4-21-4873/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 4-21-4873

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2022. a Tallinn Väärteoasja number 4-21-4873 (2302,21,016365) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi

P.D (P.D) kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja

Silvia Kulleri 08.12.2021 otsusele nr 2302,21,016365

P.D karistamises LS § 227 lg 2 ettenähtud

väärte mootorsõiduki o toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuväli ja Piirivalveameti Põhja ne menetleja: Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp

Menetlusalune isik: P.D , ik: XXX, elukoht: xxx, xxx, xxx, xxx maakond, e-post: xxx

Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON

1. P.D Jätta kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Silvia Kulleri 08.12.2021 otsusele nr

2302,21,016365 P.D karistamises LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Silvia Kulleri 08.12.2021 otsus nr 2302,21,016365 P.D

karistamises LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks muutmata ja tühistamata. ,

3. Määratud põhikaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuline tähtaeg - algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3 kuulise tähtaja möödumisel. -

4. kui Vastavalt LS § 127 sätetele isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule

2 kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 09.02.2022. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg

on 11.03.2022. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 12.03.2022.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Silvia Kulleri 08.12.2021 otsusega nr 2302,21,016365 karistati P.D o toimepanemise eest LS § 227 lg 2 ettenähtud väärte LS § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et P.D

16.11.2021 kella 12:40 ajal Suur-Sõjamäe tn (J. Smuuli ja Visase tn vahel), Tallinn, Harju maakond 5km/h -3 juhtis mootorsõidukit kiirusega 7 +/ km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 2 km/h, rikkudes LS § 15 lg 1 p 2 sätestatud 2 keeldu ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalun

e isik alljärgneva kaebuse

Kaebaja vaidlustab

otsuse täies ulatuses järgmiste põhjendustega:

1) 16.12.2021 koostas Politseio ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüro Liiklusjärelevalvekeskus, patrulltalituse liikluspolitseiniku Marilin Vaarik väärteoprotokolli.

2) Menetlusalusele isikule heidetakse protokollis ette, et ta 16.11.2021 kl 12:40, asukohas

Harju maakond, Tallinnas, Suur-Sõjamäe tn (J. Smuuli ja Visase tn vahel), juhtis mootorsõidukit kiirusega 75 km/h +/ 3 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50 km/h. - Ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h, rikkudes LS § 15 lg 1 p 2; LS § 227 lg 2.

3) Käesoleval juhul ei ole kohtuväline menetleja arvestanud karistuse määramisel

menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtuväline menetleja põhjendab seda

sellega, et „P.D oma arvukate liiklusrikkumiste taustal kahetsus ei mõju siirana ning kohtuväline menetleja isiku kahetsust kergendava asjaoluna ei käsitle,"

Seega tuleb nimetatud otsus täielikult tühistada. Kohtuväline menetleja on teinud otsuse, mis piirab kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt, sest kaebaja vajab igapäevaselt mootorsõiduki

juhtimisõigust oma igapäevaste tööülesannete täitmiseks ja ka igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks. Ta on saanud aru teo ohtlikkusest ja selle võimalikest negatiivsetest tagajärgedest enda pere ning tööelule, sh majanduslikule heaolule. -

Eelnevaga ei saa põhjendada l klusnõuete rikkumist ja see ei välista juhtimisõiguse äravõtmist, ii

kuid hinnates rikkumise asjaolusid kogumis ning võttes arvesse menetlusalust isikut

iseloomustavaid andmeid, on kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus

ebaproportsionaalne ega lähtu KarS § 56 lg 1 nõuetest. Ülekaalukate eripreventiivsete

argumentide puudumise tõttu pole juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud ja karistuse üld-ning eripreventiivseid eesmärke saab saavutada rahatrahvi kohaldamisega.

4) LS § 227 lg 2 võimaldab menetlejal lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kohaldada põhikaristusena kuni 100 trahviühiku suurust rahatrahvi või sõiduki juhtimiseõiguse äravõtmist tähtajaga kuni kuus kuud. Kohtuväline menetleja karistas P.D LS § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega pooles seaduses sätestatud tähtajaks, s.o 3 kuuks. Kaebaja hinnangul ei vasta selline karistus liigi ega määra poolest menetlusaluse isiku süü suurusele,

teda iseloomustavatele andmetele ega ka karistuse eesmärkidele ja kohaldada tuleks kas rahatrahvi või rahatrahv asendada üldkasuliku tööga. Jääb ebaselgeks, miks valis kohtuväline menetleja peaaegu maksimaalse karistuse.

5)

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud,

mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3- 1-1- -11, p 11 ja nr 3-1-1- -13, p 19). Lisaks 77 52

3

isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o -

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). 10. Menetlusaluse isiku süü suuruse hindamisel väärib esmalt tähelepanu asjaolu, et P.D pani väärteo toime hooletusest.

6) Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja ei ole otsuse tegemisel neid asjaolusid arvestanud ja seetõttu on alus otsuse tühistamiseks. 12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113- kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü

suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40- 04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades lgarvesse võtma ka süüdistatava isikut. Kaebajal ei ole võimalik võtta 3 kuuks puhkust, kuna sellisel juhul kannataks ülemääraselt suures ulatuses tema pere sissetulek, lisaks elab kaebaja aga ka sellises maakohas, kus ühistranspordi kasutamine samamoodi piiratud või takistatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Öeldu tähendab, et

karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada

üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle p ri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eriprevent ii iivsete vajadustega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-122-13, p 9 ja nr 3-1-1-59-15, p 12). Liiklusreeglites on kehtestatud piirmäärad ja kohustused ning neid mitte mingil juhul ületada ei tohi. Juhtimisõiguse saamiseks on menetlusalune isik läbinud vastava koolituse ja sooritanud

pädeva asutuse juures juhiloa saamiseks vajalikud eksamid ning tema teadmisi on hinnatud

piisavaks juhtimisõiguse saamiseks. Tulenevalt sellest oli menetlusalune isik teadlik kehtestatud reeglitest ja nõuetest.

7)

Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud karistuse määramisel seda, et isikul

kriminaalkaristus on täidetud 05.09.2021.a., mis oli määratud 06.03.2020.a. KarS § 4231 järgi. Üldkasulikku tööd kaebaja teeb ja täidab talle määratud karistust. Kaebaja kinnitab, et

talle määratud karistusliik 415 üldkasulikku tundi. Nimetatu peegeldab pigem isiku üldist seaduskuulekat eluviisi, mitte pidevalt eiravat liiklemisviisi. Osad karistusregistris märgitud väärteokaristused ja üks kriminaalkaristus on täidetud. Näiteks

väärteoasja nr 231619001457 LS § 201 lg 2 määratud karistuse on täidetud 03.09.2021.a.;

väärteoasja nr 274018000988 kaebajat karistati 20 tunni üldkasuliku tööga, mis täideti

17.09.2021.a. Seega on eelnevad karistused mõjutanud kaebajat seadusekuulekalt käituma.

Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud karistusregistri väljavõttes märgituga, et kaebajale määratud kriminaalkaristused ja väärteokaristused on osaliselt täidetud.

8) Samuti leitakse kaebuses, et juhtimisõiguse äravõtmist tuleb rakendada üksnes siis, kui

esineb reaalne vajadus isiku liiklusest eemaldamiseks. Menetlusaluse isiku suhtes sellist

vajadust ei ole. Samuti rahatrahvide asendamine üldkasuliku tööga ei eelda seda, et menetlusalune isik hoiaks kõrvale karistuste kandmisest või siis ei käitu seadusekuulekalt ja jätkaks uute väärtegude toimepanemist. Kaebaja täidab talle määratud üldkasulikku tööd. Xxx Vallavalitsuse Majandusspetsialist X on 23.12.2021 P.D iseloomustuses märkinud

alljärgnevat: „P.D teeb oma ühiskondlikku kasulikku tööd xxx valla territooriumil. Peab kinni kokkulepitud ajakavast. Ta on tubli töömees ja teostab töid eeskujulikult. Etteheited tema suhtes puuduvad. Kõiki töid teostab ilma nurinata." (Lisa 2). Seega antud iseloomustus näitab ja tõendab seda, et P.D täidab talle määratud üldkasulikku tööd, ei hoia talle määratud karistustest kõrvale. Tasub ka rahatrahve. Mootorsõiduki juhtimisõigust on vajalik

kaebajal ka üldkasulikku töö tegemiseks. Seega kui mootorsõiduki juhtimisõigus võetakse

4

kaebajal ära 3 kuuks, siis oleks takistatud ka talle määratud karistuse so üldkasuliku töö teostamine.

9) Karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg 1 järgi on registrisse kantud isiku

karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et isiku eelnevat

karistatust saab uue karistuse mõistmisel arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et varasemad õigusrikkumised on seotud uue kuriteoga (vt nt 20. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9, 19. oktoobri 2018. a otsus nr 4-17-5471/19, p

26). Osutatud seisukoht põhineb sellel, et seadusandja on isiku karistusandmete õiguslikku tähendust ajaliselt piiranud, lubades neid andmeid arvesse võtta üldjuhul vaid KarRS §-des 24-

27 ette nähtud tähtaja vältel. Kuigi sätte KarRS § 5 lg 1 sõnastusest võib esmapilgul jääda

vastupidine mulje, siis arvestades sätte eesmärki ja mõtet, on karistusregistri kanded

deklaratiivsed, mitte aga õigust loovad ehk konstitutiivsed. See tähendab muu hulgas, et

olukorras, kus karistusregistri vastutav töötleja on jätnud täitmata enda kohustuse

karistusandmed seaduses sätestatud tähtaja möödumisel registrist kustutada, ei saa registrist ekslikult kustutamata andmetele õiguslikku tähendust omistada.

10)

Kaebaja on saanud aru teo ohtlikkusest ja selle võimalikest negatiivsetest tagajärgedest

enda perening tööelule, sh majanduslikule heaolule. P.D-le on juhtimisõigus

hädavajalik tööülesannete täitmiseks ja pere ülalpidamiseks. Eelnevaga ei saa põhjendada

liiklusnõuete rikkumist ja see ei välista juhtimisõiguse äravõtmist, kuid hinnates rikkumise

asjaolusid kogumis ning võttes arvesse menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid, on kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus ebaproportsionaalne ega lähtu KarS § 56 lg

1

nõuetest. Ülekaalukate eripreventiivsete argumentide puudumise tõttu pole juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud ja karistuse üld ning eripreventiivseid eesmärke saab saavutada - rahatrahvi kohaldamisega.

11) Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud kõiki menetlusalusele isikule süükspandavaid

asjaolusid, jättes hindamata tõendeid igakülgselt (KrMS § 61).Kohtueelses menetluses on tuvastamata jäetud asjaolu, et kaebajale määratud karistused võivad olla täidetud.

12) Vaatamata nimetatud asjaolule, on P.D-le (P.D) määratud üks raskemaid põhikaristusi. Puudub alus rakendada kõige raskemat karistusliiki, milleks on juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Kaebaja on seadusekuulekas kodanik, kuna kõikki talle määratud

rahatrahve täidab sh teeb üldkasulikku tööd see näitab ühtlasi, et kaebaja kahetseb - toimepandud tegusid ja püüab edaspidi seadusekuulekalt käitu Ei saa nõustuda kohtuvälise da. menetleja väitega, et kuna varasem karistus ei ole mõjutanud isikut liikluses seaduskuulekalt käituma ning et välistada uute samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemist, tuleb määrata talle põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse pikaks ai aks äravõtmine. Kaebaja on ainuke ´j

juhilubade omanik peres, siis kaotab pere sissetuleku, kuna kaebaja elukoht on xxx Xxx . maakond aga töötada tuleb üle Eesti so Pärnu. Tallinn. Tartu jne.

13) Üksnes abstraktne võimalus, et isikule varasemalt määratud rahatrahvid, mis on asendatud

üldkasuliku tööga, ei ole liiga range põhikaristuse kohaldamiseks piisav. Isik täidab talle varasemate karistuste eest määratud karistusi, ei hoia nende täitmisest kõrvale. Samuti tasub kaebaja rahatrahve vastavalt võimalustele. Kaebaja on kohusetundlik, seadusekuulekas isik, ta on saanud aru oma teo tagajärgedest, tunnistades oma viga ja kahetsenud antud tegu. Kaebaja on soliidses eas ja elukogenud isik, kes annab endale täielikult aru, et kiirust ületada mootorsõidukis on taunitav ning võib kaasa tuua kahetsusväärsed tagajärjed, mida tema soovib vältida.

13) Menetlusalusele isikule määratud karistus ei ole põhjendatud ega proportsionaalne.

Karistuse raskus näitab, et sisuliselt karistust kergendavaid asjaolusid ei arvestatud.

Juhtimisõiguse äravõtmisega kaasneksid P.D-le ja tema perele rasked tagajärjed, sealhulgas töökoha kaotus, kuna käib sõidukiga Tallinnas ja mujal üle Eesti tööl, kuna on xxx xxx kku, teeolud olid head, ilm selge ja liiklus . Kiiruse ületamises ei olnud midagi pahatahtli

hõre. Kiirus läks liiga suureks tähelepandamatusest/hooletusest. Palun karistuse määramisel arvesse võtta seda, et kaebaja on ainuke juhilubade omanik peres ja juhiload on hädavajalikud.

5 Riigikohus on asjas nr 3-1-1-26-10 leidnud, et isiku töökoha kaotust väärteokaristuse tõttu tuleb vältida.

14) Kindlaks ei ole tehtud ka ühtegi muud asjaolu, mille põhjal saaks pidada piisavalt

tõenäoliseks, et P.D asub taas sõidukiirust ületades sõidukit juhtima. Antud juhul ka asjaolud, et kehtivate karistuste eest on karistatud isikut rahatrahvidega ei oma asjas sellist rolli, et isikut karistada ebamääraselt range karistusega. Kaebaja eelnevad karistused on käesoleval

hetkel täitmisel ja osaliselt täidetud, isikule on määratud rahatrahvid asendatud üldkasuliku

tööga, mida isik on kohusetundlikult asunud täitma.

15) Kaebaja kinnitab, et on valmis osalema ükskõik, millises kohtu poolt määratud sotsiaalprogrammis kui vaja. Mootorsõiduki juhtimisõigus on hädavajalik ning kaebaja ei soovi juhtimisõigusest ilma jääda nii pikaks ajaks. Kaebaja palub kohtul antud lubadust arvestada kohtuotsuse tegemisel.

VTMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses.

Kaebaja palub kohtul määrata kergemat karistust sh palun arvestada seda, et karistuseks määrates rahatrahvi, määrata rahatrahvi ositi tasumine. Kaebaja palub kohtul:

Tühistada Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebü - roo

liiklusjärelvalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Silvia Kuller 08.12.2021

koostatud otsusele väärteoasjas nr 2302,21,016365 väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 30 lg 1 p 1,3 alusel.

Alternatiivselt: Vähendad ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebü a Politseiroo

liiklusjärelvalvekeskuse vanemväärteomenetleja Silvia Kuller

kohtuesindusgrupi

08.12.2021 koostatud otsusele väärteoasjas nr 2302,21,016365 põhikaristusena määratud

mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 1 (üheks) kuuks või põhikaristuse kohaldamata jätmist. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht

Oma kirjalikus seisukohas nõustus kohtuväline menetleja kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning asus alljärgnevale seisukohale.

Kaebuses Harju Maakohtule taotleb kaebaja, väärteootsuse tühistamist VTMS § 30 lg 1 p 1 või 3 alusel või alternatiivselt vähendada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg 1 kuu peale. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole otsuse tegemisel arvestanud menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust mistõttu tuleb nimetatud otsus täielikult tühistada. Otsus piirab

kaebaja õigus ebaproportsionaalselt ning kaebaja on aru saanud teo ohtlikkusest ning selle

võimalikest mõjudest tema heaolule. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks valis menetleja karistusliigina mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise ja seda peaaegu maksimaalses määras, eriti arvestades, et tegu on toime pandud hooletusest. Kaebajal ei ole võimalik võtta 3 kuud

puhkust, see mõjutaks liialt tema sissetulekuid ning lisaks sellele elab ta maakohas, kus on transpordile kehv juurdepääs.

Kaebaja leiab ka, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud asjaoluga, et isikule 06.03.2020a. mõistetud kriminaalkaristus KarS § 423’ alusel on täidetud 05.09.2021. Lisaks teeb isik

kohusetundlikult üldkasulikku tööd. Täidetud on ka väärtegude eest määratud karistused,

üldkasuliku töö näol, millest tuleb järeldada, et karistused on kaebajat mõjutanud seaduskuulekusele. Kaebaja leiab, et rahatrahvide asendamine üldkasuliku tööga ei eelda, et menetlusalune isik hoiaks kõrvale karistuse kandmisest või ei käituks seaduskuulekalt ja jätkaks väärtegude toimepanemist. xxx Vallavalitsuse majandusspetsialist on iseloomustanud kaebajat

kui tubli töömeest ning etteheited tema suhtes puuduvad. Seega täidab isik eeskujulikult üldkasulikku tööd ning tasub ka rahatrahve. Eriõiguse äravõtmisel kannatab ka üldkasuliku töö

tegemine. Kaebajale on juhtimisõigus hädavajalik tööülesanneteks ja pere ülalpidamiseks.

6 Vaatamata sellele on isikule märatud üks raskemaid karistusi, kuigi kaebaja on seaduskuulekas kodanik, täidab oma rahatrahve ning üldkasulikku tööd. Kaebaja rõhutab ka, et on aru saanud,

et kiiruse ületamine on taunitav tegu ning põhjendab, et heade ilmaolude tõttu läks

hooletusest/tähelepanematusest kiirus liiga suureks.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et P.D süüline käitumine LS § 15 lg 1 p 2 nõuete

rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Menetlusaluse isiku

poolt toime pandud väärtegu on õigusvastane ja KarS § 30 ja § 27 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt juhtis P.D mootorsõidukit asulasisesel teel, kus suurim lubatud kiirus oli 50 km/h kiirusega 75 +/- 3 km/h. Seega on lõplikuks lugemiks, millest lähtuti süüteo kvalifitseerimisel mitte vähem kui 22 km/h. Kiiruse mõõtmist teostanud politseiametnik Janek Loik on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omab õigust kasutada kiirusemõõteseadet

LaserCam4 LE1149. Kiirusemõõteseadme LaserCam4 LE1149 taatlustunnistuse TTRS-

21/00114 andmetel on seadme taatlus teostatud 01.07.2021, kehtivusajaga 1 aasta. Seega 16.11

.2021 kell 12:40 omas kiirusemõõteseade kehtivat taatlustunnistust.

Menetlusalune isik on oma ütlustes selgitanud, et ületas kiirust, kuna ei jälginud spidomeetri näitu piisavalt, tunnistab oma süüd ja kahetseb. Kaebuses on märgitud, et kiirus läks suureks tähelepanematusest/hooletusest ning teeolud olid head. Menetleja hinnangul ei näita hooletus ja tähelepanematus isiku tegu kuidagi kergemana. Vastupidi, liikluses osaledes on vaja kogu

tähelepanelikkus panna juhtimisele ning tagada, et oma tegevusega ei oldaks ohuks teistele

liiklejatele. Head teeolud ning selge ilm ei ole kuidagi vastutust vähendavad ja karistust kergendavad asjaolud.

Kaebaja on leidnud, et temale määratud karistus, mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks on peaaegu maksimaalne karistus ning ei ole kooskõlas isiku süü suurusega ning isikust

tulenevate asjaoludega. Kaebaja hinnangul ei ole kohtuväline menetleja arvestanud, et osad isikule määratud ja mõistetud karistused on täidetud. Näiteks 06.03.2021 karistus KarS § 423’ osas on täidetud 05.09.2021. Lisaks sellele on 17.09.2021 täietud isikule 03.09.2021 LS § 201

lg 2 alusel mõistetud 20 tundi üldkasulikku tööd. Seega on eelnevad karistused mõjutanud

kaebajat seaduskuulekalt käituma. Kohtuvälisele menetlejale jäävad sellised järeldused arusaamatuks. Kaebuse juurde lisatud karistusregistri väljavõtte kohaselt liideti kriminaalasja

1-20-1351 karistus kriminaalasjaga 1-20-5020. Nimetatud liitkaristuse täimise info puudub, kuivõrd karistuse täimine on isikul pooleli. Tuleb ka tähelepanu pöörata, et uus kuritegu pandi

toime eelmise karistuse katseajal. Kaebuses on viidatud justkui karistus oleks täidetud 05.09.2021, kuid sel kuupäeval lõppes vaid isiku katseaeg esimeses kriminaalasjas. Lisaks on

karistusregistri kohaselt isikul kaks kehtivat väärteokaristust aastatel 2018 ja 2019 toime

pandud tegude eest. Tegude eest määrati karistuseks rahatrahvid. Rahatrahvid asendati

21.05.2021 üldkasuliku tööga ning karistused on täidetud septembris 2021. Kaebaja viitab

kaebuses mitmel korral, et täidab karistusi ja tasub rahatrahve, kuid tegelikkuses puuduvad tõendid, et isik ühtegi rahatrahvi tasunud oleks.

Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 sätestab, et kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme

aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui

puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi

asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku § s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele - pööranud maakohtule. Seega võib järeldada, et isik ei tasunud ette nähtud aja jooksul rahatrahve ning ka kohtutäituril ei õnnestunud nõuet sundtäita, mistõttu asendati rahatrahvid muuliigilise

karistusega. Alles rahatrahvi asendamisel on isik oma karistused kandnud. Seega ei ole otstarbekas isikut taaskord rahatrahviga karistada, kuivõrd isik ei tasu temale määratud karistusi

7 vabatahtlikult. Tema karistuste täitmisele pööramisega tekitatakse riigile põhjendamatult suurt ja ebavajalikku halduskoormust, mida saaks vältida. Lisaks sellele, ka peale asenduskaristuste ehk üldkasuliku töö täitmist on isik toime pannud uue liiklusalase väärteo. Nagu näha kaebusele

lisatud materjalidest, teeb isik ka kriminaalasjas karistuse täitmiseks üldkasulikku tööd, karistuse kandmine on pooleli. Arvestades asjaolusid, ei ole ka need karistused sundinud isikut

seaduskuulekusele. Seetõttu on kohtuväline menetleja otsustanud karistusena rakendada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, et saavutada karistuse eripreventiivseid eesmärke.

Kaebuses on märgitud, et juhtimisõigus on isikule hädavajalik tööülesannete täitmiseks ning

pere ülalpidamiseks. Kaebajal on perekonnast ainukesena juhtimisõigus ning elatakse

maapiirkonnas, kus ühistranspordi kasutamine on piiratud või takistatud. Kaebajal ei ole võimalik võtta 3 kuud puhkust ning tööd teeb ta erinevates kohtades üle Eesti. Kohtuväline

menetleja leiab, et kui menetlusalune isik tahab säilitada oma senist elukorraldust, peab ta liikluses ka vastavalt käituma. Teades oma varasemaid karistusi ning käitumist, ei tohiks juhile

tulla üllatusena, et järgnevad karistused võivad kaasa tuua juba ebameeldivamaid tagajärgi.

Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille säilitamiseks peab juht liikluses seaduskuulekalt käituma, vastupidine on antud juhul toonud kaasa soovimatu juhi eemaldamise liiklusest.

Kohtuvälisele menetlejale on ette heidetud, et karistust kergendava asjaoluga ei ole arvestatud.

Isik on avaldanud teo suhtes kahetsust, kirjutades ütlustes, et kahetseb tegu. Kaebuses on

selgitatud karistuse mõju isiku igapäevasele elule, teo toimepanemise asjaolusid ning varasemate karistuste täitmist. Selgusetuks jääb isiku suhtumine oma teo toimepanemisse ja milliselt väljendub puhtsüdamlik kahetsus, mida saaks lugeda karistust kergendavaks asjaoluks.

Riigikohus on leidnud lahendis nr 3-1-1-18-14, et karistuse kergendamiseks ei piisa

paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes.

Kaebaja palub kohtul väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 või p 3 alusel.

Alternatiivselt palutakse vähendada juhtimisõiguse äravõtmist üheks kuuks. Kohtuväline menetleja leiab, et arvestades toime pandud tegu ja isikust tulenevaid andmeid, ei ole menetluse

lõpetamine sellistel asjaoludel põhjendatud. Karistuse määramisel on lähtutud riigikohtu

suunistest ning aluseks võetud sanktsiooni keskmine määr. Arvestades KarS § 56 lõikest 1

tulenevat, leiab kohtuväline menetleja, et isiku suhtes on põhjendatud mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni keskmises määras ehk kolmeks kuuks. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas

Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et ei soovi istungist osa võtta. Ka kohtuväline

menetleja on oma kirjalikus seisukohas nõustunud kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohtadega, asub alljärgnevale seisukohale.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati

selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise

8 menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või - anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada

süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § ettenähtud süüte 227 lg 2 o toimepanemist.

LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 21– kilomeetrit tunnis ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud 40 rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni.

Väärteotoimikus asuvatest dokumentidest, s.h kiirusmõõturi helija videosalvestuselt, millele on salvestatud menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruse mõõtmi e, kiiruse mõõtmise aeg, n

koht ja mõõdetud sõidukiirus, nähtub, et kaebuse esitaja juhitud sõiduki P.D Opel Insignia XXXXXX 16.11.2021 kella 12.40 ajal reg.märgiga sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati

mõõtevahendit . Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks mõõdeti 7 LaserCam 4 5

km/h asulasisesel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h. Vastavalt

mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/-3 km/h menetlusaluse isiku

kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 7 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise 2

määraks oli seega mitte vähem kui ndmetest saab tulla järeldusele, et 22 km/h. Taolistest a mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja , kasutades taadeldud mõõtevahendit ( Janek Loik taatlustunnistus nr TTRS-21/00114), järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega on tuvastamist leidnud LS § 227 lg 2 objektiivne

koosseis, s.o menetlusalune isik

ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust asulasisesel teel mitte vähem kui km/h võrra, millega rikkus LS § nõudeid 22 15 lg 1 p 2 .

Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 22 km/h

asulasisesel teel ei saanud menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamata, ei saanud tegu

toime panna ettevaatamatusest . , sh hooletusest, nagu kaebuse esitaja on väitnud

Videosalvestiselt nähtub üheselt, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk liigub ühtlase sõidukiirusega 74 km/h sadu meetreid, seejärel kerkib kiirus 75 le km/h ja pärast seda on kiirus - taas 74 km/h. Mõõtmise lõpuks langeb kiirus 70 le km/h ja seejärel jätkub liikumine ühtla - se kiirusega 68 km/h. Selline ühtlane kiirus ei viita sellele, et juht hooletusest korraks ületas kiirust ja seejärel korrigeeris kiiruse nõuetele vastavaks, vaid selline ühtlane kiirus viitab üheselt juhi

teadlikule tegevusele. Sellest tulenevalt leiab kohus, et antud süütegu pandi toime eesmärgipäraselt, s.o kavatsetult, s.t menetlusalune isik seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see ka saabub. Nagu menetlusalune isik kaebuses ka välja on toonud, on ta läbinud juhtimisõiguse saamiseks vastava koolituse, sooritanud eksamid, tema teadmisi on hinnatud piisavateks juhtimisõiguse saamiseks, millest tulenevalt on teadlik kehtestatud reeglitest ja nõuetest, seega oli menetlusalune isik ka üheselt teadlik nii teo keelatusest kui ka karistatavusest.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulasisesel teel lubatud suurimat sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 2 km/h, millega rikkus LS § 15 2 lg 1 p 2 keeldu ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo.

Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu

menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg s 2 ettenähtud väärteona. - Seega puuduvad

väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1

9 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud te on aset leidnud (§ gu

133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise tunnistanud. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas mootorsõiduki juhile

lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 2 võrra 2 km/h , siis rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 2 mõttes ning

see süütegu on õigesti kvalifitseeritud. Seega on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud L 7 lg 2

S § 22 järgi (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korraka tsebüroo kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja i

Silvia Kuller, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10

lg 1 mõttes, ning tegemist on politseiametnikuga VTMS § 10 lg 31

on mõttes, mistõttu vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei

ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest LS § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Vastavalt LS § 227 lg 2 sätetele karistatakse rahatrahviga kuni 00 trahviühikut või sõiduki 1

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni k Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja uue kuuni.

määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsioonimäära keskmis määra es s. Kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§

133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10).

Karistuse määramine

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse erija üldpreventiivseid eesmärke.

Seadusandja on LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Lisaks sellele võib LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Hinnates menetlusaluse isiku süüd LS § 227 lg 2 ettenähtud teo toimepanemisel leiab kohus, et mõõdetavate suuruste puhul sõltuvad süüteo kvalifikatsioon ja süü suurus numbrilisest näidust. Käesoleval juhul on menetlusalune isik lubatud suurimat sõidukiiruse ületamise määra, LS § 227 lg-s 2 nimetatud vahemikku, s.o 21- alam

22 40 km/h ületanud määra lähedases määras, so

km/h võrra. See omakorda tähendab, et karistuse määra valikul tuleks lähtuda eelkõige süü suurusest ja seetõttu ettenähtud sanktsiooni keskmise st määrast, kuivõrd kehtiva kohtupraktika

kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks vastava seadustiku (käesoleval juhul liiklusseaduse) sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Karistust kergendava asjaoluna kohtuväline menetleja lahendi tegemisel kahetsusega

arvestanud ei ole, kuivõrd arvukate liiklusrikkumiste taustal ei mõju see siirana. Karistust

10 raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. netleja ei ole Kaebuses on leitud, et kohtuväline me karistuse määramisel puhtsüdamliku kahetusega arve tanud ning seetõttu tuleb otsus täielikult s tühistada. Menetlusalune isik ei too aga oma kaebuses välja, milles tema kahetsus väljendub, heidab vaid ette ülekuulamise protokollis kirjutatuga „… kahetsen“

mitte arvestamist. Kohus aga suhtub avaldatud kahetusesse sarnaselt kohtuvälise menetlejaga väga kriitiliselt ja leiab, et kohus ei saa avaldatud kahetsust tõsiselt võtta ning seetõttu ei ole kergendavat asjaolu, millega kohus saaks arvestada ning leiab, et kaebuse väide kergendava asjaoluga arvestamata jätmise osas on põhjendamatu.

Karistuse määramisel tuleb lisaks ka arvestada võimalusega, et karistus sunnib isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki peab kohus vajalikuks märkida, et liiklusnõuete rikkumise vastavalt karistusregistri andmetele on menetlusalune isik

eest varasemalt - kui kriminaalkorras ja seda korduvalt. Seejuures on karistatud nii väärteo

mõlema väärteokaristuse puhul

menetlusalust isikut karistatud rahatrahvidega, mida menetlusalune isik täitnud ei ole, karistused on pööratud täitmisele ning asendatud üldkasuliku

tööga, millised on täidetud isiku poolt septembris 2021. Kriminaalkorras on menetlusalust

isikut karistatud kahel korral, teisel korral oli tegu pandud katseajal, karistusena määratud

vangistused liideti ning asendati üldkasuliku tööga, mille täitmise osas info puudub, seega menetlusalune isik veel täidab karistust. Kaebuses on märgitud, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud seda, et isikul on 06.03.2020 mõistetud karistus täidetud 05.09.2021. Kohus peab

vajalikuks märkida, et Karistusregistri andmetest sellist viidet ei nähtu ega saagi nähtuda, kuivõrd Harju Maakohtu 06.03.2020 otsusega mõistetud ja KarS § 73 alusel kohaldamata ja

täitmisele pööramata jäetud karistus liideti järgmise otsusega mõistetud karistusega täies

ulatuses ja liitkaristus kohtuotsuste kogumis asendati seejärel üldkasuliku tööga. Karistusandmetes näidatud katseaja lõpp minetas oma tähenduse, kuivõrd uus kuritegu pandi toime katseajal. Vastupidiselt kaebuses toodud Seega on tegemist tõele mittevastava väitega.

seisukohtadele, millede kohaselt rohked karistused ja nende täitmine viitavad isiku seaduskuulekusele, leiab kohus, et eeltoodu just peegeldab isiku pidevat liiklusnõudeid eiravat liiklemisviisi ning seadustele allumatut eluviisi. Karistusandmetest nähtub, et kaebuse esitaja ei ole olnud suuteline temale liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahve tasuma ja need tuli asendada üldkasuliku tööga. Seejuures on ta menetlusesemeks oleva väärteo toime pannud ajal, mil ta peab tegema viimase kohtuotsuse kohaselt üldkasulikku tööd, olles samaaegselt allutatud käitumiskontrollile. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et KarRS § 24 kohaselt kustutakse karistused karistusregistrist alles pärast nende täitmist, väärteokaristuse puhul ühe aasta möödudes, kuriteo puhul üldkasuliku töö sooritamisest kolme aasta möödudes. Seega on menetlusaluse isiku karistusregistri andmed täiesti arvestatavad ning vaid karistuse täitmine ei kustuta kehtivaid karistusi karistusregistrist.

Kohus leiab, et on ks kohtuväline menetleja eelkõige just eripreventiivse eesmärgi saavutamise

kohaldanud teiseliigilist karistust ja teinud seda põhjendatult. Kohtu arvates ei saavutaks

rahatrahvi kohaldamine oodatavat eesmärki, s.o menetlusalune isik ei muutuks liikluses õiguskuulekaks. Karistusandmetest nähtuvalt on kaebuse esitajat juba korduvalt liiklusalaste

väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega karistatud, kuid selline karistusliik kaebuse

esitajat õiguskuulekusele ei suunanud ja kaebuse esitaja jätkas liiklusalaste süütegude toimepanemist, tehes seda nüüd juba süstemaatiliselt, mis tingis tema korduva kriminaalkorras

karistamise. Seega ka eelnev väärteokaristusena juhtimisõiguse äravõtmine ei takistanud kaebuse esitajat liikluses edaspidiselt juhina osalemast ning karistusandmed viitavad sellele, et kaebuse esitaja juhtis sõidukit juhtimisõiguseta isikuna süstemaatiliselt. Samuti menetlusealuse isiku poolt välja toodud asjaolu, et ta on peres ainuke juhilubade omanik ning nende kaotuse

tagajärjel jääksid nad ilma sissetulekust, oli isikule teada juba antud liiklusalase süüteo

toimepanemisel ning see ei teadmine isikut ei takistanud. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt on kaebuse esitajale juhtimisõigus omistatud 10.06.2009 ning järgneva 10 aasta jooksul on temalt juhtimisõigus karistusena ära võetud viiel korral. Seega on kaebuse

esitaja üheselt teadlik sellest, millised on liiklusnõuete eiramisega kaasnevad tagajärjed ja kuidas need tagajärjed teda mõjutavad. Järjekordse liiklussüüteo toimepanemine viitab sellele,

11 et kaebuse esitaja mingeid järeldusi teha ei Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku soovi.

suhtes eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks karistusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine oli mitte ainult põhjendatud, vaid ka vajalik ning rahatrahv kui karistusliik on

ennast juba ammendanud ei ole tuvastatud . Kuivõrd menetlusaluse isiku käitumises

kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ja korduvalt , siis oli keskmise süü korral liiklusalaseid süütegusid toime paneva isiku suhtes karistuse määramine ettenähtud sanktsiooni

keskmi s s ja kaebuse esitaja

se määra juhina liiklusest kõrvaldamine põhjendatud ja proportsionaalne.

Karistuse määramisel tuleb lisaks lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele

mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Antud juhul ületas menetlusalune isik asulasisesel teel sõidukiirust 22 km/h võrra, millega pani ohtu nii tema enda kui ka kõigi teiste temaga samal teelõigul liikuvate kaasliiklejate elu, tervise ja vara, mis

näitab juhi hoolimatust liiklu ja üleolevat suhtumist nii liiklusreeglitesse sohutusse kui ka kõigisse teistesse liiklejatesse. Kohtuvälisele menetlejaga sarnaselt leiab kohus, et head teeolud liikluses ei ole kuidagi kergendavad asjaolud, veel vähem vastutust välistavad asjaolud, samuti tunnistas menetlusalune isik ise enda hooletust, mida ei saa kohusetundlik juht endale liikluses

lubada. Sellest tulenevalt leiab kohus, et seni, kuni liikluses peetakse kinni ja karistatakse

isikuid, kes teadvalt ignoreerivad juhi kohustusi, tagatakse ka teiste liiklejate turvatunnet,

millega tagatakse ka liikluskord. Seega on kohtuväline menetleja ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt põhjendatult kohaldanud karistusena juhtimisõiguse äravõtmist, kõrvaldades teisi liiklejaid ohustava juhi liiklusest.

Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise menetleja määratud karistusega ning

leiab, et karistust võib pidada proportsionaalseks nii isiku süü suurusest kui üldja

eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning arvestab võimalusega, et keskmises s määra karistus juhtimisõiguse äravõtmise näol sunnib isikut edaspidi hoiduma uute liiklusalaste süütegude toimepanemisest ja annab vähemalt ajutiselt panuse liiklusohutuse suurenemisse.

Kohtule esitatud kaebuses on esimese alternatiivina taotletud väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1, 3 alusel. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü ei oleks ehk suur kui menetlusalune isik oleks toime pannud LS § 227 lg 1 ettenähtud väärteo ja juhul, kui lubatud suurimat sõidukiirust ei oleks ületatud ehk üle 5-7 km/h. Samas ei näe aga LS § 227 lg 1 karistusliigina juhtimisõiguse äravõtmist ette. Käesoleval juhul on aga lubatud suurimat sõidukiirust ületatud mitte vähem kui 22 km/h, s.t tegemist on LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteoga ning sellise väärteo toimepanemisel

ei ole võimalik asuda seisukohale, et süü ei ole suur. Arvestades sellise väärteo toimepanemisega tekitatud liiklusohtu ja seda, et sellist väärtegu toime panev isik näitab teistele

liiklejatele oma üleolekut liiklusnõuetest ning et tegemist on massiliselt toime pandava väärteoga, ei ole võimalik ka asuda seisukohale, et sellise väärteo menetlemiseks puudub avalik menetlushuvi. Pigem saab asuda seisukohale, et sellise iseloomuga väärtegude menetlemiseks

on selle massilisuse tõttu avalik menetlushuvi just suurem. Mis puudutab väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 3 alusel, siis näeb see säte ette võimaluse menetlus lõpetada juhul,

kui menetlusalune isik on võtnud endale kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis. Selline

sõnastus tähendab ühemõtteliselt seda, et menetlusalune isik on sellise kohustuse võtnud.

Kohtuvälisel menetlusel kogutud tõenditest ei nähtu, et menetlusalune isik sellist kohustust võtnud oleks. Kaebuses on aga märgitud, et kaebaja on valmis osalema ükskõik millises kohtu poolt määratud sotsiaalprogrammis kui vaja. Sellist kaebuse sõnastust ei ole kuidagi võimalik tõlgendada menetlusaluse isiku poolt kohustuse võtmisena, vaid kaebuse esitaja on nõus

osalema sotsiaalprogrammis kui see on vajalik juhtimisõiguse säilitamiseks. Pealegi nähtub viimasest kohtuotsusest, s.o Pärnu Maakohtu 15.07.2020 otsusest, et lisaks käitumiskontrollile allutamisele on kaebuse esitajale määratud üldkasuliku töö tegemise ajaks KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kaebuse kohustus läbida kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogramm. Seega on

12 esitajale selline kohustus juba määratud, kuid ei üldkasuliku töö tegemine, kriminaalhooldus ja

käitumiskontroll ning sotsiaalprogrammis osalemine ei suutnud ära hoida käesolevas

väärteoasjas menetlusesemeks olevat väärtegu. Seega ei sunniks kaebuse esitajat

õiguskuulekusele ka järgmine kaebuses märgitud ükskõik milline kohtu poolt määratud

sotsiaalprogramm. Seetõttu jäävad taotlused menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel tagajärjetuks.

Mis puudutab alternatiivset taotlust vähendada karistust sanktsioonis ettenähtud miinimumini, leiab kohus, et ülalpool on kohus juba piisavalt põhjendanud, miks kohus peab õiglaseks ja proportsionaalseks just ettenähtud sanktsiooni keskmises määras kohaldatud karistust ega pea võimalikuks määratud karistust kergendada.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus või -

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele

minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisuline

muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/