2-19-752/97 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2022. a, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn

kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-19-752

Tsiviilasi

M.P.i hagi M.T.e ja L.S. vastu kaasomandi lõpetamiseks

ja tahteavalduse andmise kohustamiseks

M.T.e ja L.S. vastuhagi M.P.i vastu kaasomandi

lõpetamiseks ja tahteavalduse andmise kohustamiseks

Tsiviilasja hind

Hagi hind 7000 eurot

Vastuhagi hind 7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/vastuhagis kostja: M.P. (isikukood xxxxxxxxxxx,

elukoht

Xxxxxxxxxxx),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Chirag Mody, advokaat Kaija Klaasen

Kostjad/vastuhagis hagejad:

1. M.T. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht Xxxxxxxxxxx)

2. L.S. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht Xxxxxxxxxxx)

Kostjate/vastuhagis hagejate lepinguline esindaja jurist

Katrin Kiisk

Kohtuistungi aeg

14. jaanuar 2022. a

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hageja taotlus protokolli parandamiseks ning teha 14.01.2022

kohtuistungi protokolli järgmised parandused:

1.1. Riigikohtu lahend „3-2-1-1417“ lugeda õigeks „3-2-1-14-17“ (lk 3 altpoolt neljas

rida);

1.2. Lisada algusega kell 01:25:56 K.Klaaseni selgitusele juurde lause „Kostja selgitas

ka 11.11.2021 menetlusdokumendis, et prügi põletamine ei ole õigusaktide

kohaselt lubatud“ (lk 11).

2. Jätta rahuldamata M.P.i hagi kaasomandi lõpetamiseks taotletud viisidel.

3. Rahuldada M.T.e ja L.S. vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks ja jagada

kaasomandis olev kinnistu korteriomanditeks vastavalt elamute senisele kasutusele.

4. Kohustada M.P.it andma nõusolek kaasomandi lõpetamiseks Xxxxxxxxxxx

(registriosa xxxxxxxxxxx) korteriomandite loomisega selliselt, et 27.05.1993

Tsiviilasi nr 2-19-752

2 (11)

koostatud inventariseerimise plaani alusel M.P.i eriomandi eseme hulka arvatakse

ruumid nr 1-26 , M.T.e eriomandi eseme hulka ruumid nr 27-31 ja L.S. eriomandi

eseme hulka ruumid nr 32-36. Maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi

eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis, on korteriomandi kaasomandi osa

esemeks.

5. Kohustada M.P.it andma kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusolek

Xxxxxxxxxxx asuva kinnistu kohta avatud registriosa nr xxxxxxxxxxx sulgemiseks

ja uute registriosade avamiseks, millega kantakse uue moodustatava korteriomandi

(eriomandi ese eluruum üldpinnaga ca 357,6 m2 ) omanikuna kinnistusraamatusse

M.P., uue moodustatava korteriomandi (eriomandi ese eluruum üldpinnaga ca 34,6

m2) omanikuna kinnistusraamatusse M.T. ja uue moodustatava korteriomandi

(eriomandi ese eluruum üldpinnaga ca 35,1 m2) omanikuna kinnistusraamatusse

L.S..

6. Kohtuotsus asendab otsuse p-des 4 ja 5 märgitud M.P.i tahteavaldusi.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes

menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS

§ 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle

läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid

1. Hageja poolt esitatud asjaolud, väited ja tõendid

1.1. M.P. (hageja) esitas 16.01.2029 M.T. (kostja I) ja L.S. (kostja II) vastu hagi, milles palub

lõpetada hageja ja kostjate kaasomand kinnisasjale Xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxxx,

edaspidi ka kinnistu) selliselt, et kinnistu jääb hageja ainuomandisse ning hageja maksab

kummalegi kostjale hüvitist 40 000 eurot. Hageja palub kohustada kostjaid andma nõusolekud

kinnistusraamatust kostjate omandiõiguse kannete kustutamiseks ja hageja ainuomanikuna

sisse kandmiseks ning asendada kostjate tahteavaldused kohtuotsusega. Menetluskulud palub

hageja jätta solidaarselt kostjate kanda ning mõista kostjatelt välja nii menetluskulud, kui ka

menetluskuludelt arvestatav viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud määras.

Hageja 08.04.2019 tõstis hüvitise suuruse 50 000 euroni ning täiendas oma hagi alternatiivse

jagamise viisiga. Hageja taotles alternatiivselt müüa kinnisasi kohtutäituri korraldatava

kaasomanike omavahelise enampakkumise teel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel

vastavalt nende kaasomandi osade suurusele.

11.11.2021 hageja täiendas oma hagi kolmanda alternatiivse jagamise viisiga. Hageja taotles

müüa kinnisasi kohtutäituri korraldatava avaliku enampakkumise teel ning saadud raha jagada

kaasomanike vahel vastavalt nende kaasomandi osade suurusele. Hageja 14.01.2022

Tsiviilasi nr 2-19-752

3 (11)

kohtuistungil avaldas, et esmane nõue oleks, et kinnistu jääks hageja ainuomandisse, järgmine

oleks avalik enampakkumine ja kolmas viis kaasomanike vaheline enampakkumine.

1.2. Esitatud asjaoludel on hageja ja kostjad kinnistu kaasomanikud. Hagejale kuulub kinnistust

½ kaasomandi osa, kostjale I ¼ kaasomandiosa ja kostjale II ¼ kaasomandiosa. Asjaolu

tõendamiseks esitas hageja registriosa nr xxxxxxxxxxx väljatrüki (I kd tl 7). Hageja kasutab

kinnistul asuvat elamut ehitisealuse pindalaga 181m2 (ehitisregistri kood 103036542) ja kuuri

ehitisealuse pindalaga 21m2 (ehitisregistri kood 103036545). Kostjad kasutavad ühiselt elamut

pindalaga 90m2 (ehitisregistri kood 103036544). Antud asjaolu tõendamiseks esitas hageja

väljatrükid ehitisregistrist (I kd tl 8-11). Hageja kasutuse oleva elamu esimene korrus ja kelder

on antud Himalaya AS käsutusse arhiivina.

1.3. Hageja tegi 31.05.2018 kostjatele ettepaneku lõpetada kaasomand kohtuväliselt nii, et

hageja omandaks kostjatele kuuluvad kinnistu mõttelised osad, tasudes omandiõiguse eest

mõlemale kaasomanikule hüvitisena 40 000 eurot. Asjaolu tõendamiseks esitas hageja

31.05.2018 koostatud nõude kaasomandi lõpetamiseks (I kd tl 12). Hageja ettepanekule ei ole

sisulist arutelu järgnenud ning pakutud hüvitise suurusele vastuväiteid esitatud. Hageja kirjale

on vastanud kostja I, küsides võimaluse kohta omandada hageja osa, kuid on seejärel edasisest

suhtlusest hoidunud. Antud asjaolu kohta esitas hageja kostja I 14.06.2018 vastuskirja (I kd

tl 13).

1.4. Arvestades kinnistu faktilist kasutuskorda, sh asjaolu, et kinnistut ja sellel asuvat elamut

kasutab osaliselt arhiivina äriühing Himalaya AS, samuti hagejale kuuluva osa suurust ning

asjaolu, et teised kaasomanikud ei ole näidanud üles valmisolekut hagejale kuuluva kaasomandi

osa eest hüvitise tasumiseks, on hageja poolt välja pakutud kaasomandi lõpetamise viis kõige

õiglasem ja optimaalsem lahendus kõigi kaasomanike seisukohast.

1.5. Hageja ei nõustu kostjate taotletud kaasomandi lõpetamise viisiga põhjusel, et see ei

lahendaks täna olemasolevaid probleeme eluruumidest väljapoole jääva ning korteriomandite

moodustamisel jätkuvalt kaasomandisse jääva osas, millega seonduvate probleemide

lahendamiseks kõik osapooled täna kaasomandi lõpetamist vajalikuks peavad. Kõik, mis jääb

väljapoole reaalosadeks olevaid eluruume, oleks ka korteriomandite moodustamisel jätkuvalt

kaasomandis (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 1), sh jääks kaasomandisse

kinnistu ise koos hoovi, piirdeaia, sissesõidutee, trasside ja muude rajatistega, aga ka eluruumist

väljapoole jääv osa hoonetest ning hoone konstruktsioonid (KrtS § 4 lg-d 1 ja 3). Kaasomandi

lõpetamise vajaduse tingibki aga just eluruumidest väljapoole jääva omandiosaga seonduv.

Korteriomandite moodustamine tähendaks vajadust kaasomandisse jääva osa suhtes väga

detailse ja selge kasutuskorra ning vastutusalade määramist, mida saaks teoreetiliselt teha

kehtiva kaasomandi vormi puhul, ometi kaasomanikud seda probleemide lahendusena seni

näinud ega vastavaid kokkuleppeid saavutanud ei ole.

1.6. Hageja on seisukohal, et korteriomandite moodustamine tähendaks sisuliselt kaasomandiga

seonduvate vaidluste edasilükkamist ning reaalset lahendust see tegelikkuses ei paku.

Kaasomandi lõpetamise vajaduse tingib just asjaolu, et kinnistu eripärasid arvestades ei ole selle

kaasomandina haldamine mõistlikult teostatavaks osutunud. Hageja ja kostjate isiklikus

kasutuses on täiesti erinevad hooned, mistõttu kaasomandi ulatumine kinnisasjale (sh

hoonetele) tervikuna segab normaalset elukorraldust – kostjatel puudub huvi isiklikus kasutuses

olevatest hoonetest väljapoole jäävate ühiskasutatavate alade parendamise ja korrashoiu, aga

ka kulude kandmise vastu. Problemaatiliseks on kujunenud hoovialaga seonduvad küsimused

– kostjad ei tunne huvi ühiselt kasutatava aiapiirde ja värava korrastamise vastu (ehkki tegemist

on tänavapoolse küljega ning tegemist on selgelt ühiskasutatava alaga), samuti ühiskasutuses

oleva juurdepääsutee ja hooviala heakorrastamise vastu (lumekoristus, muru niitmine,

haljastuse korrastamine, millega kostjad ei tegele). Probleeme on tekitanud ka juurdepääsutee

kasutamisega seonduv – hageja kulul rajatud paekivist laotud sõidutee lasi kostja I hagejaga

Tsiviilasi nr 2-19-752

4 (11)

kooskõlastamata enda eluruume teenindava kanalisatsioonitrassi rajamiseks üles kaevata ega

taastanud seda, mis tõi kaasa vee valgumise hageja kasutuses oleva hoone keldrisse.

1.7. Hageja ei nõustu kostjate väitega, et kaasomanike suhted ei ole halvad. Ühiselt kasutatavate

alade korrashoiu ja nendega seotud kulude kandmise osas ei ole pooltel õnnestunud ühisele

arusaamisele jõuda ning aastaid tegeles ühises vastutusalas oleva hoovi, aia, sissesõidututee jms

korrastamisega vaid hageja (kuni hageja kostjate huvi puuduse tõttu samuti panustamise lõpetas

ning ühised alad ongi selle tulemusena räämas ja vajavad parandamist-korrastamist). Asjaolu,

et poolte suhted ei ole vaenulikud, ei tähenda, et kaasomand omandivormina siiski

problemaatiline ei ole. Kaasomandi kasutamisega seotud küsimused on tegelikkuses

igapäevane lahendamata probleem ning pooltel on selles osas lahkarvamused, mida ilma

kaasomandi lõpetamiseta lahendada ei õnnestuks. Arvestades kaasomandiga paratamatult

kaasnevaid probleeme on hageja lihtsalt vältinud otsesesse konflikti laskumist.

1.8. Hageja viitab ka sellele, et õiglane ei ole olukord, kus kostjad küll väidavad endal olevat

ületamatu tahte säilitada kinnisasja omandiõigus, kuid kinnistu tervikuna enda ainuomandisse

jätmise nõuet siiski ei esita, taotledes kaasomandi lõpetamist hoopis asjaolusid arvestades kõige

asjakohatumal ning ebamõistlikumal viisil, mis hageja huvidega vähemalgi määral kooskõlas

ei ole.

1.9. Kostjate väide, justkui hagejal ei oleks kinnisasjaga mingisugust isiklikku laadi puutumust

ning et hagejale kinnisasi seetõttu sentimentaalselt mingisugust väärtust ei oma, on ebaõige.

Hageja omandas kinnisasjal lagunenud hoone ning rajas sinna täna tema n-ö ainukasutuses

oleva eluhoone 1980-ndate aastate lõpus. Kuni 2015. aastani oli Xxxxxxxxxxx hageja püsiv

elukoht ning tema pere kodu, kus on üles kasvanud hageja lapsed. Sealjuures ehitas ja rajas

elamu enda perekonna koduks hageja isiklikult. Hageja soovib rõhutada, et vaatamata asjaolule,

et hageja täna seal püsivalt ei ela (seal siiski sageli viibides), on tegemist hageja pikaaegse ja

hagejale väga olulise hageja enda rajatud elukohaga, millest väljakolimine toimus ajendatuna

just aina süvenevatest kaasomandi kasutamisega seotud probleemidest, mis kodus viibimise

tegid ja teevad ka täna hagejale ebamugavaks.

1.10. Hageja ei nõustu, et poolte vahel on suuline kasutuskorra kokkulepe. Nii ühiselt kasutatav

(just kostjate eluruumidele ligipääsu võimaldav) sissesõidutee, haljastuse hooldamine

kaasomanike taraga piiratud mururibades väljapoole jääval alal, piirdeaia ja värava rajamine,

parandamine ja hooldamine on läbi aegade ning on ka täna osapooltele lahendamatuks

probleemiks. Hageja on nimetatud sissesõidu tee ise ja enda kulul rajanud ning elamus püsivalt

elamise perioodil (s.o üle 25 aasta, kuni aastani 2015) sissesõidu ees ainuisikuliselt hoolitsenud.

Ka kõik muud n-ö ühiskasutatavad objektid, nende rajamine ja hooldamine, on toimunud hageja

poolt: hageja on rajanud enda kulul aia ja värava, neid aastate jooksul korduvalt ise parandanud,

hoolitsenud kogu elamus püsivalt elamise perioodi vältel ainuisikuliselt haljastuse ja

sissesõidutee eest hooldamise eest, sh muru niitmise, lumekoristuse jms elementaarse ja

igapäevase, ometi kõigi kaasomanike huvides ühiskasutatava ala heakorra ja kasutatavuse

tagamiseks vajaliku eest.

1.11. Hagejale väljakolimise tõuke andis arusaamatus seoses kostja I poolt enda eluruumidesse

kanalisatsiooni rajamisel, mille käigus kostja I hagejaga kooskõlastamata lasi üles kaevata kogu

hageja poolt paekivist rajatud sissesõidutee, kusjuures selle käigus veeti minema ka hageja

poolt rajatud tee väärtuslik ja kvaliteetne paekivi materjal ning tee jäigi taastamata. Hageja

väljakolimise järgselt on haljastus kinnistul hooldamata, samuti ei ole parandatud järjest

lagunevat väravat ja kivimüüri Xxxxxxxxxxx kinnistu vahel, mis on tänaseks kokku kukkumas

ja vajaks kohest taastamist, kuid millesse hageja üksinda panustada ei soovi. Samuti on otseselt

kaasomandiga seonduvaks probleemiks ka kostjate poolt vastuhagis viidatud kuuriga seonduv,

mida kostjad täiesti valelikult hageja ainukasutuses väidavad olevat. Viidatud hoone on aga

tuleohtlik,

ohustades

seeläbi

ka

hageja

omandit,

kuid

selle

Tsiviilasi nr 2-19-752

5 (11)

lammutamine/ümberehitamine/nõuetele vastavuse tagamine eeldaks kaasomanikelt ühiseid

jõupingutusi (hageja ei pea seda omal kulul tegema), mille osas kokkuleppe saavutamise

tõenäosust peab hageja olematuks. Hagejal puudub hageja eluhoonega tervikut moodustav

hooviala (mis kostjate eluruumise juures on).

1.12. Kostja II ei kasuta kinnistut enda elukohana. Kostjale II kuulub Pärnu linnas lisaks

kinnistu kaasomandile veel kaks korterit. Antud asjaolu tõendamiseks esitas hageja

kinnistusraamaatu väljavõtte (I kd tl 104). Kuivõrd kostja II korteris ei toimunud 2021 suvel

mingit liikumist ning kinnisasi on kinni kasvanud ja hooldamata, ei ole kostja II emotsionaalne

side kinnisasjaga tugevam kui hagejal. Kostja II huvi puudumise osas esitas hageja

tõendamiseks fotod (II kd tl 52-54).

1.13. Kõrvalkinnistule, Xxxxxxxxxxx, on tehtud detailplaneering, mille kohaselt kavatsetakse

kõrvalkinnistul asuv olemasolev amortiseerunud hoonestus lammutada ja kõrghaljastus

likvideerida. Antud asjaolu nähtub Xxxxxxxxxxx // Xxxxxxxxxxx // xxxxxxxxxxx kinnistu

detailplaneeringust (II kd tl 59). Kõrvalkinnistule ehitatakse kõrge hoone, mistõttu kavandatav

tegevus vähendab kinnisasja väärtust ja elanike heaolu. Seega eriomandi müümisel saavad

pooled tulevikus vähem kasu. Kinnisvarabuumi tõttu on kinnisvara hinnad hetkel erakordselt

kõrged ning majanduslikus mõttes oleks kostjatele kasulikum müüa kinnisasi avalikul

enampakkumisel.

2. Kostjate poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid

2.1. Kostjad on nõus kaasomandi lõpetamisega, kuid mitte hageja taotletud viisil. Kostjad ei

nõustu sellega, et olukorras, mil nad jääksid rahalise hüvitise vastu ilma oma pikaaegsest

kodust, oleks õiglane üksnes seetõttu, et hagejale kuulub kostjatest eraldiseisvana suurem

kaasomandi mõtteline osa. Kostjatele ühiselt kuulub täpselt sama suur osa. Kostjate hinnangul

on palju primaarsem kaaluda siinjuhul asjaolusid, et nii kostja I kui kostja II perekonna

omandisse on kaasomand kuulunud vastavalt juba enam kui 47 aastat ning 39 aastat. Antud

asjaolu tõendamiseks esitasid kostjad 25.05.1972 (I kd tl 56-58) ja 26.09.1980 sõlmitud ostu-

müügi lepingud (I kd tl 59-61). Kostja I näol on tegemist xxxxxxxxxxx. Kostjad on kinnisajal

ise üles kasvanud ning seda on pärandatud perekonniti põlvest põlve. Just selle asjaolu tõttu

asetseb kinnisasjal sentimentaalse väärtusega esemeid (nagu kümneid aastaid hooldatud

peenrad, põõsad, viljapuud, aiad), mis kolmandale isikule väliselt majanduslikku kasu ei paku,

ent mida kostjate jaoks raha näol asendada ei saa. Sama kehtib eluhoone enese kohta, milles on

teinud aastate vältel remont- ja parendustöid kostjate jaoks olulised inimesed, keda meie seas

enam ei ole, ent kes on endast maha jätnud tööga panustatud mälestusi, mida kinnisasjalt ilma

seda kahjustamata kaasa võtta poleks võimalik (valatud erilised trepimademed, paigaldatud

laudised). Mõlemal kostjal on väga tihedad emotsionaalsed sidemed kinnisasjaga ning selle

erilise tähenduse väärtust pole võimalik korvata pelga turuhinnaga samaväärse hoone eest, sh

iseäranis olukorras, kus kaasomand on võimalik jagada selliselt, et ükski kaasomanik oma

sidemeid sedavõrd pikaaegse koduga kaotama ei peakski.

2.2. Kostjatele kuuluva kaasomandi mõtteline osa on liitunud vee ja reovee ärajuhtimise

(kanalisatsioon)

süsteemiga

ning

elektrisüsteemi

võrguga,

hoone

on

igapäevases

ekspluatatsioonis. Kinnistul asuvad eluhooned on täna juba teineteisest eraldatud ning

kaasomanike vahel on kokkulepitud suuline kord ühise sissesõidutee, hoovi ja kõrvalhoonete

kasutamiseks. Antud asjaolu tõendamiseks esitas hageja Maa-ameti graafiline kaardi

Xxxxxxxxxxx kinnistu hoonetest (I kd tl 62). Kumbki kostjatest kaasomanik vajab kaasomandi

mõttelist osa igapäevaseks elamiseks ning tegemist on nende aastatepikkuse koduga, mh

perekondlikke miljööväärtusi kandva omandiga. Kumbki kostja ei soovi oma omandist loobuda

hüvitise vastu, sest see oleks nende suhtes ebaõiglane ning sunniks neid põhjendamatult otsima

uut eluaset, mis on iseäranis kostja I jaoks kõrge ea tõttu eriliselt raskendatud ning teda

üleliigselt koormav. Ka kostja II ei soovi kaasomandisse kuuluvast omandiõigusest hüvitise

Tsiviilasi nr 2-19-752

6 (11)

vastu loobuda ega pea seda põlvkondi samas eluasemes elanuna õiglaseks, sest mälestusi ja

emotsionaalset väärtust ei saa asendada.

2.3. Hageja perekonna omandis on kaasomandi osa olnud vähemalt poole võrra lühemat aega

kui kostjate ning hagiavaldusest nähtuvalt on hageja kaasomandi mõttelise osa keldrikorrus ja

esimene korrus antud äriühingu Himalya AS kasutusse. Kostjatel on aimdus, et hageja soov

kinnisasja tema ainuomandisse andmiseks võib olla seotud eeskätt tema majanduslike või

äriliste huvidega ja nendega seonduvate eesmärkide täitmisega, mistõttu pole kaasomandi

kasutamine terviklikult hagejale isiklikult vajalik. Hageja kinnistul alaliselt ei ela, mida kinnitab

nii hageja enda poolt hagiavalduses märgitud aadress, kui ka rahvastikuregistri väljavõte,

millisest nähtub, et hageja elukoht on alates 28.08.2015 Tallinnas (I kd tl 81). Kostjate

hinnangul külastab hageja kinnistut korra või kaks kahe kuu jooksul, tema aed on täielikult

hooldamata (muru niitmata, lumi lükkamata, puud hoolitsemata). Maa, sh ühist sissesõiduteed,

mida kasutab ka hageja, hooldavad (suvel muru niitmine, talvel lume lükkamine) kostjad,

Hageja pole sellest kunagi osa võtnud. Kui kostjad teed ei hooldaks, ei pääseks Hageja talviti

oma krundile isegi ligi, kui viimane seda külastamas käib. Kõik need asjaolud kogumis on

kostjate hinnangul ilmsed, et hageja kinnisasjal ei ela ega vaja seda oma püsivaks eluasemeks,

ning nad on vajaduse ilmnemisel valmis seda vande all antavate ütlustega kinnitama. Ühtlasi

nähtub kinnistusraamatu väljavõttest, et hagejale kuulub lisaks Xxxxxxxxxxx kaasomandile

hulganisti muid kinnisasju (kokku 13), mh ka tema rahvastikuregistris elukohaks märgitud

Xxxxxxxxxxx elamu (I kd tl 82). Kostjate hinnangul tõendab seegi, et hageja ei vaja just

Xxxxxxxxxxx kinnisasja sedavõrd märkimisväärselt, et see õigustaks aastakümneid kinnisasjas

elanud kostjate kodust ilma jätmist.

2.4. Hageja on teinud kostjatele ettepaneku osta nende osa välja selliselt, et kummalegi kostjale

makstakse hüvitiseks omandi kaotamise eest 40 000 eurot. Seega võib järeldada, et hageja

hinnangul on kinnitu hinnaks kokku 160 000 eurot. Kompromissläbirääkimistes on hageja

summat suurendanud ning pakkunud hüvitiseks 50 000 eurot kummalegi kostjale, s.t et kinnistu

tinglik väärtus võiks olla 200 000 eurot. Kostjate hinnangul ei vasta see aga reaalsusele, sest

tegemist on Pärnu kesklinnas asuva ulatusliku krundiga, millel asuvad kaks eluhoonet, mh

kostjate ühiskasutuses olev Xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx, mis on sisuliselt nn paarismaja

(kummalgi kostjal on oma sissekäik, köök, tualettruumid jmt, I kd tl 79 pöördel). Hageja on

avaldanud, et on hinna kujunemisel lähtunud samaväärsetest piirkonnas asetsevate hoonete

turuväärtustest, ent need väited on paljasõnalised. Avalike kinnisvaraportaalide andmete alusel

on keskmine kinnisvara ruutmeetrihind Pärnu linnas ainuüksi krundile 55,4€/m2 (mh võib see

kesklinna piirkonnas asuva krundi puhul olla kõrgemgi) ning kuivõrd 1251m2 suurusest

krundist kuulub ¼ kummalegi Kostjale, tähendab see nende mõttelise osa suurusena kummalegi

vähemalt 312,75 m2. Kostjad ei taha asuda ise omaalgatuslikult vara hindama ega spekuleerima

selle tegeliku väärtuse üle, ent avalike andmete põhjal on ilmne, et hageja nägemus kostjate

krundi turuväärtusest ei ole väärt ka ¹/₃ sellest, milliseks turuhind täna kujunenud on. Riigikohtu

suuniste kohaselt ei moodusta kaasomandist ilma jäävale kaasomanikule õiglane hüvitis mitte

ainult selle mõttelise osa turuhinna hüvitamist, vaid selleks tuleb üldjuhul hinnata kaasomandis

oleva asja väärtust tervikuna ja sellest lähtuvalt arvestada tema mõttelise osa suuruse alusel

välja kaasomaniku osa rahas. Lähtuda tuleb seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku, mitte

nt ainuüksi mõttelise osa, harilikust väärtusest (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.10.2005. a

otsus nr 3-2-1-102-05, p 16). Kostjad on seisukohal, et ei 40 000 ega 50 000 euro suuruse

hüvitise eest ole neil Pärnu kesklinnas võimalik osta asemele isegi mitte krunti, rääkimata

elumajast.

2.5. Kostjad esitasid vastuhagi, kus paluvad kaasomandi lõpetada selliselt, et kinnisasi jagatakse

vastavalt kaasomanike mõttelise osa suurustele reaalosadeks, mille alusel moodustatakse kolm

eraldiseisvat korteriomandit. Kostjad paluvad kohustada hagejat andma nõusolek

Tsiviilasi nr 2-19-752

7 (11)

kinnistusraamatus

vastavate

kannete

kustutamiseks,

muutmiseks

ja

uute

kannete

kinnistusregistrisse sissekandmiseks Xxxxxxxxxxx kaasomandi reaalosadeks jagamiseks KRS

§ 341 lg 8 tähenduses ning asendada need kohtuotsusega. Menetluskulud paluvad kostjad jätta

hageja kanda ning mõista hagejalt välja nii menetluskulud, kui ka menetluskuludelt arvestatav

viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud määras.

2.6. Kinnisasja kaasomandit on kostjate poolt taotletud viisil võimalik jagada ka Pärnu

Linnavalitsuse seisukohast lähtuvalt, milline nähtub Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna

vastusest 05.04.2019 nr 8-17/3530-2 (I kd tl 74-75). Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna

ehitusjärelevalve insener M.R. on vastuskirjas 05.04.2019 nr 8-17/3530-1 selgitanud, et

Xxxxxxxxxxx kinnisasja jagamine reaalosadeks korteriomandite moodustamise näol on

võimalik ning Pärnu Linnavalitsus saab selleks väljastada tarvilikud inventariseerimise plaanid

(I kd tl 76-80). Samas on M.R. selgitanud, et 09.03.2016 Pärnu Linnavalitsuse

planeerimisosakonna ametnike poolt teostatud paikse ülevaatuse akti kohaselt on kinnistul

paiknevat kuuri nr 3 omavoliliselt laiendatud ja Xxxxxxxxxxxx poolse aia äärde omavoliliselt

püstitatud garaaž, mis ehitisregistri andmetes puudub. Kostjad selgitavad siinkohal kohtule, et

kõnealused hooned on hageja ainukasutuses ning tema poolt ehitatud ning need ei ole jagatavate

eluhoonetega otseselt seotud, ent näitlikustab hageja senist isetegevust tema poolt kasutataval

mõttelisel osal, millega ta on eiranud kõrvalhoonete ehitamisega seadusenõudeid ega pole

sellesse ka teisi kaasomanikke kaasanud. Hageja on püüdnud jätta kohtule muljet nagu pooltel

esineksid hoovi kasutamise võimalikkusest erimeelsused, mh on viidatud sellele ka kirjalikes

läbirääkimistes, ent reaalsuses on kogu mõtteline osa ka hoovi kasutamise näol juba aastaid

jagatud, mh eraldab hageja osa kostjate omast traataed. Seega kasutavad juba täna kõik enda

mõttelisi osi kokkuleppeliselt vastavalt seatud piiridele ning teineteise maad ei kasutata, va

ühine sissesõidutee. Seetõttu ongi hageja ehitanud oma mõttelisele osale, mida eraldab

kostjatest selgepiiriline traataed, ise kõrvalhooneid, mille seadusele mittevastavusest said

kostjad teadlikuks alles käesoleva menetluse kestel.

3. Pooled on menetluse jooksul pidanud kompromissläbirääkimisi, kuid tulemusteta. Hageja on

seisukohal, et asjas ei ole võimalik kokkulepet saavutada kostjate soovimatusest lahendada

ohtliku kiviaia lammutamise, sissesõidutee taastamise ja piiride lahendamise küsimused.

Kostjad hageja väidet õigeks ei võta. Kompromissläbirääkimiste pidamise osas on pooled

esitanud kohtule kirjavahetused perioodist 25.03.2019-15.04.2019 (I kd tl 72-73), 14.04.2020-

13.07.2020 (II kd tl 4-16) ja 11.02.2021-06.08.2021 (II kd tl 86-97).

Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad

4. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid

leiab, et kaasomandi lõpetamise hagi tuleb rahuldada kostjate taotletud viisil. Menetluskulud

jätab kohus poolte endi kanda.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust

tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel

võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid,

otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele.

6. Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, milles tulenevalt poolte

seisukohtadest ja kooskõlas TsMS § 231 lg-ga 2 vaidlus puudub:

6.1. Pooltele kuulub Pärnu linnas, Xxxxxxxxxxx asuva kinnistu kaasomand selliselt, et hageja

omandis on ½ kaasomandi mõttelisest osast, kostja I omandis ¼ kaasomandi mõttelisest osast

ja kostja II omandis ¼ kaasomandi mõttelisest osast (I kd tl 3 p 1, tl 7, tl 52 p 2.1.);

Tsiviilasi nr 2-19-752

8 (11)

6.2. Hageja ainukasutab kinnistul asuvatest hoonetest elamut pindalaga 181m2 (ehitisregistri

kood 103036542, I kd tl 8, 62) ja Xxxxxxxxxxxx poolse aia ääres olevat garaaži (tl 62), kostjate

ühiskasutuses on elamu pindlaga 90m2 (ehitisregistri kood 103036544, I kd tl 9-10, 62) ja

kostja II ainukasutuses kuur (ehitisregistri kood 103036545, I kd tl 11, 62, 78, 100 p 2.8.);

6.3. Poolte kasutuses ei ole ühiselt kasutatavaid ning läbikäidavaid ruume (I kd tl 70 p 2.14,

tl 79 pöördel, tl 85 p 1.5);

6.4. Hageja ei ela kinnistul püsivalt (I kd tl 102 p 2.22);

6.5. Kinnistul elab püsivalt kostja I ning kuni koroona pandeemia alguseni elas kinnistul

püsivalt kostja II ema (I kd tl 114, 118).

7. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg-st 1 tulenevalt on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda

kaasomandi lõpetamist. Pooled ei vaidle kaasomandi lõpetamise üle, kuid on erinevatel

seisukohtadel kaasomandi lõpetamise viisis. Hageja soovib kaasomandi lõpetada selliselt, et

anda kaasomand temale, pannes kohustuse maksta kostjatele välja nende osa rahas või müüa

asi kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel

vastavalt nende osas suurusele. Kostjad soovivad kaasomandi jagada reaalosadeks, mille alusel

moodustatakse korteriomandid. Hageja on läbivalt olnud seisukohal, et kostjate taotletud

kaasomandi lõpetamise viis jagada kinnistul asuvad hooned korteriomanditeks, ei paku

tegelikule olukorrale lahendust – kostjatel puudub igasugune huvi kaasomandis oleva osa

parendamiseks ja korrashoiuks, mistõttu ei ole kostjate taotletud viis hageja huvidega vähemalgi

määral kooskõlas. Kostjad on seisukohal, et hageja majanduslik huvi ei kaalu üle kostjate

emotsionaalset sidet enda kasutuses oleva kaasomandi osaga – pikaajaline elukohana

kasutamine mitme põlvkonna vältel, aastate vältel kostjate jaoks oluliste siitilmast lahkunud

inimeste poolt tehtud remont- ja parendustööd, hooldatud puud ja põõsad jne.

8. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja

jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel

reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele

kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel

enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Riigikohus on lahendi 3-2-1-102-05 p-s 15 rõhutanud, et kohus võib AÕS § 77 lg 2 järgi valida

üksnes selliste kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis.

Käesolevas asjas on kaasomandi lõpetamise nõue esitatud nii hagis kui ka vastuhagis.

9. Riigikohtu lahendi 3-2-1-65-10 p-st 21 tulenevalt peab kaasomandi lõpetamine toimuma

kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi

lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kohus

selgitab, et kuigi kaasomandi lõpetamise viisi valik on kohtu kaalutlusotsus, ei või see viia

ebamõistlike tagajärgede ja ebaõigluseni. Kaasomand (ühisomand) tuleb lõpetada viisil, mis

koormab kaasomanikke (ühisomanikke) kõige vähem (vt nt Riigikohtu 9. mai 2006. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19).

10. Esmalt tuleb kohtul anda hinnang sellele, kas kostjate taotletud viisil on võimalik

kaasomand lõpetada. Kostjad soovivad kaasomandi jagada reaalosadeks korteriomandi

moodustamise teel. Kostjad on kohtule 20.02.2019 hagivastuses selgitanud, et hageja hoone on

kostjate omast täiesti eraldiseisev ning kostjate hoone näol on tegemist sisuliselt paarismajaga,

s.t et neil on kummalgi oma sissekäik, veevarustus, köök, tualetid jmt. Seega ei takista

kinnisasja reaalosadeks jagamist selle kasutusotstarve realiseerimine, kuivõrd hoonete

komplekssus ja kasutamine eraldiseisvate majapidamistena oleks eranditult tagatud. Pärnu

Linnavalitsus on kostjatele kinnitanud, et Xxxxxxxxxxx kinnisasja kaasomandi lõpetamise saab

lahendada kinnisasja jaotamisega korteriomanditeks (I kd tl 75 pöördel) ja väljastanud

reaalosadeks jagamiseks krundil paiknevate elamu nr 1 (hageja ainukasutuses) ja elamu nr 2

Tsiviilasi nr 2-19-752

9 (11)

(kostjate ühiskasutuses) kohta 27.05.1993 koostatud inventariseerimise plaanid (I kd tl 77-80).

Kohus tuvastab, et kaasomandi lõpetamine kostjate taotletud viisil on võimalik.

11. Järgmiseks tuleb kohtul kaaluda kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses.

Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja II ei kasuta kinnistut ja selle asuvaid hooneid enda

elukohana. Kuni koroona pandeemia alguseni kasutas kostja II omandis olevat kaasomandiosa

kostja II ema, kes oli varasemalt kaasomandiosa omanik.

12. Hageja põhiline vastuväide kostjate kaasomandi jagamise viisile on see, et taotletud viis ei

erineks ega lõpetaks olemasoleva olukorra – korteriomanditest väljapoole asetsev, sh hooned

kui sellised koos oma konstruktsioonidega ja ka hoov, sissesõidutee, piirdeaiad, trassid ning

muud rajatised, jääksid vastavalt KrtS § 1 lg-le 1 jätkuvalt kaasomandisse.

13. Kohtu hinnangul ei kaalu hageja vastuväide üle kostjate huvi säilitada vaidlusaluse kinnistu

omandit. Riigikohus on leidnud, et kinnistu kaasomanikud saavad kokkuleppel korraldada

õigussuhteid nii asjaõigusseadusest (AÕS) kui ka korteriomandi- ja korteriühistuseadusest

(KrtS) sätestatust erinevalt (vt RKTKm 2-18-15391/41, p 11-13, RKTKm 2-19-5506/43 p 14).

Ka vaidlusaluse kinnistuga seonduvalt on kaasomanike kokkuleppega võimalik otsustada, et

hooned (sh konstruktsioonid), mille piiridesse eriomandi ese jääb, on selle kaasomaniku või

kaasomanike hooldada ja remontida, samuti võib kokku leppida ka trasside korrashoiu ainult

nende kaasomanike kohustuseks, kelle eriomandiosa kommunikatsioon teenindab. Kohtu

hinnangul ei välista märgitud kokkulepete sõlmimist ka käesolev kohtuotsus.

14. Hageja on läbivalt rõhutanud seda, et elukeskkonna eest on panustanud üksi hageja. Kostjad

on hageja väitele vastu vaielnud ning ka kohtu hinnangul ei vasta hageja väide tegelikule

olukorrale. Kohus vaatlusega tuvastas, et poolte ainukasutuses olevatest maa-aladest oli

korrastatud ainult kostja I osa. Hageja on enda ainukasutuses olevale maa-alale ehitanud

omavoliliselt garaaži (I kd tl 77) ja selle ala ka traataiaga kostjate ainukasutuses olevast maa-

alast eraldanud (II kd tl 168). Märgitust tulenevalt ei ole hageja väide selle kohta, et poolte vahel

igasugune kasutuskorra kokkulepe puudub, kohtule ka usutav.

15. Kinnistul paiknev juurdepääsutee võiks poolte kokkuleppel paikneda Xxxxxxxxxxx ja

xxxxxxxxxxxx kinnistute piiri vahetus läheduses. Selliselt tekiks hageja ainukasutuses oleva

hoone juurde ala, mida hageja saaks kasutada vastavalt enda vajadustele kas muruplatsina või

parkimisala jne. Sellega oleks lahendatud ka väidetav ebaõiglus juurdepääsuteega eraldatud

hoovinurga osas. Märkimata ei saa jätta, et juurdepääsutee viib ka hageja ainukasutuses oleva

garaažini, seega on ka hageja enda huvides.

16. Hageja väide, et õiglane on ainuomand jätta temale kui kaasomandi suurema osa omanikule

(I kd tl 4 p 5) ning kostjaid tuleb käsitleda iseseisvalt ning nende omandiosade n-ö liitmine ei

ole asjakohane (I kd tl 102 p 2.20), ei ole kohtu hinnangul asja tervikuna lahendades kohane

väide. Asjaolu, et hagejale kuulub suurem osa kinnistust, ei taga hageja suuremat huvi omandi

säilimise vastu. Kinnistul on kolm kaasomanikku ning kohus peab huvide kaalumisel arvestama

kõigi kaasomanike huvidega olenemata nende kaasomandi suurusest. Sealjuures ei saa kohus

jätta tähelepanuta fakti, et kaks kaasomanikku kolmest ei soovi kaotada õigust kinnistut omada,

sealjuures ühe kaasomaniku puhul eeldab kaasomandi lõpetamine hageja taotletud viisil ka

kinnistut enda elukohana kasutamise lõpetamist. Kostjad on menetluses avaldanud, et nende

majanduslik võimekus ei ole sarnane hageja seisundile, mistõttu ilmselgelt ei ole kostjad

võimelised kinnistut omandama ka kaasomanike omavahelisel enampakkumisel ning milline

jagamise viis päädib kostjate suhtes kinnistu kaasomandi ja kasutuse kaotusega.

17. Hageja on põhjendanud kaasomandi lõpetamist hageja taotletud viisil ka sellega, et pooled

ei ole olnud võimelised kinnistu hooldamise ja korrashoiu osas kokkuleppeid saavutama. Kohus

on seisukohal, et kaasomanike omavahelised ületamatud erimeelsused saavad olla asjaoluks

otsustamaks kaasomandi lõpetamist viisil, mille tulemusena kaasomand lõpeb, kuid käesolevas

Tsiviilasi nr 2-19-752

10 (11)

vaidluses ei ole selliseid asjaolusid esile toodud. Kohtu hinnangul ei ole pooled kahe aasta

jooksul jõudnud lõplikule konsensusele mitte seetõttu, et kostjad ei oleks valmis ühist keelt

leidmast, vaid pigem hageja tungivast soovist korraldada kaasomandiga seonduvat

korrastustööd haldusfirma vahendusel. Kohus on seisukohal, et kaasomandis oleva kinnistu

ühisalas olevad korrastustööd on võimalik kokku leppida ka teisiti, nt nädalate kaupa ning iga

kaasomanik otsustab ise, kuidas ta märgitud ajal oma kohustust täidab, kas teeb vajalikud

korrastustööd (lume rookimine, lehtede riisumine, muru niitmine) ise või tellib teenusena.

Vaatlusel kohus tuvastas, et lisaks väidetavalt ühisala korrastamatusele, olid ka kostja II ja

hageja enda ainukasutuses olevad alad hooldamata.

18. Hageja on enda taotletud kaasomandi lõpetamise viise põhjendanud samuti emotsionaalse

seotusega, nagu kostjad. Kohtu hinnangul on kõige tugevamalt seotud kinnistuga kostja I ning

kostja II ema, kes on kaasomandi varasem omanik. Erinevalt hagejast, ei ole kostja I kinnistult

mujale elama asunud ning ka kostja II ema elab oma tütre juures tervislikust seisundist

tulenevalt, seega olude sunnil.

19. Kohus ei ole tuvastanud, et kinnistu hooldamine ja haldamine peaks olema väga kulukas,

nagu väidab hageja. Kohus punktis ? selgitas, et hoonete konstruktsioonid ja nende

teenindamiseks vajaminevad kommunikatsioonid ning trassid saavad kaasomanike kokkuleppel

jääda selle korteriomaniku ainuhooldada, kes seda faktiliselt ainuisikuliselt kasutab või

kaaskasutavad, st et hageja ainukasutuses oleva elamu tarbeks rajatud trassid on hageja

ainuhooldada ja kostjate ühiskasutuses oleva hoone konstruktsioonid ja selle teenindamiseks

rajatud trassid jäävad kostjate ainuhooldada. Kinnistul olevad kõrvalhooned on samuti võimalik

eriomandina määratleda korteriomaniku omandisse ja kasutusse ning analoogselt elamuks

kasutatava hoonega saab jätta kõrvalhoone korrashoiuga kaasnevad kulud selle korteriomaniku

kanda, kes seda faktiliselt kasutab. Ühiselt hooldatavaks alaks jääks sellisel juhul sissesõidutee

ja kinnistut piirnev aed. Kohtu hinnangul ei ole nende korrashoiu näol tegemist ülemäärase

kuluga. Kuna kohtu menetluse nõudeks on kaasomandi lõpetamine, ei pea kohus vajalikuks

analüüsida kõiki vaidlusaluseid küsimusi, vaid peatus nendel, millised haakusid enim huvide

kaalumisega poolte erimeelsuste osas.

20. Lisaks peab kohus vajalikuks hagejale selgitada, et kostjad ei ole „täiesti valelikult“ hageja

ainukasutusse väitnud kostja II ainukasutuses olevat kuuri (I kd tl 100 p 2.8). Hageja on ise

esitanud hagis väite, et kasutab kinnistul asuvat elamut ehitisealuse pindalaga 181m2

(ehitisregistri kood 103036542) ja kuuri ehitisealuse pindalaga 21m2 (ehitisregistri kood

103036545) (I d tl 4 esimene lõik). Kohtule ei ole usutav hageja väide, et kuna kostja I poolt

rajatud kanalisatsioonitrassil puudub tänaseni kasutusluba, ei ole välistatud, et hageja keldrisse

valguv vesi on tingitud kanalisatsioonitrassi rajamisest. Ka hageja ainukasutuses oleval elamul

puudub kasutusluba (II kd tl 85).

21. Kokkuvõtvalt kohus leiab, et kostjate pakutud viisil kaasomandi lõpetamine on õiglasem,

kui hageja pakutud viisid, mille kõigi kolme tagajärjel jääksid kostjad ilma oma kaasomandi

osast.

22. Riigikohus on selgitanud (vt lahend nr 3-2-1-104-05), et üksnes kohtuotsuse alusel ei saa

kinnistut jagada ka kinnistusamet. Kui kohus on teinud otsuse kaasomandi jagamise ja selle

viisi kohta, peavad pooled kinnistu jagama. Dokumendid, mis tuleb kinnistusametile kinnistu

jagamiseks esitada, sätestab kinnistusraamatuseadus. Kinnistamisavalduse läbivaatamisel

selgitab kinnistamiseks pädev isik KRS § 46 lg 1 kohaselt, kas on esitatud nõutavad

dokumendid, mis vastavad nõutavale vormile, ja kas kinnistusraamatusse kantud või märkiga

tagatud õigustest või seadusest tulenevalt ei ole kinnistamine välitatud. Järelikult ei saa

kaasomandi lõpetamise otsusega kaasomandi lõpetamisel ja korteriomanditeks jagamisel

määrata kohus kindlaks moodustatavate eriomandite lõplikud suurused. Kohus võtab aluseks

27.05.1993 koostatud inventariseerimise plaanid (I kd tl 78-80), mis on aluseks järgnevas

Tsiviilasi nr 2-19-752

11 (11)

menetluses, lõplikud eriomandi suurused selguvad korteriomandite moodustamisel. Kooskõlas

TsÜS § 68 lg-ga 5 ja KRS § 341 lg-ga 8 saab kohtuotsus üksnes asendada kinnisasja jagamise

viisile vastu vaielnud kaasomaniku tahteavaldust kinnistu jagamiseks kostjate soovitud viisil.

23. TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid

kostjate tahteavaldusi kohtuotsus asendab. Seega tuleb kohtuotsuse resolutsiooni märkida, et

kostjad on kohustatud andma nõusoleku kaasomandi lõpetamiseks selle reaalosadeks jagamise

teel ning kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks.

24. Hageja esitas 26.01.2022 kohtule taotluse protokolli parandamiseks ja täiendamiseks.

Kostjad ei ole hageja parandustele vastu. Kuigi protokolli parandamise taotlus on esitatud

hilinenult, ei mõjuta see asja lahendamist. Kohus nõustub taotlusega ja teeb protokollis

parandused.

Menetluskulud

25. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Pooled on

taotlenud menetluskulude jätmist vastaspoole kanda. Praeguses asjas on nii hageja kui kostjad

taotlenud kaasomandi lõpetamist. Kaasomandi lõpetamine toimub eelduslikult kõigi poolte

huvides ja menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, et kaasomand lõpetati kostjate

taotletud viisil. Seetõttu on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

poolte endi kanda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-12-07). Menetluskulude jaotusest tulenevalt

puudub vajadus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik

27.04.2023 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse RESOLUTSIOON:

1. Jätta Pärnu Maakohtu 3. veebruari 2022. a otsus muutmata.

2. Jätta M.P.i apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Tühistada Harju Maakohtu 28.01.2019. a kohtumäärusega rakendatud hagi tagamine.

4. Jätta menetluskulud maakohtus poolte enda kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud

jätta M.P.i kanda.

5. Rahuldada hageja M.T.e ja L.S. taotlus ringkonnakohtu menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks. Määrata kostjate põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

apellatsioonimenetluses 885,98 eurot (sisaldab käibemaksu) ja mõista see summa M.P.ilt

M.T.e ja L.S. kasuks välja. Hagejal tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda

kostjatele alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras.