2-21-138117/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 08. veebruar 2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-21-138117 Artekom OÜ hagi Kitman Thulema AS vastu võla ja viivise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Artekom OÜ (registrikood 11699428; asukoht Mäe tn 6-33, Keila linn, Harju maakond, 76606) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnis Juurmann (e-post: tonis@abtalts.ee) Kostja: Kitman Thulema AS (registrikood 12715827; asukoht Kesk-Sõjamäe tn 3, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11415; e-post: info@kitmanthulema.ee ) RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Artekom OÜ ja Kitman Thulema AS vahel 08.02.2022.a sõlmitud kompromissileping alljärgnevas: 1.1 Kitman Thulema AS tasub Artekom OÜle kompromissi summa 1961,62 eurot (sisaldab käibemaksu). 1.2 Kompromissi allkirjastamisega kinnitab Artekom OÜ, et on saanud kostjalt Kitman Thulema AS punktis 1.1 märgitud summa. 2. Poolte kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda. 3. TsMS § 150 lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 137,50 eurot Artekom OÜ arvelduskontole nr xxx. 4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-138117. 5. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse 1 (ühe) tööpäeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu menetluses on Artekom OÜ hagi Kitman Thulema AS vastu võla ja viivise saamiseks. Pooled esitasid kohtule 08.02.2022.a kompromissilepingu. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud (kooskõlas TsMS § 430 lg 1) kompromissiga menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest ning soovivad sellest hoolimata kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist kooskõlas TsMS § 64 lg 2, § 428 lg 1 p 4, § 430 lg 1 ja § 433 sätetega.

2

Pooled kinnitavad, et kompromissi kinnitamisel Harju Maakohtu poolt puuduvad pooltel üksteise suhtes antud tsiviilasjas vaidluse all olnud asjaoludega seoses mistahes nõuded ja pretensioonid. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada kirjalikus menetluses.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

3. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

4. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.

5. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

6. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

7. Pooled paluvad lühendada edasikaebamise õigust määruse peale, millega kohus kompromissi kinnitab, 1 (ühe) tööpäevani määruse kättetoimetamisest arvates.

8. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromissilepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda.

9. Hageja palub TsMS § 150 lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagiavaldustel tasutud pool riigilõivust summas 137,50 eurot Artekom OÜ arvelduskontole nr xxx. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson, kohtunik