2-21-18638/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Ü. L. hagi T. L. vastu abielulahutuse nõudes 2. Lahutada Ü. L. (isikukood xxx) ja T. L. (isikukood xxx vahel xxx Lääne-Viru Maavalitsuses sõlmitud abielu (abieluakt nr 78) 3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse kättesaamisest..

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtu menetluses on Ü. L. hagi T. L. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt Hageja ja kostja vaheline abielu sõlmiti xxx. Abielulised suhted on lõppenud tegelikult juba alates 2010.aastast, kuigi jagasime ühist elukohta kuni 2020.a juunini . Praegu elamegi eraldi. Abielust on sündinud poeg /T. L./, kes on täisealine.

2. Kostja T. L. vastuse kohaselt aastal 2010 halvenes kostja tervis. 27.05. 2011 sõlmisid pooled abikaasade vastastikuse testamendi. Aastal 2015 lõpetas ülikoolide õpingud meie poeg ning alustas iseseisvat elu. Samal ajal sündis hageja esimesest abielust pojal laps. Sellest ajast muutus abikaasa käitumine kostja suhtes lugupidamatuks. Aastal 2020 juunis lahkus abikaasa kodust. Lugupidamisest ja hoolivusest oli saanud põlgus ja viha. Kostja ei ole keeldunud Kohtuasja number 2-21-18638 Otsuse tegemise aeg ja koht 07.veebruar 2022, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi Ü. L. hagi T. L. vastu abielulahutuse nõudes Hagihind 3500 eurot Kohtuistungi toimumise aeg 25.10.2021 Menetlusosalised Hageja: Ü. L. (isikukood xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)

Kostja: T. L. (isikukood xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)

2 abielu lahutamisest. Hageja ei ole pärast lahkumist ilmutanud mitte mingisugust huvi kostja käekäigu või hakkama saamise vastu.

Kohtuistung 3. 07.02.2022 toimunud kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses toodud seisukohale. Kostja võttis õigeks, et pooled ei ela koos abielulistes suhetes enam kui kaks aastat. . Pooled elavad eraldi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg 1 kohaselt võib kohus lahendada asja sisuliselt.

6. Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2 kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p 2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

7. PKS § 67 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

8. TsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2).

9. Hageja nõudeks on abielu lahutamine. Hageja ja kostja abielu registreeriti xxx Lääne-Viru Maavalitsuses sõlmitud abielu (abieluakt nr 78).

10. Kohus kuulas vastavalt TsMS § 346 lg 2 hageja ja kostja isiklikult ära. Kohtuistungil antud seletuste kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud ja abielu säilitada ei ole võimalik. Kostja nõustus abielu lahutamisega. Kohus leiab, et olukorras, kus pooled tegelikult elavad lahus ja poolte abielulised suhted on juba lõppenud ning pooled ei soovi leppimiseks aega, ei ole PKS § 67 lg 3 ja TsMS § 357 lg 1 alusel tsiviilasja menetluse peatamine enam otstarbekas. Poolte tahteavaldused välistavad abielu jätkamise, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja abielu lahutada.

11. Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, § 66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel 17.07.2018 sõlmitud abielu.

12. Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 3 2 p 10, § 13 lg 2, § 56 1 lg 3 lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Jõhvi Vallavalitsusele kui Ida-Viru Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele abielulahutuse registreerimiseks.

3 13. Pooled avaldasid kohtuistungil, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud (TsMS § 630 lg 2).

Menetluskulude jaotus 14. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

15. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson kohtunik