2-21-1938/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Gaida Kivinurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. veebruar 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-1938

Kohtuasi

Mittetulundusühingu Laskespordiklubi Alpha hagi

Eesti Practical-laskmise Ühingu vastu 27.01.2021

elektrooniliselt

läbiviidud

üldkoosoleku

otsuse

kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt selle

tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.04.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Eesti Practical-laskmise Ühingu apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(vastustaja):

Mittetulundusühing

Laskespordiklubi

Alpha

(registrikood

80270050),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko

ja advokaat Ann Tarkin

Kostja: Eesti Practical-laskmise Ühing (registrikood

80201273), lepinguline esindaja advokaat Rein Laid

Asja läbivaatamine

14.01.2022 menetluskonverentsina peetud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30.04.2021 otsuse resolutsioon muutmata, täiendades otsuse

põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

4. Rahuldada Mittetulundusühing Laskespordiklubi Alpha taotlus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata Eesti Practical-laskmise Ühingu poolt

Mittetulundusühingule Laskespordiklubi Alpha hüvitatavateks menetluskuludeks

1672,1 eurot.

5. Mõista Eesti Practical-laskmise Ühingult Mittetulundusühingu Laskespordiklubi

Alpha kasuks välja menetluskulud 1672,1 eurot.

2-21-1938

6. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Eesti Practical-laskmise Ühingul

tasuda Mittetulundusühingule Laskespordiklubi Alpha viivist alates käesoleva

otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Mittetulundusühing Laskespordiklubi Alpha esitas 08.02.2021 Harju Maakohtule hagi Eesti

Practical-laskmise Ühingu vastu, milles palub tunnistada kehtetuks kostja 27.01.2021

üldkoosoleku otsus, millega hageja arvati kostja liikmete hulgast välja ja kinnitati üle

15.07.2020 üldkoosoleku samasisuline otsus. Alternatiivselt palub hageja tuvastada otsuse

tühisus.

2. Hageja on kostja liige alates 18.07.2008. Hageja pole pannud toime rikkumisi, mille alusel

teda oleks saanud liikmete hulgast välja arvata. Hagejale ei ole tehtud kuni 2021. a

jaanuarikuuni hoiatusi seoses kostja põhikirja rikkumisega. 25.06.2020 toimus kostja juhatuse

koosolek, kus otsustati saata kostja liikmetele otsustamiseks eelnõu hageja väljaarvamiseks

kostja liikmete hulgast. 26.06.2020 saatis kostja juhatus kostja liikmetele otsuse eelnõu

järgmises sõnastuses: „MTÜ-u Eesti Practical-laskmise Ühing liikme MTÜ Laskespordiklubi

Alpha osade füüsilisest isikust liikmete poolt, mis on omistatav ka MTÜ-le Laskespordiklubi

Alpha kui juriidilisele isikule, on tõsiselt ja korduvalt rikutud ning mitte kinni peetud EPLÜ

juhtorganite poolt seaduslikult antud juhistest ja korraldustest, on korduvalt kahjustatud EPLÜ

mainet põhjendamatute kaebustega riigiasutustele ning postitustega sotsiaalmeedias, millest

tulenevalt EPLÜ liikme MTÜ Laskespordiklubi Alpha ja tema osade füüsilisest liikmete tegevus

on hakanud tõsiselt häirima EPLÜ põhikirja punkt 2.1 sätestatud eesmärkide täitmist.“.

14.07.2020 esitas hageja kostja juhatusele elektroonselt läbiviidava üldkoosoleku osas oma

vastuväited ja hääletas vastu kostja juhatuse elektrooniliselt läbiviidud üldkoosoleku

hääletamisele pandud eelnõule. 15.07.2020 edastas kostja juhatuse esimees Y e-postiga kostja

liikmetele elektrooniliselt läbiviidud üldkoosoleku protokolli, millest nähtus, et hageja otsustati

kostja liikmete hulgast välja arvata. 21.07.2020 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse

15.07.2020 otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Hagi

menetleti tsiviilasjas nr 2-20-10571. Olenemata menetlusest tsiviilasjas nr 2-20-10571 edastas

14.12.2020 kostja juhatus e-postiga kostja liikmetele ettepaneku otsuse vastuvõtmiseks

erakorralisel üldkoosolekul ilma üldkoosolekut kokku kutsumata. Ettepaneku lisana 1 oli

lisatud otsuse eelnõu, mille päevakorraks oli 15.07.2020 tehtud hageja ühingust väljaarvamise

2-21-1938

otsuse kinnitamine. Hageja esitas seejärel kohtule tsiviilasjas nr 2-20-10571 hagi tagamise

avalduse, millega palus keelata kostjal otsuse vastuvõtmine vastavalt 14.12.2020 eelnõule.

Harju Maakohus rahuldas avalduse 28.12.2020 määrusega. 31.12.2020 tegi Harju Maakohus

selles asjas otsuse, milles rahuldas hagi ning tunnistas kehtetuks kostja 15.07.2020

elektrooniliselt läbiviidud üldkoosoleku otsuse “Arvata MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühing

liikmete hulgast välja MTÜ Laskespordiklubi Alpha“.

3. 27.01.2021 edastas kostja e-postiga kostja liikmetele erakorralise üldkoosoleku otsuse,

millest tulenevalt otsustas kostja lugeda hageja väljaarvatuks oma liikmete hulgast ning

kinnitada üle kohtu poolt kehtetuks tunnistatud kostja 15.07.2020 otsus hageja väljaarvamise

kohta oma liikmete hulgast. Kostja 27.01.2021 otsus on vastuolus seadusega ning see tuleb

tunnistada sarnaselt 15.07.2020 otsusega kehtetuks. Kostja ei ole 27.01.2021 otsuses esitanud

ühtegi täiendavat reaalset põhjendust kostja väljaarvamise kohta, mistõttu on ka 27.01.2021

otsus sarnaselt 15.07.2020 otsusega vastuolus kostja põhikirja ja seadusega. Kohtu poolt

kehtetuks tunnistatud 15.07.2020 otsuse eelnõu sisaldas vaid pealiskaudset lauset justkui hageja

poolt on tõsiselt ja korduvalt rikutud ning mitte kinni peetud kostja juhtorganite poolt

seaduslikult antud juhistest ja korraldustest, on korduvalt kahjustatud kostja mainet

põhjendamatute kaebustega riigiasutustele ning postitustega sotsiaalmeedias. 15.07.2020

otsuse eelnõust nähtuvalt oli täiesti arusaamatu, milliseid kostja juhtorganite juhiseid ja

korraldusi on hageja rikkunud, millised nendest väidetavatest rikkumistest on olnud korduvad

ja tõsised ja kuidas on hageja liikme mis tahes tegevus omistatav hagejale. Ka kaevatava

27.01.2020 otsuse eelnõu, mis peaks kinnitama üle 15.07.2020 otsuse, ei paku selles osas

täiendavat selgust ega konkreetseid põhjendusi, vaid viitab üksnes asjaolule, et 15.07.2020 oli

kostja väljaarvamine õiguspärane ning märgitakse, et „MTÜ Laskespordiklubi Alpha liikmed,

kes soovivad tegeleda laskespordiga IPSC süsteemis, on tänaseks asunud ka teiste

laskespordiklubide liikmeteks ning eelkirjeldatu on mõjunud positiivselt laskespordi

propageerimisele ja mainele. Samuti pole Eesti Practical-laskmise Ühingust väljaarvamine

kahjustanud muul viisil MTÜ Lasekspordiklubi Alpha tegevust. Kose Laskespordiklubi poolt

MTÜ Laskespordiklubi Alpha lasketiirus toimunud võistlused on olnud võistlejate poolt täis

registreeritud.“

4. Kostja põhikirja p 3.7 kohaselt võib ühingu liikme ühingust välja arvata kui ta ei täida ühingu

põhikirja, IPSC konstitutsiooni, reegleid või määrusi; on ühingu mainet oluliselt kahjustanud

või tekitanud materiaalset kahju või on jätnud tasumata ühingu liikmele kehtestatud maksud

või jätab süstemaatiliselt täitmata ühingu valitud organite ning juhtide poolt oma pädevuse

piires kehtestatud akte. Kuna põhikiri näeb ette ühingust väljaarvamise võimaluse põhikirja

süstemaatiliste rikkumiste eest, peavad sellised rikkumised olema tõendatud ja nende sisu

liikmetele, kes osalevad otsuse vastuvõtmisel, teada. Hageja ega tema füüsilistest isikutest

liikmed ei ole kunagi tõsiselt rikkunud kostja juhtorganite poolt seaduslikult antud juhiseid ja

korraldusi, rääkimata korduvatest rikkumistest. Hageja ja tema füüsilistest isikutest liikmed ei

ole jätnud täitmata kostja juhtorgani poolt kehtestatud akte ning ei ole kordagi kahjustanud

kostja mainet põhjendamatute kaebustega riigiasutustesse ning postitustega sotsiaalmeedias.

Kostja juhatuse selgitused ja põhjendused otsuse eelnõus on otsitud ning sisaldavad valeväiteid.

Hageja ega tema füüsilistest isikutest liikmete tegevuses ei ole olnud midagi sellist, mis saaks

tõsiselt häirida kostja põhikirja punktis 2.1 sätestatud eesmärkide täitmist.

5. Kui uue otsusega leitakse, et liikme väljaarvamiseks on alust, peavad sellised alused selgelt

nähtuma uue otsuse eelnõust, tagamaks otsuse kontrollitavust. Antud juhul ei sisalda kostja

kaevatava otsuse eelnõu ega otsus ise mitte ühtegi põhjust, miks hagejat peaks kostja liikmete

hulgast välja arvama peale selle, et mõned hageja liikmed on asunud teiste klubide liikmeteks

ning hageja jätkab oma tegevust ja korraldab võistlusi. Uus otsuse eelnõu ega kaevatav otsus ei

2-21-1938

sisalda isegi neid etteheiteid, mida hageja vaidlustas esimese 15.07.2020 otsuse puhul, ja nende

põhjendusi. Alles oma 15.02.2021 ja 10.03.2021 käesolevas asjas kohtule esitatud

seisukohtades on kostja asunud selgitama, millised rikkumised annavad aluse hageja kostja

liikmete hulgast välja arvamiseks.

6. 27.01.2021 kostja üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel rikuti selle vastuvõtmise korda,

mistõttu on otsus tühine mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 alusel. Harju

Maakohus keelas 28.12.2020 määrusega kostjal erakorralise üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise

vastavalt 14.12.2020 otsuse eelnõule, millega loetakse hageja väljaarvatuks kostja liikmete

hulgast ning kinnitatakse üle kostja 15.07.2020 otsus hageja väljaarvamise kohta kostja liikmete

hulgast kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni või hagi tagamise

tühistamiseni. Vastav hagi tagamise abinõu kehtis kuni 25.01.2021, mil kohus määruse kostja

määruskaebuse alusel tühistas. Seega olid keelatud kõik koosolekut kokku kutsumata otsuse

tegemiseks vajalikud toimingud, mh häälte andmine ja kogumine. Antud juhul nähtub

kaevatavale otsusele lisatud hääletussedelitest, et Ervita Shooting Club MTÜ sedel oli

allkirjastatud 30.12.2020 ning MTÜ STI Estonia sedel 29.12.2020.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Kostja 27.01.2021 üldkoosoleku otsus on kooskõlas nii

seaduse kui ka kostja põhikirjaga.

8. Kostjal oli õigus hageja oma liikmete hulgast välja arvata tuginedes oma põhikirja p-le 3.7.

Hageja viited ja kinnitus selle kohta, et hageja ega hageja liikmed ei ole kunagi tõsiselt rikkunud

kostja juhtorganite poolt seaduslikult antud juhiseid ja korraldusi, rääkimata korduvatest

rikkumistest, ei vasta tegelikkusele. Samuti on ebaõiged hageja väited, et hageja ja tema liikmed

ei ole jätnud täitmata kostja juhtorgani poolt kehtestatud akte ning ei ole kordagi kahjustanud

kostja mainet põhjendamatute kaebustega riigiasutustesse ning postitustega sotsiaalmeedias.

9. Hageja liige Q, kes omab hagejas suurt mõju, alustas hageja juhatuse teadmisel ja heakskiidul

sotsiaalmeedias aktiivseid avalikke rünnakuid kostja vastu 2020. aasta juunis, kui ilmusid Q

Youtube`i kanalil 4 videot, kus Q süüdistab kostja juhtorganite liikmeid „topeltstandardites“ ja

„seaduse rikkujate kaitsmises“. Hageja liige Q avaldas 10.07.2020 oma Youtube`i kanalil

video, kus ta teadlikult valetas, et W (kostja liikme Practicali-klubi Armatus MTÜ juhatuse

liige) peale tema kohtuniku ametisse nimetamist jätkas tegevust kostja juhatuse liikmena veel

3 aastat. 23.07.2020 hageja liikme Q Youtube`is avaldatud videos süüdistab (laimab) ta kostjat

selles, et kostja on sportlaste rahakott. 27.07.2020 avaldas hageja liige Q oma Youtube`i kanalil

video, kus ta laimab kostja Eesti Practicali-kohtunike Kogu direktorit D ja süüdistab teda

kurjategijate kaitsmises. Samuti korraldab hageja aadressil XXX, Tallinn asuvas hageja poolt

kasutatavas tiirus COVID-19 kriisist tulenevatest piirangutest hoolimata võistluseid. Lisaks ei

ole ühinguautonoomia põhimõttega kooskõlas olukord, mis võimaldab isikul kuuluda

mittetulundusühingusse kui teised liikmed seda ei soovi. Hageja liikmeks on 2 juriidilist isikut,

kuid kostja kodukorra p 5.1 kohaselt võivad kostja liikmeteks olevate MTÜ-de liikmed olla

üksnes füüsilised isikud.

10. Kostja 27.01.2021 otsuse vastuvõtmisel ei rikutud kokkukutsumise korda ning see ei ole

tühine. 28.12.2020 kohtumääruse resolutsiooni, millega kohus keelas kostjal üksnes

erakorralise üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise, ei saa tõlgendada ja tuletada sellest veel

mingeid teoreetilisi keeldusid, nagu näiteks keelata koosolekut kokku kutsumata otsuse

tegemiseks vajalikud toimingud: häälte andmine ja kogumine. Keelatud oli vaid otsuse

vastuvõtmine ja seda kostja enne 25.01.2021 ei teinudki.

2-21-1938

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas kehtetuks kostja 27.01.2021 elektrooniliselt läbiviidud

üldkoosoleku otsuse “Lugeda MTÜ Laskespordiklubi Alpha väljaarvatuks oma liikmete

hulgast ning kinnitada üle Eesti Practical-laskmise Ühingu 15.07.2020.a. otsus MTÜ

Lasekspordiklubi Alpha väljaarvamise kohta oma liikmete hulgast.”. Menetluskulud jättis

maakohus kostja kanda ja määras hageja menetluskulud kindlaks, mõistes kostjalt hageja

kasuks menetluskulude hüvitisena välja 4846 eurot.

12. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel

kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. MTÜS § 16

lg 1 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata põhikirjas ettenähtud juhtudel ja

korras. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib põhikirjas sätestatust sõltumata arvata välja liikme,

kes on jätnud põhikirjasätted täitmata või on ühingut olulisel määral kahjustanud. Oma

27.01.2021 otsuses ei ole kostja põhikirjaliste kohustuste täitmata jätmisele ega ühingu

kahjustamisele tuginenud. Otsuse põhjendused on ammendavalt esitatud hääletamisele pandud

otsuse eelnõus. Põhjendustena on nimetatud seda, et (a) hageja on kohtus vaidlustanud

üldkoosoleku 15.07.2020 otsuse tema väljaarvamise kohta, kuid kostja arvates on see otsus

õiguspärane, (b) hageja liikmete tegevus on mõjunud positiivselt laskespordi propageerimisele

ja mainele, ning et (b) hageja varasem väljaarvamine kostja liikmete hulgast pole hageja

tegevust kahjustanud. Ükski loetletud põhjendustest ei oma puutumust MTÜS §-ga 16.

13. 15.07.2020 üldkoosoleku otsus on Harju Maakohtu 31.12.2020 otsusega kehtetuks

tunnistatud enne vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist (tsiviilasi nr 2-20-10571). Kohtuotsus pole

veel jõustunud, kuid käesolevas asjas ei saa lahendada uuesti 15.07.2020 otsuse kehtivuse

küsimust. Kohus märgib veel, et 15.07.2020 üldkoosoleku otsus tunnistati kehtetuks hagejale

etteheidetud rikkumiste põhjendamatuse tõttu. 27.01.2021 otsuse vastuvõtmisel ei ole kuidagi

kõrvaldatud puudusi, mille maakohus kostja 15.07.2020 üldkoosoleku otsuse osas tuvastas.

14. Kostja põhikirja p 2.1 kohaselt on tema eesmärgiks „practical-laskmise edendamine ja

sportlike eluviiside levitamine üldsuse seas. Ühing propageerib ja koordineerib practical-

laskesporti Eestis“. 27.01.2021 otsuse põhjendusena esitatud väide hageja liikmete tegevuse

positiivsest mõjust laskespordi propageerimisele ja mainele ei ole seega mitte põhikirjaliste

kohustuste rikkumine ja kostja kahjustamine, vaid vastupidi - nende kohustuste täitmine kostja

huvides.

15. Vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse õiguspärasust saab kohus kontrollida ainult nende

faktiliste asjaolude valguses, millega üldkoosoleku otsust on selle eelnõus ja hääletusprotokollis

põhjendatud. Nendes dokumentides kajastamata asjaolud ei saanud olla otsuse tegemise

aluseks. Otsuse õigustatuse kontrollimiseks on vältimatu, et lisaks väljaarvamise formaalse

aluse nimetamisele oleks see ka faktiliste asjaoludega seostatud. Seega ei oma kostja väited

hageja liikme Q väidetavalt lubamatutest avaldustest sotsiaalmeedias ja nende avalduste

väidetav heakskiit hageja poolt käesoleva asja lahendamisel tähendust. Lisaks sellele, et

vaidlusalust otsust ei ole põhjendatud kostja kahjustamisega hageja poolt, on kahjustamise

kohta kostja poolt käesolevas menetluses esitatud faktiväited kontrollimatuseni ebamäärased.

16. Tähendust ei oma ka väited riiklikult kehtestatud tegevuspiirangute väidetavate rikkumiste

kohta hageja poolt - ka neile pole otsuse vastuvõtmisel tuginetud. Meelevaldne on ka kostja

väide juriidiliste isikute kuulumisega hageja liikmeskonna koosseisu. Kostja põhikirja p 3.1 ei

keela kostja liikmele juriidilisest isikust liikmeid. Kostja on ekslikult leidnud, et

2-21-1938

mittetulundusühingul on piiramatu diskretsioon oma liikmeskonna koosseisu üle. Nimetatu on

otseses vastuolus mittetulundusühingute liikmeskonna avatuse põhimõttega (MTÜS § 12 lg 1).

Apellatsioonkaebus

17. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja maakohtu otsuse tühistada

ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule.

18. Maakohtu otsus ei vasta otsuse põhjendamise, poolte väidetele vastamise ja kõikide tõendite

hindamise nõuetele. Nende põhimõtete eiramine on toonud endaga kaasa ebaõige ja

põhjendamatu kohtulahendi.

19. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et otsuse eelnõus ja hääletusprotokollis

kajastamata asjaolud ei saanud olla kostja üldkoosoleku otsuse tegemise aluseks. Mitte ühestki

seadusandlikust aktist ei tulene kohustust ammendavalt kajastada otsuse asjaolusid ja

põhjendusi selle eelnõus ja hääletusprotokollis. Maakohus ei ole õigesti tõlgendanud MTÜS §

16 lõiget 3. Nimetatud sätte kohaselt tuleb mittetulundusühingust välja arvatud liikmele tema

ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada,

mida apellant ka tegi ja seega seaduses sätestatud kohustuse täitis. Samuti oli otsustamiseks

vajalik teave, s.o kostja maine olulist kahjustamist ja kostja juhatuse töö takistamist puudutav

teave otsustajatel olemas.

20. Maakohus 16.04.2021 menetlusosalistele adresseeritud kirjas, nimetades seda määruseks,

teatas, et jätab menetlemata kostja 31.03.2021 menetlusdokumendile lisatud tõendid ja jätab

rahuldamata kostja taotlused tema seaduslike esindajate vande all üle kuulamiseks. 21.04.2021

esitas kostja maakohtule vastuväite kohtu tegevuse kohta. Maakohus ei lahendanud kostja

vastuväidet määrusega.

21. Kostja soovis maakohtu poolt tagasilükatud tõenditega tõendada, et otsustamiseks vajalik

teave, s.o kostja maine olulist kahjustamist ja tema juhatuse töö takistamist puudutav teave oli

otsustajatel olemas. Maakohus jättis kostja ilma võimalusest oma vastuväiteid tõendada, eirates

ühtlasi ka poolte võrdsuse põhimõtet.

22. Maakohtu otsus ei sisalda kõigi poolte, eeskätt kostja, esitatud väidete ja tõendite

terviklikku analüüsi. Maakohus ei analüüsinud ega võtnud arvesse neid asjaolusid, mida pidas

asja õigeks lahendamiseks oluliseks kostja.

Vastustaja seisukoht

23. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, täiendades

kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

2-21-1938

25. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti materiaalõigust kohaldades leidnud, et

hageja kostja liikmete hulgast väljaarvamise kohta tehtud kostja üldkoosoleku 27.01.2021

otsuse vastuolu tõttu MTÜS §-ga 16 esines alus otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Samuti pole

maakohus selles osas otsuse põhjendamisel rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse

põhjendusi on vajalik täiendada kostja üldkoosoleku 27.01.2021 otsuse tühisuse aluste

puudumise osas. Muus osas vastab otsuse põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule ja

ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega selles osas ning tulenevalt TsMS §

654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

26. Hageja esitas hagiavalduses alternatiivselt nõude tuvastada kostja üldkoosoleku 27.01.2021

otsuse tühisus. Riigikohus on selgitanud, et otsuse tühistamise ja kehtetuks tunnistamise nõue

on samatähenduslikud (vt Riigikohtu 27.03.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12).

Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et kui hageja on alguses esitanud otsuse tühisuse

tuvastamise nõude ja soovib hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse kehtetuks

tunnistamise nõude (või ka vastupidi), tuleb tema haginõuet käsitada ühtse, puudustega otsusest

vabanemisele suunatud nõudena ja selliselt ka menetleda (vt Riigikohtu 11.06.2014 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 31). Samuti on Riigikohus asunud seisukohale, et kuna

vaidlustatud otsuse tühisuse korral ei saa seda kehtetuks tunnistada, siis oleksid kohtud pidanud

kõigepealt hindama, kas vaidlustatud otsus on tühine või mitte (vt Riigikohtu 05.06.2019 otsust

tsiviilasjas nr 2-16-19017, p 17.2). Eeltoodud Riigikohtu seisukohtadest tuleneb

ringkonnakohtu hinnangul, et juriidilise isiku otsuse tühisuse aluseid peab kohus hindama

esimesena vaatamata sellele, et hageja on esitanud tühisuse tuvastamise nõude alternatiivsena.

Seega pidi maakohus käesolevas asjas kõigepealt hindama, kas kostja 27.01.2021 otsus on

hageja poolt esile toodud asjaoludel tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 2 ja MTÜS

§ 241 lg 1 alusel. Samuti peab kohus poolte kõiki väiteid otsuses käsitlema (TsMS § 442 lg 8).

Nimetatud materiaalõiguse ebaõige kohaldamine ja menetlusnormi rikkumise ei ole siiski kaasa

toonud maakohtu otsuse järelduse ebaõigsust ja ringkonnakohus saab maakohtu poolse

rikkumise käesoleva otsusega kõrvaldada, esitades puuduolevad põhjendused käesolevas

otsuses.

27. Hageja on kostja 27.01.2021 otsuse tühisuse alusena esile toonud selle, et kostja tegi ajal,

mil kehtis maakohtu hagi tagamise määrus, lubamatult toiminguid otsuse vastuvõtmiseks

hageja välja arvamise kohta kostja liikmete hulgast. Selle tõttu on hageja hinnangul kostja poolt

rikutud koosoleku kokkukutsumise korda, mille tõttu on kostja 27.01.2021 otsus tühine MTÜS

§ 241 lg 1 alusel. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et iseenesest saab MTÜS § 241 lõikes 1

sätestatud tühisuse alusena käsitleda olukorda, kus maakohtu poolt on keelatud koosoleku

kokkukutsumine. Samas leiab ringkonnakohus, et sellist olukorda käesoleval juhul ei esine.

Harju Maakohus keelas tsiviilasjas nr 2-20-10571 28.12.2020 määrusega kostjal erakorralise

üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise vastavalt 14.12.2020 otsuse eelnõule, millega loetakse

hageja väljaarvatuks kostja liikmete hulgast ning kinnitatakse üle kostja 15.07.2020 otsus

hageja väljaarvamise kohta kostja liikmete hulgast kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi

jõustumiseni või hagi tagamise tühistamiseni (I kd tl 80-81). Pooled ei vaidle selle üle, et vastav

hagi tagamise abinõu kehtis kuni 25.01.2021. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et perioodil

alates 28.12.2020 kuni 25.01.2021 olid hagi tagamise määrusest tulenevalt keelatud kõik

koosolekut kokku kutsumata otsuse tegemiseks vajalikud toimingud, mh häälte andmine ja

kogumine. Hagi tagamise määrusega oli kostjal keelatud üksnes otsuse vastuvõtmine. MTÜS §

221 lg 3 kohaselt koostab hääletustulemuste kohta juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle

viivitamata liikmetele. Seega lisaks liikmete poolt tahteavalduste andmisele tuleb otsuse

vastuvõtmiseks selle kohta koostada ka hääletusprotokoll. Antud juhul koostati

hääletusprotokoll 27.01.2021 (s.o pärast hagi tagamise abinõu lõppemist), millesse kanti

liikmete poolt ja vastuhääled ning hääletustulemus otsuse vastuvõtmise kohta. Lisaks koostati

2-21-1938

eraldi 27.01.2021 kuupäevaga otsus otsuse vastuvõtmise kohta. Hääletussedelite edastamist

liikmetele ja liikmete poolt tahteavalduse andmist otsuse vastuvõtmiseks ei ole kohus hagi

tagamise korras keelanud, vaid keelatud oli kostja toiming otsuse vastuvõtmiseks, milleks antud

juhul saab lugeda hääletusprotokolli koostamist ja selles otsuse vastuvõtmist. Seega ei saa

järeldada, et hääletuseks vajalike toimingute tegemine ja kostja liikmete poolt otsuse eelnõule

hääle andmine oleks käsitletav maakohtu määruses sätestatud keelust üleastumisena, mis tooks

kaasa 27.01.2021 otsuse tühisuse.

28. Järgmisena vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele, alustades kõigepealt

kostja etteheitest seoses maakohtu poolse vastuväite lahendamisega. Kostja esitas 21.04.2021

vastuväite kohtu tegevusele seoses kohtu poolt 16.04.2021 kostja taotluste rahuldamata

jätmisega. TsMS § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse

kohta

menetluse

juhtimisel,

samuti

vastuväite

menetlussätte

rikkumise,

eelkõige

menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus

määrusega. Maakohus lahendas kostja vastuväite 22.04.2021 toimunud kohtuistungil, jättes

selle rahuldamata. TsMS § 464 lg 2 kohaselt võib kohus kohtuistungil teha suulise või kirjaliku

määruse. Suuline määrus kuulutatakse kohe ja protokollitakse. Kui kohtumääruse võib seaduse

kohaselt edasi kaevata, tuleb määrus teha kirjalikult eesti keeles ja allkirjastada. Kuna

vastuväite lahendamise määrus ei ole kaevatav, toimis maakohus õigesti kui jättis selle kohta

kirjaliku määruse vormistamata. Samas pidanuks maakohus vaatamata suulise määruse

tegemisele esitama kohtuistungil TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt põhjendused, mille alusel kohus

oma järeldusteni jõudis. Maakohus vastuväite rahuldamata jätmist ei põhjendanud. Sellele

vaatamata ei ole maakohtu poolt vastuväite rahuldamata jätmine ebaõige, kuna maakohus on

põhjendatult jätnud kostja 31.03.2021 esitatud tõendid vastu võtmata ja taotlused rahuldamata.

Kostja taotles maakohtus nimetatud isikute menetlusosalisena vande all üle kuulamist. Hageja

ei nõustunud nende vande all ülekuulamisega, mistõttu sai kohus kaaluda, kas kuulata nad üle

omal algatusel. TsMS § 2681 kohaselt saab vande all menetlusosalist üle kuulata kohtu omal

algatusel üksnes siis, kui vaidlusalust asjaolu ei saa muude tõenditega tõendada. Kostja

31.03.2021 menetlusdokumendiga on kostja soovinud samade asjaolude tõendamiseks esitada

ka dokumentaalseid tõendeid. Seega sai kostja poolt esitatud asjaolusid tõendada ka muude

tõenditega ja kohus poleks saanud neid isikuid vande all üle kuulata. Samuti jättis maakohus

õigesti kostja poolt 31.03.2021 taotletud dokumentaalsed tõendid vastu võtmata. Tegemist ei

ole TsMS § 238 mõttes asjakohaste tõenditega. Kostja poolt 31.03.2021 taotluses esitatud

põhjendused ei seondu vaidlustatud 27.01.2021 kostja üldkoosoleku otsuse põhjendustega.

Kohtule esitatud vastuväites ei esitanud kostja väiteid ja seisukohti, mis oleks pidanud tooma

kaasa teistsuguse järelduse.

29. MTÜS § 16 lg 1 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega

põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise

otsustab üldkoosolek. MTÜS § 16 lg 2 näeb ette, et liikme võib mittetulundusühingust

põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel

määral kahjustamise tõttu. Seega võib mittetulundusühingu liikme ühingust välja arvata

juhatuse otsusega juhul, kui ühingu liige on oluliselt kahjustanud ühingut. Tallinna

Ringkonnakohus on 26.05.2021 tsiviilasjas nr 2-19-19994 tehtud otsuses asunud sarnases

vaidluses seisukohale, et ühingu liikme väljaarvamine peab olema põhjendatud ja need

põhjendused peavad sisalduma liikme välja arvamise otsuses või viivitamatult olema esitatud

pärast otsuse tegemist. Ringkonnakohus leidis viidatud asjas samuti, et hilisemalt täiendavate

põhjenduste ja etteheidete esitamine (antud juhul kostja vastuses hagile) ei muuda neid otsuse

aluseks. Käesolevas asjas vaidluse all oleva otsuse hääletamisele pandud eelnõu on esitatud

järgmises sõnastuses: „MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühingu liikmed otsustasid 15.07.2020.a.

elektrooniliselt läbiviidud üldkoosoleku otsusega arvata MTÜ Laskespordiklubi Alpha välja

2-21-1938

MTÜ Eesti Practical-laskmise ühingu liikmete hulgast. Tulenevalt eeltoodust on

MTÜ Laskespordiklubi Alpha esitanud Harju Maakohtule hagiavalduse 15.07.2020.a. otsuse

kehtetuks tunnistamiseks. Eesti Practical-laskmise Ühing on seisukohal, et MTÜ

Laskespordiklubi Alpha väljaarvamine oma liikmete hulgast oli õiguspärane ja põhjendatud.

MTÜ Laskespordiklubi Alpha liikmed, kes soovivad tegeleda laskespordiga IPSC süsteemis, on

tänaseks asunud ka teiste laskespordiklubide liikmeteks ning eelkirjeldatu on mõjunud

positiivselt laskespordi propageerimisele ja mainele. Samuti pole MTÜ Eesti Practical-

laskmise Ühingust väljaarvamine kahjustanud muul viisil MTÜ Lasekspordiklubi Alpha

tegevust. Kose Laskespordiklubi poolt MTÜ Laskespordiklubi Alpha lasketiirus toimunud

võistlused on olnud võistlejate poolt täis registreeritud. Tulenevalt ülaltoodust tervikuna teeb

MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühingu juhatus ettepaneku veelkord kinnitada üle Eesti

Practical-laskmise Ühingu 15.07.2020 otsus MTÜ Laskespordiklubi Alpha väljaarvamise

kohta järgmiselt: Eesti Practical-laskmise Ühing otsustab lugeda MTÜ Laskespordiklubi Alpha

väljaarvatuks oma liikmete hulgast ning kinnitada üle Eesti Practical-laskmise Ühingu

15.07.2020.a. otsuse MTÜ Laskespordiklubi Alpha väljaarvamise kohta oma liikmete hulgast“.

Kostja 27.01.2021 üldkoosoleku otsuse sisu on järgmises sõnastuses: „Eesti Practical-laskmise

Ühing otsustab lugeda MTÜ Laskespordiklubi Alpha väljaarvatuks oma liikmete hulgast ning

kinnitada üle Eesti Practical-laskmise Ühingu 15.07.2020.a. otsuse MTÜ Laskespordiklubi

Alpha väljaarvamise kohta oma liikmete hulgast“. Maakohus jõudis hääletamisele pandud

eelnõu ja otsuse hindamisel õigesti järeldusele, et ükski loetletud põhjendustest ei oma

puutumust MTÜS §-ga 16. Ei hääletamisele pandud otsuse eelnõu ega otsus ise ei sisalda

põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise etteheidet ega selle

põhjendusi. Samuti ei ole kostja esile toonud, et ta oleks koheselt pärast otsuse tegemist hagejale

esitanud MTÜS § 16 lg 3 kohaselt põhjendused tema väljaarvamise kohta ühingu liikmete

hulgast. Kostja on alles käesoleva asja menetluses asunud hageja oma liikmete hulgast välja

arvamist põhjendama, et hageja põhjustas kostja mainele olulise kahju sellega, et hageja liige

Q on rünnanud kostjat sotsiaalmeedia kaudu hageja juhatuse teadmisel ja heakskiidul.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et MTÜS § 16 lg 3 annab võimaluse MTÜS § 16 lõigetes

1 ja 2 nimetatud otsuse hilisemaks põhjendamiseks alles kohtumenetluses. MTÜS § 16 lg 3

kohaselt tuleb mittetulundusühingust välja arvatud liikmele tema ühingust väljaarvamise otsuse

tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Nimetatud mittetulundusühingu

kohustusest ei saa järeldada, et otsuses või viivitamatult pärast selle tegemist ei peaks liikme

väljaarvamise aluseid ja põhjendusi välja arvatud liikmele esitama. Ühingu liikmel on õigus

otsuse tegemisel teada, mille alusel ta ühingust välja arvati, seejuures millise konkreetse

rikkumise toimepanemist talle ette heideti. MTÜS § 12 lg 1 kohaselt võib mittetulundusühingu

liikmeks olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirja

nõuetele. Nimetatud säte kannab endas Põhiseaduse §-s 31 sätestatud põhimõtet vabalt ise

otsustada oma kuulumine ühendustesse. Kostja käsitlus selle kohta, et ühingust võib liikmeid

välja arvata sisuliselt selliseid otsuseid põhjendamata, on vastuolus nimetatud põhiõigusega.

30. Kuna maakohus leidis õigesti, et kostja poolt kohtumenetluses esitatud põhjendusi hageja

väljaarvamise kohta kostja liikmete hulgast ei saa arvesse võtta, jättis maakohus ka põhjendatult

tähelepanuta kostja poolt oma sellekohaste seisukohtade tõendamiseks esitatud tõendid.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

31. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

32. Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda

apellatsioonkaebuse

lahendamisel

ka

ringkonnakohus.

Hageja

esitas

14.01.2022

2-21-1938

ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega

seoses kantud menetluskulud kokku 1851 eurot (koos käibemaksuga), millele lisandub

menetluskulu lähtudes kohtuistungi ajast. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 7,25 tunni ulatuses

tunnihinnaga 130 eurot (millele lisandub käibemaks) ja 3 tunni ulatuses tunnihinnaga 200 eurot

(millele lisandub käibemaks). Samuti palub hageja mõista kostjalt välja kohtuistungiks kulunud

aja osas menetluskulu lähtudes tunnihinnast 200 eurot (millele lisandub käibemaks). Kostja

vaidleb hageja menetluskulude osaliselt vastu.

33. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud -

vastaspoole menetluskulude nimekirja analüüs, maakohtu otsuse analüüs, apellatsioonkaebuse

analüüs, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele, kohtuistungiks ettevalmistumine ja

menetluskulude nimekirja koostamine, on põhjendatud. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et

vastaspoole menetluskulude nimekirja analüüsi kulu on põhjendamatu, kuna see kulu on

tekkinud maakohtu menetluses. Maakohtus ei saanud hageja selle kulu hüvitamist nõuda, kuna

hageja menetluskulude nimekiri esitati kohtule enne vastuväidete esitamist. Eeltoodu tõttu ja

kuna tegemist on hüvitatava kuluga, saab selle hüvitamist nõuda apellatsiooniastme kulude

hulgas.

34. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt märgitud toimingute ajakulu on põhjendatud ja

vajalik. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja kulutanud apellatsioonkaebusega

tutvumisele 1,5 tundi ja sellele vastuse koostamisele kokku 5 tundi. Ehkki kostja

apellatsioonkaebus ei ole mahukas, ei ole sellega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks kulunud

aeg ebamõistlikult pikk. Kostja hinnangul ei nõua menetluskulude nimekirja koostamine aega

1 tund, vaid piisab 30 minutist. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, tegemist ei ole ülemäärase

ajakuluga. Lisaks märgib ringkonnakohus, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse

osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et

nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt Riigikohtu 26.10.2011 määrust tsiviilasjas nr 3-

2-1-88-11, p 12). Seega on hageja põhjendatud ajakulu õigusteenuse osutamiseks kokku 11,05

tundi.

35. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 130 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi

hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud. Samas ei saa ringkonnakohus

nõustuda sellega, et mõistlik ja põhjendatud oleks antud asjas tunnitasumäär 200 eurot

(käibemaksuta). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise

esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu

(vt nt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25), milleks ringkonnakohtu hinnangul

on käesoleval hetkel 160 eurot (millele lisandub käibemaks). Antud juhul on küll tegemist

vandeadvokaadi poolt osutatava õigusabiteenusega, kuid tegemist pole keskmisest keerukama

ega mahuka vaidlusega. Sellises asjas kohaldub ringkonnakohtu hinnangul käesoleval ajal

kohtupraktikas põhjendatuks ja mõistlikuks peetud keskmine õigusteenuse tunnitasu määr,

milleks on 160 eurot (koos käibemaksuga 192 eurot).

36. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja

mõistab kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud 1672,1 eurot (käibemaksuga).

37. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle

täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

2-21-1938

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm