1-10-9107/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-10-9107

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-9107 (10230107471, 10230110911) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi Paavo Reinthal´i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 25 lg 2; § 424 järgi; P.R-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ja § 25 lg 2 järgi; S.V süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 25 lg 2 järgi; M.R süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja § 25 lg 2 järgi. Lühimenetlus Prokurör Peeter Pool Süüdistatav Paavo Reinthal

ik: 36106110300, EV kodanik, keskharidus, töökoht puudub, elukoht: xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 11.05.2010 kuni 12.05.2010, 30.06.2010, vabastatud samal päeval

Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Urmas Simon Süüdistatav P.R

ik: xxx, EV kodanik, keskeriharidus, töökoht puudub, elukoht: xxx,

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 11.05.2010 kuni 12.05.2010, elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: 1. Viljandi Maakohtu 19.04.2001 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 3 kuud tingimisi, katseaeg 1 aasta;

2 2. Viljandi Maakohtu 01.03.2002 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 15 lg 2 järgi vabadusekaotus 2 kuud 27 päeva Kaitsja Advokaat Mati Senkel Süüdistatav S.V

ik: xxx, EV kodanik, keskharidus, töökoht puudub, elukoht: Xxx

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 11.05.2010 kuni 12.05.2010, elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: Harju Maakohtu 12.05.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 2 kuud § KarS § 74 alusel tingimisi, katseaeg 1 aasta 10 kuud Kaitsja Advokaat Talvi Vaske Süüdistatav M.R

ik: xxx, EV kodanik, keskharidus, töökoht puudub, elukoht: Xxx

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 11.05.2010 kuni 12.05.2010, elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: 1. Viljandi Rajooni Rahvakohtu 01.06.1981 otsusega ENSV

KrK § 195 lg 2 järgi vabadusekaotus 2 aastat 6 kuud tingimisi, katseaeg 3 aastat;

2. Kingissepa Rajooni Rahvakohtu 10.06.1983 otsusega ENSV KrK § 112 lg 2 järgi vabadusekaotus 6 kuud, KrK § 41 alusel vabadusekaotus 3 aastat;

3. Saare Maakohtu 24.03.1998 otsusega KrK § 155 lg 1 järgi vabadusekaotus 6 kuud tingimisi, katseaeg 1 aasta Kaitsja Advokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON

1. Paavo Reinthal süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.

2. Paavo Reinthal süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista

temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

3. KarS § 64 lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista Paavo Reinthalile

karistuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud.

4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Paavo Reinthal´ile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

5. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus, so kahtlustatavana

kinnipidamise aeg, so 11.05.2010 kuni 12.05.2010, 30.06.2010, so 3 (kolm) päeva,

lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud ja 17 (seitseteist) päeva.

6. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta Paavo Reinthalile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 4 (neli) kuud ja 17 (seitseteist) päeva Paavo Reinthali suhtes kohaldamata,

jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Paavo Reinthal temale

määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut

kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758)

3

7. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada Paavo Reinthali järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas Xxx,

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

8. KarS § 78 p 1 alusel arvestada määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist

kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 30.09.2010 .

9. Paavo Reinthal´i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

10. P.R süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.

11. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada P.R-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

12. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus, so kahtlustatavana

kinnipidamise aeg, so 11.05.2010 kuni 12.05.2010, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva. 13. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta P.R-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva P.R-i suhtes kohaldamata,

jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et P.R temale

määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut

kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758)

14. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada P.R järgima katseajal kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas Xxx,

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

15. KarS § 78 p 1 alusel arvestada määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist

kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 30.09.2010 . 16. P.R-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 17. S.V süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.

18. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada S.V-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

19. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus, so kahtlustatavana

kinnipidamise aeg, so 11.05.2010 kuni 12.05.2010, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva. 20. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada S.V-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.05.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so tähtajalise

4

vangistuse 2 kuu võrra ning mõista S.V-le liitkaristuseks vangistus 4 (neli) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva. 21. KarS § 69 lg 1 alusel asendada S.V-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga,

arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega võrdub vangistus 4 kuud ja 18 päeva üldkasulikule tööle 276 (kakssada seitsekümmend kuus) tundi. 22. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 10 (kümme) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

23. KarS § 69 lg 4 alusel allutada S.V üldkasuliku töö tegemise tähtajaks, so 10

kuuks käitumiskontrollile Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758)

24. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada S.V järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas Xxx,

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. 25. S.V suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 26. M.R süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 8, ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.

27. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada M.R-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

28. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus, so kahtlustatavana

kinnipidamise aeg, so 11.05.2010 kuni 12.05.2010, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva.

29. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta M.R-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 2 (kaks) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva M.R suhtes kohaldamata,

jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et M.R temale

määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut

kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Pärnu

Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud Kuressaare talituse kriminaalhooldaja järelevalve all (Lossi 2 Kuressaares, tel: 4 521 686)

30. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada M.R järgima katseajal kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas Xxx,

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

31. KarS § 78 p 1 alusel arvestada määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist

kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 30.09.2010 . 32. M.R suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada 33. Paavo Reinthal´ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

5 kaitsjale makstud tasu 3000 (kolm tuhat) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Paavo Reinthal, 1-10-9107, kaitsjatasu“. 34. Jätta Paavo Reinthal´ilt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1

alusel välja mõistetav sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selles osas menetluskulu riigi kanda. 35. P.R-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „P.R, 1-10-9107, kaitsjatasu“. 36. Jätta P.R-ilt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel välja mõistetav sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selles osas menetluskulu riigi kanda. 37. S.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 2400 (kaks tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „S.V, 1-10-9107, kaitsjatasu“. 38. Jätta S.V-lt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1

alusel välja mõistetav sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selles osas menetluskulu riigi kanda. 39. M.R-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 2400 (kaks tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „M.R, 1-10-9107, kaitsjatasu“. 40. Jätta M.R-ilt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1

alusel välja mõistetav sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selles osas menetluskulu riigi kanda.

41. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

42. Asitõend: s/a Ford Scorpio riikliku registreerimismärgiga xxx, mis tagastati kasutajale Raido Kalde´le - jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel seaduslikule valdajale RK.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

Paavo Reinthali süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem aasta jooksul toime pannud vähemalt kaks vargust, 11.05.2010 kella 18.20 paiku Harjumaal, XXXtalu aiaga

6

osaliselt piiratud territooriumilt grupis koos P.R-iga , S.V-ga ja M.R-iga , võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, laadisid autole 9 metallist posti ja 2 metallist toru, millega tekitati firmale TTOÜ varalist kahju 3180

krooni, kuid mis jäi nende tahtest olenemata lõpule viimata, seoses kinnipidamisega sündmuskohal.

Seega Paavo Reinthal pani toime isikute grupis, sissetungimisega, süstemaatilise varguse katse, s.o. KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Paavo Reinthali selles, et tema 30.06.2010 kella 04.42 ajal juhtis Narva

mnt-l Mustakivi tee ja Kihnu tänava vahel Tallinnas, liikudes Kihnu tänava suunas,

mootorsõidukit Mercedes Benz D500 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,25 mg/l laiendmääramatusega +/- 12 mg/l, lõplik tulemus 1,13 mg/l.) Sellise käitumisega rikkus Paavo Reinthal LS § 20 lg 3 (Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund

on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes

või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ja LS § 20 lg 31

p 1 (Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi) nõudeid.

Seega Paavo Reinthal pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

P.R süüdistatakse selles, et tema varem varguse toime pannud isikuna 11.05.2010

kella 18.20 paiku Harjumaal, XXXtalu aiaga osaliselt piiratud territooriumilt grupis koos

Paavo Reinthali, S.V-ga ja M.R-iga , võõra vallasasja äravõtmisega selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, laadisid autole 9 metallist posti ja 2 metallist toru,

millega tekitati firmale TTOÜ varalist kahju 3180 krooni, kuid mis jäi nende tahtest olenemata lõpule viimata, seoses kinnipidamisega sündmuskohal.

Seega P.R pani toime varem varguse toimepannud isikuna, isikute grupis, sissetungimisega varguse katse, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

S.V süüdistatakse selles, et tema varem süstemaatilise varguse toime pannud

isikuna, tingimusliku karistuse kandmise ajal 11.05.2010 kella 18.20 paiku Harjumaal, XXXtalu aiaga osaliselt piiratud territooriumilt grupis koos Paavo Reinthali, P.R-i ja M.R-iga, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil,

laadisid autole 9 metallist posti ja 2 metallist toru, millega tekitati firmale TTOÜ varalist

kahju 3180 krooni, kuid mis jäi nende tahtest olenemata lõpule viimata, seoses kinnipidamisega sündmuskohal. Seega S.V pani toime isikute grupis, sissetungimisega, süstemaatilise varguse katse s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

M.R süüdistatakse selles, et tema 11.05.2010 kella 18.20 paiku Harjumaal, XXXtalu aiaga osaliselt piiratud territooriumilt grupis koos Paavo Reinthali, S.V-ga

ja P.R-iga , võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, laadisid autole 9 metallist posti ja 2 metallist toru, millega tekitati firmale TTOÜ

varalist kahju 3180 krooni, kuid mis jäi nende tahtest olenemata lõpule viimata, seoses kinnipidamisega sündmuskohal.

Seega M.R pani toime isikute grupis, sissetungimisega varguse katse s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

7

Kohtuistungil süüdistatav Paavo Reinthal seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Paavo Reinthal´i kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik

hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohtuistungil süüdistatav P.R seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

P.R-i kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik

hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohtuistungil süüdistatav S.V seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises osaliselt süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

S.V kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik

hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohtuistungil süüdistatav M.R seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta end

temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

M.R kaitsja asus seisukohale, et süüdistatav tuleb süü tõendamatuse tõttu õigeks mõista.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 11.05.2010 koostatud kannatanu SPülekuulamisprotokolli kohaselt tema territooriumil

aadressil XXX, firma TTOÜ hoiab oma ehitusmaterjale (metallist torud, postid jne). Territoorium on piiratud postidega, kuid aed mõnedes kohtades puudub ja mingit valvet ei ole. 09.05.2010 kella 21:00 paiku oli kõik korras ja omal kohal. 11.05.2010 kella 18:20

paiku helistas kannatanule VPning teatas, et territooriumil on võõrad inimesed, kes panevad oma autosse metallposte. V helistas politseisse. Kannatanu kohale jõudes kella 20:00 paiku nägi talu väravate ees võõrast autot Ford Scorpio reg. nr xxx. Auto juures

maas vedelesid metallpostid (9tk) väärtusega 300 krooni tükk ja metalltorud (2tk)

väärtusega 240 krooni tükk. Kokku 3180 krooni väärtuses. Kõik need metallpostid ja

torud olid võetud talu territooriumilt lahtisest pakendist, mis oli lao juures. Esemed tagastati rikkumata kujul. (t/l 2-4 kr asi 1-10-9107)

• 11.05.2010 koostatud tunnistaja VPülekuulamisprotokolli kohaselt 11.05.2010 kella 18:20

paiku tema olles Hageri mnt ääres, XXXtalu territooriumi vastas, märkas võõrast sõiduautot Ford Scorpio reg. nr xxx talu väravate ees. Autost väljus neli võõrast inimest, kellest kolm sisenesid talu territooriumile, võtsid metalltorud, tassisid need auto juurde ning panid auto pagasiruumi. Neljas mees seisis kõrval ja vaatas ringi. Tunnistaja helistas seejärel SP, kes ei teadnud nimetatud meeste tegevuse kohta midagi. Tunnistaja läks auto juurde ning küsis musta jopega meesterahvalt nende tegevuse kohta. Meesterahvas vastas, et tema on autojuht. Teised vastasid, et nad on ehitusmehed ja viivad torud ehitusobjektile.

Tunnistaja kutsus politsei. Autojuht püüdis põgeneda. Teised tõstsid autost välja kõik metalltorud ja viskasid need auto juurde maha. Seejärel tuli politsei ning toimetas isikud politseiosakonda. Metalltorud tagastati rikkumata kujul. (t/l 5-7 kr asi 1-10-9107)

• 13.05.2010 koostatud tunnistaja RKülekuulamisprotokolli kohaselt andis ta oma auto

8

Ford Scorpio reg nr xxx (omanik KK, tunnistaja isa, aga autot reaalselt kasutab tema, tema on tehnilise passi järgi auto kasutaja) kasutada oma tuttavale Paavole, tema on Harry

sõber. Andis võtmed, auto oli maja ees. Kütet pidid nemad ostma. Dokumente neile ei andnud, kuna unustas. Volitust ta ei kirjutanud, kuid andis suusõnalise loa, et võite sõita. Seda, et auto on politseis, sai teada 12.05.2010, kui Rasmus talle seda ütles. Tunnistaja ei

teadnud, et nemad varguse autoga toime panevad. Selleks ta neile autot ei andnud. Tänaseni ta ei tea, mida nad varastasid, teab vaid, et auto on Sauel. (t/l 8-9 kr asi 1-10- 9107)

• 11.05.2010 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt asus vaadeldav

sündmuskoht XXX. Talu territoorium oli piiratud võrkaiaga vasakult ja eespoolt ning

postidega paremalt ja tagantpoolt. Väravad olid kinni. Valve puudus. Territooriumil

vasakul asus talumaja, paremal laohoone. Laohoone parema külje juures maas olid

erinevad metallpostid, metalltorud ja muud metallist esemed. Üks metallpostidega pakk oli lahtine. Väravate ees esiotsaga väravate poole seisis tumepunast värvi sõiduauto Ford

Scorpio reg. nr xxx. Autol nähtavad vigastused puudusid. Auto salongis ja pakiruumis esemeid ei olnud. Auto juures paremal pool maas olid metallpostid – 9 tk ja metalltorud 2 tk. need olid terved. Samad postid ja torud asusid talu territooriumil. (t/l 10-16 kr asi 1- 10-9107)

• 13.05.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks autovõti koos võtmehoidjaga. Võti oli metallist isesulatatud otsaga, selle küljes oli rõngas

ja rõnga küljes oli veel autopult, musta värvi, peal kolm halli värvi nuppu, lisaks oli rõnga küljes metallist halli värvi ovaalne võtmehoidja, millel taga peal magnet, musta värvi. (t/l 17-18 kr asi 1-10-9107)

• 12.05.2010 koostatud kahtlustatava Paavo Reinthal´i ülekuulamisprotokolli kohaselt

tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et 11.05.2010

hommikul läks Tallinnas XXX asuva maja juurde, kus elavad tema tuttavad P.R ja Harry. Rasmus oli võtnud nende ühise tuttava käest (Raido) auto Ford Scorpio,

et minna Haapsalusse. Rasmusel elavad seal vanemad, Rasmus tahtis külas käia korra. Rasmus ostis kütuse ja Paavo Reinthal oli roolis, kogu päeva. Alkoholi ta ei tarvitanud,

teised autos jõid. Auto võtmed sai Rasmuselt, dokumente ei saanud. Rasmus helistas Raidole õhtul, kui neid politsei poolt kinni võeti. Haapsalust tagasi tulles sõitsid läbi Keila

ja seejärel Ääsmäe poole, et Maidla järve äärde minna. Vahepeal otsustasid, et teevad metsapeatuse. Autos oli Paavo Reinthal roolis, kõrval istus Rasmus, taga istusid Harry ja Urmas. Metsapeatuseks valisid esimese koha, mis tee äärde jäi, pidas kinni auto väravate ees, väravate taga oli suur vana hoone. Natuke aega istusid autos, mõni käis metsa all ja siis tuli otsus, et väravate kõrval ei ole aeda ja võiks vaatama minna, mis territooriumil on.

Algul otsustasid, et lähevad Rasmusega kahekesi vaatama, mis seal territooriumil on.

Nägid seal metalli, mis olid postidena. Võtsid Rasmusega postid sülle ja liikusid auto juurde tagasi, seal panid need postid pagasiruumi, selleks ajaks olid kõik väljas autost ja läksid kõik koos uuesti metalli tooma. Tõid neid ühekaupa, ei mäleta mitu korda käisid.

Arutasid, et võtavad metalli kaasa ja vaatab mis pärast saab. Mingil hetkel tuli nende

juurde meesterahvas, kes helistas samal ajal telefoniga, kuulsid, et ta küsis, kas võib

metalli territooriumilt ära viia. Ta sai vastuse telefonist, et ei tohi võtta. Nemad tegid ettepaneku, et võivad metalli tagasi viia, aga tema otsustas, et helistab politseisse. Metalli

võtsid kõik koos pagasiruumist välja ja panid auto kõrvale maha. Politsei tuli u tunni jooksul, mees oli kogu aja nende juures. Põgeneda nad ei üritanud. Politsei tuli, toimetas neid Sauele. (t/l 22-24 kr asi 1-10-9107)

• 01.06.2009 otsusest väärteoasjas nr 2316,09,008649 nähtuvalt Paavo Reinthalile mõisteti KarS § 218 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 600 krooni. 21.07.2009 otsusest väärteoasjas

nr 2316,09,009851 nähtub, et Paavo Reinthalile mõisteti KarS § 218 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 600 krooni. (t/l 32-33 kr asi 1-10-9107)

• 12.05.2010 koostatud kahtlustatava P.R-i ülekuulamisprotokolli kohaselt

tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 11.05.2010 tuli

Haapsalust koos oma tuttavate Paavo, Urmase ja Harryga. Tulid autoga Ford Scorpio, mille roolis oli Paavo Reinthal. Haapsalus käisid külas. Tema istus Paavo kõrval ja taga

9 istusid Harry ja Urmas. Autos tarvitasid alkoholi. Tema ei näinud, et Paavo oleks joonud

viina, aga võis juua lahjemat alkoholi. P.R elab pensioni rahast, kuna on suhkruhaige. Elab Harry majas, üürib temalt tuba. Sõidu käigus tahtsid teha peatuse, et

puhata sõidust, ilus ilm oli, suurelt teelt on see u 200 meetrit. Nägid laohoonet ja

otsustasid, et pargivad laohoone värava ette auto. Tulid kõik autost välja, jõid ja ajasid juttu, siis hakkas silma, et lao juures on metalli ja otsustasid seda vaatama minna. Värava

kõrval oli ilma aiata osa ja sealtkaudu läksid laohoone juurde, sinna läksid kolmekesi: Paavo, Urmas ja tema, Harry oli liiga purjus ja tema jäi auto juurde. Laohoone juures olid

pikad metall rauad ja hakkasid neid auto juurde vedama, metalltorud panid otse pagasiruumi ja käisid mitu korda seda toomas, viimasel korral tagasi tulles rauaga, nägi ühte töövormis meest, kes oli nende auto juurde tulnud ja rääkis seal Urmasega, tema tuli

oma metalliga autoni ja pani veel pagasiruumi, pealtnägija helistas sel ajal krundi

omanikule. Tööriietes mees oli neile võõras, samuti ei tundnud nad krundi omanikku. Mees ütles, et kutsub politsei, siis sai aru, et seda metalli ei tohi võtta ja hakkasid siis auto pagasiruumist metalli tagasi välja tõstma, panid selle auto kõrvale. Jäid politseid ootama,

politsei tuli u 30 minuti pärast vahepeal jõudis sündmuskohale veel krundi omanik. Politsei kontrollis nende andmeid ja toimetas neid politseisse. Kui politsei oli kohal ja tegi

sündmuskoha vaatlust, sel ajal tema helistas auto omanikule, kelleks tema andmetel on RK(telefoni peast ei tea, mobiilis on olemas). Auto omanikku teab läbi Harry. Raido elab ka vahepeal XXX majas. Nad ei mõelnud, mida metalliga edasi teha, olid alkoholijoobes. (t/l 37-39 kr asi 1-10-9107)

• 12.05.2010 koostatud kahtlustatava S.V ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 11.05.2010 a sõitsid tühja, tahtsid käia Haapsalus, kellegi tuttaval külas (aga teda polnud kodus), siis sõitsid

Keilasse ja sealtkaudu Tallinna poole, vahepeal otsustasid metsapeatuse teha Ääsmäe kandis, autos jõid alkoholi, autojuht ei joonud, roolis oli Paavo, tema kõrval istus Rasmus ja taga istus tema ja saarlane (kelle nimi tal ei tule meelde). Auto oli Ford Scorpio, see kuulus tema endisele töökaaslasele. Autot küsisid Rasmusega koos Raido käest üleeile, et

sõita Haapsalusse. Raido vahest ööbib Harry juures, muidu ta ise elab Rummus.

Metsapeatuse kohaks otsustas juht valida väravaesise, mille taga oli pikem uus hoone.

Kõik tulid autost välja, läks teisele poole teed metsa, aga ülejäänud kolm isikut läksid

värava kõrvalt, ilma aiata kohast territooriumile, ta ei teadnud algul mis põhjusel. Siis nägi, kuidas nad tulid metalliga tagasi, neil olid süles torud ja pikad ribad, panid metalli auto pagasiruumi ja läksid jälle metalli tooma, tema oli auto juures, tema ei läinud, kuna oli liiga purjus, kuid aitas metalli autosse panna, mida nad territooriumilt auto juurde tõid, sai aru, et nad varastavad metalli. Otsustasid, ja rääkisid sellest, et viivad metalli Tallinna ja seal müüvad kokkuostu, raha pidi saama Rasmus, kuna tema tuli selle idee peale. Nemad

vedasid mitu korda metalli, kui tuli kõrvalhoone omanik, sel hetkel oli tema autos tagaistmel, võttis viina, kui nägi võõrast meest, tuli autost välja, võõras mees küsis mis teete ja et see on tema territoorium, nemad vastasid, et võtavad metalli autost välja, vabandasid, aga mees ütles, et ta on politsei välja kutsunud, võttis ära nende auto võtmed, ootasid politseid. Auto pagasiruumist võtsid kõik metalli välja, tegid seda koos ja küsisid

veel, kas viivad õigesse kohta tagasi, aga laohoone omanik ei pidanud seda vajalikuks.

Seejärel tuli politsei, teised käisid politseiautos ütlus andmas, teda sinna ei kutsutud. Seejärel viidi neid Saue politseisse, kus puhus välja alkoholijoobe. Elab eramajas ja saab töötuabiraha, praegu raha ei saa, otsib tööd. (t/l 51-53 kr asi 1-10-9107)

• 12.05.2010 koostatud kahtlustatava M.R ülekuulamisprotokolli kohaselt

tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 11.05.2010

hommikul helistas talle Rasmus, keda tunneb ammusest ajast ja kutsus teda kaasa, sõitma, kuhu sõideti seda ta ei tea. Oli tarvitanud öösel alkoholi ja autos jõi edasi. Istus tagaistmel koos Harryga. Ta ei mäleta, kuidas nad sündmuskohale jõudsid. Mäletab alates sellest, kui

tuli auto juurde territooriumi omanik. Ta karjus, aga mida ei mäleta. Ta ei mäleta, kes metalli vedasid või autosse panid aga ta võis seda teha. Politsei tuli, kolm isikut viidi ära, teda jäeti maha, auto võtmed olid politsei käes, aga auto uksed olid lahti, tema jäi sinna koos territooriumi omanikuga ja hiljem tuli politsei uuesti ja viis ta Sauele. Mäletab, et tal

10 mõõdeti alkoholijoovet 0,57 milligrammi. Teab, et Paavo oli kaine, tema oli roolis. Elab pensionist, maja Saaremaal on naise nimel. (t/l 68-70 kr asi 1-10-9107 )

• Tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et kahtlustatav Paavo Reinthal 2009 aastal tuludeklaratsiooni ei esitanud. (t/l 30 kr asi 1-10-9107)

• Teatisest kahtlustatava P.R-i päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et

kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli -8,30 krooni. (t/l 48 kr asi 1-10- 9107)

• Teatisest kahtlustatava S.V päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli -19, 7 krooni. (t/l 65 kr asi 1-10- 9107)

• Tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et kahtlustatav M.R 2009 aastal tuludeklaratsiooni ei esitanud. (t/l 78 kr asi 1-10-9107)

Paavo Reinthali 30.06.2010 toime pandud süütegu

• 30.06.2010 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt kontrolliti samal päeval kella 04.45 ajal Narva mnt ja Mustakivi tee ristmiku juures Tallinnas Paavo

Reinthali seisundit ning Paavo Reinthali ühes liitris väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 1, 39 milligrammi. (t/l 2 kr asi 1-10-12446)

• 30.06.2010 koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati

Vikerlase 14 asuvas politseisasutuses kell 06.05 Paavo Reinthali väljahingatavas õhus

tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 nr ARAF-0018 alkoholisisaldus 1,25 mg, laiendmääramatusega +/- 0,12 mg, lõplik lugem 1,13 mg/l. /t/l 3 kr asi 1-10-12446)

• 30.06.2010 koostatud tunnistaja Taavi P ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et oli 30.06.2010 autopatrullis koos Roman Š ning sai väljakutse Kärberi 11 juurde, kus halli värvi MB registreerimismärgiga XXXoli otsa sõitnud prügikastile ning

juht arvatavasti joobes. Sõites väljakutsele mööda Laagna teed, tuli vastu suunaga

kesklinna poole hall värvi Mercedes, mille esimene vasak tuli oli puruks. Sõitsid

sõidukile järele, sõiduk keeras Mustakivi teele ja sealt edasi Kihnu tänava poole. Sõidukile anti peatumismärguanne ja sõiduk peatus 300 meetrit edasi. Sõiduki tagumine

aknaklaas oli puruks, vasak esituli vigastatud, paremal küljel kriimustused. Sõiduk oli halli värvi Mercedes registreerimismärgiga XXX. Sõidukit juhtis Paavo Reinthal (ik 36106110300), kellel tuvastati alkomeetriga Alcoquant 6020 joove 1,39 mg/l. Sõidukis istus veel P.R. Tagaiste oli täis klaasikilde, parempoolse esiistme ees matil 5 odekolonni pudelit. (t/l 5-6 kr asi 1-10-12446)

• X-tee andmebaasi andmetel seisuga 30.06.2010 Paavo Reinthalil kehtivat juhiluba ei ole. (t/l 10 kr asi 1-10-12446)

• 30.06.2010 koostatud õiendist isikusamasuse tuvastamise kohta ilmneb, et kinnipeetu, kes nimetas end Paavo Reinthaliks ik: 36106110300 elukohaga XXX sarnaneb visuaalsel võrdlemisel infosüsteemis oleva fotoga. (t/l 11-12 kr asi 1-10-12446)

• 30.06.2010 koostatud kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt selgitas Paavo Reinthal, et 29.06.2010 kella 18.00 ajal oli Tallinnas Kaunis teel sõbra juures, kus tegid

sauna ja tarvitas alkoholi. Tarvitas lahjat õlut ja viina, aga koguseid ei mäleta enam. Alkoholi tarvitas 30.06.2010 kella 00.30ni. Peale seda sai natuke magada ja kella 04.30 ajal hakkas sõbra juurest juhtima sõbrale kuuluvat sõidukit MB, et minna suitsu ostma. Ise ei mäleta, kas peale tema oli veel sõidukis kedagi. Sai umbes 10 minutit juhtida kui mäletab, et kohal oli politseipatrull. Ei tea, et oleks mingi avarii põhjustanud ning ei tea

ka seda kuidas politseinikud tulid. Joobe tuvastamist ka ei mäleta. Ei tea kas

autodokumendid olid korras kuna see kuulub sõbrale. Juhtimisõigus puudub. Teda

toimetati arestimajja ja sõiduk valvega parklasse. Kuna on töötu, siis ei ole ka saanud talle määratud trahve tasuda. Teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Kohtult palub mõista vangistus tingimisi. (t/l 18-20 kr asi 1-10-12446)

• Maksuja Tollianetil puuduvad andmed Paavo Reinthali tulude kohta 2009 aasta kohta. (t/l 23 kr asi 1-10-12446)

11

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd tunnistavad ütlused ning

kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel

süüdistatavate Paavo Reinthali, P.R-i , S.V ja M.R süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu SP ütlusi, tunnistajate V P , RK ja T P ütlusi, sündmuskoha

vaatlusprotokolli, asitõendi vaatlusprotokolli, otsuseid väärteoasjades, indikaatorvahendi

kasutamise protokolli, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, juhiloa andmete

väljatrükki, õiendit isikusamasuse kohta, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile

inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Paavo Reinthal´i käitumine kvalifitseeritud KarS §

199 lg 2 p 7, 8, 9 ja 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat

varem väärteokorras varguse toimepanemise eest karistatud 01.06.2009 ja 21.07.2009, seetõttu on süüdistatav isikuks, kes on viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust. Seega oli Paavo Reinthal KarS § 199 lg 2 p 9 märgitud isikuks ja kolmanda varguse

toimepanemist aasta jooksul hinnatakse vastavalt kohtupraktikale varguse toimepanemisena

süstemaatiliselt, kuivõrd selline käitumine viitab isiku väljakujunenud elulaadile

elatusvahendite saamisel. Peale selle nähtub kriminaalasjast, et süüdistatav sisenes võõrale

territooriumile, omamata territooriumi valdaja eelnevat luba, mida kinnitas ka territooriumi valdaja Siim P . Otse territooriumile pääsu takistas suletud värav ning süüdistatavad sisenesid küljelt, kus olid püsti aiapostid, kuid võrkaed panemata ning süüdistatavad liikusid selle aia taha, seega võõrale territooriumile, millest nad üheselt aru said. Seega on taoline käitumine hinnatav sissetungimisena KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes. Samuti nähtub kriminaalasjast, et kõik

neli süüdistatavat tegutsesid kooskõlastatult ja ühise eesmärgi nimel, so võtsid võõraid vallasasju, so metallkonstruktsioone, panid need autosse ja tahtsid ära viia. Selline käitumine

on kohtu arvates hinnatav isikute tegutsemisena grupis KarS § 199 lg 2 p 7 mõttes.

Süüdistatavate ütlustest ja objektiivsest käitumisest nähtub, et metallkonstruktsioonide

äravõtmise eesmärgiks oli nende viimine metallikokkuostu ja nende maha müümine, so

pööramine enda kasuks, millest saab järeldada, et tegemist oli ebaseadusliku omastamise

eesmärgiga. Samas peeti süüdistatav koos kaastäideviijatega sündmuskohal kinni ja võõrad vallasasjad võeti ära, mistõttu jäi süüteo toimepanemine süüdistatavatest sõltumata põhjustel lõpule viimata. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et Paavo Reinthali käitumisele oli

kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona.

Peale selle on süüdistatava Paavo Reinthali käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi

mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt peatati

Paavo Reinthali juhitud mootorsõiduk ning Paavo Reinthali seisundit kontrolliti esialgselt

indikaatorvahendiga ning seejärel tõendusliku alkomeetriga. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tegemist pädeva mõõtjaga ning tõenduslik alkomeeter oli taadeldud. Seega oli

mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud. Sellest tulenevalt puudub kohtul alus mõõtetulemuse õigsuses kahelda. Vastavalt LS § 20 lg 31 p 1 sätetele loetakse juht alkoholijoobes olevaks kui

tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris

väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Süüdistataval tuvastati

väljahingatavas õhus 1,13 milligrammi alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus, mis on arvestuslikult 2,26 milligrammi alkoholi ühes grammis veres. Seega rikkus süüdistatav LS § 20 lg 3 sätestatud keeldu, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis ja Paavo Reinthal oli mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes ning kohtu arvates on seetõttu süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis, so KarS § 424 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava P.R-i käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli P.R

12

varem varguse toimepanemise eest karistatud ning uue, käesolevas kriminaalasjas

menetlusesemeks oleva kuriteo toimepanemise ajaks ei olnud see karistus kustutatud uute süütegude toimepanemise tõttu. Seega oli süüdistatav KarS § 199 lg 2 p 4 märgitud isikuks.

Peale selle nähtub kriminaalasjast, et süüdistatav sisenes võõrale territooriumile, omamata

territooriumi valdaja eelnevat luba, mida kinnitas ka territooriumi valdaja Siim P . Otse territooriumile pääsu takistas suletud värav ning süüdistatavad sisenesid küljelt, kus olid püsti

aiapostid, kuid võrkaed panemata ning süüdistatavad liikusid selle aia taha, seega võõrale

territooriumile, millest nad üheselt aru said. Seega on taoline käitumine hinnatav

sissetungimisena KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes. Samuti nähtub kriminaalasjast, et kõik neli süüdistatavat tegutsesid kooskõlastatult ja ühise eesmärgi nimel, so võtsid võõraid vallasasju, so metallkonstruktsioone, panid need autosse ja tahtsid ära viia. Selline käitumine on kohtu

arvates hinnatav isikute tegutsemisena grupis KarS § 199 lg 2 p 7 mõttes. Süüdistatavate

ütlustest ja objektiivsest käitumisest nähtub, et metallkonstruktsioonide äravõtmise eesmärgiks oli nende viimine metallikokkuostu ja nende maha müümine, so pööramine enda kasuks, millest saab järeldada, et tegemist oli ebaseadusliku omastamise eesmärgiga. Samas peeti süüdistatav koos kaastäideviijatega sündmuskohal kinni ja võõrad vallasasjad võeti ära,

mistõttu jäi süüteo toimepanemine süüdistatavatest sõltumata põhjustel lõpule viimata.

Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et P.R-i käitumisele oli kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupi poolt, sissetungimisega ja isiku poolt, kes on varem varguse toime pannud, so KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava S.V käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem

Harju Maakohtu 12.05.2009 otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest, mistõttu saab süüdistatava käitumist käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva varguse toimepanemisel hinnata süstemaatilisena KarS § 199 lg 2 p 9

mõttes. Peale selle nähtub kriminaalasjast, et süüdistatav sisenes võõrale territooriumile, omamata territooriumi valdaja eelnevat luba, mida kinnitas ka territooriumi valdaja Siim P . Otse territooriumile pääsu takistas suletud värav ning süüdistatavad sisenesid küljelt, kus olid

püsti aiapostid, kuid võrkaed panemata ning süüdistatavad liikusid selle aia taha, seega

võõrale territooriumile, millest nad üheselt aru said. Seega on taoline käitumine hinnatav

sissetungimisena KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes. Samuti nähtub kriminaalasjast, et kõik neli süüdistatavat tegutsesid kooskõlastatult ja ühise eesmärgi nimel, so võtsid võõraid vallasasju, so metallkonstruktsioone, panid need autosse ja tahtsid ära viia. Selline käitumine on kohtu arvates hinnatav isikute tegutsemisena grupis KarS § 199 lg 2 p 7 mõttes. Süüdistatav selgitas,

et tema võõral territooriumil ei käinud, küll aitas varastatut autosse tõsta. Süüdistatavate

ütlustest ja objektiivsest käitumisest nähtub, et metallkonstruktsioonide äravõtmise eesmärgiks oli nende viimine metallikokkuostu ja nende maha müümine, so pööramine enda kasuks, millest saab järeldada, et tegemist oli ebaseadusliku omastamise eesmärgiga. Samas peeti süüdistatav koos kaastäideviijatega sündmuskohal kinni ja võõrad vallasasjad võeti ära, mistõttu jäi süüteo toimepanemine süüdistatavatest sõltumata põhjustel lõpule viimata. Kohus

leiab, et vaatamata sellele, et süüdistatav ise ei sisenenud võõrale territooriumile, kiitis ta

teiste käitumise heaks ja asus varastatut autosse laadima, võttes sellega aktiivselt kuriteo täideviimisest osa. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et S.V käitumisele oli kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava M.R käitumine kvalifitseeritud KarS § 199

lg 2 p 7, 8 ja 25 lg 2 järgi. Kriminaalasjast nähtub, et süüdistatav sisenes võõrale

territooriumile, omamata territooriumi valdaja eelnevat luba, mida kinnitas ka territooriumi valdaja Siim P . Seega on taoline käitumine hinnatav sissetungimisena KarS § 199 lg 2 p 8

13 mõttes. Samuti nähtub kriminaalasjast, et kõik neli süüdistatavat tegutsesid kooskõlastatult ja

ühise eesmärgi nimel, so võtsid võõraid vallasasju, so metallkonstruktsioone, panid need autosse ja tahtsid ära viia. Selline käitumine on kohtu arvates hinnatav isikute tegutsemisena grupis KarS § 199 lg 2 p 7 mõttes. Süüdistatavate ütlustest ja objektiivsest käitumisest nähtub,

et metallkonstruktsioonide äravõtmise eesmärgiks oli nende viimine metallikokkuostu ja

nende maha müümine, so pööramine enda kasuks, millest saab järeldada, et tegemist oli

ebaseadusliku omastamise eesmärgiga. Samas peeti süüdistatav koos kaastäideviijatega

sündmuskohal kinni ja võõrad vallasasjad võeti ära, mistõttu jäi süüteo toimepanemine

süüdistatavatest sõltumata põhjustel lõpule viimata. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et tema ei ole kuritegu toime pannud, kuivõrd oli selleks liiga purjus ja terviseseisund ei oleks

samuti kannatanud metallkonstruktsioone tassida. Ometigi nähtub teiste süüdistatavate

ütlustest, et ainult S.V ei sisenenud võõrale territooriumile ja ülejäänud kolm süüdistatavat tassisid metallkonstruktsioone. Kohus asub seisukohale, et alkoholijoove ei ole süüd välistav asjaolu ning mälukaotus ei muuda toimepandut olematuks. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et M.R käitumisele oli kohtueelsel menetlusel antud õige

karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud

isikute grupi poolt ja sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona.

Paavo Reinthal´ile karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud

kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude

puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 25 lg 2 kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus

või vangistus kuni 3 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline

sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad

sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku

vabadust piiravat karistust Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem .

kriminaalkorras karistamata isik. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatav on varem karistamata

isik, süüdistus on esitatud ühes varguse episoodis, kuritegu jäi katse staadiumi ning

kannatanule kahju ei tekkinud, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Ka KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise asjaoludest nähtuvalt süüdistatakse süüdistatavat vaid ühe kuriteo toimepanemises ning ei saa teha järeldusi, et sellises seisundis sõiduki juhtimine oleks süüdistataval igapäevane. Seetõttu leiab kohus, et ka selles kuriteos ei ole süüdistatava süü kuigi suur ja karistuse võib mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Mis

puudutab liitkaristuse mõistmist, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatavat süüdistatakse kahe eriliigilise kuriteo toimepanemises, milliste puhul on rünnatud erinevaid õigushüvesid.

Teos on toime pandud erineva tahtlusega ja erineval ajal ning nende tegude vahel puudub

süsteemne seos. Seetõttu leiab kohus, et erinevate kuritegude eest mõistetavad karistused

kuuluvad täies ulatuses liitmisele. Kuivõrd süüdistatava käitumises on karistust kergendav

asjaolu ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud, süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud, siis leiab kohus, et karistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täielikult täitmisele pööramata. Kuivõrd süüdistataval puudub alaline sissetulek ning tal on majanduslikke raskusi, leiab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritud tegude iseloom ja süüdistatava suhtumine õiguskorda vajavad korrigeerimiseks kõrvalise isiku abi ning kohus

peab vajalikuks süüdistatava allutamist käitumiskontrollile. Kuivõrd aga süüdistatavat

süüdistatakse vaid kahe kuriteo toimepanemises, siis peab kohus võimalikuks määrata minimaalse katseaja.

P.R-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud

kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude

puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 25 lg 2 kuriteo

14 toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.

Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline ja piisav sissetulek ning tema

põhiliseks sissetulekuks on vaid pension. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on

rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt . on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 2 korral, viimati rohkem kui 8 aastat tagasi. Kohus leiab, et kuivõrd viimasest karistusest on palju aega möödunud, süüdistus on esitatud

ühes episoodis, kuritegu jäi katse staadiumi ning kannatanule kahju ei tekkinud, siis ei ole

süüdistatava süü kuigi suur, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse ettenähtud

sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatava käitumises on karistust kergendav

asjaolu ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud, siis leiab kohus, et karistuse võib jätta

süüdistatava suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täielikult täitmisele pööramata. Kuivõrd süüdistatavale mõistetud viimasest karistusest on möödunud enam kui 8 aastat, pidas ta siiski vajalikuks toime panna uue kuriteo. Seega on süüdistatava arusaam võõra vara suhtes muutunud ebasoovitavas suunas ning kohus leiab, et süüdistatav tuleb allutada lühiajalisele käitumiskontrollile, aitamaks süüdistataval aru saada võõra vara puutumatuse mõttest.

S.V-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud

kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude

puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 25 lg 2 kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi

valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist

karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud.

Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 1

korral. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistus on esitatud ühes episoodis, kuritegu jäi katse staadiumi ning kannatanule kahju ei tekkinud, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur, mistõttu

peab kohus võimalikuks mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd aga süüdistatavale inkrimineeritud süütegu on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, siis tuleb mõistetavale karistusele KarS § 65 lg 2 ja 74 lg 5 alusel liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata vangistus täies ulatuses. Samas, arvestades

karistust kergendava asjaolu olemasolu, varalise kahju puudumist ning süüdistatava nõusolekut, samuti inkrimineeritud teo toimepanemise tehiolusid, leiab kohus, et mõistetava vangistuse võib asendada üldkasuliku tööga, kuivõrd kohus ei pea otstarbekaks süüdistatavat saata vangistust ära kandma ning üldkasuliku töö tegemise ajal saaks süüdistatav näidata seda, et ta on tõesti muutnud oma ellusuhtumist ja suhtumist võõrasse varasse.

M.R-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud

kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude

puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja § 25 lg 2 kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.

Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline ja piisav sissetulek ning põhiline

sissetulek on pension. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku

vabadust piiravat karistust Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat .

karistatud kohtu poolt 12 aastat tagasi. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistus on esitatud ühes

episoodis, kuritegu jäi katse staadiumi ning kannatanule kahju ei tekkinud, siis ei ole

süüdistatava süü kuigi suur, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse ettenähtud

sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatava käitumises on karistust kergendav

asjaolu ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud, süüdistatavat on karistatud 12 aastat

tagasi, siis leiab kohus, et karistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata, jättes selle

karistuse täielikult täitmisele pööramata. Kuivõrd aga süüdistatav ei näidanud kohtuliku

15

arutamise ajal üles arusaama olukorra tõsidusest ning püüdis leida õigustusi nii varasema

süüditunnistamise kui ka inkrimineeritud teo kohta, leiab kohus, et süüdistatav vajab

kriminaalhooldaja järelevalvet, saamaks kõrvalise isiku abil aru õiguskorrast, võõra vara

puutumatusest ja kaine eluviisi vajalikkusest. Kuivõrd aga süüdistatavat karistati viimane kord kaua aega tagasi, leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista lühiajalise katseaja.

Märt Toming kohtunik