Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-22-273/2 AI generated

3-22-273/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-22-273/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Dan Lepik (kaebaja) esitas Tartu Vanglale 28. detsembril 2021 pöördumise, milles juhtis vastustaja tähelepanu vanglaametniku ebaõigele tegevusele seoses ravimi väljastamisega. Kaebajale väljastati ühel päeval teisele kinnipeetavale mõeldud ravim. Kaebaja palus algatada vanglaametniku suhtes menetluse.

Legislator headnote

AI generated

3-22-273/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

Keywords

AI generated
medical necessity inadequate medical assessment outpatient treatment borderline personality disorder contrary to medical advice cervical spine distortion
AI generated
3-20-556/92
Tartu Vangla 15.01.2020. a käskkirjaga nr 6-2/32 tunnistati X süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 4 ja Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3. rikkumises ja määrati karistuseks 5 ööpäevaks kartserisse paigutamine (I kd, tl 22–24). Tartu Vangla 15.01.2020. a käskkirjaga nr 6-2/33 tunnistati X süüdi VangS § 67 p 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1. rikkumises ja määrati karistuseks 7 ööpäevaks kartserisse paigutamine (I kd, tl 25–27).
3-16-2083/2
A.N. (kaebaja) esitas 08.08.2016 Tallinna Vanglale taotluse, et tema suhtes algatatud 4 distsiplinaarmenetlusele lisada juurde täiendavad dokumendid jälgimiskambri niiskuse mõõtmise ja uue madratsi väljastamise kohta. Tallinna Vangla tagastas 07.09.2016 kirjaga nr 5-8/16/18838-2 kaebaja taotluse, väites, et esitatud dokumendid ei ole seotud 4 distsiplinaarmenetlusega. Distsiplinaarmenetlused on juba läbi viidud ja käskkirjad kaebajale tutvustatud ning tal on võimalik end kaitsta vaidemenetluse raames. Kaebaja on seda võimalust ka kasutanud. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda distsiplinaarmenetluse juurde kindlate dokumentide lisamist.
3-22-625/15
Tartu Vangla karistas 25. jaanuari 2022. a käskkirjaga nr 6-2/30 kinnipeetav X distsiplinaarkorras noomitusega Tartu Vangla kodukorra punkti 1.6.3 rikkumise eest. Käskkirja kohaselt ei olnud kaebaja 3. jaanuaril 2022 vanglateenistuse ametnikuga suheldes viisakas, vaid kasutas ebaviisakat väljendit „mis undad seal, ära unda, kuradi beduiin“.
3-22-271/3
Tartu Halduskohtusse saabus 3.
3-19-2192/2
A.V. esitas 25.11.2019 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajaks. Kaebaja palub esialgset õiguskaitset, et kindlustada enda õigusi ja tõrjuda kahjulikke mõjusid seoses distsiplinaarmenetluse algatamisega vähemalt ajani, kuni Tallinna Vangla lahendab kaebaja vaide. Taotluse esitaja selgitab, et Tallinna Vangla algatas 22.11.2019 kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse 27.10.2019 ettekande nr 1-19-5543 alusel seoses leitud esemest vanglateenistuse ametnikule teavitamata jätmisega (Tallinna vangla kodukorra p 1.13.4) rikkumise tunnustel. Taotluse esitaja leiab, et distsiplinaarmenetlus on algatatud alusetult. Taotluse esitaja on taotluse kohaselt esitanud Tallinna Vanglale vaide seoses distsiplinaarmenetluse algatamisega, milles taotleb vastava menetluse lõpetamist.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-22-273 Määruse kuupäev

3. veebruar 2022 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Dan Lepiku kaebus Tartu Vangla ametniku tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja tema vastutusele võtmiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada Dan Lepiku kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Dan Lepik (kaebaja) esitas Tartu Vanglale 28. detsembril 2021 pöördumise, milles juhtis vastustaja tähelepanu vanglaametniku ebaõigele tegevusele seoses ravimi väljastamisega. Kaebajale väljastati ühel päeval teisele kinnipeetavale mõeldud ravim. Kaebaja palus algatada vanglaametniku suhtes menetluse.

2. Tartu Vangla lahendas 1. veebruari 2021. a vastusega vanglaametniku tegevuse peale esitatud avalduse ja käsitles seda märgukirjana. Vangla möönis, et selline olukord on tõepoolest toimunud ja vabandas kaebaja ees tekkinud ebamugavuste pärast. Lisaks märkis vangla, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimist.

3. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 1. veebruaril 2022 kaebuse, milles ei nõustu Tartu Vangla 1. veebruari 2022. a vastusega oma avaldusele. Kaebaja on seisukohal, et vanglaametniku tegevus oli õigusvastane ning teda tuleks distsiplinaarkorras karistada. Samuti ei ole kohane vangla hinnang rikkumise raskusele.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, mõistab kohus, et kaebaja nõuab vanglaametniku tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ja konkreetse vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist.

3-22-273

5. HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

6. Kaebajal puudub õigusaktidest tulenevalt subjektiivne õigus nõuda vanglaametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist. Ametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise ja distsiplinaarkaristuse kohaldamise õigus on vastavalt ametiisikul, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus, ministril või tema poolt volitatud ametiisikul (vangistusseaduse §-d 148 ja 149 ja avaliku teenistuse seaduse § 72 lg-d 1-2). Kaebaja ei saa seetõttu kohtumenetluses nõuda vanglaametniku karistamist distsiplinaarkorras. Kaebaja on saanud realiseerida oma õigust juhtida vanglaametniku ebakohasele käitumisele tähelepanu ning tema avalduse on vangla sisuliselt läbi vaadanud. Seega puudub kaebajal vanglaametnike vastutusele võtmise nõudmiseks selles asjas ilmselgelt kaebeõigus.

7. Vangla on kaebajale edastatud vastuses nr 2-3-/245-2 tunnistanud vanglaametniku tegevuse õigusvastasust, mistõttu ei esine alust ka eraldiseisva tuvastamiskaebuse esitamiseks. Olukorras, kus vangla on vanglaametniku tegevuse õigusvastasust tunnistanud ning isiku ees vabandanud, puudub vajadus vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks kohtumenetluses, sest poolte vahel puudub vaidlus rikkumise toimumises. Õiguslikult selges olukorras ei annaks toimingu õigusvastasuse ületuvastamine kohtumenetluses kaebajale mingisugust eelist.

8. Kaebajal on vajadusel võimalik esitada vanglale kahjunõue, kui vanglaametniku ebakohane tegevus tekitas talle tema hinnangul kahju. Sellega seoses tuleb kaebajal siiski arvestada, et vangla on juba vastuses tegevuse ebaõigsust tunnistanud ja tema ees vabandanud, mistõttu ei ole kahjunõude rahuldamise tõenäosus kaebuses ja vangla vastuses väljatoodud asjaolusid ning senist kohtupraktikat arvestades kuigi suur.

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebeõiguse puudumise tõttu Dan Lepiku kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider