2-20-6862/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

9. veebruar 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-6862

Kohtuasi

EmFPlace OÜ hagi OSAÜHINGU X-mode vastu

alusetult saadu tagastamiseks ning kahjuhüvitise ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 5. novembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

EmFPlace OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

EmFPlace

OÜ

(registrikood

14001397),

lepinguline esindaja Anton Filjaev

Kostja OSAÜHING X-mode (registrikood 10675957),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Tibar

Asja läbivaatamine

8. veebruari 2022. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 5. novembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-6862 osas,

millega maakohus jättis rahuldamata EmFPlace OÜ hagi OSAÜHINGU X-mode

vastu võla 3332,88 eurot, kahjuhüvitise 1773,76 eurot ja viivise põhinõudelt 5106,64

eurot väljamõistmiseks (s.o muus kui Tallinna Ringkonnakohtu 17. detsembri

2021. a määrusega tühistatud osas), samuti menetluskulude jaotuse osas.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-20-6862 menetlus ja kinnitada kompromiss, mille

tingimused on järgmised:

2.1. OSAÜHING X-mode tasub EmFPlace OÜ-le kompromissisummana 2700

eurot (neto) EmFPlace OÜ pangakontole EE122200221063699347 hiljemalt

8. aprilliks 2022. OSAÜHING X-mode kohustub tasuma EmFPlace OÜ-le

tasumata kompromissisummalt viivist 0,1% päevas alates 9. aprillist 2022

kuni põhinõude täitmiseni.

2.2. Sellest tsiviilasjast tulenevalt ei ole pooltel (EmFPlace OÜ ja OSAÜHING X-

mode) teineteise vastu rohkem nõudeid.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Tühistada kohtumääruse jõustumisel Harju Maakohtu 12. mai 2020. a määrusega

seatud hagi tagamise abinõu, millega seati OSAÜHINGULE X-mode kuuluvale

Tallinnas Hariduse tn 11-6 asuvale korteriomandile (registriosa nr 11388101)

kohtulik hüpoteek summas 5439,90 eurot EmFPlace OÜ kasuks.

5. Tagastada EmFPlace OÜ-le hagi tagamise tagatis 292,10 eurot ja kanda see

EmFPlace OÜ pangakontole EE122200221063699347.

2 (4)

6. Tagastada EmFPlace OÜ-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust

pool,

s.o

eurot,

ja

kanda

see

EmFPlace

OÜ

pangakontole

EE122200221063699347.

7. Tagastada EmFPlace OÜ-le pool maakohtu menetluses tasutud riigilõivust, mis oli

tasutud nõudelt, millest loobuti, s.o 25 eurot, ja kanda see EmFPlace OÜ

pangakontole EE122200221063699347.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa edasi kaevata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. EmFPlace OÜ (hageja) esitas 11. mail 2020 Harju Maakohtule OSAÜHINGU X-mode

(kostja) ja X vastu hagi.

2. Hageja võttis 3. veebruari 2021. a maakohtu istungil tagasi hagi X vastu, millest tulenevalt

jättis maakohus 5. veebruari 2021. a määrusega hagi X vastu läbi vaatamata ja sellega seotud

menetluskulud poolte endi kanda.

3. Hageja palus 15. veebruaril 2021 esitatud täpsustuse kohaselt kostjalt hageja kasuks välja

mõista enammakstud kõrvalkulud 3390,60 eurot, kuludokumentide revisjonikulud 1773,76

eurot ja seadusjärgses määras viivise põhinõudelt 5164,36 eurot kuni põhinõude rahuldamiseni

ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt andis kostja 10. märtsil 2016 sõlmitud üürilepingu

alusel hageja kasutusse XXX, Tallinn asuva korteriomandi ilusalongi pidamiseks tähtajaga kuni

10. märts 2021. a. Korteriomandi üldpind on 74,20 m2, millest hageja kasutuses oli 41 m2 ja

kostja kasutuses 33,2 m2. WC ja kööginurk olid ühiskasutuses. Hageja pidi tasuma üüri 500

eurot ja kõrvalkuludest 50% vastavalt lepingus kokku lepitule. 2020. a jaanuaris avastas hageja,

et kostja petab teda kõrvalkulude arvetega. Kostja ütles lepingu üles ja hageja tagastas pinna 3.

märtsil 2020.

Revisjoni tulemusena tegi hageja kindlaks, et alates 2017. a jaanuarist kuni 2020. a veebruarini

on üle paisutatud jagamiskõlblikke kõrvalkulusid ja selle tõttu on hageja maksnud kostjale

alusetult 3390,60 eurot. Hageja on nimetatud perioodil tasunud kostjale tema esitatud arvete

alusel 9439,45 eurot, kuid tegelike ja jagamiskõlblike kõrvalkulude summa ei ületanud

12 097,69 eurot ning lepingus kokku lepitud kõrvalkulude võrdse jagamise põhimõtte järgi

oleks hageja pidanud tasuma 6048,85 eurot. Kostja tunnustas osaliselt hageja nõuet ja tagastas

hagejale 845,59 eurot, sh tagatisraha 500 eurot ja kõrvalkulude tagasiarvestus 345,59 eurot.

Viimase luges hageja sissenõutavaks muutunud viivise katteks. Kuna kostja keeldus selgitamast

hagejale kõrvalkulude arvestust, pidi hageja tasuma Loeb UÜ-le 1578,76 eurot kirjavahetuse,

kõrvalkulude revisjoni ja sellega seotud õigusabi eest. Samuti tasus hageja raamatupidajale

pooltevahelise arvelduse ja tegelike kõrvalkulude välja selgitamise ning sissetulevate arvete ja

kulude analüüsi eest 195 eurot.

4. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta nõudnud alusetult tasu. Samuti ei keeldunud ta selgitamast

kõrvalkulusid, vaid esitas hagejale kõik arved. Alusetu hagi tõttu on hageja kohtueelsed

kulutused, sh revisjonile põhjendamatud. Seejuures on arvestuse pidamine äriühingu enda

kohustus ning revisjoni tulemus ei ole korrektne.

5. Harju Maakohus jättis 5. novembri 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja enammakstud kõrvalkulud

3 (4)

3332,88 eurot, kuludokumentide revisjonikulud 1773,76 eurot, hagi esitamise seisuga (11. mai

2020) sissenõutavaks muutunud viivis 223,07 eurot ja seadusjärgses määras viivis alates

11. maist 2020 põhinõudelt 5106,64 eurot kuni nõude rahuldamiseni.

7. Tallinna Ringkonnakohus võttis 17. detsembri 2021. a määrusega vastu hageja hagist

osalise loobumise enammakstud kõrvalkulude tagastamise nõude 57,72 eurot ja sellelt

arvutatud viivise nõude osas, tühistas selles osas Harju Maakohtu 5. novembri 2021. a otsuse

ning lõpetas selles osas menetluse.

8. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

9. Pooled esitasid ringkonnakohtule 8. veebruari 2022. a kohtuistungil kinnitamiseks

kompromissi, milles paluvad kompromissi kinnitamist ja asjas menetluse lõpetamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab

kolleegium asjas tehtud maakohtu otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1

alusel muus kui juba Tallinna Ringkonnakohtu 17. detsembri 2021. a määrusega tühistatud osas

ja lõpetab selles osas tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4 alusel.

11. Kohtuistungil selgitati pooltele TsMS §-des 430 ja 432 sätestatud kompromissi sõlmimise

õiguslikke tagajärgi.

12. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi

arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning

ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta

kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata.

13. Arvestades, et maakohus seadis 12. mai 2020. a määrusega hagi tagamiseks kostjale

kuuluvale korteriomandile asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr XXXXXXX) hageja kasuks

kohtuliku hüpoteegi summas 5439,90 eurot, lahendab ringkonnakohus TsMS § 442 lg 5

esimese lause järgi ka hagi tagamisega seotud küsimuse.

TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse

kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi

täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle

kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuivõrd pooled

on taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist, siis tuleb 12. mai 2020. a määrusega kohaldatud

hagi tagamine tühistada. TsMS § 388 lg 6 teise lause kohaselt kustutatakse kohtulik hüpoteek

hagi tagamise tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust kinnisasja omaniku taotlusel.

14. Hageja taotlus hagi tagamise tagatise (292,10 eurot) tagastamiseks hagejale kuulub

TsMS § 195 lg 1 alusel rahuldamisele. Kostja on andnud selleks nõusoleku.

15. Hageja taotlus kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõivu tagastamiseks (225 eurot) kuulub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel rahuldamisele. Hageja

palus riigilõivu tagastada pangakontole, kust riigilõiv tasuti. Riigilõiv on tasutud hageja

pangakontolt.

16. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et

pooled kannavad menetluskulud ise.

17. Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse menetluse lõpetamise määrusele välistanud

(TsMS § 661 lg 4).

4 (4)

18. Hageja esitas 10. detsembril 2021 taotluse maakohtus enammakstud riigilõivu

tagastamiseks. Kolleegium leiab, et hageja taotlus maakohtus tasutud riigilõivu tagastamiseks

kuulub rahuldamisele osaliselt. Kolleegium märgib esmalt, et ei nõustu hageja väitega, et ta on

tasunud maakohtus hagilt riigilõivu 525 eurot. Hageja on tasunud sellest 50 eurot hagi tagamise

eest, seega on hageja tasunud kokku maakohtus hagilt riigilõivu 475 eurot. Samuti on hageja

jätnud tähelepanuta TsMS § 150 lg 2 p 2, mille järgi pool menetluses tasutud riigilõivust

tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kolleegium leiab, et kuna hageja loobus osaliselt hagist

maakohtus, siis on hageja õigustatud saama tagasi pool maakohtu menetluses tasutud

riigilõivust, mis oli tasutud nõudelt, millest loobuti.

Hageja suurendas maakohtu menetluses korduvalt nõuet, paludes viimaks 18. jaanuaril 2021

kostjalt välja mõista enammakstud kõrvalkulud 4567,73 eurot, kuludokumentide revisjonikulud

1773,76 eurot, viivise 3. veebruari 2021. a seisuga 600,59 eurot ja edasiulatuva seadusjärgses

määras viivise põhinõudelt 6341,49 eurot. 15. veebruaril 2021 esitas hageja avalduse nõude

vähendamiseks, loobudes veetasuga seotud nõudest ning maakohtu menetlusse jäi hageja nõue

enammakstud kõrvalkulude 3390,60 eurot, kuludokumentide revisjonikulude 1773,76 eurot,

viivise 10. märtsi 2021. a seisuga 459,78 eurot ja edasiulatuva seadusjärgses määras viivise

põhinõudelt 5164,36 eurot väljamõistmiseks. Arvestades mh, et viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni (TsMS § 367), on ringkonnakohtu

arvutuste järgi vähendatud nõude osalt tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot. Seega on hagejal

õigus saada tagasi riigilõivu 25 eurot (50:2), mis tuleb vastavalt hageja taotlusele kanda hageja

pangakontole. TsMS § 150 lg 8 järgi ei ole määrus vaidlustatav ka maakohtus tasutud riigilõivu

tagastamise taotluse lahendamise osas.

(allkirjastatud digitaalselt)