1-10-6344/19 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.september 2010.a Paide

Kriminaalasja number

1-10-6344

Kohtunik

Sirje Lahesoo

Kohtuistungi sekretär

Riina Kiuru

Kriminaalasi

J.R kohta esitatud erakorraline ettekanne

Süüdimõistetu

J.R , elukoht xxxxxxxxxxx , isikukood xxx

xxxxxxxxxxxxxx, ei tööta, kriminaalkorras karistatud 25.05.2010.a Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 pde 5,7 ja KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, lõplik

karistus vangistus 11 kuud 27 päeva tingimisi 18 kuulise katseajaga, KarS § 75 lg 2 p-de 1,2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume

Prokurör

Merike Lugna

Kriminaalhooldusametnik

Kristiina Mikola RESOLUTSIOON 1. Erakorraline ettekanne rahuldada.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 25.05.2010.a kohtuotsus nr 1-10-6344 J.R-ile

mõistetud lõpliku karistuse, vangistus 11 kuud ja 27 päeva, tingimisi täielikult kohaldamata jätmise osas.

3. Saata J.R kandma talle Pärnu Maakohtu 25.05.2010.a kohtuotsusega nr 1-

10-6344 mõistetud lõplikku karistust - vangistus 11 kuud ja 27 (üksteist) (kakskümmend seitse) päeva.

4. Määrus J.R saatmise kohta karistust kandma pöörata täitmisele käesoleva

määruse jõustumisel. J.R karistuse kandmise aega hakata lugema tema vanglasse asumise päevast. 5. Välja mõista J.R-ilt riigituludesse menetluskulud – 32.00 (kolmkümmend kaks) krooni postikulu ja 1200.00 krooni kaitsjatasu. (üks tuhat kakssada) 5.1. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049696, selgitus „J.R, krim.asi nr 1-10-6344, menetluskulud“.

5.2. Kui menetluskulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu määruskaebuse 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD Pärnu Maakohtu 25.05.2010.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-6344 mõisteti J.R-ile

karistuseks vangistus 1 aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses

viibitud aeg 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 11 kuud ja 27 päeva. KarS §

74 lg 1 alusel jäeti vangistus tingimisi täielikult kohaldamata, allutades süüdimõistetu

käitumiskontrollile 18 kuulise katseajaga ning pandi talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

28.07.2010.a esitas kriminaalhooldaja kohtusse erakorralise ettekande J.R-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Ettekande kohaselt on süüdimõistetu J.R katseaja jooksul

korduvalt rikkunud kontrollnõudeid – ta ei ela kohtu määratud alalises elukohas, ta on

korduvalt jätnud kokkulepitud kuupäevadel ilmumata registreerimisele ning ta on lühikese

katseaja jooksul toime pannud alkoholiseaduse § 71 rikkumisi. Lisaks on Pärnu Maakohtu

menetluses kriminaalasi, kus J.R süüdistatakse mitmete varavastaste kuritegude toimepanemises. J.R on kriminaalhooldajale seletanud, et käis koos kaassüüdistatavatega Paide Maksimarketist viina varastamas ning varastatud viin joodi ühiselt ära. Kriminaalhooldaja ei olnud nõus, et J.R vangistus asendatakse üldkasuliku tööga ning jäi ka kohtuistungil selle juurde, et J.R-ile mõistetud vangistus tuleb pöörata täitmisele.

Kriminaalasi nr 1-10-6344

SÜÜDIMÕISTETU JA KAITSJA SEISUKOHT

Süüdimõistetu kinnitas kohtuistungil, et ei ole pidevalt elanud ei kohtuotsusega määratud elukohas ega ka hiljem kriminaalhooldaja nõusolekul muudetud uues elukohas Oisu Perekodus.

Juba kohtuotsuse kuulutamise päeval ei ööbinud ta kohtu määratud elukohas.

Kriminaalhooldaja juures registreerimisel ta ei käinud kuni septembrikuuni. Nüüd on käinud. Alkoholi on ta alates kohtuotsuse kuulutamisest tarvitanud umbes üle nädala nädalavahetustel ning alkoholi tarvitamise eest on politsei teda kahel korral ka karistanud. J.R kinnitas, et oli

teadlik tagajärgedest, mida võib kaasa tuua talle määratud kontrollnõuete ja kohustuste

rikkumine. Küsimusele, miks ta kohtuotsusega määratud nõudeid ja kohustust rikkus, vastas

süüdimõistetu, et ta ei tahtnud neid täita. J.R avaldas, et vangi minna ta ei taha ning on nõus üldkasulikku tööd tegema.

J.R kaitsja leidis, et õiguslikud alused J.R-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on täidetud, st J.R on rikkunud talle kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Samas leidis kaitsja, et J.R on alles poisike, kellel elu ei ole olnud kerge ning kes on

mõjutatav. See, et J.R on septembris kriminaalhooldaja juures registreerimas käinud, annab ehk väikese lootuse, et J.R tahab oma käitumist muuta. Vabadusse jäädes on selleks lootus olemas. Kui teda vanglasse saata, siis on see noor inimene ühiskonna jaoks kadunud.

PROKURÖRI SEISUKOHT

Prokurör oli seisukohal, et J.R-ile mõistetud karistus, vangistus, tuleb täitmisele pöörata.

J.R on teadlikult rikkunud talle kohtuotsusega pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Lisaks elukoha nõude ja registreerimisel käimise nõuete rikkumisele on J.R rikkunud ka

kohustust mitte tarvitada alkoholi. Teda on alkoholiseaduse rikkumise eest karistatud kahel

korral, lisaks on J.R pärast kohtuotsuse tegemist toime pannud kolm õigusvastaseid tegu, millede osas toimub kriminaalmenetlus ja milledes J.R on tunnistatud kahtlustatavaks.

Erinevalt kaitsjast oli prokurör seisukohal, et J.R ei pannud neid õigusvastaseid tegusid toime mitte alkoholi mõjul, vaid alkoholi saamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

1. Karistusseadustiku (KarS) § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldaja ettekande alusel muuhulgas pöörata karistuse täitmisele.

Asjas uuritud tõendid kogumis kinnitavad, et J.R ei ole järginud talle Pärnu Maakohtu 25.05.2010.a kohtuotsusega pandud kontrollnõudeid elada kohtu määratud elukohas ja ilmuda

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimisele, samuti on ta korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. KrMS § 409 sätestab, et jõustunud kohtuotsust ja -määrust on kohustatud täitma kõik isikud. Erandeid selles osa ei ole.

1.1. Asja uuritud dokumentaalsed tõendid (J.R kirjalikud seletused) ja J.R kohtuistungil

antud ütlused annavad tunnistust, et alates kriminaalhoolduse algusest kuni 2010.a

augustikuu lõpuni ei käinud J.R mitte kordagi kriminaalhooldusosakonnas registreerimisel. 27.09.2010.a põhjendas J.R omapoolset registreerimisnõude täitmata jätmise sellega, et

ta lihtsalt ei tahtnud kontrollnõudeid täita. Seega ei järginud J.R registreerimisel käimise

nõuet teadlikult ja tahtlikult. Alates 02.09.2010.a on J.R käinud registreerimas. Samas

kinnitavad uuritud tõendid, et 02.09.2010.a ei läinud J.R kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele mitte omal algatusel, vaid prokuröri abi Tiina Viru viis ta kriminaalhooldaja juurde. Lisaks nähtub kriminaalasja materjalidest, et registreerimisnõuet täitis J.R ajal, mil talle oli kätte toimetatud kohtukutse erakorralise ettekande arutamisele ning ta oli teadlik, et

arutamisele tuleb talle mõistetud vangistuse täitmisele pööramise küsimus. Kohtuistungil

seletas J.R, et käis septembris registreerimas, kuna ei taha vangi minna. Ei J.R seletused, asjas uuritud tõendid ega J.R käitumine katseajal ei anna kohtule alust uskuda,

et süüdimõistetu oleks ka ilma eeltuvastatud mõjuriteta registreerimisnõuet täitma asunud ja nõuetekohaselt täitnud.

1.2. 25.05.2010.a kohtuotsusega määrati J.R-ile kontrollnõudeks elada kohtu määratud elukohas Jõe 17-3 Särevere Türi vald Järvamaa. Sellise elukoha määras kohus J.R-ile tema

enda soovi arvestades ning uskudes tema ütlusi, et ta tegelikult sellel aadressil elabki.

29.09.2010.a kohtuistungil avaldas J.R, et juba samal õhtul, kui kohus kohtuotsuse

kuulutas, ei ööbinud ta kohtu määratud elukohas. J.R ütlused kogumis erakorralisele

ettekandele lisatud dokumentidega kinnitavad, J.R korduvalt ei ole elanud ei kohtu

määratud ega ka hiljem muudetud elukohas. J.R sellekohaseid ütlusi kinnitavad nii tema

omakäelised seletused kriminaalhooldajale, samuti Oisu Perekodu „Teave kasvandiku kohta“.

Seega ka nimetatud kontrollnõuet on J.R jätnud järgimata süstemaatiliselt, teadlikult ja tahtlikult.

Kriminaalasi nr 1-10-6344

1.3. 25.05.2010.a kohtuotsusega on J.R-ile pandud muuhulgas kohustus mitte tarvitada alkoholi. J.R seletuse kohaselt on ta katseajal tarvitanud alkoholi umbes kaks korda kuus nädalavahetustel ning kahel korral on politsei teda karistanud alkoholiseaduse rikkumise eest.

Lisaks on J.R ise oma seletuses kinnitanud, et käis koos teiste noormeestega Paide

Maksimarketis viina varastamas ning et varastatud viin joodi koos ära. Prokuröri seletused

annavad tunnistust, et J.R on katseajal alkoholi saamiseks toime pannud mitmeid

õigusrikkumisi, millede osas on alustatud kriminaalmenetlust ning kus J.R on tunnistatud

kahtlustatavaks. Uuritud tõendid kogumis J.R enda seletustega annavad tunnistust, et ka kohustust mitte tarvitada alkoholi on J.R rikkunud süstemaatiliselt ja teadlikult.

1.4. Seega kinnitavad uuritud tõendid veenvalt, et J.R ei ole järginud mitmeid talle

jõustunud kohtuotsusega pandud kontrollnõudeid ja rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi, teinud seda teadlikult ja kogu katseaja vältel (v.a. registreerimise nõue septembrikuu

osas). Seega esinevad õiguslikud alused J.R-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks (KarS § 74 lg 4).

2. Kaitsja tunnistas, et esinevad kõik asjaolud J.R-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Samas leidis kaitsja, et seni kui J.R on vabaduses, eksisteerib veel lootus, et

ta ennast parandab. Kui saata J.R vanglasse, on ta ühiskonnale kadunud inimene. Kaitsja palus, et kohus asendaks vangistuse üldkasuliku tööga.

Kohus mõistab kaitsja mõttekäiku ja esitatud taotluse mõtet, kuid sellise taotluse rahuldamiseks puudub nii võimalus kui õiguslik alus seda rahuldada.

Juhtudel, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, näeb seadus ette järgmised võimalused: määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele (KarS § 74 lg 4).

Erakorralises ettekandes taotles kriminaalhooldaja karistuse täitmisele pööramist. Selle

taotluse piiridest kohus väljuda ei saa. Kohus saab taotluse põhjendatuse korral selle rahuldada ja karistuse täitmisele pöörata või juhul kui taotlus ei ole põhjendatud ja tõendatud, selle rahuldamata jätta.

Kohus on eespool tuvastanud, et esinevad KarS § 74 lg 4 sätestatud õiguslikud eeldused

karistuse täitmisele pööramiseks. Sealhulgas on kohus tuvastanud, et J.R jättis mitmed

kontrollnõuded järgimata ja kohustuse täitmata süstemaatiliselt ja teadlikult. Ning tegi seda

lihtsalt seetõttu, et ta ei tahtnud neid täita. J.R oli teadlik talle kohtuotsusega pandud

kontrollnõuete ja kohustuste rikkumise tagajärgedest, st ta teadis, et kontrollnõuete ja

kohustuste rikkumise korral võidakse kohtuotsus talle karistuseks mõistetud vangistuse osas täitmisele pöörata. Kohus usaldas J.R ja andis talle võimaluse mitte vangi minna. J.R ei

õigustanud kohtu usaldust ega soovinud kasutada talle antud võimalust mitte vangi minna.

Eeltoodut arvestades puudub kohtul edasine usaldus selles, et J.R järgib edaspidi

kontrollnõudeid ning täidab talle pandud kohustusi. Erakorralise ettekande rahuldamata jätmiseks puudub igasugune alus.

Kohus rahuldab kriminaalhooldaja taotluse ja saadab J.R kandma talle mõistetud lõplikku karistust, vangistus 11 kuud ja 27 päeva. , täitmisele pöörata.

KrMS § 427 lg 2 alusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab kohus.

3. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on kriminaalmenetluse kuluks ka postikulu. Käesolevas asjas on kohus teinud kulutusi seoses süüdimõistetule kohtukutse saatmisega 32

krooni. Süüdimõistetu peab kantud kulu hüvitama. Kohus ei pea ei mõistlikuks ega õiglaseks panna selle kulu tasumise kohustust süüdimõistetu eestkostjale.

Sirje Lahesoo Kohtunik