3-21-2154/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

9. veebruar 2022, Tartu Haldusasja number 3-21-2154 Haldusasi Marek Sinimetsa kaebus Tartu Vangla kohustamiseks maksta tagasi üleliigselt võetud tasu elektri eest Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28. septembri 2021. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Marek Sinimetsa määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/määruskaebuse esitaja Marek Sinimets RESOLUTSIOON Tagastada Marek Sinimetsa määruskaebus Tartu Halduskohtu 28. septembri 2021. a määruse peale. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Marek Sinimets esitas 21. septembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab Tartu Vangla kohustamist maksta talle tagasi ülearu maksustatud summa. Kaebaja selgitas, et ostis Tartu Vangla kaupluse kaudu televiisori e-star. Kuna mainitud televiisori võimsus on alla 30 W, peaks kaebaja tasuma televiisori kasutamise eest 0,63 eurot kuus, kuid vangla võtab televiisori kasutamise eest 2,23 eurot kuus. Kaebaja sõnul on ta korduvalt pööranud vangla tähelepanu televiisori ülemaksustamisele, kuid keegi ei soostu oma viga tunnistama.

2. Tartu Halduskohus tagastas 28. septembri 2021. a määrusega kaebuse. Halduskohtule esitatud vastuses märkis Tartu Vangla, et kaebaja on pöördunud vangla poole taotlustega (17. veebruaril ja 28. mail 2020. a ning 9. septembril 2021. a) maksta tagasi üleliigselt võetud tasu televiisori kasutamise eest ning vangla on neile taotlustele ka vastanud (vastavalt

21. veebruaril ja 10. juunil 2020. a ning 13. septembril 2021. a), kuid kaebaja ei ole vangla keelduvaid vastuseid vaidemenetluse korras vaidlustanud (vangistusseaduse (Vangs) § 11 lg 1 p 5), mistõttu puudub tal õigus kohustuslikku kohtueelset menetlust läbimata otse kohtusse pöörduda. Sellest tulenevalt tagastas halduskohus kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. M. Sinimets esitas 30. septembril 2021 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28. septembri 2021. a määruse peale ning palus võtta oma kaebus menetlusse. Määruskaebuse kohaselt on väär kohtu arusaam, et ta ei ole kohtueelset menetlust läbinud. Kaebaja sõnade kohaselt nähtub vangla vastustest, et talle ei ole vaidlustamist võimaldatudki, sest ühelgi neist ei ole vaidlustamisviidet.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.

5. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus mõnda liiki nõude lahendamiseks ette näha kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 näeb ühe imperatiivse kaebuse tagastamise alusena ette olukorra, kus kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kinnipeetavate puhul tuleneb kohustus läbida kohtueelne menetluse VangS § 1¹ lg-st 5, mille järgi on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega tuleneb vangistusseadusest kinnipeetavale kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustus, mille järgimata jätmisel ei ole kaebuse lubatavuse eeldused täidetud ning kohtul on alus kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

6. Määruskaebuses ei väida kaebaja, et ta oleks vanglale vaide esitanud. Kaebaja põhjendab vaidemenetluse läbimata jätmist sellega, et vangla ei ole oma vastustele vaidlustamise korda märkinud. Asja materjalidele lisatud vangla vastustelt (digitoimiku leheküljed – dtl 9, 11 ja 12) ei nähtu tõepoolest vaidlustamisviidet. Haldusmenetluse seaduse § 57 lg 1 kohaselt peab haldusaktis olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi. Järelikult ei saa kaebaja vabandada vaidemenetluse läbimata jätmist vaidlustamiviite puudumise või sellega, et ta ei ole kursis vaidemenetluse läbimise korra ja kohustuslikkusega vangistuses viibivatele isikutele. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on varasemaltki esitanud halduskohtule kaebusi vangla tegevuste peale (nt haldusasjad nr 3-21-1914, nr 3-21-1417 ja nr 3-21-52). Seega ei ole usutav, et kaebajal puudub teadmine halduskohtusse pöördumisele esitatavatest nõuetest ning asjakohasest regulatsioonist

7. Kõike eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub määruskaebus Tartu Halduskohtu 28. septembri 2021. a määruse peale HKMS § 207 lg 2 alusel tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)