2-20-19302/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 9. veebruar 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-19302

Kohtuasi

X avaldus lastega suhtlemise korra määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. aprilli 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Kaie Mandel

Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Õnneli Matt

Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi

Kardo Karon

Puudutatud isik Q (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi

Kardo Karon

Mustamäe Linnaosa Valitsus, lepinguline esindaja Gris

Tammiksaar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-20-19302 X (isa) ja C (ema) kompromiss Y ja Q-ga

(lapsed) suhtlemiseks järgmistel tingimustel:

1.1. vanemad lähtuvad laste kasvatamisel kahe kodu ja võrdse vanemluse (50:50)

põhimõttest;

1.2. igal paarisnädalal võtab isa lapsed esmaspäeva õhtul kas lasteaiast või koolist

nende lõppemisel ning viib lapsed kolmapäeva hommikul lasteaeda või kooli

nende alguseks. Veel võtab isa lapsed reede õhtul kas lasteaiast või koolist nende

lõppemisel ning viib lapsed esmaspäeva hommikul lasteaeda või kooli nende

alguseks;

2-20-19302

1.3. igal paaritul nädalal võtab isa lapsed kolmapäeva õhtul kas lasteaiast või koolist

nende lõppemisel ning viib lapsed reede hommikul lasteaeda või kooli nende

alguseks;

1.4. kui lastel ei ole üleandmise päeval lasteaeda või kooli (näiteks riigipühadel),

võtab vanem lapsed teise vanema juurest juba hommikul;

1.5. kui lapsed on haiged, jääb ühel korral hoolduslehele üks vanem ja järgmise

laste haigestumise korral teine vanem. Aasta arvestuses on vanemad

hoolduslehel ligilähedaselt võrdne arv päevi. Kui laste haigus ei ole raske

(näiteks kõrge palavik, väga tugev köha), võib hoolduslehel mitteolev vanem

võtta lapsed enda suhtluskorra järgsete päevade õhtutel järgmise päeva

hommikuni enda juurde;

1.6. perekondlikud tähtpäevad (emadepäev, isadepäev, vanema või vanavanema

sünnipäev) veedavad lapsed selle vanema juures, kellega on tähtpäev seotud;

1.7. jõulud veedavad lapsed 23. detsembri hommikust kuni 25. detsembri

hommikuni isaga ja 25. detsembri hommikust kuni 27. detsembri hommikuni

emaga. Aastavahetuse veedavad lapsed paaritul aastal emaga ja paarisaastal

isaga;

1.8. lapse sünnipäeval on vanemal, kelle juures lapsed sellel päeval ei ole, õigus

lastega kohtuda kaks tundi vanemate vahel kokku lepitud ajal;

1.9. vanemad kohustuvad lapsi viima sõprade ja sugulaste sünnipäevadele,

treeningutele, kooli- ja huviüritustele ning muudele sotsiaalselt olulistele

üritustele isegi siis, kui sündmus langeb ajale, kui lapsed peavad olema selle

vanema juures;

1.10. vanemad ei tee lastele takistusi teise vanemaga suhtlemiseks sidevahendi abil,

arvestades laste päevakava;

1.11. vanemad kohustuvad hoidma teist vanemat kursis laste tervisliku seisundiga,

lasteaeda ja kooli puudutava informatsiooni ja muu lastesse puutuva olulise

infoga;

1.12. vanem kohustub laste kuuldes teist vanemat või teise vanema lähisugulasi

mitte halvustama. Vanemad kohustuvad laste kuuldes ja nähes suhtuma teise

vanemasse lugupidavalt ja viisakalt ning vältima ärritunud ja agressiivset

käitumist;

1.13. juhul, kui vanem ei saa lastega koos olla ning lastele on vaja leida ajutine

hoidja, siis kohustub vanem esmajärjekorras pakkuma seda teisele vanemale;

1.14. vanemate kokkuleppel võib suhtluskorda muuta või sellest kõrvale kalduda.

Kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kirjalikuks vormiks

loetakse ka SMS, e-kiri või suhtlusrakenduses saadetud sõnum. Kui kokkulepet

ei saavutata, kuulub järgimisele ja täitmisele kokku lepitud suhtluskord.

2. Tühistada Harju Maakohtu 7. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-19302 ja

lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Jätta lastele määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja muud

menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

2-20-19302

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse ühe päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (isa) esitas 31. detsembril 2020 Harju Maakohtule avalduse, milles palus määrata kindlaks

isa ning laste Y ja Q suhtluskorra laste kooliminekuni.

2. Ema vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

3. Laste esindaja ja Mustamäe Linnaosa Valitus toetasid avaldust osaliselt.

4. Harju Maakohus rahuldas 7. aprilli 2021. a määrusega avalduse osaliselt, määrates isa ja laste

suhtluskorra järgmiselt:

1) alates 17. aprillist 2021 võtab isa lapsed neljal järjestikusel nädalavahetusel laste

elukohast laupäeva hommikul kell 10.00 ja toob nad ema elukohta tagasi pühapäeva

õhtul mitte hiljem kui 19.00;

2) alates 14. maist 2021 võtab isa lapsed neljal paaritu nädala reedel kas lasteaiast või laste

ema elukohast kell 18.00 ja toob nad tagasi ema elukohta pühapäeva õhtul mitte hiljem

kui 19.00;

3) alates 8. juulist 2021 võtab isa lapsed iga paaritu nädala neljapäeva õhtul kas lasteaiast

või ema elukohast kell 18.00 ja viib lapsed lasteaeda esmaspäeva hommikul mitte hiljem

kui 08.30. Juhul kui esmaspäeval ei ole lasteaeda, siis viib isa lapsed tagasi ema

elukohta;

4) alates 14. juulist 2021 võtab isa lapsed iga paarisnädala kolmapäeva ja neljapäeva õhtul

lasteaiast või ema elukohast kell 17.00–17.30 ja toob nad ema elukohta tagasi kell 20.00;

5) perekondlikud tähtpäevad (emadepäev, isadepäev, vanema või vanavanema sünnipäev)

veedavad lapsed selle vanema juures, kellega on tähtpäev seotud;

6) jõulud veedavad lapsed 24. detsembri hommikust kuni 25. detsembri lõunani isaga ja

25. detsembri lõunast kuni 27. detsembri hommikuni emaga. Aastavahetuse veedavad

lapsed paaritul aastal emaga ja paarisaastal isaga;

7) lapse sünnipäeval on vanemal, kelle juures lapsed sellel päeval ei ole, õigus lastega

kohtuda kaks tundi vanemate vahel kokku lepitud ajal;

8) vanemad kohustuvad lapsi viima sõprade ja sugulaste sünnipäevadele, treeningutele,

kooli- ja huviüritustele ning muudele sotsiaalselt olulistele üritustele isegi siis, kui

sündmus langeb ajale, kui lapsed peavad olema selle vanema juures;

9) vanemad ei tee lastele takistusi lahusoleva vanemaga suhtlemiseks sidevahendi abil

arvestades laste päevakava;

10) vanemad kohustuvad hoidma lahusolevat vanemat kursis laste tervisliku seisundiga,

lasteaeda- ja kooli puudutava informatsiooni ja muu lastesse puutuva olulise infoga;

11) vanem kohustub laste kuuldes teist vanemat või teise vanema lähisugulasi mitte

halvustama. Vanemad kohustuvad laste kuuldes ja nähes suhtuma teise vanemasse

lugupidavalt ja viisakalt ning vältima ärritunud ja agressiivset käitumist;

2-20-19302

12) juhul, kui vanem ei saa lastega koos olla ning lastele on vaja leida ajutine hoidja, siis

kohustub vanem esmajärjekorras pakkuma seda teisele vanemale;

13) vanemate kokkuleppel võib suhtluskorda muuta. Kokkulepe peab olema sõlmitud

kirjalikus vormis. Kirjalikuks vormiks loetakse ka SMS, e-kiri või suhtlusrakenduses

saadetud sõnum;

14) vanemad saavad määratud suhtluskorrast kõrvale kalduda vastastikusel kokkuleppel.

Kui kokkulepet ei saavutata, kuulub järgimisele ja täitmisele määratud suhtluskord.

5. Isa esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada alates 14. juulist 2021

toimuvat suhtlemist puudutavas osas (resolutsiooni p 2.4) ning teha tühistatud osas uue

määruse, millega määrata, et alates 14. juulist 2021 on lapsed paaritul nädalal emaga

esmaspäeva hommikust kolmapäeva hommikuni, isaga kolmapäeva hommikust laupäeva

hommikuni ja emaga laupäeva hommikust esmaspäeva hommikuni ning paarisnädalal isaga

esmaspäeva hommikust kolmapäeva hommikuni, emaga kolmapäeva hommikust laupäeva

hommikuni ja isaga laupäeva hommikust esmaspäeva hommikuni. Samuti palus isa määrata, et

kui päeval, mil lapsed suunduvad ühe vanema juurest teise juurde, on lapsed lasteaias, viib üks

vanem lapsed hommikul lasteaeda ning teine vanem võtab lapsed peale tööd lasteaiast. Kui

lapsed ei ole sel päeval lasteaias, võtab vanem, kelle juurde lapsed suunduvad, lapsed hommikul

ajavahemikul 9.00–10.00 teise vanema kodust või muust vanemate kokkulepitud kohast.

Alternatiivselt palus isa saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

6. Ema vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

7. Laste esindaja toetas määruskaebust osaliselt.

8. Mustamäe Linnaosa Valitsus vaidles määruskaebusele vastu.

9. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.

10. Tallinna Ringkonnakohus tegi vanematele 28. jaanuaril 2022 kompromissiettepaneku ning

selgitas kompromissi sõlmimise õiguslikke tagajärgi.

11. Vanemad esitasid 8. veebruaril 2022 Tallinna Ringkonnakohtule kompromissikokkuleppe,

mille paluvad kohtul kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetluse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada.

Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu määrus TsMS § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi

koosmõjus §-ga 659 tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.

13. Kolleegium märgib, et menetlusosalised võivad hagita menetluse enne asjas jõustunud

lõpplahendit TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi koosmõjus § 477 lg-ga 1 lõpetada kohtuliku

kompromissi sõlmimisega. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud

kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi

kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku

huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 II lause

järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi

kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.

2-20-19302

14. Praeguses asjas vaidlesid vanemad määruskaebemenetluses selle üle, kas isa ja lapsed

peaksid suhtlema maakohtu määratud mahus, s.o iga paaritu nädala reede õhtust kuni

pühapäeva õhtuni ning paarisnädala kolmapäeva ja neljapäeva õhtul, või võiks lastel olla

vahelduv elukoht. Vanemad esitasid ringkonnakohtule kompromissikokkuleppe, milles

leppisid sisuliselt kokku laste vahelduvas elukohas. Arvestades laste sidet mõlema vanemaga,

mõlema vanema tahet ja võimekust laste eest hoolitseda, laste vanust ning vanemate elukohtade

vahelist kaugust, ei ole kolleegiumil alust arvata, et vanemate saavutatud kokkuleppe oleks laste

huvidega vastuolus või tuleks see muul põhjusel jätta kinnitamata.

15. Vanemad leppisid TsMS § 661 lg 4 järgi kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise

tähtaega ühe päevani.

16. Vanemate menetluskulud jäävad kokkuleppe kohaselt ja TsMS § 168 lg 3 järgi nende enda

kanda. Lapsele määratud esindaja kulud jätab kolleegium TsMS § 172 lg 3 II lause alusel Eesti

Vabariigi kanda. Ülejäänud menetlusosaliste kulud jäävad TsMS § 172 lg 1 II lause alusel

nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik