2-21-19748/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht

03. veebruar 2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-19748 Tsiviilasi Eesti Haigekassa hagi R. V. vastu 5 070,75 euro nõudes Tsiviilasja hind

5 070,75 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Eesti Haigekassa (registR.od 74000091, asukoht Lastekodu 48, 10113 Tallinn) Hageja esindaja Pille Pihler (e-post: pille.pihler@haigekassa.ee) Kostja: R. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht hagiavalduses xxx, elukoht rahvastikuregistris xxx; epost: xxx) Menetluse liik

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja R. V. suhtes, kuna kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud. 2. Mõista kostjalt R. V.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Eesti Haigekassa (registrikood 74000091) kasuks välja Saksamaa Liitvabariigis 23.05.2020 – 09.06.2020 kostjale osutatud tervishoiuteenuste eest koostatud nõudeavaldusest nr 5-3.6/47 tulenev võlgnevus summa 5 070,75 eurot. 3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1. Jätta menetluskulud kostja kanda. 3.2. Mõista kostjalt R. V.lt hageja Eesti Haigekassa kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks riigilõiv 425 eurot. 4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Kohtuotsuse selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Eesti Haigekassa esitas 17.12.2021 Pärnu Maakohtule hagi R. V. (kostja) vastu. Hageja nõue tuleneb kostjale Saksamaa Liitvabariigis osutatud tervishoiuteenustest, mille kohta on hageja saatnud kostjale nõudeavalduse nr 5-3.6/47. Kohus võttis hagi 21.12.2021 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

2. Hagiavalduse kohaselt hageja andmekogu andmetel lõppes kostja kindlustuskaitse 20.05.2020. Kuna kostjal puudus kehtiv kindlustuskaitse, siis ei olnud kostjal õigust alates eelnimetatud ajast tervishoiuteenuse saamisel Euroopa ravikindlustuskaarti kasutada. Saksamaa Liitvabariigi pädev asutus Deutsche Verbindungsstelle Krankenversicherung Ausland (DVKA) esitas 06.11.2020 hagejale tagasimakse taotluse 26.10.2020 koondarve nr 362A0005201, mis sisaldas teiste hulgas kostjale Euroopa ravikindlustuskaardi alusel vajamineva arstiabina Saksamaa Liitvabariigis osutatud tervishoiuteenuste arveid. Tervishoiuteenuste arve kohaselt osutati kostjale Saksamaa Liitvabariigis 23.05.2020 kuni 09.06.2020 tervishoiuteenuseid (haiglaravi) maksumusega 5 070,75 eurot. Hageja, Euroopa ravikindlustuskaardi väljastanud pädeva asutusena, tasus 12.12.2020 Saksamaa pädevale asutusele eelnimetatud koondarve, sh kostja tervishoiuteenuste arve summas 5 070,75 eurot. Hageja saatis kostjale 04.01.2021 väljastusteatega ja 27.01.2021 e-postiga nõudeavalduse nr 5-3.6/47. AS-i Eesti Post andmetel on kostja nõudeavalduse kätte saanud. Hageja saatis kostjale 26.05.2021 ja 25.11.2021 meeldetuletuse nõudesumma tasumiseks. Kostja ei ole nõudesummat tasunud.

3. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 21.12.2021 kohtumäärus kätte 12.01.2022 saatmisega kostja e-posti aadressile xxx TsMS § 314' lg 3 alusel selgitusega, et dokumendid loetakse kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel saatmisest ehk 18.01.2022. R. V. kohustus vastama hagiavaldusele 14 päeva jooksul, s.o hiljemalt 01.02.2022. Kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.

5. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

6. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 2 ja § 139 alusel on riigilõiv põhjendatud kulutus ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu hüvitamiseks riigilõiv 425 eurot.

8. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

9. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

10. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik