1-16-3431/73 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2022, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-3431 (14284000309) Kohtulahend Tartu Maakohtu 23.05.2016 otsus S.I

süüdimõistmises KarS - ja § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi karistamises rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 1000 eurot, mis Tartu Maakohtu 19.10.2021 määrusega asendatud üldkasuliku tööga 33 tundi, tähtajaga 3 kuud Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettek

anne taotlusega vangistuse täitmisele pööramiseks Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik

Erli Kaseväli Süüdimõistetu S.I isikukood: ; elukoht: xxxxxxxxxxxx xxx x xx XXX xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx Asja arutamise kuupäev 04.02.2022

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 145, 428, 432 kohus

määras:

1.

Jätta Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne

süüdimõistetu S.I karistuse täitmisele pööramiseks läbi vaatamata.

2. M ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi

äärus edastada süüdimõistetule esindusele.

Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

2

I ASJAOLUD 1. Tartu Maakohtu 23.05.2016 otsusega tunnistati S.I

süüdi KarS § 203 järgi, mis alates 01.01.2015 vastab kehtivale KarS § 203 lg 1, ja mõisteti karistuseks vangistus 6 kuud; KarS 65 lg 1 ja § § 64 lg 1 alusel loeti mõistetav karistus 6 kuud vangistust kaetuks Tartu Maakohtu 16. detsembri 2014 otsusega nr 1-14-9662 järgi mõistetud karistusega 11 kuud ja 10 päeva vangistust, mis asendatud KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga

680 tundi. S.I tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi ja talle mõisteti rahaline karistus 100 päeva - - määra, s.o 1000 eurot. KarS § 1 alusel määrati S. le mõistetud rahaline karistus I- 66 lg 1000 eurot tasumi ,34 eurot kuus alates 2016. a sele ositi ühe aasta jooksul mitte vähem kui 83 juunikuust igakuise rahalise karistuse osa 83,34 eurot tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Tartu Maakohtu 16.12.2014 otsusega mõistetud liitkaristus 11 kuud ja 10 päeva vangistust, mis asendatud KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 680 tundi, jäeti iseseisvale täitmisele. Kohtuotsus jõustus 08.06.2016.

Tartu Maakohtu 19.10.2021 määrusega asendas kohus KarS § 70 lg 1, 2 ja KarS § 69 lg 1 alusel S.I-le Tartu Maakohtu 23.05.2016 otsusega nr 1-16-3431 mõistetud tasumata rahaline karistus 100 päevamäära, millele vastab 33 päeva vangistust, 33 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel oli S. kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima I KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtumäärus jõustus 04.11.2021. 2. Kriminaalhooldaja on esitanud 14.01.2022 tumiskontrollile

kohtule erakorralise ettekande käi allutatud S.I kohta. süüdimõistetu Ettekandest nähtuvalt algas S.I kriminaalhooldus 04.11.2021. Ametnik saatis 12.11.2021 isikule kutse ilmuda registreerimisele 19.11.2021. Hooldusalune ei ilmunud esmakohtumisele. Kui ametnik S. le samal päeval I- helistas, oli isik väga häiritud ja ütles, et ta ise teab, millal ja kuhu ta tunde tegema läheb.

Hooldusalune rõhutas, et tal on aega kolm kuud tundide sooritamiseks. Ametnik selgitas isikule telefonivestluses

tegemise

ametnikupoolseid selgitusi käitumiskontrol ÜKT nõudeid. Pärast li ja S.I rahunes. Hooldusaluse elab Soomes ning Eestis elukohta oma.

sõnul Väidetavalt ta ei ei et teadnud isik ning lepiti kokku, oma töögraafikut seetõttu

annab hiljemalt 22.11.2021 ta ametnikule teada, millal Eestisse tulla saab. 22.11.2021 helistas S.I kriminaalhooldajale ja andis teada, sai loa tulla Eestisse registreerimisele 13.12.2021. Nimetatud

et tööandjalt kuupäeval isik registreerimisele ilmunud. S.I helistas kriminaalhooldusametnikule

ei ja ütles, et on haigestunud. Ametnik selgitas isikule, selle kohta on vaja esitada 21.12.2021 andis et arstitõend. hooldusalune telefoni teel teada, tal on angiin. sel isikule esitamise et Ka korral rõhutati tõendi olulisust. 28.12.2021 helistas kriminaalhooldaja S.I-le tuletas meelde,

ja et arstitõend haigestumise kohta on esitamata. Samuti selgitas ametnik isikule, korral et tõendi mitteesitamise tehakse talle hoiatus. Hooldusaluse ole tal Soomes perearsti, seega imalus on sõnul ainuke võ ei teha koroonatesti, mille tulemused saatis isik 03.01.2022 kriminaalhooldusametnikule e-kirja teel. Tulemus oli negatiivne. 31.12.2021 saatis ametnik meeldetuletava e-kirja S.I-le kriminaalhooldusel viibimise kohta, isikule selgitati veelkord

ning käitumiskontrolli nõudeid kriminaalhooldaja pidas oluliseks hooldusalusel esitada dokumendid:

järgmised tõend haigestumise kohta alates 04.11.2021 kuni

selle eesti keelde käesoleva hetkeni; tööleping tõlge ja hiljemalt 10.01.2022. helistas 04.01.2022 ametnikule ja et ta ei saa tulla Eestisse S.I ütles, registreerimisele ega tunde sooritama, kuna ta saa riigi poolt kehtestatud piirangute

ei tõttu Soome tagasi. Kriminaalhooldaja selgitas, et nimetatud piirangud kuid jõustusid 26.12.2021, isiku kriminaalhooldus algas 04.11.2021 ning see ole vabandus. S.I ei ei põhjendatud esitanud ametnikule eespool nimetatud dokumente

. Samuti ei ole määratud tähtajaks kriminaalhooldusalune taotlenud luba viibimiseks. välisriigis Kriminaalhooldusametnik on teinud erakorralises ettekandes ettepaneku

pöörata S.I karistus . Isik on korduvalt kriminaalhooldusametniku ajal täitmisele jätnud ilmumata määratud registreerimisele, isik ole

Hooldusalune esitanud ei ei tõendanud haigestumist arstitõendiga.

3

vajalikke dokumente kokkulepitud

milleks oli hiljemalt 10.01.2022. kuupäevaks, Kriminaalhooldusametnik on korduvalt isikule selgitanud

käitumiskontrolli nõudeid ja üldkasuliku töö põhimõtteid, s tõendi tegemise amuti esitamise vajalikkust haigestumise kohta. Ametniku hinnangul on S.I pahatahtlikult

tegemisest eemale hoidnud. üldkasuliku töö

3. Kriminaalhooldaja on esitanud 04.02.2022 kohtule erakorralise ettekande lisana üldkasuliku töö ajakava ja üldkasuliku töö arvestuslehe üldkasuliku töö sooritamise kohta ajavahemikus 25.- 27.01.2022 ning üldkasuliku töö ajakava ja üldkasuliku töö arvestuslehe üldkasuliku töö sooritamise kohta ajavahemikus 01.-03.02.2022, kokku 33 tun ning di üldkasulikku tööd omapoolse kinnituse selle kohta, et 03.02.2022 seisuga on S.I sooritanud 33 üldkasuliku töö tundi.

4. Kohtuistung 04.02.2022. Kriminaalhooldusametnik avaldas kohtuistungil, et kuna S.I on 03.02.2022 seisuga ära teinud tähtaegselt kõik üldkasuliku töö tunnid, siis ei ole alust karistust täitmisele pöörata ja kriminaalhooldusametnik loobub erakorralises ettekandes toodud taotlusest pöörata karistus täitmisele.

II KOHTU PÕHJENDUSED

5. elt KrMS -des 425 426 KrMS § 432 lg 3 kohas § – 2 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus ( riminaalhooldusametnik esitab kohtule KrHS) § 31 lg 1 kohaselt k kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

6. Kriminaalhooldusametnik on kohtuistungi rakendamisel loobunud erakorralises ettekandes esitatud taotlusest pöörata karistus süüdimõistetu S. suhtes täitmisele, kuna I süüdimõistetu on kõik üldkasuliku töö tun 03.02.2022 seisuga sooritanud nid.

7. Tulenevalt asjaolust, et kriminaalhooldaja on loobunud erakorralises ettekandes esitatud taotlusest asjaolul, et üldkasulik töö on süüdimõistetu poolt täielikult sooritatud, leiab kohus, et alus käesoleva kriminaalasja edasiseks menetlemiseks puudub ning erakorralises ettekandes esitatud taotlus tuleb jätta läbi vaatamata.

Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord

ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtu - menetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtu määrusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 jooksul. päeva

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint

Kohtunik