1-10-12763/4 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.september 2010.a. Võru kohtumaja Kriminaalasja number

1-10- 12763 (10260103717)

Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Vosman Kohtuistungi sekretär Annika Savimägi Kriminaalasi A.K süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Meelis Juursoo Süüdistatav

A.K, elukoht XXX , XXX, EV kodanik, emakeel eesti keel, keskeriharidus, ei tööta , kriminaalkorras karistatud, viimati: - 14.02.2006a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 alusel tingimisi vangistus 2 kuud katseaeg 18 kuud, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5 kuud; - 19.02.2008a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 alusel vangistus 5 kuud, mis KarS § 69 alusel asendati 300 tunni üldkasuliku tööga (täies mahus sooritatud), mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 7 kuud;

Kaitsja Vandeadvokaat Anu Pärtel

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 4, 249, 313 kohus o t s u s t a s : süüdi tunnistada A.K KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui A.K ei pane

2 (3) kaheksateistkümne kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohustada A.Ke käitumiskontrolli ajal: 1. elama oma alalises elukohas aadressil XXX; 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata A.K kaheksateistkümne kuulise käitumiskontrolli ajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Võru Talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta A.Klt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kümneks kuuks.

Elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista A.Klt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud - 276 (kakssada seitsekümmend kuus) krooni joobe tuvastamisega tekkinud kulu, 3262 ( kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni ja 50 senti sundraha ning 812 (kaheksasada kaksteist) krooni ja 40 senti määratud kaitsjale makstav tasu. Menetluskulud tasuda kolmekümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või arveldusarvele 221023778606 Swedbank-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus .“ A.K, kriminaalasja number, makse nimetus). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib seoses Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete väidetava rikkumisega 15 päeva jooksul kaevata Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu, kui apellatsiooniõiguse kasutamise soovist on teatatud Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

A.K`e süüdistatakse selles, et tema 03.juulil 2010a. kella 20.30 ajal juhtis Võru maakonnas Haanja vallas Haanja külas Kose-Käbli tee 16.kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX olles alkoholijoobes so joobeseisundi meditsiinilisel tuvastamisel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktist nr 296-T nähtub, et A.K verest leiti etanooli 3,35 mg/g (-/+ 0,07mg/g) .

3 (3) Antud teoga rikkus A.K Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani A.K toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo - mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus A.K süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning karistamist 8 (kaheksa)-kuulise vangistusega. KarS § 74 alusel jätta vangistus A.K suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.K ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuulisel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Anda A.K katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg.1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: - elada oma alalises elukohas aadressil: XXX; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta A.Klt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümneks) kuuks.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai A.K kokkuleppest aru ja väljendas oma tõelist tahet. Kohtuistungil jäid süüdistatav, kaitsja ja prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus nõustub kuritegude kvalifikatsiooni, prokuröri poolt nõutava karistuse liigi ja määraga ning leiab, et A.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning karistus süüdistatavale mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel kuuluks A.Klt sisse nõudmisele kriminaalmenetluse kulud –seoses joobe tuvastamisega ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 276 krooni( tl 2-4) , määratud kaitsjale makstav tasu , mis nähtuvalt prokuröri määrusest ( tl 23) on 1324,80 krooni ning määratud kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli taotlusest nähtuvalt kriminaalasja kohtumenetluses on 300 krooni, seega kokku 1624,80 krooni, vastab Eesti Advokatuuri Juhatuse15.detsembri 2009.a. otsusega kehtestatud tasumääradele ning kuulub väljamõistmisele ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha 1,5 palga alammääras s.o. 6525 krooni, sest A.K pani toime teise astme kuriteo, seega kokku 8425,80 krooni. Juhindudes KrMS § 180 lg 3 sätestatust, mille kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda - jätab kohus A.Klt sissenõudmisele kuuluvad kriminaalmenetluse kulud osaliselt riigi kanda, arvestades, et A.K on tööotsija, kindlat sissetulekut ei oma, on sisuliselt temaga koos elava puudega pensionärist ema ülalpeetav ja mõistab A.Klt välja 276 krooni joobe tuvastamisega tekkinud kulu, pool sundraha s.o.3262,50 krooni ja poole määratud kaitsjale makstavast tasust s.o 812,40 krooni.

Kersti Vosman Kohtunik