Legislator Case Law & Legislation
2-21-10987/12 AI generated

2-21-10987/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-21-10987/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S Õ i g e k s v õ t u o t s u s EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

2-21-10987/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S Õ i g e k s v õ t u o t s u s EESTI VABARIIGI NIMEL

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S Õ i g e k s v õ t u o t s u s EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-21-10987 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2022, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi K V hagi D Z vastu põlvnemise (isaduse) tuvastamise ja elatise nõudes Tsiviilasja hind 6128 (2628 + 3500) eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K V (isikukood XXX), seaduslik esindaja T V (isikukood XXX) Kostja D Z (isikukood XXX) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 02.02.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Pidada tuvastatuks, et K V (isikukood XXX) põlvneb D Z (isikukood XXX) ning D Z on K V isa. 3. Mõista D Z (isikukood XXX) välja K V (isikukood XXX) kasuks igakuine elatis 190 eurot 13.07.2021 kuni K V täisealiseks saamiseni XXX. 4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 5. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad.

Edastada kohtuotsus osapooltele. Edastada kohtuotsus pärast jõustumist Narva linnakantseleile K V ja D Z isikuandmetes muudatuste tegemiseks.

ASJAOLUD JA KOHTU SELGITUSED

1.K V (hageja) oma seadusliku esindaja ema T V kaudu esitas 13.07.2021 Viru Maakohtule hagiavalduse D Z (kostja) vastu põlvnemise (isaduse) tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt olid 2016. a augustist kuni 2017. a veebruarini hageja ema ja kostja vabaabielus. Elasid hageja seadusliku esindaja korteris. Hageja sündis XXX.

Hageja seaduslik esindaja ja kostja ei olnud hageja sünni ajamomendil seaduslikult abielus. Hageja seaduslik esindaja ei olnud hageja sündimise ajal abielus teise mehega. Mitte ükski meesterahvas ei tunnistanud oma isadust vastsündinu suhtes, seetõttu ei ole hageja sünnitunnistusele isa andmeid kantud. Seega ei olnud ühtki meest hageja isana kindlaks tehtud.

Hageja sündis XXX. Perekonnaseaduse § 94 lg 3 kohaselt loetakse eostamisajaks ajavahemik 23.11.2016 kuni 19.02.2017 enne lapse sündi. Seega oli last eostatud ajavahemikul, kui kostja ja hageja ema vahel on koos elavate isikute suhted olnud.

Tsiviilasi nr 2-21-10987

2(3) Hageja (laps) pöördub kohtusse hageja kostjalt (mees) põlvnemise tuvastamiseks.

Juhul kui kostja omapoolses vastuses hagiavaldusele vaidlustab isaks olemise fakti, taotleb hageja seaduslik esindaja DNA testi tegemist isast põlvnemise tõestamiseks.

Juhul kui kohus tuvastab, et hageja põlvneb kostjalt, on vajalik teha tema sünnitunnistusele muudatus ning kanda jaosse “isa”, et K V isa on D Z.

Hageja elab koos oma seadusliku esindajaga. Kostja ei osale hageja kasvatamises. Kostja ei osuta hagejale ka rahalist abi. Järelikult on hagejal õigus nõuda kostjalt endale elatisraha.

Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud elatisraha miinimummäär, mis on 292 eurot.

Hageja seaduslik esindaja palub kohtul menetluskulude jaotamisel juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 162.

2.Viru Maakohus 04.08.2021. a määrusega võttis hagi menetlusse ja andis kostjale aja esitamaks vastust.

3.Kostja ei esitanud vastust hagile.

4. Kohtuistungil 02.02.2022 võttis kostja hagi õigeks ega vaielnud vastu, et hageja on tema laps. Kostjal ei ole kahtlusi, et hageja on tema laps. Kostja pakkus elatise suuruseks 190 eurot kuus, hageja seaduslik esindaja nõustus kõnealuse suurusega. Seega on kostja võtnud hagi õigeks.

5.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning seda tuleb rahuldada kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-ga 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

6.TsMS § 440 lg 4 esimene lause näeb küll ette, et abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud, kuid kohus ei näe põhjust hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks. Kostja ei vaidle vastu, et tema ja hageja seaduslik esindaja olid ajavahemikul, kui oli hagejat eostatud, koos elamas. Kostja ei kahtle hageja temast põlvnemises mitte.

7.Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

8. Käesolev jõustunud otsus on isakande tegemise õiguslikuks aluseks.

9. Kohus saadab põlvnemise tuvastamise otsuse edasi pärast jõustumist perekonnaseisuasutusele. Kohtuotsus on aluseks muudatuste tegemisele hageja ja kostja perekonnaseisuandmetes.

MENETLUSKULUD

TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis) kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 6 sätestab, et tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Et kohtuotsus tehakse ja menetluskulude jaotus kindlaks määratakse pärast 01.01.2022, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 164 lg 1 alusel.

Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilasi nr 2-21-10987

3(3)

Osapooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

/Digitaalselt allkirjastatud/

Tamara Šabarova kohtunik