2-21-3380/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. veebruar 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-3380

Tsiviilasi

A.A.. hagi Eesti Vabariigi vastu ja

Eesti Vabariigi hagi A.A.. vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

6032,08 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. augusti 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eesti Vabariigi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

18. jaanuar 2022

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Eesti Vabariik (Kaitseväe kaudu), esindaja

Liisi Muiste

Vastustaja (hageja): A.A.., esindaja vandeadvokaat Rait

Sarjas

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 27. augusti 2021 otsus

muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Eesti Vabariigi kanda.

3. Välja mõista Eesti Vabariigilt A.A.. kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulud

1380 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Eesti Vabariigil tasuda

otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui

menetlusosaline

taotleb

menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Eesti Vabariik (kostja/tööandja) esitas töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse, milles palus

tuvastada, et Kaitseväe ja A.A.. (hageja/töötaja) vahel 18.06.2018 sõlmitud töölepingu

erakorraline ülesütlemine töötaja poolt töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 p-de 1-3 alusel on

tühine ning lõpetada tööleping TLS § 85 lg 4 alusel.

Hageja esitas TVK-le avalduse, milles palus jätta kostja avaldus rahuldamata ning mõista

kostjalt TLS § 100 lg 4 alusel välja hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ning

2020. a juulikuus töötatud ületundide hüvitis 276,24 eurot ja augustikuus töötatud ületundide

hüvitis 799,95 eurot, samuti viivised.

TVK tegi 29.01.2021 otsuse, millega rahuldas kostja töövaidlusavalduse ning tuvastas, et kostja

ja hageja vahel 18.06.2018 sõlmitud tööleping lõppes TLS § 85 lg 4 alusel alates 14.11.2020.

TVK jättis hageja töövaidlusavalduse rahuldamata.

2. Hageja esitas 03.03.2021 maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista Eesti Vabariigilt

hageja kasuks välja ületundide eest saamata töötasu 1 075,69 eurot, TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis

hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 4 589,25 eurot ning viivised 2020. a juulis ja

augustis tehtud ületundide eest töötasu maksmisega viivitamise eest ning viivise hüvitise

tasumisega viivitamise eest. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hageja TVK otsusega ei nõustunud. Hageja märkis, et kuna hagi rahuldamine eeldab ka kostja

hagi rahuldamata jätmist, palus hageja vaadata kostja hagi läbi samas menetluses.

Hagiavalduse kohaselt asus hageja 18.06.2018 tööle Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste

rakendusuuringute keskuse toimetusgrupi tõlkija ametikohale täistööajaga (8 tundi päevas ja 40

tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul). 14.10.2020 ütles hageja töölepingu erakorraliselt

üles TLS § 91 lg 2 pde 1-3 alusel. Hageja tugines töölepingu erakorralisel ülesütlemisel

korduvatele kostja poolsetele töölepingu rikkumistele Kaitseväe Akadeemia (KVA)

institutsionaalse akrediteerimise eneseanalüüsi aruande ja selle juurde kuuluvate lisamaterjalide

eesti keelest inglise keelde tõlkimise käigus ajavahemikul 19.06.2020 kuni 15.09.2020. Hageja

selgitas, et eneseanalüüsi aruande koostamisega seotud konkreetsed tööülesanded ja nende

täitmise tähtajad olid määratud KVA ülema 07.02.2020 käskkirjaga nr 13. Hageja ülesandeks

oli töögrupi koostatud aruande eestikeelse teksti tõlkimine inglise keelde. Aruande tõlkesse

esitamise tähtajaks oli 19.06.2020 ja hageja ingliskeelse tõlke valmimise tähtajaks 27.07.2020.

Tõlkimiseks vajalikku aruannet hageja 19.06.2020 ei saanud. Kuna tõlkimiseks aruannet ei

tulnud, saatis hageja 02.07.2020 vahetule juhile A.S. ja osakonnajuhatajale R.J. e-kirja

ületunnitöö tegemise möödapääsmatusest. Nimetatud isikud hageja pöördumisele ei vastanud.

07.07.2020 saatis

KVA akrediteerimisgrupi liige hagejale tõlkimiseks kokkuleppe väliseid lisadokumente

(ainekavasid) ca 125 lehekülge. Hageja juhtis vahetu juhi tähelepanu lisatööjõu vajadusele.

18.07.2020 ehk nädal enne hagejale määratud tõlkimise tähtaega, saatis A.S. hagejale KVA

eneseanalüüsi aruande ühe alapeatüki ning e-kirjast nähtus, et kostja soovis viivitamatult

tõlkima asumist, nõudes sellega ületunnitöö tegemist. Hageja selgitas, et tal puudus ülevaade

tõlketöö tervikmahust, sest KVA eneseanalüüs ei olnud veel lõplikult valminud ning sellest

lähtuvalt edastati talle tõlkimiseks aruanne osade kaupa. 31.07.2020 anti hagejale teada, et

eneseanalüüsi aruande tähtaega on pikendatud kuni 10.08.2020. Hagejale kinnitati 03.08.2020

toimunud koosolekul, et tõlkida on jäänud mitte rohkem kui 30 lehekülge, aga 05.08.2020

selgus, et tegelik maht oli umbes kaks korda suurem. Hageja teavitas 05.08.2020 e-kirja teel

olukorrast KVA ülemat E. M. ning pakkus tähtaja pikendamist, tõlketöö osalist sisseostmist

ning tegi ettepaneku koguneda kriisikoosolekuks. Sellele e-kirjale vastas KVA ülem, et ta ei

kavatse pakutud lisameetmeid vaagida ja kinnitas, et ületunnitöö saab tasustatud ning määras

koosoleku kuupäevaks 07.08.2020. Seega andis KVA kõrgeim juht 05.08.2020 korralduse

tõlkida kuue kalendripäevaga 72 standardlehekülge (ehk 44% tervikmahust), mille tegemine

normkoormusega oleks eeldanud 14,4 tööpäeva (72/5=14,4). Alates 20.07.2020 kuni

05.08.2020 oli hageja töötanud 16 päeva järjest (sh igapäevaselt normkoormust ületava

töökoormusega) ja ilma seaduses ette nähtud iganädalase puhkeajata ning sellest oli teadlik ka

vahetu juht. 07.08.2020 pikendati aruande esitamise tähtaega kuni 14.08.2020 ning hageja

esitas viimase osa tõlkest sellel kuupäeval.

Alates 17.08.2020 kuni 31.08.2020 tegeles hageja KVA ainekavade tõlkimisega ning

01.09.2020 kuni 09.09.2020 täiendavate lisadokumentide tõlkimisega. Ainekavade tõlkimise

käigus saadeti hagejale tõlkimiseks dokumente mahus 125,08 standardlehekülge.

Hageja selgitas, et ametijuhendi p 3.1 kohaselt on KVA tõlkija peamiseks ülesandeks tekstide

tõlkimine kehtestatud normkoormuse mahus ehk keskmiselt 5 standardlehekülge päevas, sh 1

standardlehekülg = 1800 tähemärki koos tühikutega. Arvestades, et KVA eneseanalüüsi

aruande teksti lõplikuks mahuks kujunes 163 standardlehekülge (tähemärke 293 803), siis oleks

kostja pidanud selle töö tegemiseks normkoormusel tagama hagejale selle tööülesande

täitmiseks 163/5=33 tööpäeva, kuid hageja oli sunnitud selle töö ära tegema u 20 päevaga.

Hageja tegi ületunnitööd 2020. a juulis 24 tundi, augustis 121,5 tundi ja septembris 21,5 tundi.

Selle perioodi jooksul töötas hageja ühel puhul järjest ilma puhkepäevadeta 26 päeva

(20.07.2020 kuni 14.08.2020, sh 3 nädalavahetust) ja teisel puhul 23 päeva (17.08.2020 kuni

08.09.2020, sh 3 nädalavahetust).

KVA ülema asetäitja R. V. andis 13.08.2020 e-kirjaga teada võimalusest hakata ise

dokumendihaldussüsteemis ületunnitööd kajastama. Hageja poolt dokumendihaldussüsteemis

esitatud taotlused ületunnitöö kompenseerimiseks ei kajasta tegelikku mahtu, kuna on kostja

esindajate korraldusel ja juhendamisel sellistena ümber vormistatud. Hageja selgitas, et

augustikuus tehtud ületunde sai programmis deklareerida piirangu tõttu vaid 52 tundi ja seda

sai ta teha alles 01.09.2020, sest viimased tunnid tegi hageja 31.08.2020. Hageja oli seisukohal,

et augustikuul töötatud ületundide eest tuli kostjal tasuda hiljemalt 31.08.2020. Kostja aga tasus

hagejale

ületunnitöö

eest

30.09.2020.

Juulikuus

hageja

enda

ületunnitööd

dokumendiprogrammis ise deklareerida ei saanud ja nende ületunnitööde eest hagejale tasutud

ei ole. Juulikuu ületundidest teavitas hageja vahetut juhti juuli lõpus/augusti alguses toimunud

nõupidamisel. Kuna hageja vahetu juht oli teadlik ületunnitööst, oleks ta pidanud tegelema

hageja tööaja arvestusega. Eelnevat arvestades ei hüvitatud hagejale juulis tehtud ületunnitööd

(24 tundi) ega ka augustis tehtud ületunnitööd selle tegelikus mahus (69,5 tundi vähem). Hageja

septembrikuu palgatõendi kohaselt oli ühe ületunnitöö hinnaks 11,51 eurot. Seega jäi hagejal

saamata juulikuu ületundide eest 276,24 eurot ja augustikuu ületundide eest 799,45 eurot.

Kostja oli juulis ja augustis tehtud ületunnitöö hüvitise tasumisega olulises viivituses.

15.09.2020 toimunud hageja ja kostja esindajate vahelisel koosolekul esitasid kostja esindajad

hagejat alandavaid ja ebaõigeid väiteid. Lisaks ähvardati hagejat töölepingu lõpetamisega ning

öeldi, et ta on tüütu. Hagejale anti mõista, et temalt oodatakse ka edaspidi valmisolekut taolise

tervist ohustava töökoormusega töötamiseks. Hageja väitis, et ka varasemalt oli olnud

ebaväärikat käitumist või survestamist.

Hageja selgitas, et pikaajaline ülekoormus ja sellest tingitud tööstress kahjustas hageja vaimset

ja füüsilist tervist. Hageja pöördus küll ka töökeskkonnaspetsialisti poole, aga abi sealt ei

saanud. Seoses tööalase läbipõlemisega diagnoositi hagejal depressioon ja asteenia ning ta on

perearsti poolt suunatud psühhoteraapiasse.

Eelnevat arvestades ütles hageja 14.10.2020 töölepingu erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 p-de

1-3 alusel.

Hageja palus jätta kostja hagi hageja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse

tuvastamise ja töölepingu lõpetamise nõudes rahuldamata.

3. Kostja oli seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p-de 1-3 järgi

on tühine ning palus töölepingu lõpetada TLS § 85 lg 4 alusel. Kostja palus jätta hageja hagi

rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostja jäi töövaidlusmenetluses esitatud seisukohtade juurde. Hageja poolt töölepingu

ülesütlemisel ei olnud ühtegi TLS § 91 lg 2 p-des 1-3 loetletud ülesütlemise alust.

Kostja juhtis tähelepanu, et hageja eeldas, et 5 lehekülge oli maksimaalne tõlketööde maht

päevas, kuid ametijuhendi p 3.1 järgi on tegu „keskmise“ mahuga. Hageja töötasustamine

toimus kalendrikuu põhiselt ja hageja oli akrediteerimisdokumentide tõlkimise perioodil

vabastatud teiste tööülesannete täitmisest.

Hageja väitis, et saatis vahetule juhile 02.07.2020 e-kirja ületunnitöö möödapääsmatusest.

Kostja selgitas, et hageja on andnud sellele kirjale teistsuguse tähenduse. Hageja vahetu juht on

30.06.2020 e-kirjaga teada andnud, et ta on homsest puhkusel, aga tegelikult töötab edasi.

Lisaks oli kostja tõlkimise protsessi kaasanud abistava tööjõuna E. L.. Jääb arusaamatuks, miks

hageja arvas, et ta peab üksi igapäevaselt ja puhkeaega saamata kogu töö ära tegema.

Hageja esitas 18.08.2020 dokumendihaldussüsteemis taotluse ületunnitöö tegemiseks augustis

52 tunni ulatuses ning 23.09.2020 septembris 20 tunni ulatuses. Hageja ja kostja vahel

kokkulepitud ületunnitöö maht oli augustis 52 tundi ja septembris 20 tundi, mille eest on

hagejale tasutud 30.09.2020. Kostjal puudus hagejaga kokkulepe suuremas mahus ületunnitöö

tegemiseks, kostja tegi seda omaalgatuslikult. 2020. a juulis kostja hagejaga ületunnitöö

tegemist kokku ei leppinud. Hageja viidatud 18.07.2020 e-kirjas ei ole kostja kordagi maininud,

et eeldab hagejalt töö tegemist väljaspool tavalist tööaega ega maini kordagi ületunnitööd. Kui

tõlkimise algus hilines ning hageja mõistis, et ta üksi tööga hakkama ei saa, oleks ta varasemalt

võinud paluda lisatööjõu kaasamist. Kui kostja sai 2020. a augustis teada, et hageja ei jõua kogu

eneseanalüüsi aruande tõlget iseseisvalt valmis, kaasas kostja lisatööjõudu.

Kui tööandja ei kooskõlasta enne ületunnitöö tegemist hüvitamise korda, siis ei ole töötajal

kohustust ületunnitööd teha. Kui töötaja näeb vajadust teha ületunde, peab ta omalt poolt

aktiivsust üles näitama ning vastava kokkuleppe saavutamiseks tööandja poole pöörduma.

Kostja rõhutas oma 13.08.2020 e-kirjas, et ületunnitöö planeerimisel tuleb järgida iganädalast

kohustuslikku puhkeaega. Kostja selgitas, et eneseanalüüsi aruande kirjutamise alguses ei olnud

võimalik ette näha, millises mahus lõpptulemus kujuneb. Hageja viidatud KVA ülema

05.08.2020 e-kiri ei olnud korraldus ja sellest kirjast ei saa järeldada, et hageja peaks tegema

rohkem ületunde kui seadusega lubatud. Ühestki hageja esitatud tõendist ei nähtu, et kostja

oleks hagejat sundinud tegema ületunde mahus, mis tooks kaasa seaduses ettenähtud puhkeaja

nõuete rikkumise.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja esitas hagejat alandavaid ja ebaõigeid väiteid ning on hagejat

ähvardanud,

mis

viis

hageja

psühholoogilise

murdumiseni.

Kostja

on

kogu

akrediteerimisdokumentide ettevalmistamise perioodi jooksul osutanud hagejalt igakülgset

tuge. Kui hageja tundis, et tema tervis halveneb, oleks tal olnud võimalus keelduda igasugusest

ületunnitöö tegemisest. Kostja ei saa vastutada hageja tervise halvenemise eest olukorras, kus

hageja omaalgatuslikult ei pea kinni puhkeaja nõuetest. Hageja ei ole tõendanud, et tema

tervisliku seisundi halvenemise on põhjustanud kolme kuu pikkune akrediteerimisega seotud

tööülesannete täitmine. 01.09.2020 pöördus hageja töökeskkonnaspetsialisti poole enda

tervisekontrolli suunamiseks. Töökeskkonnaspetsialist hindas pöördumise põhjal, et

töötervishoiuarsti juurde minekuga ei ole kiiret.

Hageja väide, et tal polnud võimalik fikseerida ületunde enne vastavat 13.08.2020 teavitust, on

põhjendamata. Ületunnitööd sai deklareerida kogu aeg dokumendihaldussüsteemis Postipoiss.

Hageja pidi olema teadlik palgajuhendist ja selles sätestatust. Hageja esitas augustikuu

ületunnitöö kohta taotluse 18.08.2020 ja 01.09.2020 täpsustuse. Seega ei olnud võimalik

augustikuu ületundide väljamakse teostamine jooksva kuu palgaga, kuna tehtud ületunnid

deklareeriti 01.09.2020. Augusti ja septembri ületunnitöö on hagejale välja makstud

septembrikuu palgaga 30.09.2020. Olukorras, kus ületundide arvestus esitatakse uuel

arvestuskuul ning augustikuu töötasu oli juba välja makstud augustikuu lõpus, ei ole kostja

töötasu maksmisega oluliselt viivitanud.

Kostja oli maakohtus toimunud istungil nõus, et hageja tõlkis kokku 163 lehekülge. Kostja

teatas, et ei vaidlusta hageja esitatud ületundide arvutuskäiku.

MAAKOHTU OTSUS

4. Tartu Maakohus rahuldas 27.08.2021 otsusega hageja hagi osaliselt ja jättis kostja hagi

rahuldamata. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 1075,69 eurot, hüvitise

4589,25 eurot (brutosumma) ning viivised perioodi 15.10.2020 kuni 26.08.2021 eest 317,62

eurot ja alates 27.08.2021 põhivõlalt 4589,25 eurolt kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda

ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 5760 eurot ning hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1

sätestatud ulatuses.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt ütles hageja töölepingu TLS § 91 lg 2 p 1 alusel üles, kuna

15.09.2020 toimunud hageja ja kostja esindajate vahelisel koosolekul esitasid kostja esindajad

hagejat alandavaid ja ebaõigeid väiteid. Maakohus leidis, et töölepingu ülesütlemine TLS § 91

lg 2 p 1 alusel ei ole põhjendatud ning on TLS § 104 lg 1 järgi tühine. Maakohus selgitas, et

hageja ei ole enda väiteid tõendanud.

Hageja väitel on kostja oluliselt viivitanud töötasu maksmisega (TLS § 91 lg 2 p 2), kuna ei ole

õigel ajal tasunud ületunnitasu. TLS § 44 lg 1 kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida,

et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Maakohus selgitas, et

ületunnitöö tegemise eelduseks on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Kostja vastuväite

kohaselt ei olnud poolte vahel ületundide kokkulepet. Asjas esitatud e-kirjavahetustest aga

nähtub, et hageja teavitas pidevalt kostjat ületunnitöö tegemise või väljast tõlke tellimise

vajadusest. Kostja teatas, et väljastpoolt teenust ei tellita ning ületunnitöö saab tasustatud.

Kostja ei vähendanud hagejale antud töö mahtu ega pikendanud selle tegemise tähtaega. Seega

oli kostja nõus, et hageja teeb ületunnitööd. Kostja tegi 13.08.2020 kirjaga teatavaks, millises

mahus on ületunnitöö aktsepteeritud ning ületunde on võimalik tasustada ka septembris. Samas

on see esimene kiri, millest nähtub, et kostja on asunud tehtavate ületundide planeerimist

piirama. Lisaks tuleb arvestada, et 14.08.2020 esitas hageja eneseanalüüsi tõlke, s.o ületunnid

olid selleks ajaks valdavalt juba tehtud. Hoolimata 13.08.2020 kirjast andis kostja ka edaspidi

hagejale tööd sellises mahus, et hagejal tekkis kuni augusti lõpuni ületunde rohkem, kui kostja

oli ette kirjutanud. Lisaks pidi hageja tööd tegema ka nädalavahetustel. Seega ei saanud

maakohtu arvates 13.08.2020 kirja tõlgendada kostja soovina hageja ületundide arvu tegelikult

piirata. Kirjast nähtub ainult, et ületunde on võimalik deklareerida teatud mahus. Tõlkija

ametijuhendi p 3.1 järgi on tõlkimise mahuks keskmiselt 5 lehekülge päevas ning 1 lehekülg on

1800 tähemärki koos tühikutega. Seega sai kostja juba ette arvestada, kui palju aega hagejal

mingi mahuga tõlke tegemiseks kulub ning kostja oleks pidanud lähtuma töö mahtu planeerides

5-päevasest töönädalast. Kuivõrd kostja seda ei teinud, tuleb lugeda, et ta aktsepteeris

ületundide tegemist. Seega leidis maakohus, et poolte vahel oli kokkulepe ületunnitöö

tegemiseks. Kostja võttis istungil omaks hageja esitatud töömahu arvestuse.

Maakohus selgitas, et ei ole alust kahelda kostja väites, et hagejal oli kogu aeg võimalik endal

ületunde deklareerida dokumendihaldussüsteemis. Hageja oleks pidanud küsima infot

ületundide deklareerimise kohta, kui tal omal vastav oskus puudus. Hageja juulikuu ületunde ei

deklareerinud ja seega ei ole kostja nende eest tasumisega viivitanud. Palgajuhendi p 3.6 järgi

makstakse palka ja töötasu üks kord kuus hiljemalt jooksva kuu arvelduskuu viimasel

tööpäeval. Kuivõrd augusti ületundide arv selgus kuu lõpuks, s.o septembri algul, pidi kostja

selle välja maksma koos septembri palgaga. Hageja viitel maksti talle augustis deklareeritud

ületunnid välja 30.09.2020. Seega ei ole kostja hagejale töötasu maksmisega viivitanud.

Hageja ütles töölepingu üles ka seetõttu, et töö jätkamine oli seotud reaalse ohuga tema tervisele

(TLS § 91 lg 2 p 3). Kostja ootas hagejalt ületundide tegemist ning hageja tegi kostja juhiste

kohaselt ületunde juulis 24, augustis 121,5 ja septembris 21,5. Hoolimata hageja ettepanekust

kostja talle abi ei võimaldanud ning tööd ümber ei korraldanud. Maakohus luges hageja poolt

esitatud tõenditega tõendatuks, et hagejal tekkisid ületundide tagajärjel terviseprobleemid.

Maakohus leidis, et isegi paar kuud kestev suur ülekoormus võib töötajale mõjuda pikaks ajaks

stressi tekitavalt ning olla ohuks töötaja tervisele. Kui tavapäraselt on töökoormus 40 tundi

nädalas ning töötaja peab tegema sellele lisaks 121 ületundi, võib see kahtlemata kaasa tuua

tervisehäire.

Maakohus leidis, et hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv. Maakohus rahuldas

hageja hagi ületundide tasu väljamõistmiseks. Asjaolu, et hageja ei ole ületunde

dokumendihaldussüsteemis deklareerinud, ei tähenda, et ületunde ei ole. Maakohus leidis, et

kuivõrd kostja lähtus tasumisel hageja enda esitatud arvestusest, ei ole viiviste välja

mõistmiseks alust. Hageja ise tekitas olukorra, kus talle makstud tasu oli väiksem kui seadusega

ette nähtud.

Maakohtu arvates rikkus kostja töölepingut oluliselt, kui ei järginud töölepingus kokku lepitud

tööaja piirangut ning pani hageja olukorda, kus viimane oli sunnitud tegema väga suurel määral

ületunnitööd. Olukorras, kus kostja rikkumine on hagejale juba kaasa toonud terviseprobleemi,

tuleb lugeda, et töölepingut on oluliselt rikutud. Ka tööandja peab lepingut täites jälgima, et

töötaja huvid oleksid kaitstud. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ületundide eest

saamata töötasu 1075,69 eurot; TLS § 100 lg 4 alusel hagejale hüvitisena kolme kuu keskmise

töötasu 4589,25 eurot ning viivised perioodi 15.10.2020 kuni 26.08.2021 eest 317,62 eurot ja

alates 27.08.2021 põhivõlalt 4589,25 eurolt kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ette nähtud määras. Maakohus jättis kostja hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja

kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 5760 eurot ning hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1

sätestatud ulatuses.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, milles

kostja hagi jäeti rahuldamata ning hageja hagi rahuldati osaliselt. Menetluskulud palub kostja

jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuste põhjenduste kohaselt:

1) leidis maakohus ebaõigesti, et kostja vastuväite kohaselt ei olnud poolte vahel ületundide

kokkulepet. Kostja juhib tähelepanu, et kostja vastuväide oli, et kostja ja hageja vahel puudus

kokkulepe suuremas mahus ületundide tegemiseks, mitte ületundide tegemiseks tervikuna; 2)

oli võimaliku lisatööjõu kaasamise idee kostja poolt välja käidud juba ligi kuu varem, kui hageja

seda mainis. Kostja kirjavahetusega on tõendatud, et kostja proovis igati hagejat aidata ja oli

valmis diskussioonideks ning koosolekuteks;

3)

ei ole maakohus käsitlenud, millist omapoolset tuge on kostja hagejale ülekoormuse

vältimiseks ja leevendamiseks pakkunud. Kostja peab vajalikuks mainida varasemas

menetluses välja toomata asjaolu, et hageja kasutas suure tõenäosusega ka tõlkimist

kiirendavaid masintõlkeprogramme. Kostja hajutas hageja töökoormust, edastades tõlkimise

dokumente võimalikult vara ja vabastades hageja teistest tööülesannetest. Lisaks küsis kostja

eneseanalüüsi aruande esitamiseks korduvalt pikendust ja kaasas eneseanalüüsi aruande

tõlkimiseks täiendavat tööjõudu;

4)

on maakohtu tõlgendus 13.08.2020 e-kirja osas vastuoluline. Maakohus leidis, et lisaks

pidi hageja tegema tööd ka nädalavahetusel, kuid ei ole seda ühegi tõendiga sidunud. Maakohus

ei ole selgitanud, milline oleks pidanud e-kiri olema, et kohus oleks seda saanud tõlgendada

kostja soovina hageja ületundide arvu piirata;

5)

on põhjendamata maakohtu seisukoht, et kostja ootas hagejalt ületundide tegemist. Kui

töötaja aktsepteerib, et saab tööga hakkama teatud arvu ületundidega ja tööandja on seadnud ka

ületundide piirid, siis ei ole selline tegevus kostjale etteheidetav. Töölepinguseadus ja

palgajuhend sätestavad ületunnitöö kokkuleppe ja ületundide eest lisatasu maksmise

reeglistiku, millest kostja ületunnitöö planeerimisel ja maksmisel lähtus;

6)

ei ole tõendatud, et hagejal on tekkinud ületundide tagajärjel probleemid tervisega ja et

kostja on tekitanud hagejale depressiooni. Hageja ei ole esitanud ekspertiisi depressiooni

tekkepõhjuste osas. Asjas ei ole meditsiinilise väljaõppega eksperdi arvamust, mida saab

nimetada pikaajalise tööstressiks. Hageja enda kinnitus ei ole piisav, et langetada otsus

terviseseisundi küsimuses. Maakohus leidis, et kostja on hagejale kaasa toonud

terviseprobleemi. Samas ei ole sellise väite kinnitamiseks esitatud töötervishoiuarsti hinnangut;

7) kujundas hageja ise enda töökoormuse, kui asus suuremas mahus ületundide kokkuleppe

puudumisel siiski tõlkima. Kui töötaja ei ole nõus ületunde tegema, siis puudub ka sellekohane

kokkulepe ületundide tegemiseks ning seega puudub oht töötaja tervisele. Kui hageja ise ei pea

kinni puhkeaja nõuetest, ei pea kostja vastutama hageja tervise halvenemise eest. 13.08.2020

e-kirjas on kostja rõhutanud, et puhkeajanormidest tuleb töötajal kinni pidada.

6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1)

nii enne kui pärast 13.08.2020 e-kirja andis kostja hagejale tööülesandeid mahus, mida

ei olnud võimalik kostja määratud tähtajaks täita ületunnitööd tegemata;

2)

nähtub kostja esitatud tõenditest, et kostja konstateeris olukorda, aga hoolimata selle

tõsidusest mingeid reaalseid samme ei astunud;

3)

ei ole masintõlkeprogramm eTranslation võetud kasutusele akrediteerimisprotsessis,

vaid see on kogu aeg töötaja kasutuses. KVA-s kasutusel olev arvutiprogramm aga ei ole

masintõlkeprogramm, vaid tõlkemäluprogramm, mida hageja kasutada ei saanud. Hageja

hinnangul ei ole põhjendatud kostja apellatsioonkaebuses esitatud taotlus tõlkeprogrammide

kasutamisele viitava tõendi juurdevõtmiseks. Praeguses menetlusetapis puudub vaidlus

ületundide mahu osas, sest kostja on kohtuistungil võtnud omaks hageja poolt esitatud töömahu

arvestuse. Seega ei oma tähtsust ka kostja viited tõlkeprogrammidele ja muudele

abivahenditele, sest need võimaldasid vähendada ületunnitöö kogumahtu kostja poolt omaks

võetud määrani; 4) oli poolte vahel ületunnitöö kokkulepe ja seda ei olnud ajaliselt piiratud.

Maakohus ei ole tõendeid vääralt hinnanud. Kostja on esitanud ebaõige väite, justkui hageja

oleks aktsepteerinud, et saab kõigi talle antud ülesannetega hakkama ametlikult esitamiseks

lubatud ületundide mahu piires;

5)

ei oma töölepingu ülesütlemise õiguspärasuse kontrollil tähtsust, kas ülekoormusega

tekkisid probleemid või mitte, piisab, kui kohus tuvastab, et selline oht oli reaalne. Antud juhul

on ülekoormusest tingitud tagajärjed hageja poolt tõendatud;

6)

ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, et hageja ei deklareerinud juulis tehtud ületunde

(24 tundi) ning seega ei olnud kostja viivituses ületunnitöö hüvitamise maksmisega.

Ületunnitöö hüvitist augustis välja ei makstud ja ei ole seda tehtud siiani. Seega oli juulikuu

hüvitise tasumisega olulise viivitamise tõttu täidetud ka TLS 91 lg 2 p-s 2 sätestatud alus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb maakohtu otsus jätta

muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

8. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut

tuvastamist vajalikuks.

Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus asja lahendamisel õigesti materiaal- ja

menetlusõiguse norme. Apellatsioonkaebuses on kostja korranud maakohtu menetluses esitatud

seisukohti. Maakohus on käsitlenud kostja seisukohti piisava põhjalikkusega ning neid õigesti

hinnanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654

lg-s 6 sätestatuga ei korda neid.

Ringkonnakohus märgib, et asja juurde võetud uued tõendid, s.o hageja esitatud 16.03.2020

e-kiri ja kostja esitatud väljavõte dokumendihaldussüsteemist, ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks (muutmiseks).

9. Maakohus leidis, et hageja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p

3 alusel on kehtiv, kuna hageja on tõendanud, et kostja rikkus oluliselt tööandjapoolseid

kohustusi, mis tõi kaasa hageja tervise reaalse ohustamise.

Asja materjalidest nähtub, et hageja tegi 2020. a juulis 24 ületundi, 2020. a augustis 121,5

ületundi ja 2020. a augustis 21,5 ületundi, seejuures töötas hageja ilma puhkepäevadeta

perioodil 24.07.20-14.08.20 22 päeva ja perioodil 17.08.20-08.09.20 23 päeva. Nimetatud

faktilisi asjaolusid ei ole kostja vaidlustanud (vt 17.06.2021 kohtuistungi protokoll, II kd,

tl 137).

TLS § 46 lg 1 sätestab töö tegemise aja piirangu 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta

kuni neljakuulise ajavahemiku jooksul.

TLS § 46 lg-st 3 tulenevalt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida käesoleva paragrahvi lõikes

1 sätestatust pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase

ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei ole töötajale

ebamõistlikult kahjustav. Töötaja võib kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks

nädalat ette.

TLS § 46 lg 4 kohaselt on töötajal õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

kokkuleppe alusel ületunnitöö tegemisest ning tööandja asukoha (elukoha) tööinspektoril on

õigus ületunnitöö keelata või seda piirata, kui tööandja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud tingimusi ega tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid.

Lisaks eelnevale sätestab TLS § 46 lg 5, et tööandja peab käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud kokkuleppe alusel tööd tegevate töötajate üle eraldi arvestust, mille ta esitab asukoha

(elukoha) tööinspektorile ja töötajate esindajale nende nõudmisel.

Eelviidatud sätted on kehtestatud töötajate tervise kaitse eesmärgil ning TLS § 46 lg-st 3

tulenevalt ei ole tööandjal lubatud 52-tunnilist tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta

ületada isegi siis, kui töötaja on ise nõus rohkem töötama.

TLS § 28 lg 2 p 4 järgi on tööandja kohustuseks muu hulgas kokkulepitud töö- ja puhkeaja

tagamine ning tööaja arvestuse pidamine.

Ületundide mahu tabeli (I kd, tl 153) järgi tegi hageja 2020. a juulis (perioodil 25.-31.07) 24

ületundi ning lähtudes TLS § 46 lg-s 3 sätestatud 52-tunnisest maksimaalsest tööajast, tegi

hageja üle lubatud tööaja piirnormi 12 ületundi. 2020. a augustis (periood 01.-31.08) tegi hageja

121,5 ületundi ning lähtudes TLS § 46 lg-s 3 sätestatud 52-tunnisest maksimaalsest tööajast

seitsmepäevase ajavahemiku kohta, tegi hageja üle lubatud tööaja piirnormi 67,5 ületundi

(lubatud ületunnid 4x12+6=54; 121,5-54=67,5). 2020. a septembris tegi hageja (perioodil

01.09-06.09) 21,5 ületundi, mis ületab TLS § 46 lg-s 3 sätestatud piirmäära 9,5 ületunni võrra

(21,5-12).

Ringkonnakohus märgib siinkohal, et perioodil 25.07.2020-06.09.2020 tehtud ületunnid (kokku

89 tunni ulatuses) tõid omakorda kaasa TLS §-s 51 ja 52 ettenähtud igapäevase puhkeaja ja

iganädalase puhkeaja ületamise. TLS § 51 lg-st 1 ja § 52 lg-s 1 sätestatu kohaselt peab jääma

töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 12 tundi järjestikust puhkeaega ning

seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelkirjeldatud ulatuslikud tööaja piirangute

rikkumised kostja poolt on käsitletavad oluliste rikkumistena TLS § 91 lg 1 tähenduses, mis on

eelduseks töötaja poolt töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

Ületundidest tingitud stressi tõttu pöördus hageja kolmel korral (05.08.2020, 06.08.2020 ja

01.09.2020) kostja töökeskkonnaspetsialisti poole (I kd, tl 151, 114), kuid mingit abi ta sealt ei

saanud. Eelnevalt saadetud e-kirjades (I kd, tl 84, 145, 150, 156) teavitas hageja kostjat suurest

ülekoormusest ning vajadusest täiendava tööjõu palkamiseks. Tegelikkuses kostja ületundide

vältimiseks midagi ette ei võtnud ning 11.08.2020 vastuse (I kd, tl 155) selgitas, et „kõik selgub

peale nn „kriisi“ ehk siis, kui kõik saab tehtud.“

Maakohus tuvastas otsuse p-des 11 ja 14, et kostja ükskõikne ja tööaja piirangutest pikema aja

jooksul mittekinnipidamine lõi reaalse ohu hageja tervisele, mida kinnitab muu hulgas hagejal

pärast töölepingu erakorralist ülesütlemist tuvastatud diagnoos F32.11, mille on põhjustanud

pikaajaline tööstress ja ülekoormusest tingitud läbipõlemine (II kd, tl 127).

Seega on maakohus põhjendatult tuvastanud, et hageja poolt töölepingu erakorraline

ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 3 alusel on kehtiv.

10. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, rikkus kostja TLS § 28 lg 2 p-s 4 ja § 46 lg-s 5

sätestatud nõudeid töö- ja puhkeaja (sh ületundide) arvestuse kohta. Kostja viidatud 13.08.2020

e-kirjas (I kd, tl 157) märgitut saab käsitleda ettepanekuna, millisel viisil ületunde

dokumendihaldussüsteemis Postipoiss märkida, mitte soovina piirata ületundide arvu 52

tunnini seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Maakohus on õigesti leidnud, et 13.08.2020 olid

hagejal ületunnid juba suuremas osas tehtud ning kostja andis hagejale ka pärast 13.08.2020

kirja tööd sellises mahus, mis tõi kaasa tööaja piirangu ületamise. Seetõttu on põhjendamatu

apellatsioonkaebuses esitatud väide, mille kohaselt puudus hagejal luba ületunnitöö tegemiseks

üle 52 tunni seitsmepäevase ajavahemiku kohta.

Hagejaga peetud e-kirjavahetusest (sh 11.08.2020 ja 05.08.2020 e-kirjad, I kd, tl 155,

155pöördel ja 156) nähtub, et täiendavate tõlkijate töölevõtmist ei vaagita ning ületunnitöö saab

tasustatud. Seega on õige maakohtu järeldus, et tegelikkuses ei olnud kostjale TLS §-s 46

sätestatud tööaja piirangutel mingisugust tähendust. Kostja on jätnud tähelepanuta, et TLS § 46

lg-st 3 tulenevalt ei ole tööandjal lubatud tööaja piirangut (52 tundi seitsmepäevase

ajavahemiku kohta) ületada isegi siis, kui töötaja on ise nõus rohkem töötama.

Apellatsioonkaebuse põhjendustes on kostja märkinud, et ta proovis hagejat igakülgset aidata

(näiteks hajutas hageja töökoormust, vabastas hageja teistest tööülesannetest, võimaldas hagejal

kasutada masintõlkeprogrammi), kuid maakohus on jätnud need tema poolt esile toodud

asjaolud tähelepanuta. Ringkonnakohus märgib, et eelnimetatud kostja poolsed abinõud olid

selgelt mitteküllaldased, mida kinnitab hageja poolt tehtud ületundide arv (vt ületunnitöö tabel,

I kd, tl 153) ning kostja poolt TLS §-des 46, 51 ja 52 sätestatud nõuetest mittekinnipidamine.

Siinjuures ringkonnakohus nõustub hagejaga, et masintõlkeprogramm oli tõlkijate igapäevane

töövahend ning selle kasutamise võimaldamine ei olnud seotud ainult vaidlusaluste

tõlketöödega.

Apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, mille kohaselt saab hagejal tekkinud terviseprobleemi

tõendada üksnes eksperdi arvamusega või töötervishoiuarsti hinnanguga, on ekslik. Hageja saab

on nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendada kõigi TsMS § 229 lg-s 2 nimetatud tõenditega

ning kostjal on võimalus hageja esitatud tõendeid omapoolsete tõenditega ümber lükata (TsMS

§ 230 lg 1). Praegusel juhul on hageja esitanud oma tervisliku seisundi kohta hulgaliselt

tõendeid, millistele on maakohus andnud otsuse p-s 11 asjakohase hinnangu. Kostja ühtegi

tõendit hageja tervisliku seisundi kohta ei esitanud ning seetõttu on paljasõnaline väide, et

kostja ei ole seadnud ohtu hageja tervist.

11. Hageja on apellatsioonkaebuse vastuses asunud seisukohale, et tal oli õigus öelda

tööleping erakorraliselt üles ka TLS § 91 lg 2 p 2 alusel ning maakohtu seisukoht nimetatud

aluse osas on ebaõige.

Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu.

Vastavalt TLS § 91 lg-le 1 võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel,

eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu

jätkumist. TLS § 91 lg 2 p 2 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks, mis õigustab töötajat töölepingut

erakorraliselt üles ütlema, tööandja poolt töötasu maksmisega oluline viivitamine.

Et lugeda nimetatud alusel töölepingu ülesütlemine kehtivaks, peab töötaja esile tooma ja

tõendama need asjaolud, mis mõlema poole huve arvestades on nii olulised, et töölepingu

jätkumine ei ole võimalik.

Praegusel juhul ei ole hageja selliseid asjaolusid esile toonud ning seetõttu on põhjendatud

maakohtu seisukoht, et töölepingu erakorraline ülesütlemine täiendaval alusel TLS § 91 lg 2

p 2 järgi ei ole põhjendatud.

Ülesütlemisavalduse kohaselt on kostja viivitanud ületunnitöö eest tasumisega 2020. a juulikuu

eest 276,24 eurot ja osaliselt 2020. a augustikuu eest 799,45 eurot, kokku 1075,69 eurot.

Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et eelnimetatud osas ületunnitöö eest maksmisega

viivitamine ei ole praegusel juhul käsitletav tööandja poolse kohustuse olulise rikkumisena, mis

õigustaks töölepingu erakorralist ülesütlemist. Seejuures ei nähtu asja materjalidest see, kas

hageja oleks töölepingu TLS § 91 lg 2 p 2 alusel erakorraliselt üles ütelnud ka siis, kui ei oleks

esinenud TLS § 91 lg 2 p-s 3 ettenähtud alust.

Kuigi kostja tööandjana vastutab tööaja (sh ületundide) arvestuse pidamise eest, on tulenevalt

töölepingu p-st 6.2.1 sätestatust mõistlik eeldada, et andmed tehtud ületundide kohta esitab

kostjale (oma vahetule juhile) hageja. Asja materjalidest nähtuvalt hageja seda koheselt ei

teinud, vaid alles pärast 13.08.2020 e-kirja. Maakohus on õigesti leidnud, et hagejale oli tagatud

võimalus teavitada kostjat tehtud ületundidest juba enne 13.08.2020 e-kirja saamist ning hageja

poolt kostjale etteheidetav tegevus ei ole käsitletav olulise rikkumisena TLS § 91 lg 2 p 2

tähenduses.

12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS

§ 171 lg 1 alusel kostja kanda.

Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud õigusabikuludest seoses

apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega ning ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamisega

kokku 7 tunni eest summas 1260 eurot (7x150x1,2).

Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja, et ta nõustub hageja eelnimetatud menetluskuludega.

Lisaks jäävad kostja kanda hageja õigusabikulud seonduvalt ringkonnakohtu istungist

osavõtmisega 40 minuti eest summas 120 eurot (0,66x150x1,2).

Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulude katteks 1380 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Kerstna-Vaks

Indrek Parrest

Üllar Roostoja