksinud üksnes aasta numbriga (2015 asemel

on märgitud 2014). Nõue, mida käsitletakse, on sisult sama nõue, millest hageja 18. septembril

2020 loobus. Mõlemad nõuded on seotud viljakuivatiga, nende nõuete aluseks olevad asjaolud

ning menetluses esitatud vastuväited ja tõendid on sarnased ning kohus ei saaks jõuda 2015.

aasta nõude osas, mille lahendamist hageja taotleb, teistsugusele lõppjäreldusele.

Hageja nõue seoses Põdrametsa kinnistuga on alusetu ja see tuleb jätta rahuldamata.

Hageja solidaarne nõue 101 370 eurot seoses OÜ-ga Sponsum ei ole selge. Maakohus jättis

õigesti nõude rahuldamata. Kostja II ei tegelenud OÜ Sponsum juhtimisega, kostjatel ei olnud

kontrolli OÜ Sponsum äriliste otsuste üle. Hüpoteegi seadmine oli poolte vaheline kokkulepe,

mille otsustas OÜ Sponsum juhatus, mitte kostjad. Kostjatel ei olnud võimalik hüpoteegi

seadmist nõuda, selleks oli vaja kinnisasja omaniku (OÜ Sponsum) soovi ja nõusolekut. Samuti

leidis maakohus õigesti, et krediidi võimaldamine ei olnud ebatavaline või märkimisväärne.

Hageja ettevõttes ei olnud seatud ka krediidilimiiti.

Nõude loovutamine ei tekitanud hagejale kahju. Kokkulepe, mille kohaselt kostja II pidi tasuma

hagejale summa, mida hageja oleks teise järjekoha nõudena pankrotimenetluses saanud ning

täiendavalt veel 5%, vastas turutingimustele või oli hageja jaoks isegi soodsam.

Hageja nõue seoses kombaini hooldustööde arve esitamisega on alusetu ning maakohus jättis

selle põhjendatult kostja II vastu rahuldamata.

9. Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse osas, millega maakohus hagi kostja I suhtes rahuldas ning teha uus otsus, millega jätta

hagiavaldus kostja I suhtes täies ulatuses rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus iseseisvalt koondanud osad hageja nõuded kokku

ja andnud neile koondhinnangu. Selliselt on kohus mitmed tõendid ja vastuväited jätnud

tähelepanuta ning nõuete eelduste analüüs on puudulik.

Kohtuotsus on vastuoluline kahju hüvitamise nõude eelduste käsitluse osas. Kõikide hageja

poolt kostja I vastu esitatud nõuete puhul oli tegemist kahju hüvitamise nõuetega. Osa nõuete

puhul (nt kinnisvaratehingud) on maakohus pidanud kahju tekkimise analüüsis oluliseks seda,

kas tehing tehti turuhinnaga ja omanikuga kooskõlastatud hinnaga või mitte. Samas masinate

ostu-müügi tehingute puhul ei ole maakohus pidanud tehingute turuhinda oluliseks asjaoluks,

kuigi sarnaselt kinnisvaratehingutega näitab ka masinatehingute puhul ainult turuhindade

võrdlus seda, kas tehinguga on hagejale kahju tekkinud või mitte.

Maakohus ei ole ühelgi juhul rahuldatud nõuete analüüsil õigesti hinnanud tehingust saadud

vastusoorituse väärtust. Hageja ei ole vastusoorituse väärtust tõendanud. Hageja ei ole ka

tõendanud, et hageja oleks saanud teha tehinguid parematel tingimustel kui tegi juhatuse liige

turuhindadega.

Maakohus ei ole eristanud kahju hüvitamise nõude eelduseid. Kohus on kõikide rahuldatud

nõuete puhul tuvastanud üksnes kostja I väidetava juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumise

ning sellest tulenevalt automaatselt eeldanud, et kostja I vastutab hageja poolt nimetatud

summas kahju eest. Kahju tekkimine ja suurus on iseseisev kahju hüvitamise nõude eeldus, mis

tuleb igakordselt eraldi tuvastada. Asjaolu, et tehinguosalised tegid hiljem tehinguid teiste

hindadega, ei ole automaatselt käsitletav kahjuna. Maakohus on jätnud käsitlemata põhjusliku

seose, ettenähtavuse, rikutud kohustuse kaitse-eesmärgi.

Arvete puhul, millel ei olnud seerianumbreid (niidukite Claas Disco 9100 ja 3200 FC arved),

ei ole mitte millegagi tõendatud, et tegemist oli samade masinatega. Seega on maakohus

ebaõigesti rahuldanud hageja nõude niidukite Claas Disco 9100 ja 3200 FC osas 10 000 eurot.

Kostja I ei osalenud tehnika ostutehingutes mitme isiku esindajana, vaid üksnes hageja

esindajana. Tehingu hinna tõus on tavapärane vahendustehingute osa. Kostjal I ei olnud

võimalik sama hinnaga masinaid osta Konekesko Eesti AS-ilt. Ühtegi tõendit selle kohta, et

hageja oleks saanud osta masinad sama hinnaga, ei ole. Kostjal I juhatuse liikmena ei olnud

kohustust küsida pakkumisi kõikvõimalikelt masinamüüjatelt ja seejärel valida soodsaim hind.

Kostja I pidi ainuosanikule esitama kolm pakkumist. OÜ Agritehnik pakkumine ei olnud

üldjuhul ka ainus, mille kostja I ainuosanikule esitas ning hageja ainuosanik valis neist välja

talle sobivaima ning kinnitas just OÜ Agritehnik pakkumise sobivust.

Kostja I esitas asjatundja arvamuse, millega tõendas hageja poolt müüdud masinate turuhinda.

Maakohus leidis kohtuotsuses üllatuslikult, et kostja I poolt esitatud tõend ei ole usaldusväärne.

Kostja I poolt esitatud asjatundja arvamus on samasugune dokumentaalne tõend nagu oleks

olnud eksperdiarvamus. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit masinate turuhindade kohta.

Hageja ei ole tõendanud, et samas seisukorras masinad, mille OÜ Agritehnik või Massu Mõisa

Tallid OÜ hagejalt ostis, oleks olnud võimalik Konekesko Eesti AS-ile müüa sama hinnaga,

millega masinad Konekesko Eesti AS-ile müüs kostja II. Kostja I ei ole teinud hageja esindajana

ühtegi masinatehingut iseendaga või enda äriühinguga. Arusaamatu on, miks kohus ei pidanud

eluliselt usutavaks seda, et 2–4 päevaga on võimalik masinale teha väärtust tõstvaid remonttöid.

Maakohus on nii tehnika ostu- kui ka müügitehingute puhul jätnud ebaõigesti kohaldamata

VÕS § 127 lg-d 1 ja 5. Hagejale ei ole kahju tekkinud. Hageja sai kõikide tehingute

vastusooritusena kas masina omandiõiguse ostutehignute puhul või raha müügitehingute puhul.

Selleks, et teha kindlaks, kas hagejal on kahju tekkinud, oleks olnud vajalik välja selgitada, kas

hageja poolt tehingus saadud vastusooritus vastas tehingu turuväärtusele või mitte. Maakohus

selgitas hagejale juba 20. veebruari 2018. a eelistungil, et hageja ei ole masinate kohalikke

keskmisi hindu tõendanud. Hageja oleks pidanud ostutehingute puhul tõendama, et maksis

rohkem kui oli turuväärtus ning müügitehingute puhul seda, et masin oli tegelikult rohkem

väärt. Hageja ainuosanik kooskõlastas kõik tehingud.

Põdrametsa kinnistu tehing ei olnud näilik. Maakohus on ebaõigesti rahuldanud hageja

alternatiivse nõude kahju hüvitamiseks. Hageja ei ole tõendanud kinnistu väärtust. Hageja poolt

esitatud arvutuskäigus kinnistu väärtuse kohta ei ole arvestatud kinnistu eripärade ja tegelike

tehioludega (looduskaitsealune kinnistu jne). Hageja ei olnud huvitatud piirangutega ega

hoonestatud kinnisasjadest ning kostja I leidis sellistele kinnisasjadele ostjad. Hageja jaoks ei

olnud Põdrametsa kinnistul väärtust, kuna ta ei saanud kinnistut majandustegevuses kasutada.

Ruixi ja Ruixi-Sigala kinnistute omandamine toimus turuhinnaga. Hageja poolt esitatud

hindamisakti võrdlustehingud olid võetud täpselt sama perioodi kohta, mil tehti ka

vaidlusalused kinnisvaratehingud, mistõttu on hageja poolt esitatud keskmine hektari hind

vahemikus 3805 – 3909 eurot õige ja kajastab tegelikke olusid sel ajahetkel (mida Maa-ameti

statistika ei tee). Hageja on esitanud hindamisaktid ainult kolme kinnistu osas, kuigi tegelikult

omandati kokku viis kinnistut. Hageja ainuosanik oli teadlik ja nõus sellega, et tehingud tehakse

kallima hinnaga kui esialgu loodeti. Tehingu väärtust hageja jaoks tõstab oluliselt asjaolu, et

tegemist on väga suurte haritavate põllumassiividega, mis asuvad hageja tootmishoonetele väga

lähedal. Seetõttu oli ainuosanik nõus tehingut igal juhul tegema. Kostja I on teinud hagejale

ettepaneku osta vaidlusalused kinnistud tagasi sama hinnaga, nagu hageja need kinnistud ostis.

Hageja sellega ei nõustunud.

Maakohus ei ole selgitanud välja, kas hagejale üldse tekkis tehingutega majanduslik kahju ning

milline on kahju suurus. Hageja maksis 719 900 eurot ning sai tehingute vastusooritusena

181,33 ha maad. Hageja poolt esitatud tõendi kohaselt oli kohalik keskmine hind tehingute ajal

samas piirkonnas 3805 – 3909 eurot. Hageja omandas keskmisest suuremad maatükid, mistõttu

võis suuremate maatükkide hektarite hind olla veelgi suurem. Seega oli hageja enda poolt

esitatud tõendi kohaselt tehingute turuväärtus 708 818,97 eurot (181,33 x 3909), mis ei ole

oluliselt madalam sellest hinnast, mille hageja kinnistute eest maksis.

Hageja on kostja I vastu esitanud kahju hüvitamise nõude ning hageja peab ka oma nõude

eelduseid tõendama. Ainuüksi arve ja maksekorralduse esitamine kombaini remonditööde eest,

mis ei olnud hageja omandis, ei tõenda, et hagejale oleks tekkinud kahju. Kostja I on selgitanud

ja tõendanud, et seda kombaini kasutati hageja majandustegevuses.

Kostja I on tõendanud, et liikurhekseldi hind oligi 265 000 eurot (IV kd, tl 184–185). Maakohtu

põhjendused tõendi usaldusväärsuse osas on napisõnalised ja vastuolulised. Hageja ei ole

tõendanud, et kostja I poolt esitatud hinnapakkumine oleks tekkinud pärast reaalse tehingu

toimumist. Hageja ja OÜ Agritehnik leppisid algusest peale kokku masina hinnaks 265 000

eurot (käibemaksuta). Hageja ei ole tõendanud, et kostja I poolt 10 000 euro suuruse ettemaksu

raamatupidamises korrektselt kajastamata jätmisega on hagejale tekkinud kahju. Maakohus ei

ole selgitanud välja, kas hagejale tekkis tehinguga majanduslik kahju ning mis on selle suurus.

Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja I väite, et nõue on esitatud vale kostja vastu. Hageja

on läbivalt olnud seisukohal, et hageja tasus OÜ-le Agritehnik 10 000 eurot rohkem kui oleks

pidanud. Sellisel juhul oleks hageja pidanud esitama 10 000 euro tagastamise nõude alusetu

rikastumise sätete alusel OÜ Agritehnik vastu.

Maakohus ei lahendanud kostja I taotlust viivise vähendamiseks.

Menetluskulude jaotust tuleb muuta ka juhul, kui ringkonnakohus maakohtu otsust ei muuda.

Maakohus on kohtuotsuses menetluskulude proportsiooni arvestamisel ebaõigesti lähtunud

hageja esialgse nõude summa määramisel alles 29. detsembri 2017. a hagi terviktekstis esitatud

nõude summast (682 669 eurot). 25. juuni 2017. a hagiavalduse kohaselt taotles hageja kostjalt

I ja kostjalt II solidaarselt 787 124 euro 69 sendi väljamõistmist ning ainult kostjalt I 198 008

euro 40 sendi väljamõistmist. Seega esitas hageja kostja I vastu esialgses hagiavalduses nõude

summas 985 133 eurot 9 senti. Menetluse jooksul on hageja loobunud kokku nõuetest summas

591 287 eurot 81 senti, mis on umbes 60% esialgselt esitatud nõuetest. Maakohus rahuldas

hageja nõuded kostja I vastu summas 305 505 eurot 8 senti (viivist arvesse võtmata), mis on

umbes 31% hageja poolt kostja I vastu esialgses 25. juuni 2017. a hagiavalduses esitatud

nõuetest. Maakohus oleks pidanud lähtuma menetluskulude jaotusel just sellest proportsioonist.

Maakohus oleks pidanud 31% hageja menetluskuludest jätma kostja I kanda ning 69% kostja I

menetluskuludest hageja kanda ning vastastikused nõuded omavahel tasaarvestama. Kostja I ei

nõustu maakohtu poolt kostja I menetluskulude vähendamisega. Hageja ja kostja I kulud ei

olnud ühes suurusjärgus.

10. Hageja vaidles kostja I apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

Hageja on tõendanud konkreetsed hinnad, millistega kostja I oleks saanud juhatuse liikmena

hagejale tehingu teha. Hageja on tõendanud, et selliste hindadega tehingud tehti, kuid kostja I

puukfirma, s.o kostja II poolt, et müüa kaup edasi hagejale kallimalt või maksta hagejale

väiksemat hinda. Aset leidnud tehingute hinnad ongi turuhinnad. Maakohtu hinnang spetsialisti

arvamusele ei saanud olla kostjale I üllatuslik.

Hageja on tõendanud ka muude tõenditega, mitte üksnes seerianumbritega, et hageja ostis sama

põllumajandustehnika, mille kostja II ostis Konekesko Eesti AS-ilt. Hageja on põhistanud, et

kuna enamikel juhtudel oli Konekesko Eesti AS-i otsene tehingupartner kostjale I kuuluv

äriühing kostja II, siis tuleb eeldada, et hageja oleks saanud teha tehingu ka otse. Asjaolu, et

hageja poleks saanud teha tehingut otse, peaks tõendama kostja I.

Kostja I väited, et ta parendas vaidlusaluse tehnika, on tõendamata ja esitatud alles põhiistungil.

Vaadates masinate hinnavahesid, ei ole sellised väited usutavad. Müüdi nii kasutatud kui ka uut

tehnikat. Kuidas ja miks pidanuks uut tehnikat parendama või kuidas seda sai teha, on ebaselge.

Kostja I on esitanud apellatsioonkaebuses uue väite, et hageja poolt esitatud väärtuses pole

arvestatud Põdrametsa kinnistu eripäradega ja ainuüksi keskmiste tehingu hindade andmetega

ei saa tõendada kinnistu turuväärtust. Kostja I ise ei ole esitanud ühtegi tõendit, et õige hind

oleks 3000 eurot. Tõendamata põllumajandusliku väärtuse võimalik puudumine ei tähenda, et

maatükil puudub turul üldse väärtus.

11. Kostja II nõustus kostja I apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtade ja nõuetega. Kostja II

palus rahuldada kostja I apellatsioonkaebuse ning mõista hagejalt välja kõik kostja II

menetluskulud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et kostja I apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning hageja

apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse

resolutsiooni p 1.3. osas, hagi kostja II vastu rahuldamata jätmise osas ning kostjalt I

väljamõistetud summa osas ning teeb tühistatud osas ise uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2).

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, millega maakohus tühistas hagi tagamise

kostja II suhtes ning teeb uue otsuse, millega jätab kohaldatud hagi tagamise abinõud kostja II

suhtes jõusse. Ringkonnakohus võtab vastu hageja nõudest loobumise 2015. a viljakuivati

tehinguga seotud kahju nõude osas.

Ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt, mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

kahju 303 491 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 112 416 eurot 39 senti perioodi 25. juuni

2017. a – 9. veebruar 2022. a eest ning viivise põhinõudelt (303 491 eurot) VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 10. veebruarist 2022 kuni nõude täitmiseni.

Ringkonnakohus mõistab kostjalt I hageja kasuks välja 77 360 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 28 654 eurot 99 senti perioodi 25. juuni 2017. a – 9. veebruar 2022. a eest ning viivise

põhinõudelt (77 360 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10. veebruarist

2022 kuni nõude täitmiseni.

Ringkonnakohus jätab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu

otsust ei ole apellatsioonkaebustes vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-de 1.1, 1.2, 1.4–1.11 ja p

6 osas ning osas, milles maakohus võttis vastu hagist loobumise kostja I vastu

kommunaalteenuste eest tasumata jäänud 8245 euro 92 sendi nõudes (maakohus on selle nõude

resolutsioonis tähistanud numbriga 10). Nimetatud osas on maakohtu otsus jõustunud.

Ringkonnakohus nõustub kostja I apellatsioonkaebusega selles, et maakohus ei ole otsuses

käsitlenud nõudeid nii, nagu need on hagis esitatud, mis muudab maakohtu otsuse raskesti

jälgitavaks ja mõjutab oluliselt kohtu seisukoha kujunemisest arusaamist. Maakohus ei ole

kahjunõude suuruse arvestamisel lähtunud hagis esitatud nõude suurusest vaid on väljunud hagi

piiridest.

Apellatsioonkaebustes ei ole vaidlustatud maakohtu poolt tuvastatut, et hageja ärinimi oli kuni

15. juulini 2015. a Evalo Agro OÜ. OÜ Haljala Agro ja OÜ Aaspere Agro ühinesid

OÜ-ga Evalo Agro. Kostja I oli hageja juhatuse liige 12. jaanuarist 2007 kuni 12. maini 2017.

Vaidluse all oleva kahju tekitamise ajavahemiku jooksul oli hagejal kokku kolm juhatuse liiget,

lisaks kostjale I Alo Salm (alates 6. maist 2005) ja Wolfgang Leitner (alates 17. detsembrist

2009) (II kd, tl 32–34). Maakohus luges tuvastatuks, et kolme juhatuse liikme tegevusvaldkond

ja vastutus ei olnud hageja osanike otsusega piiratud, piiranguid ei tule ka hageja põhikirjast

ega kostja I juhatuse liikme lepingutest. Tööülesannete jaotus tulenes igapäevasest praktikast.

13. Hageja nõue kostja I vastu on osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamise nõue, mille õiguslik alus on ÄS § 187 lg 2 esimene lause. Osaühingu juhatuse

liige peab käituma äriühingu suhtes lojaalselt, ta peab olema oma tegevuses pühendunud

äriühingu juhtimisele ja esindamisele ning äriühingu huvide kaitsele. Juhatuse liige ei või enda

kasuks kasutada ära neid ärilisi võimalusi, mis peaksid kuuluma äriühingule.

ÄS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt vastutab oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju

tekitanud juhatuse liige tekitatud kahju hüvitamise eest. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui

ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (Riigikohtu 24. novembri

2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 13).

14. Ringkonnakohus lähtub hageja apellatsioonkaebuses ning hagiavalduse 29. detsembri

2017. a terviktekstis (IV kd, tl 1jj)) esitatud nõuete järjekorrast.

Maakohus rahuldas hageja kahju hüvitamise nõude kostja I vastu, mis oli seotud 2013. a kahe

teleskooplaaduri Claas Skorpion 7040 ja traktori MF (Massey Ferguson) 8680 ostuga. Hageja

kahju hüvitamise nõue oli nimetatud tehingute osas esitatud kostjate vastu solidaarselt 25 500

euro hüvitamiseks. Maakohus on need nõuded kostja I vastu rahuldanud ekslikult suuremas

ulatuses, kui hageja kohtule nõudes esitas. Maakohtu otsuse põhjenduse kohaselt oli hageja

nõude suuruseks teleskooplaaduritel kokku 21 000 eurot, traktoril MF 8680 25 000 eurot.

Maakohus rahuldas hageja nõude kostja I vastu 2013. aastal randaali Lemken Rubin 9-600 ja

kombaini Claas Lexion 670 ostmisega tekitatud kahju saamiseks. Hageja nõude suuruseks oli

kostjate vastu nende esemete osas 15 000 eurot. Maakohtu otsusest ei selgu, millises ulatuses

maakohus hageja nõude kostja I vastu rahuldas, otsuses on toodud arvutuskäik (otsuse lk 36),

mille põhjal maakohus loeb tuvastatuks need hinnavahed, mille võrra hageja ostis esemed

kallimalt, kuid maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei lähtunud nõude rahuldamisel hageja

poolt esitatud nõude suurusest.

Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et maakohus jättis ekslikult nõude kostja II vastu

rahuldamata. Kostja I leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus oleks pidanud jätma nõude

kostja I vastu rahuldamata.

Hageja ja kostja I apellatsioonkaebustes ei vaidlustata maakohtu poolt tuvastatut, et kaks

teleskooplaadurit Claas Skorpion 7040 ostis OÜ Agritehnik Agricom Tehnika OÜ-lt, kes

omakorda oli need ostnud Konekesko Eesti AS-lt. Laadurite esmaregistreerimine oli 19. märtsil

2013 Agricom Tehnika OÜ nimele ja järgmisel päeval registreeriti need ümber hageja nimele

(VII kd, tl 21–22). Laadurite arved väljastas Konekesko Eesti AS hiljem, kui hagejale väljastas

arved laadurite müüja OÜ Agritehnik.

Traktor MF (Massey Ferguson) 8680 esmaregistreerimine oli 10. aprillil 2013 Agricom

Tehnika OÜ nimele ja järgmisel päeval registreeriti traktor hageja nimele (VII kd, tl 24). Ka

traktori puhul oli arve hageja poolt müüjale OÜ Agritehnik tasutud.

Randaali Lemken Rubin 9-600 ostis OÜ Agritehnik Agricom Tehnika OÜ-lt, kes omakorda oli

masina ostnud Konekesko Eesti AS-lt hinnaga 42 000 eurot 16. mail 2013 (IV kd, tl 86), mille

eest oli müüjale ettemaksuna tasutud 14. mail 2013 (IV kd, tl 87). Hageja ostis randaali

OÜ-lt Agritehnik hinnaga 48 000 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja tasus arve 13. mail 2013

(II kd, tl 1 pöördel, 12 pöördel).

Kombaini Claas Lexion 670 ostis hageja OÜ-lt Agritehnik hinnaga 260 000 eurot (ilma

käibemaksuta), hageja tasus arve 15. mail 2013 (II kd, tl 1). Maanteeameti registri väljatrüki

andmetel oli kombaini esmaregistreerimine 22. mail 2013 Agricom Tehnika OÜ nimele ja

28. mail 2013 registreeriti see ümber hageja nimele (VII kd, tl 25). Kombain tarniti Konekesko

Eesti AS-le 2013. a aprilli lõpus hageja 21. jaanuari 2013. a tellimuse alusel (VII kd, tl 26), arve

kohaselt oli hinnaks 180 744 eurot 15 senti.

Hageja ostis laadurid, tarktori, randaali ja kombaini, mida Koneskeso Eesti AS (esialgne müüja)

veel müünud ei olnud.

Maakohus luges tuvastatuks, ja apellatsioonkaebustes ei vaidlustata, et hageja ostis sama

tehnika oluliselt kallimalt, kui selle oli algselt müünud Konekesko Eesti AS.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja I on nii Claas Skorpion

7040 teleskooplaadurite, traktori MF (Massey Ferguson) 8680, randaali Lemken Rubin 9-600

kui ka kombaini Claas Lexion 670 osas lepingut sõlmides oma kohustusi hageja juhatuse

liikmena rikkunud, hagejale on tekkinud kahju ning selle kahju ja kostja I poolse kohustuse

rikkumise vahel on põhjuslik seos. Kostja I ei ole tõendanud, et ta oleks tegutsenud korraliku

ettevõtja hoolsusega.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti asunud seisukohale, et puudub igasugune

mõistlik põhjendus, miks müüs Konekesko Eesti AS tehnikat Agricom Tehnika OÜ-le alles

pärast seda, kui hageja oli oma tehingu teinud oma tehingupartneriga. Kõik tehingud toimusid

väga lühikese ajavahemiku jooksul.

Maakohus on õigesti hinnanud tunnistaja ütlusi ning kostja I poolt antud selgitusi. Kostja I ei

selgitanud menetluses usutavalt, miks ta ei teinud hageja esindajana ise tehinguid otse

Konekesko Eesti AS-ga. Kuigi esitatud tõenditest nähtub, et Konekesko Eesti AS-lt oleks

sobiliku tehnika saanud osta oluliselt odavamalt, ei ole kostja I sellest firmast pakkumisi

võtnud. Maakohus on põhjendatult järeldanud, et kostja I jättis teised juhatuse liikmed tahtlikult

teadmatusse võimalikust soodsamast ostuvõimalusest. Kostja I väitel suhtles ta Konekesko

Eesti AS müügimees U.N.ga, kes pakkus konkreetsed hinnad, samas teadis kostja I, et U.N. on

nii Konekesko Eesti AS müügimees, kui ka OÜ Agritehnika omanik ja juhatuse liige. U.N. on

esinenud ka kui Agricom Tehnika OÜ esindaja (IV kd, tl 86). Konekesko Eesti AS on hagejale

osaliselt kahju hüvitanud (VII kd, tl 142). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja I ei

ole nimetatud tehinguid sõlmides täitnud oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust hageja ees.

Maakohus on põhjendatult arvestanud ka sellega, et kostja I on kohtule avaldanud, et tal on

põllumajandustehnika alal erialane haridus, pikaajaline masinate tundmise praktiline kogemus

ja ta tunneb turgu, kostja I ei ole maakohtu tuvastatut vaidlustanud. U.N. on keeldunud

menetluses ütluste andmisest.

Hageja kahjuks oli nende tehingute puhul see hinnavahe, mille võrra oleks hageja saanud osta

lepingueset odavamalt, kahju on otseses põhjuslikus seoses kostja I tegevusega lepingute

sõlmimisel.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja I apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt ei saa

turuhinnaga tehtud tehing tekitada hagejale kahju. Kostja I viitab iseenesest õigesti Riigikohtu

seisukohale, mille järgi tuleb juhatuse liikme äriühingu nimel tehtud tehingu vajalikkuse ja

majandusliku otstarbekuse hindamisel eelkõige hinnata tehinguga saadud vastusoorituse

väärtust (Riigikohtu 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 12). Praegusel juhul

seisneb kostjale I kui hageja juhatuse liikmele etteheidetav kohustuse rikkumine aga selles, et

ta ei teinud tehinguid hageja kõige paremaid huve silmas pidades ning rikkus oma

lojaalsuskohustust hageja ees. Maakohus on põhjendatult leidnud, et arvestades kostja I

teadmisi ja töökogemust ei ole lihtsalt eluliselt usutav, et ta ei võtnud pakkumisi Konekesko

Eesti AS-lt vaid võttis neid ainult vahendusfirmadelt, milledest ühe esindaja oli seotud ka

Konekesko Eesti AS-ga. Usutav ei ole samuti, et tehnika hind tõusis oluliselt paari päeva

jooksul. Olukorras, kus äriühingu juhatuse liikme poolt ka väidetavalt turuhinnaga tehtud tehing

erineb märkimisväärselt sellest, millise alternatiivse hinnaga oleks tal olnud võimalik tehing

teha ning juhatuse liige kui oma elukutses professionaalina tegutsev isik oleks seda pidanud

teadma, on kallima hinnaga tehingu tegemine äriühingu huve kahjustav ning tehingute

hinnavahe on äriühingu kahjuks. Hageja on oma tõendamiskoormise tehingute hinnavahe osas

täitnud, kostja I ei ole tõendanud, et ta käitus juhatuse liikmele vastava hoolega. Ka kostja I

menetluses antud selgitustest ei tulene, miks kostja I ei pöördunud otse Konekesko Eesti AS-i

poole.

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis hageja nõude kostja II vastu kahe

teleskooplaaduri Claas Skorpion 7040, traktori MF (Massey Ferguson) 86802013, randaali

Lemken Rubin 9-600 ja kombaini Claas Lexion 670 ostmisega tekitatud kahju hüvitamiseks

põhjendamatult rahuldamata.

VÕS §-de 1043 ja 1045 lg 1 p 8 järgi peab teisele isikule (kannatanu) heade kommete vastase

tahtliku käitumisega kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju

tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Riigikohus on mitmes lahendis selgitanud, et käitumise õigusvastasuse tuvastamine

VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel eeldab, et isikule, kelle vastu on nõue esitatud, saab ette heita

tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Käitumine on heade kommete vastane siis, kui teo

eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et kostjal oli

algusest peale tahe hagejat kahjustada. Samas piisab teo õigusvastasuse tuvastamiseks

VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi sellest, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis,

et see võib tuua hagejale kaasa kahju (Riigikohtu 1. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas

nr 2-15-13216, p 18.2). Sätte eesmärgiks on kahju kannatanud isiku kaitse ka puhtmajandusliku

kahju eest. Juriidilise isiku puhul tuleneb tema vastutus oma organite poolse deliktilise

käitumise eest (TsÜS § 31 lg 5).

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja I oli eelnimetatud tehingute tegemise ajal kostja II

ainuosanik ja juhatuse liige (II kd, tl 63jj). 28. märtsil 2013 ja 20. mail 2013 (st pärast hageja

poolt arvete tasumist) saatis kostja I U.N. kostja II poolt esitatud arved OÜ-le Agritehnik 25

500 euro ja 15 000 euro (ilma käibemaksuta, II kd, tl 43 ja 62) tasumiseks. OÜ Agritehnik tasus

arved. Mõlemal arvel on kirjas arve nimetusena „masinamüügi vahendustasu“.

Kostja I oli hageja esindajaks lepingute sõlmimise ettevalmistamisel. Kostja II esitas arved

selgitusega „masinamüügi vahendustasu“ firmale, kes oli hagejaga sõlmitud tehingutes osaline.

Kostja II oli kostjaga I seotud ettevõte, U.N. oli OÜ Agritehnik juhatuse liige ja omanik (II kd,

tl 70jj). Kostja I käitumist hageja esindajana lojaalsuskohustuse rikkumisel ei saa eristada kostja

I käitumisest kui lepingute alusel tasu teeninud äriühingu esindajast. Hageja omandas seega

masinad, mille müüja tasus vahendustasu ettevõttele, mis oli seotud hageja enda esindajaga.

Ringkonnakohus leiab, et puudub mõistlik alus kahelda selles, et kostja II poolt esitatud arved

hõlmasid eelnimetatud lepingute vahendamise tasu. Olles hageja esindajaks ning samal ajal ka

tehingute tegemise eest vahendustasu saanud firma esindajaks, käitus kostja I kostja II juhatuse

liikmena heade kommete vastaselt. Makstud vahendustasu mõjutas ilmselgelt hageja poolt

makstavat lõpphinda. Kostja I käitumine ja teadmine tuleb omistada kostja II käitumiseks ja

teadmiseks TsÜS § 31 lg 5 alusel. Seega kostja II teadis, et kostja I tekitab hagejale kahju ning

osales selles tegevuses. Selliselt oli kostja II tegevuse eesmärgiks tekitada hagejale kahju ning

seeläbi rikastuda, kostja II tegevus oli VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi õigusvastane. Seega on nende

tehingute puhul põhjendatud kostja I ja kostja II solidaarne vastutus hageja ees.

Ringkonnakohus leiab, et ekslik on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole võimalik kindlaks

teha kostja II konkreetseid tegusid, mille alusel ta võiks hageja ees vastutada. Maakohus luges

tuvastatuks, et kostja II ja OÜ Agritehnik vahel olid lepingulised suhted (V kd, tl 41). Nimetatud

lepingu alusel osutas kostja II müügivahenduse ja konsultatsiooni teenust. Küüniline on

maakohtu seisukoht, mille kohaselt vaatamata sellele, et kostja I käitumise tulemusel said

tehingutes temaga seotud nn vahendusfirmadeks olnud äriühingud kasumit, ei ole kasumi

teenimine Eesti Vabariigis õigusvastane. Sisuliselt pidas maakohus õiguspäraseks olukorda,

kus äriühingu juhatuse liige osutab lojaalsuskohustust rikkudes kolmanda äriühingu esindajana

teenust, mille tagajärjel saavad kasu nii ta ise kui ka temaga seotud äriühing, kuid saadud kasu

tuleb selle äriühingu „taskust“, kelle juhatuse liiga ta on.

Kostja II osales tehingute tegemisel, mis kahjustasid hageja huve ning hageja kahjuks on

tehingute hinnavahe. Kuigi kostja II otsene majanduslik kasu oli vahendustasu tehingute

tegemisest, siis hageja on menetluses tõendanud, et just kostja II tegevus (müügivahendus)

võimaldas hagejat kahjustavate lepingute sõlmimise, mistõttu on kostja II tegevus põhjuslikus

seoses kogu tekkinud hinnavahega, st hageja kahjuga.

16. Maakohus rahuldas põhjendatult hageja kahju 10 000 euro hüvitamise nõude kostja I vastu,

mis oli seotud 2014. aastal niidukite Claas Disco 9100 C ja 3200 FC ostuga.

Apellatsioonkaebuses ei ole kostja I vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatut, et arve väljastas

Konekesko Eesti AS 11. detsembril 2014, arve tasuti 22. detsembril 2014, millal müüja

OÜ Agritehnik hagejale õige arve väljastas (esitatud arvel on hageja õiguseellane), kuid

niidukite eest on hageja tasunud 6. jaanuaril 2015. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse

põhjendustega nende tehingute osas ega korda neid. Kuigi need tehingud on küll arusaadavas

järjestuses, kuid kuna ka need on tehtud väga lühikese ajalise vahega, on küsitav, miks olid

vajalikud vahepealsed tehingud, mis tõstsid lõppostja jaoks ostuhinda ning hageja ostis tehnika

oluliselt kallimalt, kui selle oli algselt müünud Konekesko Eesti AS.

Vastuseks kostja I apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ainuüksi seerianumbri

puudumine arvetel ei tähenda, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Tehingud toimusid

lühikese ajavahemiku jooksul, arvetel märgitud masinatüüp on sama, kostja I väide, et tegemist

oli hoopis teiste seadmetega on paljasõnaline.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja nõude kostja II

vastu. Vaidlust ei ole selles, et kostja II osales tehingute jadas, millega eset müüdi ning kostja I

kostja II juhatuse liikmena pidi teadma hagejale tekkinud kahjust, mis seisnes hinnavahes.

Kostja I on varjatult enda kasuks kasutanud ära neid ärilisi võimalusi, mis oleksid kuulunud

hagejale.

Kostja I käitumine tuleb lugeda kostja II käitumiseks TsÜS § 31 lg 5 alusel. Kostja I käitumist

hageja esindajana lojaalsuskohustuse rikkumisel ei saa eristada kostja I käitumisest kui

lepingute alusel tasu teeninud äriühingu esindajast.

Ringkonnakohus leiab, et nende tehingute puhul on põhjendatud kostja I ja kostja II solidaarne

vastutus hageja ees.

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rahuldanud põhjendatult kostja I vastu kahju

hüvitamise nõude, mis tuleneb 2015. aastal traktorite MF 8670, MF 8690, ja kombaini Claas

Lexion 560 müügist. Hageja nõue oli kostjate vastu solidaarselt nende esemete suhtes 93 476

eurot (29. detsembri 2017. a hagi tervikteksti p 2.1.4). Maakohtu arvutuskäik hageja nõude

suuruse osas jääb ebaselgeks, maakohus lähtus hageja nõude suurusest nende esemete suhtes

92 000 eurost.

Hagiavalduse kohaselt ostis Konekesko Eesti AS traktorid ja kombaini U.N. kui Konekesko

Eesti AS-i töötaja ning kostja I hageja ja Haljala Agro OÜ juhatuse liikme tegevuse tulemusel

kokku 323 476 euroga, hageja ja Haljala Agro OÜ müüsid need masinad aga 230 000 euroga.

Kostja I ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatud masinate müügiga

seotud tehingute ajalist jada (maakohtu otsuse lk 38), selle osapooli ega lepingujärgseid hindu.

Ringkonnakohus leiab, et ka nende tehingute puhul on maakohus õigesti leidnud, et puudub

mõistlik selgitus, miks ostis Konekesko Eesti AS tehnika veel enne kui hageja selle müünud oli

ning kostja rikkus hageja juhatuse liikme kohustusi ka nimetatud müügitehingute tegemisel.

Kostja I ei kasutanud võimalust müüa tehnikat parima võimaliku hinnaga otse Konekesko Eesti

AS-le. Seda, et lõppostja oli valmis maksma tehnika eest kõrgemat hinda, tõendab Konekesko

Eesti AS-ga tehtud tehingute hind.

Ringkonnakohus kordab vastuseks kostja I apellatsioonkaebuse väidetele, et kui äriühingu

juhatuse liikme poolt eelduslikult turuhinnaga tehtud tehingu hind erineb märkimisväärselt

sellest, millise alternatiivse hinnaga oleks tal olnud võimalik tehing teha ning juhatuse liige kui

oma elukutses professionaalina tegutsev isik oleks seda pidanud teadma, on tehingu tegemine

kallima hinnaga kui see oleks olnud võimalik äriühingu huve kahjustav ning tehingute

hinnavahe äriühingu kahjuks.

Ringkonnakohus leiab aga, et maakohus jättis ekslikult hageja traktorite MF 8670, MF 8690,

ja kombaini Claas Lexion 560 müügitehinguga seotud kahju hüvitamise nõude kostja II vastu

rahuldamata.

Kostja I osales kostja II esindajana otseselt nende kolme masina müügilepingute sõlmimise

jadas. Maakohus luges hageja poolt esitatud tõenditega tuvastatuks, et arved nende masinate

osas on kostjale II tasunud 25. märtsil 2015 Nordea Finance Estonia AS (III kd, tl 39 pöördel).

Kostja II on 25. märtsil 2015 tasunud omakorda OÜ-le Agritehnik (III kd, tl 39 pöördel).

20. märtsil 2015 on kostja I kostja II nimel allkirjastanud Nordea Finance Estonia AS, Farmi

Konsultatsioonid OÜ ja Konekesko Eesti AS vahel sõlminud ostufaktooringlepingu 1606 lisa

1903, millega loovutati faktooringfirmale arvetest nr 160, 161 ja 162 tulenevad nõuded. Seega

täitis Nordea Finance Estonia AS arveid tasudes ostja, Konekesko Eesti AS-i kohustuse.

Ringkonnakohus leiab, et kostja I käitus kostja II esindajana tahtlikult kahju tekitades heade

kommete vastaselt, kuna ta pidi möönma, et hageja jääb ilma sellest rahast, mis jääb tehingu nn

„vahendajatele“, mh ka kostjale II.

Maakohus luges tuvastatuks, et kostja II osales nimetatud kolme masina puhul müügitehingute

sõlmimisel, kuid leidis ekslikult, et kuna kostja II oli tehingute ahelas hagejast kaugemal seisev

lepingupool, puudub konkreetne tegevus hageja suhtes. Just kostja I aktiivse tegevuse

tulemusena kostja II esindajana tõusis lepingueseme hind, hinnavahe jäi hagejal saamata.

Kostja I käitumine tuleb omistada kostjale II. Kostja II osales seega otseselt ühe poolena

tehingute tegemisel, mis kahjustasid hageja huve. Kuigi kostja II oli vaid üks vahelüli

müügilepingu sõlmimise jadas, siis tehingute hinnavahet saab pidada hageja kahjuks, kuna

hageja on tõendanud, et ilma kostja II aktiivse tegevuseta ei oleks tehinguid sõlmitud.

18. Maakohus on põhjendatult rahuldanud hageja nõude kostja I vastu, mis tulenes 2016. aastal

traktor Jaguar 860 müügist, hageja nõude suuruseks oli 9346 eurot. Maakohus tuvastas, et

Jaguriga 860 tehtud tehingu eest sai kostja II raha 4. märtsil 2016, tasus OÜ-le Agritehnik viie

päeva pärast, kuid hageja sai müügihinna alles 16. märtsil ja 22. märtsil 2016 (I kd, tl 145, III

kd, tl 45 pöördel, I kd, tl 29–30, 101), seega toimusid tehingud lühikese ajavahemiku jooksul

ning hageja sai müügihinna kätte viimasena. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ja ei korda neid.

Ringkonnakohus leiab, et kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I hageja ees. Vaidlust ei ole

selles, et kostja II osales kostja I poolt esindatuna ühe vahendusfirmana tehingute jadas. Kostja I

tegevuse tulemusena kostja II esindajana tõusis lepingueseme hind, hinnavahe jäi hagejal

saamata. Kostja I käitumine tuleb omistada kostjale II.

19. Hageja esitas nõude kostjate I ja II vastu 2017. aastal traktorite Fendt 930 ja McCormick

Jaguar 860 müügist tuleneva kahju 32 000 euro hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt müüs kostja I traktorid kokku 53 000 euroga (45 000 + 8000), samas kui

Konekesko Eesti AS maksis nende eest vastavalt eelnevalt kokkulepitule 85 000 eurot.

Tekitatud kahjust 32 000 eurost omandas hagiavalduse kohaselt 2000 eurot Armand Reinmaa

ja OÜ Massu Mõisa Tallid, 30 000 eurot omandas kostja I äriühing kostja II.

Maakohus on põhjendatult rahuldanud hageja nõude kostja I vastu, mis tuleneb traktori Fendt

930 müügitehingust. Hageja on omandanud nõude selle loovutamise teel AS-lt Aravete Agro

(I kd, tl 89). Kostja I oli perioodil 17. september 2015. a – 22. mai 2017. a AS Aravete Agro

juhatuse liikmeks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega.

Maakohus luges tuvastatuks, et kostja I müüs Aravete Agro AS esindajana traktori oluliselt

odavamalt, kui selle ostis n.ö lõppostja, Konekesko Eesti AS. Tehingute hinnavahe oli 20 000

eurot (65 000 – 45 000).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud põhjendamatult rahuldamata hageja nõude

kostja I vastu traktoriga McCormik MTX 140 toimunud tehingu osas (otsuse lk 41), hageja sai

nõude selle loovutamise teel OÜ-lt Arme Turvas.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega, mis puudutavad OÜ-lt Arme Turvas

nõude loovutamist. Tähtsust ei oma, et kostja I ei olnud OÜ-lt Arme Turvas juhatuse liige,

vaidlus puudub, et tal olid volitused tehingute tegemiseks. Maakohus tuvastas, et kostja I teostas

kogu tehingu ja määras ka hinna. Kuigi kostja I ei vastuta selle tehingu puhul kui äriühingu

juhatuse liige, oli tal volitusest tulenevalt kohustus käituda esindatava huvides ning talle

lojaalselt (VÕS § 620).

Maakohus leidis, et hageja kahjunõude suuruseks on 20 000 eurot. Hageja on esitanud hagis

2017. a traktorite Fendt 930, ja McCormick ja Jaguar 860 müügiga kahju tekitamise nõude

kokku 32 000 eurot. Kuigi hageja apellatsioonkaebuse põhjendused nimetatud tehingute puhul

puudutavad eelkõige kostja II vastutust, on hageja siiski palunud apellatsioonkaebuses

rahuldada nõue tervikuna ning mõista kostjatelt solidaarselt välja 32 000 eurot

(apellatsioonkaebuse p-d 25, 36jj).

Kostja I leiab apellatsioonkaebuses, et käesolevas asjas ei ole tõendatud, et samas seisukorras

masina, mille Massu Mõisa Tallid OÜ hagejalt ostis, oleks olnud võimalik Konekesko Eesti

AS-ile müüa sama hinnaga, millega kostja II müüs masina Konekesko Eesti AS-ile.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult leidnud, et eluliselt ei ole usutav, et

traktorile oleks saanud teha 2–4 päeva jooksul remonditööd, mis oleks lepingueseme väärtust

nii suures osas tõstnud. Kostjad ei ole vastupidist tõendanud.

Kostja I oleks saanud juhul, kui ta oleks käitunud hageja lojaalse esindajana vältida seda, et

tehingust saavad vahendustasu erinevad äriühingud, mh ka kostjaga I seotud äriühing. Seega

on hageja nõue põhjendatud täies ulatuses, s.o 32 000 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja nõude kostja II

vastu, vaidlust ei ole selles, et kostja II osales tehingute jadas, millega eset müüdi ning kostja I

kostja II esindajana pidi teadma hagejale tekkinud kahjust, mis seisnes hinnavahes. Kostja I on

enda kasuks kasutanud ära neid võimalusi, mis oleksid pidanud kuuluma hagejale.

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja nõude

kohustada kostjat II andma nõusolek kinnistu registriosa nr XXXXXXX teise jao

omanikukande, mille kohaselt on kostja II viidatud kinnistu omanik, kustutamiseks ja uue kande

tegemiseks, millega kantakse kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse hageja. Maakohus

rahuldas põhjendatult hageja alternatiivse kahju hüvitamise nõude.

15. mail 2015 sõlmiti kinnistu müügileping, millega hageja (kostja I poolt esindatuna) müüs

kinnistu nimetusega Põdrametsa, registri osa nr XXXXXXX, asukoht Haljala vald, Aaspere

küla (suurus 6,87ha) T.P. (IV kd, tl 165–170) ja kinnistu Tammela Regina Üidikule, mõlemad

kinnistud müüdi 3000 euro eest. Kinnistud tekkisid hagejale kuulunud kinnistu jagamise teel.

Ostjad kinnitasid, et on ostuhinna tasunud ja kostja I esindaja kinnitas raha saamist.

T P. müüs kinnistu edasi kostjale II (IV kd, tl 171), kinnistu müügileping sõlmiti 12. juunil 2015

(I kd, tl 40–44), müügihinnaks oli kokku lepitud 3000 eurot. Hageja väitel ei ole Põdrametsa

kinnistu eest hagi esitamise ajaks raha laekunud, Tammela kinnistu eest tasus R. Üidik 200

eurot vähem. Maakohus leidis õigesti, et kui kostja I väitel tasuti sularahas, siis oli kostja I kui

juhatuse liikme kohustus tagada, et see kajastuks raamatupidamises. Hageja hinnangul tegutses

kostja I hageja juhatuse liikmena sihilikult, et kinnistu endale kuuluva äriühingu omandisse

saada. Hageja leidis, et kinnistu müük T. P. oli näilik tehing.

Ringkonnakohus leiab, et menetluses ei ole tõendamist leidnud müügilepingu näilisus

TsÜS § 89 lg 1 kohaselt. TsÜS § 89 lg 1 järgi on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku

leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid

õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut,

mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 2 järgi on näilik tehing tühine ja tühisel tehingul

ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). Maakohus on õigesti tuginenud

tunnistaja T. P. ütlustele (21. augusti 2020. a kohtuistungil, VIII kd, tl 25–26), mille kohaselt ta

teadis, et kinnistu jääb kas talle või siis ostab kostja I selle hiljem ära. Seega oli poolte tahe

suunatud omandiõiguse üleminekule. Ringkonnakohus lisab, et ainuüksi ostuhinna

mittetasumine ei muuda müügilepingut näilikuks. Poolte vahel kokku lepitud kinnisasja

müügihind ei olnud samuti näilik. Kinnisasja ostja ja müüja soovisid kinnistu

võõrandamislepinguid just selle hinnaga võõrandada. Ka apellatsioonkaebuses viidatud tõend,

13. mai 2015. a ja 8. juuni 2015. a kostja I ja notar T Saaveri kirjavahetus (hagiavalduse lisa

142, I kd, tl 91), mille kohaselt kirjutab kostja I notarile, et „kuna kinnistusraamatus on andmed

muutunud müüks tüki edasi“, „ostjaks on Farmi Konsultatsioonid“ ja „hind on sama ehk 3000

eurot“, tõendab pigem seda, et vaidlustatava müügilepingu pooled on lepingut sõlmides

pidanud silmas lepingus nimetatud hinda. See, et madala hinnakokkuleppe eesmärgiks võis olla

hageja kahjustamine, ei muuda tehingut näilikuks. Lepingus kokkulepitud hind vastab poolte

soovile. Ka asjaolu, et kostja I varjas teiste hageja juhatuse liikmete ees tehingu tegemist, ei

muuda tehingut näilikuks.

Tühine ei ole müügileping ka ÄS § 181 lg 3 alusel, mille kohaselt osaühingu ja juhatuse liikme

vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti

tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse

turuhinna alusel. ÄS § 181 lg 3 laieneb ka osaühingu sellistele tehingutele, mille teiseks

pooleks pole juhatuse liige ise, vaid temaga samaväärse või suurel määral sarnase majandusliku

huviga isik (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas

nr 2-17-10474/80, p 24; kriminaalkolleegiumi 25. mai 2017. a määrus kriminaalasjas

nr 3-1-1-22-17, p 55; kriminaalkolleegiumi 22. juuni 2021 otsus kriminaalasjas nr 1-19-6307,

p 48). Kuna kinnisasja võõrandamisleping T. P.oli ringkonnakohtu hinnangul kehtiv, siis ei

kohaldu T. P. ja kostja II vahelisele tehingule ka ÄS § 181 lg 3.

Hageja ei ole menetluses ka tõendanud, et tegemist oleks heade kommete vastase tehinguga,

ainult väidetavalt müüja huve kahjustav madal müügihind seda reeglina ei ole.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka asjaõiguslepingu puhul tegemist näiliku tehinguga.

Ringkonnakohus leiab, et hageja on menetluses tõendanud, et Põdrametsa kinnistu võõrandati

oluliselt alla selle tavapärase müügihinda. Maakohus tuvastas, et Põdrametsa kinnistu

müügihind oli eeldatavast müügihinnast enam kui 6 korda odavam. Tammela kinnistu

suurusega 13,6ha, mille jagamisel Põdrametsa kinnistu moodustati, ostis hageja 2014. a

septembris hinnaga 40 000 eurot (I kd, tl 141, IV kd, tl 162–164). Põdrametsa kinnistu

moodustas sellest ligikaudu poole, kuid müüdi umbes 1/13 hinnaga.

Vastuseks kostja I apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et hageja poolt esitatud maa

keskmistest tehinguhindadest lähtuv arvutuskäik on piisav tõend tehingu keskmise väärtuse

leidmisel selle kohta, kui suur oli kinnistu väärtus. Kui kostjad soovisid tugineda kinnistu

eripärale, mis oluliselt mõjutaks selle väärtust, oleks tulnud neil seda tõendada.

Kui äriühingu juhatuse liige võõrandab äriühingut esindades kinnistu ning lepingus

kokkulepitud müügihind jääb oluliselt alla selle väärtuse, on juhatuse liige oma

hoolsuskohustust rikkunud. Kostja I ole tõendanud, et ta oleks Põdrametsa kinnistut

võõrandades käitunud hageja huvides. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud

kahjunõude suurust.

Ringkonnakohus leiab aga, et maakohus jättis ebaõigesti hageja nõude kostja II vastu

rahuldamata. 12. juuni 2015. a kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepinguga (hagiavalduse lisa

143, I kd, tl 40–44) müüsid T. P. ja A. P. kinnistu kostjale II. Ringkonnakohus leidis eelnevalt,

et kinnistu võõrandamisega oluliselt madalama hinnaga kui oleks olnud tehingu eeldatav

väärtus, rikkus kostja I oma juhatuse liikme kohustusi hageja ees. Kostja I on kostja II

ainuomanik ja juhatuse liige. Sõlmides kostja II esindajana kinnistu müügilepingu sama hinna

eest, millega hageja selle võõrandas, pidi kostja I teadma, et hageja huvid on saanud varasema

tehinguga kahjustatud. Seega vastutavad kostjad tekitatud kahju eest solidaarselt.

21. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult rahuldanud hageja nõude kostja I vastu

kahju 67 360 hüvitamiseks, mis oli seotud 17. augusti 2015. a tehinguga, mille tulemusena ostis

hageja Ruixi kinnistu ja Ruixi-Sigala kinnistu osa üle kokkulepitud hinna ja üle turuhinna.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei korda neid kõiki TsMS § 654

lg 6 järgi.

Vastuseks kostja I apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole asjas

esitatud tõendeid ebaõigesti hinnanud. Maakohus lähtus õigesti kinnistute puhul turuhindadest,

sest see on orientiiriks, missuguse ligikaudse väärtusega oleks tehingu hind pidanud olema.

Masinate puhul oli olukord aga teine: vaidlust ei ole selles, et nende hind muutus nn

vahendustehingute käigus ning hageja oleks saanud esemed omandada tunduvalt odavamalt.

Kostja I ei ole vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatut, et kinnistu keskmine hind ületab ligi

500 euroga poolte kokku lepitud ja juhatuse poolt heaks kiidetud hektari hinda. Kui kostja I

leidis, et Maa-ameti statistika ei kajasta kinnistute tehiolusid, oleks kostja I saanud seda ka

tõendada.

Maakohtu otsus ei ole ka vastuoluline. Kostja I ei viita apellatsioonkaebuses ühelegi tõendile,

mis viitaks, et müüja oleks meelt muutnud ning soovinud tehingute eest kõrgemat hinda, samuti

selle kohta, et võimalikust kõrgemast hinnast oleks kostja I teisi juhatuse liikmeid

informeerinud. Ainuüksi see, et hageja kontole laekus ainuosanikult piisav summa tehingute

tegemiseks, ei kinnita, et ainuosanik oli nõus sellega, et tehingud tehakse kallima hinnaga kui

esialgu loodeti. Tähendust ei oma seega ka tehingute majanduslik otstarbekus ega ka kostja I

enda soov neid kinnisasju omandada.

Maakohus on õigesti leidnud, et hagejale tekkis tehingu tulemusel kahju. Hageja esitatud

tõendite kohaselt saavutas hageja esindaja, kostja I, 2015. a märtsis kokkuleppe maade

ostmiseks hinnaga 3500 eurot/ha (V kd, tl 197–200). Hageja teine esindaja ei nõustunud hiljem

tehingu hinda muutma. Kui äriühingu esindaja teeb tehingu, millega ta rikub oma

käsundisuhtest tulenevat piirangut (praegusel juhul oli selleks tehingu hind), siis tekkis selle

tulemusel ka äriühingule kahju. Isegi kui tehingu väärtus vastaks turuhinnale, ei soovinud

hageja seda kostja I poolt kindlaksmääratud tingimustel teha. Vastupidine seisukoht võimaldaks

ühel juhatuse liikmel sisuliselt oma suva järgi talitada.

22. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja nõude

kostjate I ja II vastu hageja poolt kostja I tegevuse tulemusena AS-ile Ruixi Mõis krediidi

võimaldamise ja kahjunõude vähendamata jätmisega kahju 101 370 euro hüvitamiseks.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et OÜ Sponsum oli kostjatega otseselt seotud ning sisuliselt

mõjutas kostjate tegevus OÜ Sponsum tegevust. Kostjad ei ole vaidlustanud hageja väidet, et

OÜ Sponsum osanik ja juhatuse liige oli Armand Reinmaa, kes oli vaidlusalusel ajal kostjate I

ja II advokaat. Hageja esitas maakohtule käsunduslepingu, mille kohaselt oli OÜ Sponsum

juhtimine kostja II teenus (25. juuni 2017. a hagiavalduse lisa 139, I kd, tl 70–72).

Maakohus tuvastas, et OÜ Sponsum suhtes algatati pankrotimenetlus ja kuulutati 21. oktoobril

2016 välja äriühingu pankrot (III kd, tl 151–153), ajutine pankrotihaldur on määratud

13. septembril 2016. Määruse järgi oli maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seakatku avastamine

ja sellele järgnenud VTA 21. juuli 2016. a otsus kõigi sigade hukkamise kohta ja selle otsuse

täide viimine. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on selle ekslikult sidunud hageja nõude

rahuldamata jätmisega ning järeldanud, et seakatku puhkemist ja ettevõtte tegevuse ootamatut

lõppu ei saanud kostja I oma kliendi suhtes kuidagi ette näha.

Maakohus tuvastas, et hageja müüs Ruix Mõis AS-le kaupa ja esitas arved perioodil 2. aprill

2015. a – 31. detsember 2015. a kokku 226 333 eurot 96 senti, tasutud või tasaarveldatud on

131 696 eurot 8 senti, tasumata 94 637 eurot 88 eurot (IV kd, tl 142). Maakohus märkis, et

kohus möönab, et võlgnik on tasunud arveid väga kaootiliselt ja suurem osa neist on

tasaarvestatud alles 2016. a esimestel kuudel toimunud tasaarvestusega. Maakohus tuvastas, et

Ruix Mõis AS-i lõppvõlgnevus kujunes välja 2015. oktoobris–novembris.

Ringkonnakohus leiab, et isegi kui krediidipiire ei olnud kokku lepitud, oli kostja I kui hageja

juhatuse liikme kohustus seista selle eest, et klientidega sõlmitud lepingud täidetaks ning

pikaajalist võlgnevust ei tekiks. OÜ-le Sponsum läks üle AS Ruixi Mõis ettevõte (25. juuni

2017. a hagiavalduse lisa 138, I kd, tl 77–86, V kd, tl 163–175).

Vaidlust ei ole selles, et kostja II, kostja I omanduses ja juhitav äriühing, finantseeris

OÜ-d Sponsum. Laenude katteks lepiti koheselt 18. veebruaril 2016 ettevõtte omandamise

lepingus kokku 400 000-euro suurune hüpoteek OÜ Sponsum kinnistul kostja II kasuks, samas

jäeti seadmata tagatis hagejale, kes oli kostja I juhtimisel ning omas OÜ Sponsum vastu

sissenõutavat nõudeõigust ligikaudu 90 000 eurot. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et

põhjendamatu on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei olnud kostjate käitumises midagi

etteheidetavat, kuna tehingu pooled ei olnud nõus hageja kasuks hüpoteeki seadma.

Maakohtu põhjendused on arusaamatud olukorras, kus kostja I osales tehingute sõlmimisel nii

hageja, kui ka kostja II esindajana (hagi lisa 138, I kd, tl 77–86, V kd, tl 163–175).

Mõistetamatuks jääb, millest järeldas maakohus, et antud otsustus ei olnud valdavalt üldse

kostja I otseses mõjualas. Kostja I ülesandeks hageja esindajana oli käituda hagejale lojaalselt

ning hageja huvides. Olukorras, kus hageja võlgnikuks oleva ettevõtte üleminekul ning 400 000

euro väärtusega hüpoteegi seadmisel oli kostjale I teada, et hüpoteegi seadmisel tema enda

omandis olevale äriühingule jäävad hageja huvid kaitseta, rikkus kostja I oma

lojaalsuskohustust hageja esindajana ning käitus õigusvastaselt tahtlikult heade kommete

vastaselt hageja vastu kostja II esindajana.

Ringkonnakohus nõustub, et arvestades tehingu asjaolusid, loovutas hageja kostja I esindamisel

21. oktoobri 2016. a lepinguga (29. detsembri 2017. a hagiavalduse lisa 55, IV kd, tl 144)

124 499 euro 39 sendi nõude OÜ Sponsum vastu (hageja väitel erinevus tegeliku võlaga on 60

eurot), kostjale II äärmiselt kahjulikel tingimustel. Nõude loovutamise tasuks oli lepingu p 4.1

kohaselt summa, mis oleks võrdne summaga, mille loovutaja oleks saanud pärast

jaotusettepaneku kinnitamist ja väljamaksete tegemist nõude esitamisel võlgniku

pankrotimenetluses ja kui nõue oleks võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud teise

rahuldamisjärgu nõudena ning lisaks 5% väljamaksmisele kuuluvast summast; p 4.2 järgi

kuulunuks tasu tasumisele 30 päeva jooksul pärast võlgniku pankrotimenetluses väljamaksete

tegemist ja summade laekumist. Iseenesest on õige maakohtu järeldus, et on üldteada, et I järgu

nõuete rahuldamise võimalus on alati suurem, mistõttu nõude loovutamine võlausaldajale, kelle

nõude tagamiseks oli seatud hüpoteek, mis tagas sellele nõudele I järgu, oli kohtu hinnangul

mõistlik. Maakohus jättis aga täiesti tähelepanuta, et nõuete loovutamine oli osa kostja I ja

kostja II käitumisest. Kostja II esitas omakorda võlausaldajana hagejalt omandatud nõude

OÜ Sponsum pankrotimenetluses. Nõude loovutusega omandas kostja I kostjale II hageja

nõudeõiguse, millega sisustas oma 400 000 euro suurust hüpoteegiga tagatud nõuet. Seega olid

kõik kostja II nõuded OÜ Sponsum pankrotimenetluses tagatud hüpoteegiga summas 400 000

eurot, mis võimaldas pankrotimenetluses esitatud nõuded rahuldada vähemalt kinnistu väärtuse

ulatuses. 14. märtsil 2017 toimunud OÜ Sponsum võlausaldajate üldkoosolekul tunnustati

kostja II nõue kui ainus hüpoteegiga tagatud nõue täies ulatuses (kostja I vastus hagile lisa 25,

II kd, tl 193–197).

Maakohus luges tuvastatuks, et hageja on nõude loovutamise lepingu alusel tasu saanud 23 128

eurot 59 senti (VII kd, tl 158) - tasu maksti välja pärast OÜ Sponsum pankrotimenetluse

lõppemist (VII kd, tl 152–156). Harju Maakohtu 8. aprilli 2020. a määrusest nähtub, et II järgu

nõudeid rahuldati 17,69% ulatuses. Seega oleks hageja saanud oma nõude summas 124 499

eurot 39 senti rahuldatud samuti 17,69% ulatuses, s.o 22 023 eurot 94 senti. Hagejale tehtud

väljamakse sisaldab ka kokkuleppekohast 5% – 1101 eurot 20 senti. Seega on maakohtu

järeldusel hageja saanud nõude loovutusel tasu, mis oli kokku lepitud. Nimetatud maakohtu

järeldus ei arvesta ringkonnakohtu hinnangul kostjate õigusvastast käitumist.

Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on hageja väide, mille kohaselt tuleb kostja I ja kostja II

poolset tegevust hinnates lähtuda üksikute tegevuste kogumist: tasumata arvetele vaatamata

teravilja müümine, hageja võlanõude hüpoteegiga tagamata jätmine ning hageja nõude

loovutamine kostjale II. Isegi juhul, kui krediit oleks põllumajanduslikus tootmises tavapärane

(maakohtu seisukoht), jättis kostja I hageja nõuded hüpoteegi seadmata jätmisega kaitseta.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et hageja kahjuks saab pidada seda summat, mille osas

võimaldas kostja I lepingupartnerite poolt võlgnevuse tekkimist. Kostja I jättis võlgnevuse

tagamata ning kostja II omandas ebaõigetel eeldustel hiljem hagejalt kostja I esindamisel hageja

nõude. Hageja on summat menetluses vähendanud 101 370 euroni (VIII kd, tl 148).

23. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus jättis

rahuldamata hageja nõude kostjatelt solidaarselt kahju 90 000 euro väljamõistmiseks, mis on

tekitatud 2015. aastal viljakuivati seadmete hankimisega. Hageja palub teha selles osas uus

lahend, millega võtta vastu hageja loobumine ja lõpetada selles nõudes menetlus.

29. detsembri 2017. a hagiavalduse tervikteksti kohaselt nõudis hageja kahju 90 000 eurot

2014. aasta tehingute eest, millega hageja hankis viljakuivati seadmed (hagiavalduse p 2.2.1.)

ja kahju 90 000 eurot aastal 2015 tehingute eest, millega hageja hankis viljakuivati seadmed

(hagiavalduse p 2.2.2).

TsMS § 206 lg 1 järgi võib hageja muuhulgas hagist osaliselt või täielikult loobuda. Õige on

apellatsioonkaebuse väide, et hageja oli 18. septembri 2020. a menetlusdokumendis loobunud

just 2015. aasta tehingutega seotud nõudest, mitte 2014. aasta tehinguga seotud nõuetest, nagu

ekslikult leidis maakohus. Ringkonnakohus võtab hageja nõudest osalise loobumise vastu kahju

90 000 euro osas 2015. aasta tehingute eest, millega hageja hankis viljakuivati seadmed ning

lõpetab selles osas menetluse (TsMS §-d 428–429).

Samuti palub hageja apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 1.3 osas,

millega maakohus võttis vastu hageja loobumise ja lõpetas menetluse viljakuivati seadmete

hankimise tehinguga 2014. aastal tekitatud kahju 90 000 eurot nõudes. Kuigi

apellatsioonkaebuses palus hageja saata selles osas tsiviilasi tagasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks, nõustus hageja ringkonnakohtu kohtuistungil 21. septembril 2021, et

ringkonnakohus saab teha otsuse tsiviilasja materjalide põhjal.

Kostjad leidsid, et viljakuivatite tehingute puhul on tegemist sisu poolest identsete nõuetega

ning maakohtu otsuse resolutsioonis on ilmselge ebatäpsus, mida saab parandada.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

Hageja kahjunõue kostja I vastu seoses viljakuivati tellimisega 2014. aastal tugineb eelkõige

asjaolule, et hageja osanik kinnitas tehingu tegemise summa, kuid kostja I käitumise tõttu tasus

hageja tehingu alusel kokkulepitust rohkem ning asjaolule, et hageja poolt OÜ-le Agritehnik

tasutud raha kanti nö vahendustasuna koheselt peale hagejalt laekumist üle kostjale II. Hageja

peab seega eelkõige tõendama kahju olemasolu, kostjate tegu ning põhjusliku seose kahju ja

teo vahel. Ka selle nõude puhul vastutab kostja I oma kohustuste rikkumisega hagejale tekitatud

kahju hüvitamise eest ning kostja I vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi

täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

Hageja toob 2014. a tehingute puhul välja selle, et kostja I oleks pidanud tegema tehinguid

90 000 euro võrra odavamalt, vältides enda äriühingule võetavat vahendustasu. Hageja

29. detsembri 2017. a hagiavalduse kohaselt kinnitas hageja osanik hinna 1 027 500 eurot (ilma

käibemaksuta), s.o 1 233 000 eurot (koos käibemaksuga) sobivust viljakuivati tehingus.

20. veebruari 2014. a e-kirjavahetusest, millele hageja oma nõude juures tugineb (25. juuni

2017. a hagiavalduse lisa 44, II kd tl 50; 29. detsembri 2017. a hagiavalduse lisa 37, IV kd,

tl 115) ei nähtu, milliste tehingute tegemise kohta on W. Leitner andnud kinnituse,

e-kirjast ei saa tuletada, et kinnitus oleks antud nõude aluseks oleva lepingu nr 1/14 (25. juuni

2017. a hagiavalduse lisa 45, I kd, tl 148–149) sõlmimiseks. Ainuüksi hageja osaniku

kinnituskirja ja OÜ Agritehniku poolt kostjale I lepingu nr 1/14 allkirjastamiseks saatmise

väikesest ajalisest vahest (20. veebruari 2014. a e kirjad vastavalt kell 3.32 ja kl 22.12) ei saa

tuletada, et see käis ühe ja sama lepingu kohta.

29. detsembri 2017. a hagiavalduses toob hageja välja, et vastavalt lepingu nr 1/14 p-le 1.1.

ostis hageja viljakuivati seadmed vastavalt OÜ Agritehnik pakkumisele (29. detsembri 2017. a

hagiavalduse lisa 35, IV kd, tl 112). Hageja toob välja, et pakkumine on tehtud hoopis kolmanda

isiku, s.o OÜ Agroekspert poolt. Pakkumuses on küll kostja I andmete all märge hageja kohta,

kuid hageja pole kunagi väitnud, et tal oleks lepinguline suhe OÜ-ga Agroekspert. Ainuüksi

asjaolust, et pakkumuse teinud U.N. on seotud nii OÜ-ga Agritehnik, kui ka

OÜ-ga Agroekspert, ei saa tuvastada, et lepingu nr 1/14 järgseks pakkumiseks oleks just

OÜ Agroekspert pakkumine. OÜ Agroekspert pakkumisest ei nähtu, et see oleks seotud

lepinguga nr 1/14 või et see oleks esitatud mitte OÜ Agroekspert, vaid hoopis OÜ Agritehnik

poolt või nimel.

Ringkonnakohtu hinnangul on kahju 90 000 euro suuruse kujunemine ebaselge. Väidetava

lepingu hinna 1 233 000 eurot (koos käibemaksuga) ja hageja poolt tasutud summade vahe on

vaid 36 000 eurot (1 269 000 – 1 233 000), kusjuures vahe tuleneb vaid viimasest arvest

nr 14-18 summas 159 300 eurot, mis lepingu p 2.3.3.2. järgi pidi olema 123 300 eurot.

OÜ Agritehnik esitas hagejale arveid kokku summas 1 269 000 eurot (II kd, tl 9 pöördel –10, tl

42, tl 59 pöördel – 60). Hageja on need arved tasunud (I kd, tl 167–168, 187). Arve nr 14-18

järgi on summa suurem, kuivõrd see sisaldab lisaks lepingujärgsele kolmandale osamaksele ka

tasu kahe kettkonveieri eest (25. juuni 2017. a hagiavalduse lisa 54, II kd 42–42 pöördel).

Hageja selgituse kohaselt sisaldusid kettkonveierid ka lepingu lisas, s.o chain conveyors.

Ringkonnakohus leiab, et ei saa tõsikindlalt väita, et OÜ Agroekspert, ehk kolmanda isiku poolt

väljastatud pakkumist saaks käesoleva vaidluse raames lugeda hageja ja OÜ Agritehnik

vahelise lepingu lisaks. Seega võis ringkonnakohtu hinnangul väidetavalt kokkulepitud ja

tasutud summade vahe tuleneda asjaolust, et viimasele arvele lisandus tasu täiendavalt

kettkonveierite eest. Esimene ja teine arve on väljastatud täiendselgitusega üksnes „esimene ja

teine osamakse“. Asjaolu, et kettkonveierite tasu sisaldus lepingus, on tõendamata.

Hageja leiab, et hageja kahju koosneb selles, et vahetult pärast hageja poolt maksete teostamist

esitas kostja II omalt poolt arveid nr 155 (II kd, tl 68 pöördel), nr 156 (II kd, tl 65 pöördel) ja

nr 158 (II kd, tl 72 pöördel) OÜ-le Agritehnik kokku summas 90 000 eurot (ilma käibemaksuta)

(II kd, tl 65 ja 65 pöördel, tl 68 ja 68 pöördel, tl 72 ja 72 pöördel). OÜ Agritehnik on need arved

tasunud (I kd, tl 174–176). Ringkonnakohtu hinnangul ei tähenda OÜ Agritehniku poolt

kolmandale isikule (kostjale II) omavahelise kokkuleppe alusel raha tasumine samas suuruses

hagejale kahju tekitamist ega seda, et hageja oleks saanud selle summa võrra tehingu

odavamalt. Kostja I kostja II seadusliku esindajana selgitas 19. augusti 2020. a istungil, et

tegemist oli kostja II ja OÜ Agritehnik vahelise vahenduslepinguga, et leida OÜ-le Agritehnik

kliente ja suhelda nendega. Ainuüksi väike ajaline vahe hagejalt raha saamise ja kostjale II

tasumise vahel ei tõenda, et tegemist oleks just hagejaga seotud viljakuivati tehingult

vahendustasu tasumisega. Kostja II poolt OÜ-le Agritehnik esitatud arvetelt ei selgu, milliste

konkreetsete töödega/tellimustega on need seotud, arvete selgitustesse on märgitud

üldsõnaliselt „Projekti koostamine ja töö. Esimene (teine ja kolmas osamakse)“ (II kd, tl 68

pöördel, tl 65 pöördel, tl 72 pöördel).

Hageja taotles tõendite kogumist välja selgitamaks, millise konkreetsele kolmandale isikule

osutatud millise konkreetse aset leidnud töö või teenuse või kauba eest vaidlusalused kostja II

arved nr 153, 154, 155, 156, 158 OÜ-le Agritehnik esitati ja OÜ Agritehnik poolt kostjale II

tasuti. Vastuseks kohtunõudele selgitas OÜ Agritehnik 7. oktoobri 2021. a vastuses, et kostja II

ja OÜ Agritehnik vahel on juba 10. aprillil 2012 sõlmitud leping nr 04/12, millega kostja II kui

käsundisaaja osutas OÜ-le Agritehnik kui käsundiandjale viljakuivatite ja nendes sisalduvate

masinate ja seadmete müügivahenduse ja konsultatsiooni teenust. Kostja II ülesandeks oli ka

uute klientide leidmine, kauba tutvustamine, kontaktide edastamine ja müügiläbirääkimiste

pidamine. OÜ Agritehnik kinnitas, et vaidlusalustest kostja II arvetest mitte ükski ei ole seotud

mistahes viisil vahendustegevusega ega mistahes muu teenusega seoses hagejaga, s.t nende

arvete näol ei ole mistahes viisil puutumust hagejaga. OÜ Agritehnik ja tema klientide vahelised

suhted on usalduslikud ja konfidentsiaalsed, mistõttu ei saa OÜ Agritehnik klientide nimesid

avaldada. Arvestades asjaoluga, et raamatupidamise dokumente tuleb säilitada 7 aastat, siis

kogu informatsioon ei ole säilinud. Kostja II arved nr 153 (28. märts 2013), nr 154 (20. mai

2013), nr 155 (7. märts 2014), nr 156 (7. mai 2014) ja nr 158 (3. oktoober 2014) on väljastatud

raamlepingu alusel ning on seotud masinate ja seadmetega, millised on OÜ Agritehnik ja

OÜ Agroekspert poolt müüdud või paigaldatud Kostiverre, Alatskivile ja Alaverre.

Samasisulise kinnituse andis OÜ Agritehnik 6. veebruari 2018. a vastuses (V kd, tl 45; kostja

II 9. veebruari 2018. a menetlusdokumendi lisa 1). Nimelt kinnitas OÜ Agritehnik 6. veebruari

2018. a vastuses, et kostja II järelepärimises nimetatud kostja II arvetest nr 142, 147, 153, 154,

155, 156, 158, 159, 163, 164, 165 ja 168 ei ole ükski seotud mistahes viisil vahendustegevusega

ega mistahes muu teenusega seoses hagejaga, s.t nende arvete puhul ei ole mistahes viisil

puutumist hagejaga. Kostja I ega kostja II ei ole pakkunud seoses hagejaga mistahes vahendus-

ega muid teenuseid. OÜ Agritehnik ja hageja vahel on olnud aastate jooksul sõlmitud küll muid

tehinguid, nt viljakuivati müügi- ja paigaldusleping ning erinevaid põllumajandustehnika ostu-

ja müügilepinguid, kuid ühtki päringus märgitud arvet ei saa siduda mistahes viisil hagejaga.

Seega ei ole hageja suutnud tõendada, et hagejale oleks viljakuivati tehinguga kahju tekkinud.

Ringkonnakohus rõhutab, et lepingujärgse summa ja tasutud summa vahe on kokku 36 000

eurot (käibemaksuga), mitte 90 000 eurot (käibemaksuta). Teiseks on ka osaniku kinnitus

tehingu just sellistel tingimustel sõlmimiseks tõendamata. Asjaolu, et OÜ Agritehnik tasus

kostjale II arved vahetult pärast hagejalt raha laekumisi ei tõenda, et hageja oleks saanud selle

summa võrra tehingut odavamalt. Hageja ei suutnud tõendada, et viidatud kostja II arved olid

seotud just hageja viljakuivati tehingutelt vahendustasu tasumisega ning et kostja I on oma

juhatuse liikme kohustusi rikkunud.

Ringkonnakohus leiab, et 2014. a tehingu puhul ei saa hageja poolt kohtule esitatu põhjal asuda

seisukohale, et kostja I oleks rikkunud juhatuse liikme kohustusi ja sellega hagejale kahju

tekitanud. Hagejal tuleb oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendada (TsMS § 230 lg 1).

Puuduvad andmed, et hageja maksis kuivati seadmete ja nende paigaldamise eest üle kohaliku

keskmise hinna või et reaalselt oleks olnud võimalik saada samade omadustega kuivati

odavamalt. Kuivati puhul ei ole hageja esitanud tõendeid ei sama kauba võrdlusmüügi kohta

ega ka turu keskmise hinnataseme kohta samalaadsele kaubale. Seega ei ole hageja tõendanud,

et leping oleks sõlmitud liiga kõrge hinnaga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja I

viljakuivatiga 2014. a seotud tehingu puhul oma kohustusi hageja juhatuse liikmena rikkunud,

hageja ei ole kahju tekkimist tõendanud.

Hageja ei ole tõendanud oma nõuet kostja I vastu. Hageja ei ole ka tõendanud, et kostja I oleks

käitunud kostja II esindajana õigusvastaselt deliktiõiguse alusel. Hageja ei ole esitanud nõuet

kostja II vastu viljakuivatiga seotud tehingute puhul muudel alustel.

24. Hageja palus 29. detsembri 2017. a hagiavalduses mõista kostjatelt solidaarselt välja kahju

1105 eurot 8 senti kostja II omandis oleva masina hooldustööde eest. Maakohus mõistis

nimetatud summa kostjalt I välja, kuid jättis nõude kostja II vastu rahuldamata.

Hageja palub apellatsioonkaebuses rahuldada nõude ka kostja II vastu. Kostja I palub

apellatsioonkaebuses jätta nõude tema vastu rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et hageja

apellatsioonkaebus remontööde arvega seonduvas osas on põhjendatud ning kuulub

rahuldamisele ning kostja I kaebus tuleb jätta selles osas rahuldamata.

Vaidlust ei ole, et kombain Claas Lexion 540C kuulus remondiarve tasumise ajal kostjale II

(VII kd, tl 34). Samuti puudub vaidlus, et kombaini kasutajaks oli kostjaga II kokkuleppe alusel

kolmas isik – Kõrgemäe Agro OÜ (I kd, tl 76), kes osutas hagejale teraviljalõikuse teenust

(I kd, tl 37 ja 68). Remonditööde arve nr 220259 maksjaks on märgitud kolmas isik ehk hageja,

aga mitte vara omanik ehk kostja II ega rendilevõtja Kõrgemäe Agro OÜ (I kd, tl 119). Puudub

vaidlus, et hageja on arve tasunud (I kd, tl 52). Maakohus leidis põhjendatult, et kostja I on

arvet nr 220259 hageja vahenditest tasudes täitnud võõra kohustuse.

Kostja I, olles samaaegselt nii hageja juhatuse liige, kui ka vara omaniku, s.o kostja II

ainuosanik, saades arve oleks pidanud mõistma, et see on esitatud kostjale II kuuluva vara

remondi eest ning hagejal puudub kohustus arve tasumiseks. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja

oleks pidanud Kõrgemäe Agro OÜ-ga sisesuhtest tulenevalt ise remondikulusid tasuma. Hageja

nime alt teisele isikule kuuluva asja remondi tellimisel ja seejärel selle eest tasumisel (tasumise

korraldamisel) ei tegutsenud kostja I hageja huvides. Sellega rikkus hageja juhatuse liikme

kohustusi ja tekitas hagejale kahju. Vastutust välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Maakohus ei ole remonditöö eest arve tasumisel kostja II vastutust käsitlenud. Juriidilise isiku

puhul tuleneb tema vastutus oma organite poolse deliktilise käitumise eest (TsÜS § 31 lg 5).

Juriidilise isiku tsiviilõigussuhetes toime pandud rikkumiseks tuleb lugeda ka rikkumist, mille

on juriidilise isiku huvides toime pannud juriidilise isiku organ, sh juhatuse liige, kelle

tegevusel on äratuntav seos temale sisesuhtest tulenevate ülesannete täitmisega (Riigikohtu

12. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-17, p 11). Sealjuures võib juhtorgani liikme

tegevus olla käsitatav juriidilise isiku enda tegevusena ka siis, kui juriidilise isiku juhtorgani

liige ületab sellega oma sisesuhtest tulenevat pädevust või rikub talle sisesuhtest tulenevaid

kohustusi (Riigikohtu 19. detsembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-58411, p 16.2). Seega

vastutab kostja II remonditööde arve tasumisega tekitatud kahju eest solidaarselt kostjaga I.

Ringkonnakohus märgib, et hageja tugines alternatiivselt kostja II vastutuse puhul ka alusetu

rikastumise sätetele (vt 25. juuni 2017. a hagiavalduse p 3.5.).

25. Hageja palus mõista kostjalt I välja kahju 10 000 eurot seoses liikurhekseldi Claas Jaguar

860 ettemaksuga. Maakohus rahuldas nõude. Nõude rahuldamist vaidlustas apellatsiooniastmes

kostja I, kes leidis oma apellatsioonkaebuses, et maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti,

jätnud kohaldamata VÕS § 127 lg 1 ja lg 5, samuti pole tuvastanud kõikide kahju hüvitamise

nõude eelduste tõendatust. Maakohus rahuldas nõude, mille puhul hageja ei ole tõendanud, et

talle on üldse kahju tekkinud.

Vaidlus puudub, et OÜ Agritehnik esitas 8. veebruaril 2015 liikurhekseldi eest ettemaksu arve

10 000 eurot (I kd, tl 144) ning hageja tasus selle 10. veebruaril 2015 (I kd, tl 55). 1. aprilli

2015. a liisingulepingu nr 01188206L kohaselt on liisingueseme (liikurhekseldi) maksumuseks

255 000 eurot (ilma käibemaksuta) (I kd, tl 107).

VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda,

milles ta oleks olnud, kui kohustust ei oleks rikutud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla

kannatanu rikastumise allikaks (Riigikohtu 18. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08,

p 16). Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra

võrdlemise kaudu. Varaline erinevus VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra

võrreldavat halvenemist - äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise

tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei

oleks toimunud (Riigikohtu 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 13).

VÕS § 127 lg-st 4 tulenevalt peab juhatuse liige hüvitama äriühingule kahju üksnes juhul, kui

äriühingu kahju tekkis juhatuse liikme rikkumise tõttu, s.t rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik

seos.

Väär on kostja I apellatsioonkaebuse väide, et kostja I on tõendanud, et liikurhekseldi hind oli

265 000 eurot. Hageja esitas liisingulepingu sõlmimisele eelneva e-kirjavahetuse, milles U.N.

OÜ Agritehnik esindajana tegi 9. märtsil 2015 hagejale pakkumuse vaidlusalusele

liikurhekseldile hinnaga 255 000 eurot (IV kd, tl 181–182). Asjaolust, et tsiviilasja materjalides

on olemas U.N. ja hageja vahel kaks aastat hiljem toimunud e-kirjavahetus koos pakkumisega

hinnaga 265 000 eurot ei tõenda, et vastav pakkumine oleks hagejale enne lepingu sõlmimist

kevadel 2015 esitatud ja pooled oleks sellistes tingimustes kokku leppinud. Maakohus luges

põhjendatult 2017. a e-kirjavahetusele lisatud pakkumust ebausaldusväärseks tõendiks.

Ringkonnakohtu hinnangul saab väita, et hind 255 000 eurot (ilma käibemaksuta) vastas

2015. a ka asja tegelikule väärtusele. U.N. 9. märtsi 2015. a e-kirjas on märgitud, et analoogse

uue masina hind on 295 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ostis kasutatud masina.

Kostja I hageja esindajana on pidanud läbirääkimisi OÜ-ga Agritehnik lepingu sõlmimise osas.

Kostja I oli hageja esindajaks lepingu sõlmimise ettevalmistamisel. Kosta I ei ole tõendanud, et

pooled oleksid kokku leppinud kõrgemas hinnas kui 9. märtsil 2015 U.N. poolt saadetud

pakkumuses märgitud hind 255 000 eurot. Seega oli hagejal põhjendatud eeldus ja ootus, et ta

saab liikurhekseldi just sellise hinnaga. Hageja tasus aga liikurhekseldi eest nii ettemaksu

10 000 eurot, kui ka liisingulepingujärgse maksumuse 255 000 eurot, seega kokku 265 000

eurot. Seega on hageja tõendanud kahju tekkimist, hageja kahjuks on kokkulepitust kõrgema

hinna tasumine.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja I ei ole liikurhekseldi tehingu puhul

täitnud oma juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja I, olles hageja

juhatuse liige ning esindades hagejat liisingulepingu sõlmimisel (I kd, tl 107), oleks pidanud

lepingu sõlmimisel veenduma, et leping sõlmitakse kokkulepitud tingimustel. Kostja I

käitumise tõttu ostis hageja liikurhekseldi 10 000 euro võrra kallimalt, kui oli kokku lepitud.

Liisingulepingu sõlmimisel jäi tasutud ettemaks arvestamata. Kui kostja I oleks täitnud oma

juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, oleks ettemaks liisingulepingu

sõlmimisel arvesse võetud ning hageja oleks maksnud liikurhekseldi eest 10 000 eurot vähem.

Seega on kostja I käitumise ja hagejale kahju tekkimisel otsene põhjuslik seos. Maakohus leidis

õigesti, et kostja I vastutab hagejale tekitatud kahju eest.

Kostja I heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette, et maakohus ei ole käsitlenud kostja I

väidet, et hagi liikurhekseldi nõude osas on esitatud vale isiku vastu. Ringkonnakohtu hinnangul

ei välista võimalik nõude esitamine OÜ Agritehnik vastu kostja I vastutust ega väära asjaolu,

et kostja I on oma kohustust hageja ees rikkunud ning vastutab rikkumise eest.

26. Hageja palus apellatsioonkaebuses mõista kostjatelt solidaarselt välja 287 797 eurot, lisaks

viljakuivatiga seotud nõue 90 000 eurot, lisaks alternatiivne kahjunõue 15 694 eurot (kokku

393 491 eurot) ja kostjalt I 77 360 eurot, lisanduvad viivised.

Kokkuvõttes on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud hageja järgmised nõuded kostjate kui

solidaarvõlgnike vastu: kahe teleskooplaaduri Claas Skorpion 7040 ja traktori MF (Massey

Ferguson) 8680 ost, kahju 25 500 eurot; Randaali Lemken Rubin 9-600 ja kombaini Claas

Lexion 670 ost, kahju 15 000 eurot; aastal 2014 niidukite Claas Disco 9100 C ja 3200 FC ost,

kahju 10 000 eurot; aastal 2015 traktorite MF 8670, MF 8690 ja Claas Lexion 560 müük, kahju

93 476 eurot; aastal 2016 traktor Jaguar 860 müük, kahju 9346 eurot; aastal 2017 traktorite

Fendt 930 ja McCormick Jaguar 860 müük, kahju 32 000 eurot; kostja I juhtimisel hageja poolt

AS-ile Ruixi Mõis põhjendamatult suure krediidi võimaldamine, vähendatud kahju 101 370

eurot; 2015. aastal kinnistu Põdrametsa seotud tehinguga tekitatud kahju 15 694 eurot; aastal

2015 hooldustööde tasumisega tekitatud kahju 1105 eurot, s.o kokku 303 491 eurot (25 500 +

15 000 + 10 000 + 93 476 + 9346 + 32 000 + 101 370 + 15 694 + 1105).

Hageja nõuded kostja I vastu on põhjendatud kokku 77 360 euro ulatuses, s.o kahju 67 360

eurot Ruixi kinnistu ja Ruixi-Sigala kinnistu osa omandamisega üle kokkulepitud hinna ja üle

turuhinna ja aastal 2015 kahju 10 000 eurot tekitamine alusetu maksega OÜ-le Agritehnik.

Hageja viivisenõue on põhjendatud ning tuleb rahuldada.

27. Maakohus tühistas kostja II suhtes kohaldatud hagi tagamise abinõud. TsMS § 386 lg 4

kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega,

kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi

tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud

teisiti. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kostja II vastu nõude rahuldamata

jätmise osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab osaliselt hageja nõude ka

kostja II vastu, tuleb jätta kostja II suhtes kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse (TsMS § 445

lg 2).

28. Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamise, maakohtu otsuse muutmise ning hagi rahuldamise

ulatuse muutmise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust

maakohtus.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kõik menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta

TsMS § 163 lg 1 alusel koosmõjus § 171 lg-ga 1 poolte endi kanda. Selline jaotus arvestab nii

hagi kui ka hageja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusega, samuti ka hageja nõuetest

osalise loobumisega. Õige on kostja I tähelepanek apellatsioonkaebuses, et maakohus lähtus

menetluskulude jaotuse juures hageja juba vähendatud nõudest. Algses hagiavalduses palus

hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja 787 124 eurot 69 senti ning lisaks kostjalt I täiendavalt

198 008 eurot 40 senti, lisanduvad viivised. Siiski ei anna see alust teistsuguseks

menetluskulude jaotuseks, kui ringkonnakohus otsustas, st jätta menetluskulud poolte endi

kanda.

Ringkonnakohus rahuldab hageja nõuded osaliselt, mõistes kostjatelt solidaarselt 303 491 eurot

(s.o ligi 39% algselt nõudelt) ja kostjalt I täiendavalt 77 360 eurot (ka 39% algselt nõudelt),

lisanduvad viivised. Arvestades hageja lõpliku nõude suurust (solidaarne nõue 393 491 eurot),

rahuldab ringkonnakohus hageja solidaarse nõude kostjate vastu 77% ulatuses ning hageja

nõude kostja I vastu täies ulatuses (77 360 eurot). Hageja loobus osadest nõuetest menetluse

kestel järk järgult ja seega pole võimalik tuvastada, milliste konkreetsete nõuetega millised

poolte menetluskulud olid seotud. Arvestades eeltoodut, jättis maakohus iseenesest

põhjendatult hageja ja kostja I menetluskulud maakohtus nende endi kanda. Kuivõrd

ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt ka kostja II suhtes, ei ole kostja II maakohtus

menetluskulude 95% ulatuses hageja kanda jätmine põhjendatud.

Arvestades käesoleva tsiviilasja nõuete suurust, hageja osalist nõuetest loobumist, hagi ja

hageja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust ning kostja I apellatsioonkaebuse rahuldamata

jätmist, on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel nii maa- kui

ka ringkonnakohtus poolte endi kanda.

29. Tartu Ringkonnakohtu 11. mai 2021. a määruses on hageja apellatsioonkaebuse hinnaks

kostja I vastu märgitud 64 421 eurot 7 senti ja kostja II vastu 310 820 eurot 76 senti. Hageja on

apellatsioonkaebuses ise märkinud apellatsioonkaebuse hinnaks 393 491 eurot.

Apellatsioonkaebuse hinna määramisel lähtus kohus hageja poolt esitatud 28. aprilli 2021. a

apellatsioonkaebuse täpsustuse p-s 11 esitatud hageja nõudest. Sellest ei nähtu hageja taotlust

saata tsiviilasi 90 000 euro väljamõistmiseks 2014. aastal viljakuivati seadmete hankimise

tehinguga tekkinud kahju nõue Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Samas on hageja

vastava nõudesummaga nõude esitamisel arvestanud, vähendades solidaarselt väljamõistetava

summa 90 000 võrra (vt algselt apellatsioonkaebuses esitatud solidaarne nõue kostjate vastu

377 797 eurot ning 28. aprilli 2021. a täpsustatud solidaarne nõue 287 797 eurot).

TsMS § 136 lg 4 esimese lause kohaselt võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust

muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava

kohtulahendiga. Seega on apellatsioonkaebuse hinnaks kostja I vastu 161 624 eurot 7 senti

(287 797 + 90 000 + 77 360 + 1 aasta viivis 36 412,56 – rahuldatud põhinõue 305 505,08 ja 1

aasta viivis rahuldatud nõudelt 24 440,41) ning kostja II vastu 408 020 eurot 76 senti (287 797

+ 90 000 + 1 aasta viivis 30 223,76). Tasutud riigilõivu suurust uued apellatsioonkaebuse

hinnad ei mõjuta.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke