4-10-2022/9 · 4-10-2022/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht0 28.09.2010, Tartu Kohtumaja Väärteoasja number Kohtuistungi aeg 4-10-2022 21.09.2010 Kohtukoosseis Istungisekretär kohtunik Peet Teidearu Jane Oidsalu Väärteoasi U.G` kaebus Lõuna Prefektuuri 16.06.2010 otsusele väärteoasjas 2602,10,003678 Kaebuse esitaja U.G ( ik: xxx; xxx) Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur ...
Full Text of the Judgment · 4-10-2022/9
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht0 28.09.2010, Tartu Kohtumaja
Väärteoasja number Kohtuistungi aeg 4-10-2022
21.09.2010 Kohtukoosseis Istungisekretär kohtunik Peet Teidearu Jane Oidsalu Väärteoasi U.G` kaebus Lõuna Prefektuuri 16.06.2010 otsusele väärteoasjas 2602,10,003678 Kaebuse esitaja U.G ( ik: xxx; xxx) Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur ( Riia 132 Tartus) Esindaja: Urmas Solovjov
Juhindudes V™S § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, kohus
OTSUSTAS:
Jätta rahuldamata U.G` kaebus Lõuna Prefektuuri 16.06.2010 otsusele väärteoasjas 2602,10,003678 ja eelnimetatud otsus muutmata.
Rahatrahv tasuda kaevatavas otsuses osundatud Rahandusministeeriumi arvele
10220034796011 SEB-s või arvele 221023778606 Swedbank; viitenumber 10220105160602. Välja mõista U.G-lt menetluskulu 346(kolmsada nelikümmend kuus)krooni riigieelarvesse. U.G-lt kantud menetluskulud jätta tema enda kanda.
Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank), 221023778606 (Swedbank) või 333416110002
(Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874,
selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja isiku nime, kelle eest menetluskulud tasuti.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsust saab kassatsioonikorras vaidlustada, teatades sellest kirjalikult seitsme(7) päeva
jooksul kohtuotsuse kuulutamisest Tartu Maakohtule.
Kassatsioon esitatakse kaebuse arutamisel kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul,
alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik Lõuna Prefektuuri 16.06.2010 otsusega väärteoasjas 2602,10,003678 karistati U.G Liiklusseaduse § 74 64 lg. 2 alusel 30 trahviühiku suuruse rahatarhviga , s.o.
1 800 krooniga selle eest, et tema 25.05.2010 kell.15.04 Tartus Fortuuna tänaval(tänava alguses) , sõites Pika tänava poole sõidukiga Toyota Land Cruiser , ei täitnud Liikluseeskirja p, 68 p. 5 nõuet – sõidukis, milles on turvavööd, peavad sõites
olema turvavööga kinnitatud sõidukijuht kui ka kaasreisijad. U.G ei olnud turvavöö kinnitatud.
U.G on esitanud Lõuna Prefektuuri eelnimetatud otsusele kaebuse,
taotlenud otsuse tühistamist ja väärteomenetlusese lõpetamist, sest temal oli sõites
turvavöö nõutekohaselt kinnitatud. Tema väitel võis tunnistaja politseinik Gunnar
Rätsepuu eksida, sest 300 meetri kauguselt ei võinud ta näha sõidukijuhi poolt
tehtavaid toiminguid. Gunnar Rätsepuu võis eksida, sest tema autol olid tumedad klaasid, esiklaas läigib, turvavöö värvus oli tume , riietus oli tume. U.G
viitab kaebuses, et tema, pöörates Võidu sillalt Fortuuna tänavassse, siis oli ta hoidnud vasku käega korra nõuetekohaselt kinnitatud turvavööst kinni, oli liigutanud
end mugavamalt istuma, avanud korraks juhipoolse akna ja lehvitanud autoaknast
Fortuuna tn.maja 1 krt. 9 aknal suitsetavale tuttvale K.K.-le. Kõik see võis politseiametniku eksitusse viia. U.G on kaebuses kinnitanud, et ei saanud
aru, miks politseiametnik teda peatas endise petrooleumi kioski juures.
Politseiametnik oli andnud temale korralduse parkida oma auto, tulla politseisõidukisse; temale selgitati, et oli sõitnud kinnitamata turvavööga.
Kohtuistungil jäi U.G esitatud kaebuse juurde.
Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur on seisukohal, et U.G
rikkumine on tõendatud ning Lõuna Prefektuuri 16.06.2010 otsus väärteoasjas
2602,10,003678 tuleks jätta muutmata, U.G kaebus rahuldamata.
Kohtuväline menetleja leiab, väärteootsuses on toodud kõik asjaolud, mis on väärteoasjas tõendamiseks vajalikud.
Kohtuotsuse põhjendid
Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku U.G, kohtuvälise menetleja esindaja Urmas Solovjovi , kuulanud üle tunnistajad Gunnar Rätsepuu, K. K., B. V., uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et
U.G kaebus Lõuna Prefektuuri 16.06.2010 otsusele väärteoasjas 2602,10,003678 tuleb jätta rahuldmata.
V™S §-st 87 tulenevalt arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Nimetatud säte reguleerib otseselt väärteoasja lahendamist maakohtus, kuid Riigikohus on oma 7.12.2007 lahendis nr 3-1-1-84-07 ja 6.03.2008 lahendis nr 3-1-1- 2-08 märkinud, et sarnaselt kohtule on V™S § 87 sätestatud väärteoasja arutamise
piirid siduvad ka karistusotsustust tegevale kohtuvälisele menetlejale. Nõuded väärteoprotokolli sisule tulenevad V™S §-st 69. V™S § 69 lg 2 p-de 1 ja 2
kohaselt märgitakse väärteoprotokolli põhiosas väärteo lühike kirjeldus, teo
toimepanemise aeg ja koht ning väärteo kvalifikatsioon. Nimetatud nõuded peavad muuhulgas tagama menetlusalusele isikule V™S § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud õiguse teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse.
Lõuna Prefektuuri 16.06.2010 otsuses väärteoasjas 2602,10,003678 on süüteo asjaolud kirjeldatud sarnaselt väärteoprotokolliga AB1184755 /25.05.2010. Otsuses on viidatud ka otsuse aluseks olevatele tõenditele.
Väärteoprotokolli kohaselt on U.G rikkunud Liikluseeskirja § 68 p. 5
nõudeid, sõites mootorsõidukiga kinitamata turvavööga; karistus ette nähtud
Liiklusseaduse § 7464
lg. 2 alusel. Protokollis on ka väärteokirjeldus. Kaevatas
väärteootsuse on märgata redaktsioonilist viga: Liikluseeskiri § 68 p. 5 asemel on kirjas Liiklusseaduse § 68 p. 5. See on tehniline ebatäpsus, kuna väärteoprotokollis on õigusnormina välja toodud Liikluseeskiri § 68 p. 5 ; ebatäpsus otsuses ei mõjuta menetlusdokumendi sisu. Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies
ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
Kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja Gunnar Rätsepuu ülustest nähtub, et tema
teostas 26.05.2010 liikluskontrolli, olles koos Ago Mägimetsaga Fortuuna tänava
alguses ning 50 meetrit oli vahemaa , mille tagant ta nägi, et U.G oli
turvavö sõidukis sõites kinnitamata. Politseisõiduk oli sesisnud endise petrooleumi
kioski tagumise sissesõidu juures ning tema oli kontrollijana seisnud esimese sisesõidu juures kõnnitee ääres. Gunnar Rätsepuu kinnitas oma ütlustes, et tema nägi
selgelt kuidas U.G oli Võidu sillalt Fortuuna tänavale pöörates hakanud turvavööd kinnitama. Auto oli seejuures kaldunud sõidurajal tavalisest trajaektoorist veidi kõrvale,.teinud jõnksu. Gunnar Rätsepuu oli näinud läbi läheneva sõiduki klaasi, kuidas U.G
turvavööd kinnitas. Ago Mägimets oli andnud sõidukijuhile peatumiskorralduse. Gunnar Rätsepuu oli näinud ajal,mil U.G sõiduk temaga kohakuti oli, et
siis U.G kinnitas veel turvavööd. Gunnar Rätsepuu ütlustest nähtub, et tema nägi selgelt , et U.G sõites turvavöö kinnitamata oli ning seda nägi
ka Ago Mägimets. Kui U.G juhitv sõiduk peatus, oli turvavöö juba kinnitatud. Ago Mägimets kutsunud U.G edasiseks arutamiseks politseiautosse. Ago
Mägimets oli Gunnar Rätsepuule pärast selgitanud, et U.G oleks tunnistanud oma rikkumist, kui temale kohapeal oleks hoiatamist kohaldatud. Kuna U.G oli eelnev karistus sam teo eest , siis vormistati temale protokoll.
U.G enda ülustel temal oli turvavöö kinni ning ta kohendas end sõidul, et oleks mugavam istuda.Ta kinnitas temal esinevaid seljavaegusi. U.G poolt
esitatud raviteenuste arve ja OÜ Mõisahe Perearstikeskuse tõend kinnitab U.G mõningaid seljavaegusi, kui ei olnud temal Liikluseeskirja § 69 p. 1 toodud tervislikku seisundit mille puhul temal ei oleks pidanud turvavöö olema kinnitatud.
Tunnistaja B.V., kes oli U.G autos kaasõitjaks, kinnitab, et U.G ei kurtnud midagi autos. U.G oli temale ise rääkinud, et lehvitas autost kellelegi. Tunnistaja B. V. ütlusel võis vahemaa politsei ja auto vahel olla 300 meetrit kui politsei auto peatas. Turvavöö oli olnud sel hetkel kinni kui politsei auto
peatas. Tunnistaja B. V. vastus kohtuvälisele menetlejale:”Võidu sillalt tulles
paremale sõitis U.G, midagi kahtlast ei märganud. Kinnitas turvavööd. Vaatas akna poole ja lehvitas, ei pannud tähele ,kas ta tegi midagai muud.”
Kaebuse esitajale B. V. vastus: “Rimi Kaubanduskeskuse parklas kinnitasid
turvavööd. Silla pealt Fortuuna tänavale pöörates ei pannud tähele, et autos mingit jõnksakut oli. Auto võis liikuda 45 km/h kiirusel.”
Tunnistaja Kalev Koort kinnitas, et elab Fortuuna maja nr.1 teisel korrusel. Tema oli
25.05.2010 pärastlõunasel suitsetanud sigaretti kui U.G oli temale oma
tumedast autost esimesest (juhipoolsest) aknast lehvitanud. Auto oli ülekäigurajast juba üle sõitnud Pika tänava poole. Tunnistaja oli väljas näinud ühte politseinikku ja sinist politseiautot. Tunnistaja ei osanud öelda kui pikk oli vahemaa U.G
juhitud sõiduki ja tee ääres patrulliva politseiniku vahel ajal, mil ta tervitas U.G
. Tunnistaja mäletas, et U.G oli turvavöö kinnitatud. Samas lisas ta et ta 100 % seda ei kinnita , sest tema tähelepanu oli suunatud U.G
tervitusele. Seda enam, et tervitus U.G-ga oli toimunud juhuslikult, temalegi ootamatult ning tema tähelepanu ei olnud suunatud detailidele.
Kohus teeb otsutuse tõenditele tuginedes.
U.G ütlused asja kohta lähevad lahku tunnistaja Gunnar Rätsepuu ütlustest. U.G esines motiiv vastutusest vabaneda. Seega tema ütlusi kohus täies ulatuses usaldada ei saa.
B. V. ütlused on oma sisult erinevad. Vastuses politseiametnikule vastas ta, et
“turvavöö ei olnud selle hetkeni kinni kui politsei auto peatas”. Vastuses U.G-le väitis tunnistaja, et turvavööd kinnitasid nad U.G-ga Rimi
Kaubanduskeskuse parklast väljudes. Seega vastuolulised ütlused asjolude kohta.
Tunnistaja B. V. hindas vahemaad U.G juhitava auto ja
peatumismärguande andnud politseiniku vahel 200-300 meetrile. See hinnag ei ole kooskõlas tegelikkusega. Vahemaa sai seal olla 50 meetri piires. Tunnistaja K. K. ütlused asjaolude kohta täpset informatsiooni ei andnud. Tunnistaja
tähelepanu ei olnud suunatud detailidele ning ta ei söandanud 100% kinnitada, et
U.G oli sõites turtvavöö kinnitatud. Tunnistaja ei osanud kinnitada sõiduki ja politseipatrulli vaheist distantsi.
Gunnar Rätsepuu ütlustes on kirjeldatud asjaolusid täpselt. Gunnasr Rätsepuu kinnitas ütlustes, et nägi U.G juhitavat sõidukit ja jälgis seda juba Võidu sillalt Fortuuna tänavsse pöörates. Ta nägi , et sõidukijuhil U.G ei olnud
turvavöö kinnitatud. U.G kinnitas turvavööd ka siis kui oli Gunnar Rätsepuuga kohakuti.
Kohus arvestab Gunnar Rätsepuu detailsete ütlustega. Kohtul ei ole alust arvata, et
Gunnar Rätsepuu politseinikuna tahtis U.G-le süütegu fabritseerida. See oleks vastuolus politseiniku kutseetikaga. Gunnar Rätsepuu kohtus antud ütlustele tuginedes, samuti ka toimikus olevale Gunnar
Rätsepuu ütluste protokollile 25.05.2010 tuginedes on tõendatud U.G poolt 25.05.2010 kel 15.04 ajal Fortuuna tänaval toime pandud Liikluseeskirja § 68 p. 5 järgne rikkumine- sõitmine kinnitamata turvavööga. KarS § 15 lg. 3 näeb ette, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Süü vormiks on käesoleval
juhul ettevaatamatus. U.G on KarS § 33 mõistes süüvõimeline ning puuduvad süüd välistavad asjaolud.
Karistuse kohaldamisel U.G-le on Lõuna Prefektuuri 16.06.2010 otsuses
väärteoasjas 2602,10,003678 märgitud, et raskendavad ja kergendavad asjaolud karistuse mõistmisel puuduvad. Kohus nõustub selle seisukohaga.
U.G karistati 16.06.2010 otsusega väärteoasjas 2602,10,003678
Liiklusseaduse § 7464
lg. 2 alusel 30 trahviühiku suuruse rahatarhviga, s.o. 1 800
krooni. U.G on samalaadse rikkumise eest karistatud 09.06.2009 ning
karistus ei olnud teo toimepanemise ajaks kustunud. Seega on põhjendatud U.G karistamine Liiklusseaduse § 74 64 lg. 2 järgi , millise väärteo eest võib sõidukijuhti karistada kuni 100 trahviühiku suuruse trahviga, s.o. 6000 krooni. Lõuna Prefektuur on karistanud U.G võimaliku sanktsiooni 1/3 määra lähedase
karitusega ning see karistus vastab U.G poolt toime pandud süüteo raskusele.
Vastavalt V™S § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumentluses
menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse
seadustiku (KrMS) § 180 kohaselt hüvitab kriminaalmenetluse kulud süüdlane, käesoleval juhul U.G. Tunnistajatasu menetluskuluna 250 krooni; kohtu postikulu 96 krooni, menetluskulud kokku 346 krooni. Jätta rahuldamata U.G` kaebus Lõuna Prefektuuri 16.06.2010 otsusele väärteoasjas 2602,10,003678 ja eelnimetatud otsus muutmata.
Rahatrahv tasuda kaevatavas otsuses osundatud Rahandusministeeriumi arvele
10220034796011 SEB-s või arvele 221023778606 Swedbank; viitenumber 10220105160602.
Välja mõista U.G-lt menetluskulu 346(kolmsada nelikümmend kuus)krooni riigieelarvesse. U.G-lt kantud menetluskulud jätta tema enda kanda.
Kohtunik: