Legislator Case Law & Legislation
1-10-11935/4 AI generated

1-10-11935/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-10-11935/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

1-10-11935/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: K O H T U O T S U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

30. septembril 2010 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Aleksander Tšitšerov kaitsja: Andres Gorkin osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas

D.J ik. xxx, eesti keel, Eesti vabariigi kodanik, kõrgharidus, ei

tööta, eluk. xxx, varem kriminaalkorras karistamata

Viibis vahi all alates 08.07.2010 a. kuni 10.07.2010 a. süüdistusasja KarS § 424 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus

t u v a s t a s :

D.J on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 08.07.2010 a. kella 19.40 ajal juhtis Rohuneeme külas Rohuneeme tee 98 maja juures mootorsõidukit Volvo reg. nr. xxx, olles joobeseisundis ( alkoholijoove 1, 42 mg/l, lõplik tulemus 1, 28 mg/l ).

Sellise käitumisega rikkus LS § 20 lg 3 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on

alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 20 lg 3¹ p 1 /Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega D.J pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on

seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav D.J ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 08.07 ta tarvitas kodus alkoholi ja tegi süüa. Tal jäi mingi maitseaine puudu ja otsustas poodi sõita. Arvas, et ta oli kaine ning seetõttu otsustas sõidukit juhtida. Rohuneeme kaupluse juures ta sõitis vastu seisvat autot. Kohe tuli auto juurde selle auto omanik. Ta pakkus lepitust, kuna toimus ainult pleki mõlkimine. Kutsuti politsei ja vormistati materjalid. Tunnistab, et juhtis sõidukit joobnud olekus. Kahetseb juhtunut.

Tunnistaja HP poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 08.07 Rohu-neeme kaupluse vastas toimus liiklusõnnetus, kus tema seisvale autole sõitis teine auto sisse. Ta läks auto juurde ja teisest autost väljus juht, kes oli ilmselt joobnud olekus. Püüdis otsida lepitust ja ta kutsus politsei. Kriminaalasi nr. 1 – 10 - 11935

Tunnistaja MT poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et põhimõtteliselt need haakuvad P ütlustega. Kinnitab ka, et Volvo juht oli ilmselt joobnud olekus. D.J-i süü on peale tema ja tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest veel leidnud tõendamist väärteo lõpetamise määrusega, liiklusõnnetuse akti, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga / t.l 6 – 23 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tahte avaldus.

Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, tema vanust ja käesoleva ajani seaduskuulekat elamist ja lugupidamist ühiskonnareeglitest, töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, rasket majanduslikku ja tervislikku olukorda, elukohta inimasustatud kohast kaugel ja

seetõttu tuleb isik vabastada sundraha väljamõistmisest ning lisakaristuse rakendamise mittevajadusest, puhtsüdamlikku kahetsust, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus

o t s u s t a s :

1 Süüdi tunnistada D.J KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 45 ( nelikümmend viis ) päeva vangistust

Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 30 ( kolmkümmend ) päeva vangistust KarS § 73 lg. 1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata, kui ta ei pane kohtu poolt määratud 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 68 lg. 1 alusel mõistetud tingimisi karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka

arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 08.07.2010 a. kuni 10.07.2010 a. s.o. 3 ( kolm ) päeva Katseaja tähtaega arvestada kohtuotsuse kuulutamise tähtajast. 2 Välja mõista D.J-ilt kaitsjatasu 600 krooni

Rahaline nõue kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 3 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast.

Kohtunik