4-10-2352/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. oktoober 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-2352 Kohtunik Marie Tammsaar Väärteoasi

D.G kaebus Põhja Prefektuuri Ida-Harju

politseijaoskonna 10.07.2010.a kiirmenetluse otsusele nr 10220882577974 Kvalifikatsioon liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 Kaebuse esitaja D.G (isikukood xxx, elukoht xxx) Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet; Põhja Prefektuur Ida-Harju politseijaoskond Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 66 lg 2, V™S § 120 lg 1 ja § 132 p 2 kohus

otsustas:

1. Tühistada Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 10.07.2010.a kiirmenetluse otsus nr

10220882577974 osaliselt, s.o. D.G-le määraatud määratud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus.

2. Mõista D.G-le LS § 74

22 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 3000 (kolm tuhat) krooni.

3. Võimaldada D.G tasuda mõistetud rahatrahv 3000 (kolm tuhat) krooni osade kaupa 5

kuu jooksul, s.o 600 krooni igakuiselt kuu viieteistkümnendaks (15) kuupäevaks. Rahatrahvi

esimene osa tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise

päevast Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 10.07.2010.a kiirmenetluse otsuses 10220882577974 näidatud arvele (Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034796011 SEB Pangas

või arvele 221023778606 Swedbankis), märkides viitenumbri lahtrisse kiirmenetluse otsuse numbri 10220882577974.

Edasikaebamise kord

Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse

kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud, menetluse käik

4-10-2352

2

10.07.2010.a Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna kiirmenetluse otsusega nr 10220882577974 karistati D.G LS § 74 22 lg 2 alusel rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses,

s.o. 5100 krooni. Kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis D.G 10.07.2010.a kell 13:10 Jõelähtme - Kemba tee 12,5 kilomeetril mootorsõidukit BMW 525D (reg märgiga xxx) kiirusega,

mis ületas lubatud sõidukiiruse 24 km/h võrra, sõites kiirusega 77+/-3 km/h. Menetlusalune isik

rikkus liikluseeskirja (LE) § 126 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 2 järgi.

D.G esitas eelnimetatud otsuse peale 26.07.2010.a Harju Maakohtule kaebuse, milles vaidlustab otsuse rahatrahvi suuruse osas. Kaebuse kohaselt tunnistab kaebaja süütegu, kuid leiab, et

kohtuvälise menetleja määratud trahv on põhjendamatult suur. Kaebaja tõdeb, et ta küll ületas

10.07.2010.a Jõelähtme-Kemba tee 12,5 kilomeetril kiirust, kuid seda vahetult enne 50 km/h

mõjupiirkonna lõpumärki. Kiirust ületades liikus kaebaja üksinda ja ei ohustanud sellega kaasliiklejaid, ei pannud tähele 50 km/h liiklusmärki. Kaebuse esitaja palub vähendada väärteoasja

määratud karistust ja määrata rahatrahvi tasumine osade kaupa, kuna hetkel on töötu ja ei ole võimeline kogu summat korraga tasuma. Kaebuse esitaja ei soovinud asja lahendamist istungil.

Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kaebuse suhtes kirjaliku seisukoha, milles palub jätta

kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus jõusse ning nõustus kaebuse läbivaatamisega

kirjalikus menetluses. Määratud rahatrahv ei ole liiga suur, kuna isik on eelnevalt korduvalt karistatud liiklusnõuete rikkumiste eest (15.03.2009.a LS § 7422 lg 1 järgi; 26.08.2009.a LS § 7422 lg 2 järgi juhtimisõigus peatatud 2 kuud; 17.05.2010.a LS § 7422 lg 1 järgi). Menetlusalusele isikule karistuse määramisel on arvestatud karistust kergendava asjaoluna kahetsust, seetõttu ei määratud

maksimaalset rahatrahvi ega võetud ära juhtimisõigust. Kohtuväline menetleja palub jätta antud kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud D.G kaebuse ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kaebus on põhjendatud ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb osaliselt, s.o. määratud karistuse osas tühistada ja teha selles osas väärteoasjas uus otsus.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi

ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 132 lg 2 kohaselt, maakohus võib kohtuotsusega tühistada

kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetluse isiku olukorda.

Kiirmenetluse otsuse (VT toim lk 1) nr 10220882577974 kohaselt juhtis D.G 10.07.2010.a kell 13:10 Jõelähtme - Kemba tee 12,5 kilomeetril mootorsõidukit BMW 525D (reg märgiga xxx) kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 24 km/h võrra, sõites kiirusega 77+/-3 km/h. LE § 124 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 50 kilomeetrit tunnis. Mõõtmise kohta on koostatud liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll (VT toim lk 3), mille kohaselt

teostas mõõtmise erialaselt pädev mõõtja taadeldud mõõteseadmega Stalker II MDR,

taatlustunnistus nr AS004002 TTRSS 10/00017). Märkusest kiirusmõõteseadme kasutamise

protokollil nähtub, et menetlusalusele isikule on tutvustatud mõõteseadme lugemit 77 km/h.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (VT toim lk 2) nähtub, et D.G nõustus

kiirmenetlusega ja tunnistas süütegu põhjendades oma rikkumist sellega, et ei näinud 50 km/h

liiklusmärki, lubas olla edaspidi hoolikam, kahetses. Väärteoasjas ei nähtu mõõtmisel kohase

mõõtemetoodika mittejärgmist. Kuivõrd väärteoasjast ei nähtu mistahes asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kahelda mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuses mõõteseaduse § 5 mõistes, loeb kohus

3

tõendatuks ka D.G käitumises LS § 74 22

lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete tunnuste esinemise.

Kaebaja ütluste alusel, mille kohaselt ta 50 km/h märki ei näinud, saab lugeda tõendatuks LS § 7422 lg 2 sätestatud väärteo tunnustele vastava teo toimepanemise hooletusest. Teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavate asjaolude esinemist väärteoasja materjalidest ei nähtu.

LS § 7422 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemise tõttu ning teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavate asjaolude puudumise tõttu on seega olnud põhjendatud ka D.G karistamine LS § 74 22 lg 2 järgi.

D.G-le määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on

karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse hindamisel üldja eripreventiivsed eesmärkidest.

LS § 7422 lg 2 kohaselt on mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40

kilomeetrit tunnis karistatav rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on karistanud D.G rahatrahvikut 85 trahviühiku ulatuses, mis on oluliselt üle sanktsiooni keskmise määra. Samas on kaebaja ületanud lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 24 km/h võrra, seega LS § 7422 lg 2 nimetatud rikkumise

alammäärale lähedases määras. Oma süütegu on D.G tunnistanud ning kahetsenud, mistõttu esinevad asjas ka karistust kergendavad asjaolud. Karistusregistri teatisest nähtub, et kõik varasemad rahatrahvid on D.G tasunud ning et varasemalt on teda LS § LS § 74 22 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest karistatud valdavalt sanktsiooni keskmisest määras

madalamates määrades. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt liikus kaebaja kiiruse mõõtmise ajal teel üksinda.

Kohus on seisukohal, et arvestades karistust kergendavate asjaolude esinemist ei ole olnud

põhjendatud seekord D.G karistamine rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses. Senise kohtupraktika kohaselt lähtutakse isikule karistuse kohaldamisel ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast ning karistust kergendavate asjaolude esinemisel kohaldatakse reeglina sellest madalamat ja

karistust raskendavate asjaolude esinemisel vastavalt reeglina sellest suuremat karistust. Kuna väärteoasjas on nii kohtuväline menetleja kui kohus tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid, ei ole sanktsiooni keskmist määra oluliselt ületava karistuse määramine olnud põhjendatud ja esineb

alus isikule määratud karistuse kergendamiseks. Arvestades isiku varasemaid mitmeid kehtivaid

karistusi suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest ei saa aga mõistetav karistus olla siiski sanktsiooni keskmisest määrast väiksem. Kohus peab põhjendatuks mõista D.G-le LS § 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 3000 krooni.

KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt D.G ei tööta, oma töötust on ta kinnitanud ka kaebuses, kohtuväline menetleja ei ole kaebaja vastavat väidet vaidlustanud. Kohus on seisukohal, et kaebaja sellekohaste vaidlustamata väidete alusel on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 5 kuu jooksul, s.o. 600 krooni kuus.

Marie Tammsaar Kohtunik