3-19-2414/66 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Elle Kask

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

04.02.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2414

Haldusasi

I.P kaebus Vabariigi Valitsuse 25.11.2019 korralduse nr

290 õigusvastaseks tunnistamise ja hüvitise

väljamõistmise nõudes.

Menetlusvorm

Suuline, kirjalik

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: I.P

Esindajad: vandeadvokaat Aldo Vassar, advokaat Gregori Palm

Vastustaja: Vabariigi Valitsus

Esindajad: vandeadvokaat Piret Kergandberg, vandeadvokaat

Edgar-Kaj Velbri

RESOLUTSIOON

1. Jätta I.P kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

I.P nimetati Maaeluministeeriumi kantsleri ametikohale määratud ajaks alates 02.04.2016

kuni 01.04.2021. Y astus maaeluministrina ametisse 29.04.2019. Maaeluministri ettepanekul

Vabariigi Valitsus vabastas Maaeluministeeriumi kantsler I.P ametist 25.11.2019

korraldusega nr 290 ministri ja kantsleri vahelise koostöö mittelaabumise tõttu (VVS § 55 lg 1).

Samal kuupäeval vabastas Vabariigi President peaministri ettepanekul ametist maaeluminister Y

(VVS § 7 lg 1 p 1 ja lg 3).

Ajavahemikus august – september 2019 teavitas Maaeluministeeriumi kantsler I.P

riigisekretäri Maaeluministeeriumi valitsemisalas tekkinud probleemidest, mis olid seotud

poliitilise juhtkonna sekkumisega Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA)

tegevusse. Muuhulgas teavitas I.P nii maaeluministrit, riigisekretäri kui ka prokuratuuri

korruptsiooniohtlikust olukorrast, mis puudutas maaeluminister Y

nõuniku X

nõustamistegevust küsimustes, mis olid seotud ka kriminaalasjaga, kus vandeadvokaat X

tegutses kahtlustatavate kaitsjana.

07.11.2019 prokuratuur alustas Y nõuniku X suhtes kriminaalmenetlust.

09.11.2019 edastas I.P meediale ministri ja tema nõunike vahelise kirjavahetuse koos

kaaskirjaga, tuues välja huvide konflikti.

09.11.2019 teatas Y pressiteate vahendusel, et süüdistusel nagu oleks ta sattunud oma õigusnõunik

X kaudu huvide konflikti ja takistanud PRIA-l lahendada kohtuasju, kus vaidluse üheks

osapooleks on sama advokaadibüroo, kus töötab X, puudub igasugune alus.

11.11.2019 maaeluminister Y esitas Maaeluministeeriumi kantsler I.P-le kirjaliku teate tema

teenistusest vabastamise kohta koostöö mittelaabumise tõttu. I.P-le anti võimalus esitada

oma seisukohad/vastuväited 13.11.2019. I.P esitas 13.11.2019 oma arvamuse, milles ta

avaldab, et ei nõustu teenistusest vabastamisega koostöö mittelaabumise alusel.

20.11.2019 esitas Maaeluministeerium Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kantsler I.P

teenistusest vabastamise kohta ministeeriumi dokumendihaldussüsteemis. Kaebajale anti võimalus

esitada oma arvamus/vastuväited 22.11.2019.

I.P teatas 22.11.2019 ministeeriumi dokumendihaldussüsteemi tehtud märkes, et on materjaliga

tutvunud ning esitab oma arvamuse/vastuväited posti teel (tähitud kirjaga), mida ta ka tegi

samal kuupäeval kl 17:49 Rae postkontori kaudu.

22.11.2019 pöördus kantsler I.P avaliku e-kirjaga peaminister W poole, edastades selle

teadmiseks ka valitsuse liikmetele, riigisekretärile, õiguskantslerile ja riigikontrolörile. Selles

22.11.2019 kirjas nr 1.1-6//1327, mille kaebaja edastas ja allkirjastas digitaalselt, kaebaja

muuhulgas märkis, et oma arvamuse/vastuväited korralduse eelnõu kohta esitab ta

maaeluministrile eraldi kirjaga (edastas tähitud kirjaga).

25.11.2019 hommikul kell 09:00 toimus Vabariigi Valitsuse erakorraline telefoniistung, mida

juhatas peaminister W, kus Vabariigi Valitsus otsustas maaeluminister Y ettepanekul

vabastada teenistusest Maaeluministeeriumi kantsler I.P nendevahelise koostöö

mittelaabumise tõttu. Selle istungi kohta on samal kuupäeval koostatud protokoll nr 53

(kinnitatud kell 09:57). Protokollis on loetletud istungil osalenud valitsuse liikmed (kokku 11),

kelle hulgas oli maaeluminister Y. Puudusid 3 valitsuse liiget. Istungist võttis osa riigisekretär

F. Arutelu juures viibisid ka Riigikantselei 4 ametnikku. Erakorralise istungi päevakorras oli

ainult üks päevakorrapunkt – maaeluminister Y ettepanek Maaeluministeeriumi kantsler I.P

teenistusest vabastamise kohta koostöö mittelaabumise tõttu (ettekandja Y). Hääletustulemus

oli ühehäälne otsus.

Vabariigi Valitsuse 25.11.2019 korraldusega nr 290 vabastati Maaeluministeeriumi kantsler I.P

teenistusest. 25.11.2019 ning sellega kaasnevalt maksti temale hüvitisena kuue kuu põhipalk

ning lisaks palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. Teenistusest

vabastamise põhjuseks on toodud koostöö mittelaabumine ministri ja kantsleri vahel, muid

põhjuseid korralduses märgitud ei ole.

I.P vaidlustas Vabariigi Valitsuse 25.11.2019 korralduse nr 290 Tallinna Halduskohtus, taotledes

korralduse õigusvastaseks tunnistamist ning vastustajalt hüvitise väljamõistmist suuremas summas,

s.o 12 kuu keskmise palga ulatuses (5454,01 eurot x 12).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja väidab, et vaidlustatud korraldus on nii formaalselt kui ka sisuliselt õigusvastane

ning vastuolus kehtiva õigusega. Vastustaja on rikkunud muuhulgas haldusorgani

põhjendamiskohustust ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Lisaks ei tagatud

kaebajale ärakuulamisõigust. Kaebaja leiab, et tema teenistusest vabastamise tegelik põhjus oli

korruptsioonist teatamine. Kaebaja teavitas prokuratuuri ja politseid võimalikust korruptsioonist

maaeluminister Y nõuniku X osas. Kaebaja on seisukohal, et kuna käesoleval juhul on tegemist

diskrimineerimisega/ebavõrdse kohtlemisega Korruptsioonivastase seaduse (KVS) tähenduses ehk

et kaebajat on diskrimineeritud korruptsioonijuhtumist teatamise tõttu, siis on kaebaja arvates

õiglaseks hüvitiseks tema 12 kuu keskmise töötasu suurune summa. Kaebaja arvates tema

teenistusest vabastamise alust Avaliku teenistuse seaduse (ATS) tähenduses ei esinenud ning ATS

§-s 96 sätestatud kantsleri teenistusest vabastamise alust ei ole õiguspäraselt rakendatud olukorras,

kus teenistuse vabastamise hetkel oli Vabariigi Valitsuse tasandil koalitsioonipartnerite vahel

kokkulepe selle kohta, et Y ametis ei jätka. Seetõttu on kaebaja seisukohal, et sellisel juhul tema

teenistusest vabastamise aluseks ei saa olla koostöö mittelaabumine ministriga, kui vastavasisulise

otsuse tegemise ajaks oli teada, et vastav minister oma ametis ei jätka, kellega väidetavalt koostöö

ei laabu. Kantsler I.P ja minister Y vabastati ühel ja samal päeval (kantsler valitsuse otsusega ja

minister peaministri ettepanekul presidendi otsusel). Peaminister W edastas Vabariigi Presidendile

25.11.2019 kell 10.44 pöördumise nr 7-6/19-01688-1, milles tegi Vabariigi Presidendile Eesti

Vabariigi Põhiseaduse § 90 alusel ja vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-dele 7 ja 12

ettepaneku vabastada maaeluminister Y ametist. Vabariigi Valitsuse kommunikatsioonibüroo

andis 25.11.2019 kell 09.58 valitsuse veebileheküljel teada, et „Valitsus otsustas täna hommikul

erakorralisel telefoniistungil vabastada maaeluminister Y ettepanekul ja koostöö mittelaabumise

tõttu tänasest ametist kantsler I.P “. Vastav Vabariigi Valitsuse erakorraline istung toimus

25.11.2019 kell 09.00. Kaebaja leiab, et eeltoodust tulenevalt on ilmselge, et 25.11.2019 kell 09.00

toimunud Vabariigi Valitsuse istungi ajaks oli valitsuse liikmetele teada fakt, et maaeluminister Y

ei jätka oma ametis ehk teisisõnu otsuse tegemise ajaks, millega vabastati Maaeluministeeriumi

kantsler ametist koostöö mittelaabumise tõttu maaeluminister Y, oli teada, et maaeluminister Y ei

jätka ametis, mistõttu kaebaja leiab, et tema teenistusest vabastamine ATS § 96 alusel ei olnud

õiguspärane, sest kaebaja teenistusest vabastamise otsuse tegemise ajal oli teada, et ka Y ministrina

ei jätka. Kaebaja seisukohal, et Vabariigi Valituse 25.11.2019 korraldus nr 290 ehk tema

teenistusest vabastamine oli õigusvastane. Riigikohus on selgitanud, et ATS § 105 lg-st 1 saab

järeldada, et kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmiseks ei ole vaja kindlaks

teha muid asjaolusid peale teenistussuhte õigusvastase lõpetamise. Kui tahetakse määrata

eelnimetatust suuremat (või väiksemat) hüvitist, tuleb lisaks eeldatavalt tekkinud kahju

suurusele arvesse võtta ka teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve (Riigikohtu

lahend asjas nr 3-3-1-13-16, p 29). Kaebaja leiab, et kuna käesoleval juhul on tegemist

diskrimineerimisega/ebavõrdse kohtlemisega KVS tähenduses ehk kaebaja on seisukohal, et

kaebajat on diskrimineeritud korruptsioonijuhtumist teatamise tõttu, on kaebaja hinnangul

õiglaseks hüvitiseks tema 12 kuu keskmise töötasu suurune summa. Seega kaebaja taotleb ATS §

105 lg 1 kohaselt hüvitise muutmist kohtu poolt 12 kuu keskmise töötasu suuruseni (5454,01 eurot

x 12).

Vastustaja väidab, et vaidlustatud korraldus oli antud ATS § 96 lg 1 ja 2 alusel, see on

seaduslik ja põhjendatud ning vastab ATS § 96 lg 1 ja 2 nõuetele. Tallinna Ringkonnakohus on

olemuselt samasisulist vaidlust lahendanud haldusasjas nr 3-09-2742, asudes seisukohale, et

kaebaja kaebeõigus on väga piiratud ja kohtuliku kontrolli ulatus sisuliselt olematu. Kehtiva

kohtupraktika kohaselt on kantsleri vabastamine poliitiline otsus, mida minister peab

põhjendama Vabariigi Valitsusele, kuid mida Vabariigi Valitsus ei pea põhjendama

kantslerile. Vabariigi Valitsuse poliitilised otsused ei allu halduskohtu poolsele kontrollile,

mistõttu ei ole kaebajal võimalik saavutada enda kaebusega seatud eesmärke. Kohus saab

hinnata otsust formaalselt (häälteenamus, vormistamine jms), aga mitte seda, kas konkreetsed

asjaolud, millel ministri hinnang põhines, olid sellised, millal kantsleri vabastamine oli

sisuliselt õige ja põhjendatud. ATS § 96 lg 1 sellist kontrolli ei võimalda. Viidatud otsus on

tehtud Tallinna Ringkonnakohtu poolt 06.07.2011 ning see on jõustunud 10.10.2011.

Kaebajal puudub õigus täiendavat hüvitist saada. Kaebaja nõue hüvitise suurendamiseks

tugineb KVS §-le 6 ning ATS §-dele 13 ja 105, mis on vastustaja arvates põhjendamatu ja alus

hüvitise suurendamiseks puudub. Vastustaja leiab, et kohtu poole pöörduv isik peab esitama

faktilised asjaolud, mille alusel võib järeldada, et teda on ebavõrdselt koheldud. Käesoleval

juhul aga ei ole kaebaja enda ebavõrdset kohtlemist kogu menetluse kestel sisustanud ning

pole esile toonud ka seda, millise isikuga võrreldes on teda ebavõrdselt koheldud. Vastustaja

kinnitab, et kaebaja ametist vabastamise põhjus ei olnud korruptsioonijuhtumist teavitamine.

Vastustaja väidab, et kantsleri ametist vabastamise algatamise aluseks ei saanud olla kaebaja

väidetud asjaolud juba üksnes seetõttu, et minister ei olnud nendest asjaoludest kantsleri

vabastamise otsustamise hetkel veel teadlik ning ühestki kaebaja tõendist ei nähtu, kes

korruptsioonikahtlused tõstatas. Kaebaja ametist vabastamise põhjus oli ministri hinnang

koostöö mittelaabumisele. Ametist vabastamise sisuline otsus on ministri subjektiivne

poliitiline hinnang tema koostööle kantsleriga, mida minister peab põhjendama vaid Vabariigi

Valitsusele. Korralduses toodud põhjendused põhinevad ministri hinnangule pooltevahelisele

koostööle ja usaldussuhtele. Vastustaja selgitab kaebajale oktoobris 2019 määratud

tulemustasu kohta, et see määrati kõigile ministeeriumi teenistujatele ja töötajatele ning

tegemist oli aastatepikkuse tavapärase praktikaga, millest ei saa teha mingit järeldust kahe

isiku konkreetsete suhete või ministri subjektiivse hinnangu kohta. Vastustaja hinnangul

võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist ei ole toimunud ning kaebaja nõue hüvitise

suurendamiseks on alusetu. Vastustaja ei ole rikkunud ka põhjendamiskohustust.

Kohtupraktika kohaselt ei pea Vabariigi Valitsus kantsleri ametist vabastamist põhjendama

(ringkonnakohtu lahend nr 3-09-2742). Kohus märkis, et vastustaja põhjendused ei ole igal

juhul kohtuliku kontrolli esemeks, kuna haldusakt ei eelda kantsleripoolsete minetuste

väljatoomist. Kaevatava haldusakti endaga on tõendatud, et korruptsioonijuhtumist teatamine

ei olnud põhjuseks kaebaja ametist vabastamisele. Vabariigi Valitsus ei ole rikkunud ka

ärakuulamiskohustust. Kuna kohtupraktika kohaselt on tegemist poliitilise otsustusega, mille

aluseks ei ole kantsleri minetused, ei olnud kantsleril ka mitte millegi suhtes ärakuulamisõigust

teostada. Ärakuulamisõiguse teostamine ei saanud mõjutada seda, kas ministri hinnangul on

tema ja kantsleri vahel usaldussuhe. Vastustaja on tasunud kaebajale ettenähtud kuue kuu

hüvitise ning palga iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. Vastustaja osundab,

et kui I.P ning Y vaheline koostöö oleks laabunud, ei oleks I.P lekitanud 09.11.2019

asutusesisest kirjavahetust meediasse ning ei ole eluliselt usutav, et usaldusväärses

koostöösuhtes kolleegid üksteist meedias halvustavad.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega, vastustaja kirjalike seisukohtadega, kuulanud poolte suulisi

selgitusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei

ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

Haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas I.P (edaspidi kaebaja) teenistusest vabastamine

oli õiguspärane, kas tema suhtes oli rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet (sh

diskrimineerimine) ning kas suurema hüvitise nõue kaebaja 12 kuu keskmise töötasu suuruses

summas (5454,01 eurot x 12) on põhjendatud.

Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 96 lg 1 sätestab, et ministeeriumi kantsler vabastatakse

teenistusest, kui ministri hinnangul ministri ja kantsleri koostöö ei laabu. Seega ATS § 96 lg

1 kohaldamise eelduseks on ministri ning kantsleri vahelise koostöö mittelaabumine.

Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 55 lg 1 kohaselt vabastab kantsleri ametist Vabariigi

Valitsus ministri ettepanekul.

Käesolevas asjas maaeluminister Y esitas Vabariigi Valitsusele ettepaneku

Maaeluministeeriumi (MEM) kantsler I.P teenistusest vabastamiseks. Minister Y hinnangul

ei laabunud tal koostöö kantsler I.P-ga . Ministri selgituse kohaselt ettepanek kantsleri

ametist vabastamiseks koostöö mittelaabumise tõttu tulenes erinevatest arusaamadest

ministeeriumi aparaadi ja allasutuste (VTA, PRIA jt) rolli kohta riigivalitsemisel.

Y muuhulgas märkis, et kahjuks ei ole osa ministeeriumi ja allasutuste tippjuhtkonnast

eesotsas kantsleriga ilmutanud soovi oma senise bürokraatliku ja sektorile vastanduva jäiga

tööstiili muutmiseks, mille kohta on mitmeid ilmekaid näiteid, eriti toiduohutuse ning EL-i

toetuste valdkonnas. Y selgitas, et tema kui ministri koostöö kantsleriga hakkas mõranema

alates sellest, kui ta otsustas Riigikontrolli auditi alusel maikuus viia läbi erakorralise auditi

toiduohutuse valdkonna juhtimisel ja koordineerimisel esinenud puuduste väljaselgitamiseks

ning mille põhjalikule läbiviimisele osutas kantsler selget vastuseisu, nimetades seda

ametnike traumeerimiseks. Ettepaneku kohaselt sellest ajast alates on koostöö mittelaabumine

järjest süvenenud, mistõttu Y ministrina ei saanud pidada MEM kantsleri ametis jätkamist

võimalikuks. Vabariigi Valitsus nõustus, et ministri ja kantsleri koostöö ei laabu ning otsustas

I.P kantsleri ametikohalt vabastada.

Kohus ei saa ümber hinnata maaeluministri põhjendusi ning sisuliselt otsustada, kas koostöö

ministri ja kantsleri vahel laabus või mitte. Kohtu arvates ministri hinnang koostöö

mittelaabumisele, mis esitatakse Vabariigi Valitsusele, ei ole kohtu poolt sisuliselt hinnatav.

Kantsleriga koostöö laabumise üle saab otsustada minister ning koostöö mittelaabumise korral

teeb minister valitsusele ettepaneku, milles sisalduvad ka põhjendused. Samuti ei saa kohus

hinnata seda, kas ministri ettepaneku põhjendused on kohased, piisavad jms. Kaevatava

korralduse on välja andnud selleks pädevust omav Vabariigi Valitsus, kes on sisuliselt

hinnanud ministri ettepaneku põhjendusi ning nendega nõustunud. Vabariigi Valitsuse otsus

on vastu võetud ühehäälselt.

ATS § 96 lg 2 kohaselt ministeeriumi kantslerit ei tohi käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud

alusel teenistusest vabastada enne kuue kuu möödumist ministri ja kantsleri koos töötamise

algusest.

Vabariigi Valitsus on vaidlustatud korralduse andmisel arvestanud eelnimetatud seadusest

tulenevat tingimust. Minister ja kantsler on koos töötanud üle kuue kuu enne viimase

teenistusest vabastamist, mille üle vaidlus puudub.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 näeb ette, et

kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult

põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas

dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. HMS § 58 kohaselt haldusakti kehtetuks

tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või

et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja

otsustamist.

Kohtu hinnangul on vastustaja eelloetletud seaduse nõudeid täitnud vaidlustatud korraldust

välja andes. Kohus ei tuvastanud ka menetlusnõuete rikkumist, mis oleks võinud mõjutada

asja otsustamist. Vabariigi Valitsus hindas maaeluministri ettepaneku põhjendusi, sh

õiguslikku alust, ning leidis, et Maaeluministeeriumi kantsler tuleb teenistusest vabastada

koostöö mittelaabumise tõttu maaeluministriga.

Kohus nõustub vastustajaga, et kantsleri koostöö ministriga sõltub ka poliitilisest

usaldussuhtest, mille jätkuva esinemise üle otsustab minister ainuisikuliselt. Kantsleri ametist

vabastamise otsustus on ministri subjektiivne hinnang tema koostööle kantsleriga, mida

minister peab oma ettepanekus põhjendama Vabariigi Valitsusele. Kantsleri teenistusest

vabastamise otsustab Vabariigi Valitsus ministri ettepanekul (ATS § 96 lg-d 1, 2 ja VVS § 55

lg 1). Kohus nõustub, et kaebaja teenistusest vabastamise põhjuseks oli koostöö

mittelaabumine kantsleri ja ministri vahel (ATS § 96).

Kohus ei nõustu kaebaja väidetega ärakuulamisõiguse, põhjendamiskohustuse ja võrdse

kohtlemise põhimõtte rikkumise, sh diskrimineerimise, kohta. Kohus märgib, et I.P-le oli

antud võimalus oma arvamuse/vastuväidete esitamiseks temale edastatud teenistusest

vabastamist käsitleva korralduse eelnõus ja selle seletuskirjas toodud asjaolude kohta. I.P-le

oli teada, et maaeluminister esitas valitsusele ettepaneku kantsleri vabastamiseks

nendevahelise koostöö mittelaabumise tõttu ATS § 96 lg 1 alusel. Kohus ei anna sisulist

hinnangut korralduse põhjendustele, vaid viitab üksnes asjaolule, et need sisaldusid

teenistusest vabastamise korralduses. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise, sh

diskrimineerimise, osas kohus nõustub vastustaja põhjendustega, mida ei hakka üle kordama.

Kohus seejuures osundab, et kui kohus nõustub vastustaja põhjendustega/seisukohtadega

(millega on tutvunud ka kaebaja), siis ei pea hakkama neid üle kordama vastavalt

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2, mille kohaselt kui kaebus jääb

rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema

viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta

tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda

põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Samuti kohus

nõustub vastustaja põhjendustega kaebajale oktoobris 2019 tulemustasu määramise kohta,

mida ei hakka üle kordama.

Kehtiva Avaliku teenistuse seaduse eelnõu seletuskirjas ATS § 96 (ministeeriumi kantsleri

teenistusest vabastamine koostöö mittelaabumise tõttu) osas sedastatakse, et „Ministeeriumi

kantsleri ja ministri koostöö põhineb erilisel usaldussuhtel. Kantsler juhib ministeeriumi tööd

ning talle on esitatud kõrgendatud nõudmised võrreldes ülejäänud ametnikega. Juhul kui

ministri ja kantsleri koostöö ei laabu, on kogu ministeeriumi töö takistatud. Sellest tulenevalt

on eelnõus ette nähtud, et kui minister leiab, et koostöö kantsleriga ei laabu, võib ta kantsleri

teenistusest vabastada, arvestades kuue kuu pikkust koostöötamise nõuet ja makstes talle

hüvitist. Hüvitise suuruse määramisel on arvestatud, et see tasakaalustaks kantsleri

teenistussuhte ebastabiilsust/…/“. Seletuskirjas leitakse, et kuus kuud on piisav aeg, et

veenduda koostöö sobivuses või sobimatuses. Vaidlust ei ole, et kaebajale maksti teenistusest

vabastamisel hüvitist tema kuue kuu põhipalga ulatuses ATS § 102 lg 3 alusel. Lisaks maksti

talle ATS § 101 lg 6 alusel palka ka iga sama paragrahvi lg-s 4 ette nähtud 30-päevasest

etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest.

Kohus otsuse tegemisel on hinnanud poolte esitatud seisukohti ning haldusasjas kogutud

tõendeid, mille pinnalt on kujundanud oma seisukohad. Kohus ülalöeldut kokku võttes asub

seisukohale, et puudub alus kaebaja nõuete rahuldamiseks. Kohus ei hinda kaebaja taotletud

suurema hüvitise (5454,01 eurot x 12) põhjendatust, kuna kaebus jääb rahuldamata (hüvitise

väljamõistmise eelduseks on kaebuse rahuldamine ja vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks

tunnistamine, ATS § 105 lg 1).

MENETLUSKULUD

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude

hüvitamist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/

Elle Kask

Kohtunik