2-21-106818/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 07.veebruaril 2022

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-21-106818

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi A. E. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

40 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490, asukoht Tartu mnt 16b, 10117 Tallinn),

lepinguline esindaja Helena Kask

Kostja: A. E. (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress: xxx xx-xx,

xxx, xxxxx, e-post: xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi A.

E. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

2. Välja mõista A. E.lt võlgnevus 40 (nelikümmend) eurot

Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses A. E. kanda

2. Välja mõista A. E.lt hagimenetluse kulud 175 eurot

(ükssada seitsekümmend viis eurot) ja viivis kuludelt

alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Osaühing

EUROPARK ESTONIA kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

1. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja) palus kohtule esitatud hagis välja mõista A. E.lt

(edaspidi kostja) leppetrahvide võlgnevus 30 eurot ja sissenõudekulu 10 eurot hageja kasuks.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2. Hageja esitas hagi, milles taotles Xlt 40 euro võlgnevuse sissenõudmist, sest A. E. oli sõiduki

numbrimärgiga

XXXXXX

(edaspidi

sõiduk)

omanik

hagiavalduse

aluseks

oleva

leppetrahvinõude esitamise ajal. Vaidlusaluse parkimisala sissesõidul oli hageja esitanud

parkimistingimused, mille avaldamisega esitas ta omapoolse pakkumuse ja mida ta

parkimistingimustes selgelt väljendas. Sõiduk pargiti 09.04.2018 hageja opereeritavale

parkimisalale. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu tekkis lepinguline suhe.

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda

leppetrahvi. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes

kuna 09.04.2018 oli jäetud sõiduki parkimise eest maksmata. Sõiduki armatuurlaual ei olnud

vastaval

alal

parkimisõigust

andvat

parkimiskaarti

või

parkimisautomaadist ostetud

parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud

alustatud ka mobiilset parkimist. Samuti puudus Sõiduki armatuurlaual parkimiskell, mis oleks

tõendanud tasuta parkimise parkimisõigust. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud

leppetrahvinõue nr 1200 9041 8135 5362 maksetähtajaga 23.04.2018, mis muutus

sissenõutavaks 24.04.2018, on käesoleva ajani tasumata. Hageja saatis kohtueelselt kostjale

meeldetuletuse võlgnevuse kohta, mis saadeti kostjale tagasi hoiutähtaja möödumise tõttu ja

millega tekkisid hagejal VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi sissenõudmiskulud.

3. Vastuses hagile teatas X, et ta oli sõiduki omanik aga autot kasutas kostja, kes andis ka kinnituse,

et sõidukit kasutas ainult tema. X sõnul ei teadnud ta trahvist. Hageja oli teda teavitanud trahvist

Lasnamäe Centrumi postkontori kaudu, kuid kui tema postkontorisse pöördus oli kiri juba

saatjale tagasi saadetud. Hageja esitas 20.07.2021 taotluse asendada esialgne kostja X kostjaga

A. E., mille kohus rahuldas 09.09.2021määrusega.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

4. Kostja tunnistas hagi osaliselt trahvi ja sissenõudmiskulude, kokku 40 euro osas, kuid vaidles

vastu menetluskuludele. Kostja ei mäleta, mis põhjusel jäi trahv 2018.a tasumata ega ole kindel

kas trahv oli sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, kui tema tuli auto järele. Trahvist sai ta teada,

siis kui oli juba algatatud kiirmenetlus märtsis 2021, kui tasumise summa kasvas koos

menetluskuludega peaaegu kolme kordseks. Kostja palub võtta arvesse, et neil puudus võimalus

trahv kätte saada ja tasuda, sest seoses COVID-19 pandeemia olukorraga postkontor ei töötanud

tavarežiimis, kiri edastati hilinemisega ja kui nemad pöördusid postkontorisse oli kiri juba tagasi

saadetud ning, et nad ei tegutsenud pahatahtlikult. Kostja on nõus sõlmima kompromissi ja

tasuda trahvi 40 eurot, nagu olukorras kui trahv oli talle kättetoimetatud.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et

leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või

lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse

leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes

muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1

sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja

väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral

sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

6. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on

tõendatud, et hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis

annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale

sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused

sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud

selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja

parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida

liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki

kasutajale

tehtud

nähtavaks

hageja

eraparklasse

sisenemise

teave

koos

viitega

lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb

seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus

on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet

väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p

49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate

peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse

avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega

saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu,

kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi.

Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning

sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks

sõlmitud.

7. Pooltel ei ole vaidlust ja hagiavaldusele lisatud fotodega on tõendatud, et sõiduk oli pargitud

09.04.2018 EP opereeritavale Mahtra parkimisalale ja sõiduki armatuurlaual ei olnud vastaval

alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning

mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset

parkimist. Samuti puudus sõiduki armatuurlaual parkimiskell, mis oleks tõendanud tasuta

parkimise parkimisõigust.

8. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist

kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab.

9. Sõidukist tehtud fotodega ja väljatrükkidega leppetrahvidest on tõendatud, et hageja paigaldas

09.04.2018 leppetrahvinõude nr 1200 9041 8135 5362 30 euro ulatuses maksetähtajaga

23.04.2018 sõiduki kojamehe vahele ning et see muutus sissenõutavaks 24.04.2018. Samuti

puudub vaidlus, et leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata. Meeldetuletustega on

tõendatud, et hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, mis saadeti

kostjale tagasi hoiutähtaja möödumise tõttu.

10. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe.

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda

leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükkidega leppetrahvist koos piltidega sõidukist,

on tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud 30 euro suurune

leppetrahvi võlgnevus. Asjaolu, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist

leppetrahvinõuded, on tõendatud sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteadetega.

Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki

esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes

(Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on

Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks

piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja

märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et

vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Kostja vastuväide, et ta ei ole

sõidukile paigutatud leppetrahvi teateid kätte saanud, on tõendamata, mistõttu ei ole alust jätta

hagi rahuldamata. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hagiavalduses esile toodud

kuupäevadel oleks sõiduki parkimise eest hageja parklates tasutud või oleks tasutud hageja

nõutav leppetrahv. Järelikult tuleb kostjal tasuda täies ulatuses lepingust tulenev leppetrahv.

11. VÕS § 113¹ lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Meeldetuletusega kostja rahvastikuregistris

avaldatud elukoha aadressile on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi

esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui

kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS §

108 lg 1 alusel rahuldada täies ulatuses ja kostjalt välja mõista leppetrahv 30 eurot ja vastavalt

VÕS § 113¹ lg-le 1 sissenõudmiskulu 10 eurot, kokku 40 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

13. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu

kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu

käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka

hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks.

Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 175 lg 1

alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

14. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse ja 28.01.2022 esitatud nimekirja järgi riigilõiv 75 eurot,

20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses ja

lepingulise esindaja õigusabikulud 240 eurot (käibemaksuta), kokku 335 eurot. Hageja tasus

õigusabi osutajale kokkulepitud hinna alusel, milleks on 80 tund (käibemaksuta), osutatud

õigusabiteenuseks oli hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega

seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine, kokku 2 tundi, kostja

vastusega tutvumise ja seisukoha koostamise eest on õigusabikulule lisandunud 1 tund tööd

summas 80 eurot (käibemaksuta). Hageja kinnitas, et menetluskulude nimekiri on seotud

käesoleva tsiviilasjaga. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja märkida

vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

15. Kostja on vaielnud menetluse käigus menetluskulude nõudele vastu.

16. Kohus võttes arvesse, et hageja on esitanud hagiavalduse pärast maksekäsu kiirmenetlust,

milleks nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid olid juba välja selgitatud, kogutud ja

komplekteeritud leiab, et õigusabikulud esindaja poolt hagiavalduse koostamiseks, lisade

komplekteerimiseks, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega

maakohtule esitamiseks on põhjendatud mahus 0,75 tundi ja kostja vastusega tutvumise ja

seisukoha koostamise eest mahus 0,25 tundi, kokku 1 tund summas 80 eurot (käibemaksuta).

Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 75 eurot, esindajakulu 20 eurot

maksekäsu kiirmenetluses ja 80 eurot kohtumenetluses, kokku 175 eurot. TsMS § 177 lg 4

kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise

kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik