2-20-13897/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 03.02.2022 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-13897

Tsiviilasi

AS TREV-2 Grupp hagi O O vastu leppetrahvi ja ärisaladuse

rikkumise lõpetamise nõudes

Hagihind

hagi hind 24 792,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362, Pärnu mnt

463, 10916 Tallinn);

Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Kadri Michelson ja

advokaat Stella Raudsepp (Advokaadibüroo COBALT, Pärnu mnt

15, 10141 Tallinn, telefon 6651888, faks 6651899, e-post:

kadri.michelson@cobalt.legal, stella.raudsepp@cobalt.legal);

Kostja: O O (isikukood xxx, xxx);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rando Maisvee

(Advokaadibüroo MOSS Legal, Tatari 25, 10116 Tallinn, e-post:

rando@moss.legal).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud hageja kanda.

2. Mõista hagejalt AS-lt TREV-2 Grupp (registrikood 10047362) kostja O O (isikukood xxx)

kasuks menetluskuludena välja kostja õigusabikulud 9399 (üheksa tuhat kolmsada

üheksakümmend üheksa) eurot.

3. Mõista hagejalt AS-lt TREV-2 Grupp (registrikood 10047362) kostja O O (isikukood xxx)

kasuks välja viivis menetluskuludelt 9399 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. Hageja palus kostjalt välja mõista leppetrahvi 16 926 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivise leppetrahvilt summas 536,45 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista

sissenõutavaks muutuva viivise leppetrahvilt alates 23.09.2020 seaduses sätestatud määras. Samuti

palus hageja kohustada kostjat lõpetama hageja ärisaladuse kasutamine ebaausa konkurentsi

takistamise ja ärisaladuse seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel hävitama kõikidelt andmekandjatelt hageja

ärisaladust sisaldavad dokumendid. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise

kohtueelsete õigusabikulude eest summas 5535 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise sellelt

summalt alates hagi esitamisest seadusjärgses määras.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja AS Trev-2 Grupp üks Eesti vanimaid taristuobjektidele ja rajatiste

ehitamisele ja hooldamisele keskendunud ettevõtteid, mille peamiseks tegevusalaks on teedeehitus ja

hooldus, teedeehitusmaterjalide tootmine, keskkonnaehitus ja liikluskorraldus. Kostja töötas hageja

juures alates 24.05.2004. 01.02.2014 sõlmisid hageja ja kostja töölepingu nr 59, mille järgi töötas

kostja ärikontrolleri ametikohal. Ametijuhendi kohaselt oli kostja ülesandeks muuhulgas hindade

kalkuleerimine ning majandus- ja finantsnäitajate analüüsimine.

3. Töölepingu punktist 11, töökorralduse reeglite punktist 10, samuti TLS § 22 lõikest 1 ja VÕS § 625

lõikest 1 tulenevalt oli kostjal kohustus hoida hageja ärisaladust saladuses. Kostja soovis 20.03.2020

töölepingu lõpetada. Hiljem selgus, et kostja asub tööle hageja otsese konkurendi xxx OÜ ja xxx teise

ettevõtte xxx OÜ juurde ärikontrolleri ametikohale. Sarnaselt hagejaga on xxx OÜ põhitegevuseks

teedeehitus.

4. 20.03.2020 edastas hageja juhatuse liige R S hageja IT-juhile M Mile palve sulgeda kostja

kasutajakonto õigused ja juurdepääsud hageja IT-süsteemides. Kasutajakonto õiguste ja juurdepääsude

sulgemine toimus kokkuleppel kostjaga ning eesmärgiga tagada kostjale õigused ja juurdepääsud

üksnes vajaduspõhiselt kuni töölepingu lõppemiseni ja kokkuleppel R Sga.

5. Pühapäeval 22.03.2020 taastati kostja kasutajakonto juurdepääs osaliste õigustega (e-post ja ligipääs

serveri avatud kataloogidele). 23.03.2020 palus kostja hageja seaduslikult esindajalt juurdepääsu

osadele kataloogidele tööülesannete täitmise jätkamiseks. Hageja seaduslik esindaja andis loa soovitud

kataloogidele ligipääsu taastamiseks ning kostja kinnitas kell 15.10, et tal on ligiääs.

6. 25.03.2020 sõlmisid hageja ja kostja töölepingu lõpetamise kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt jätkas

kostja töötamist hageja juures ärikontrollerina kuni 15.05.2020. Pärast töösuhte lõppemist ja

kokkuleppel kostjaga, samuti kooskõlas hageja töökorralduse reeglite punktiga 11.2, anti 15.05.2020

kostja endisele otsesele ülemusele, juhtimisarvestuse üksuse juhile S Lele lugemisõigus kostja tööalase

e-kirjade postkastile, et tagada ärifunktsioonide järjepidevus ja kostja tööülesannete delegeerimine.

7. 29.05.2020 avastas S L, et kostja on rikkunud töölepingu punktis 11 ja töökorralduse reeglite

punktis 10 sätestatud saladuse hoidmise kohustust. Kuigi kostjale taastati kõik töö jätkamiseks

vajalikud juurdepääsud IT-süsteemides, edastas kostja vahemikus 30.04.2020 – 14.05.2020 ehk paari

nädala jooksul enne töösuhte lõppu, oma tööalaselt e-posti aadressilt xxx enda isiklikule e-posti

aadressile xxx hulga hageja ärisaladust sisaldavaid dokumente. Kostja saatis 30.04.2020 enda e-posti

aadressile dokumendid „100_Hangete üksuse protsessid ja dokumendid.xlsx“,„100_Hangete üksuse

statuut.doc“,

„310_331_370_Vastutusmaatriks.xls“,

„310_Teedeehituse

statuut.doc“,

„310_Teedeehituse valdkonna protsessid ja dokumendid.xlsx“ ja „P1-100_Pakkumine.doc“, „P1-

310_331_370_Projektijuhtimine.xlsx“.

8. 30.04.2020 saatis kostja endale kavandatava tulemustasu süsteemi kirjelduse dokumendis „DRAFT

Bonus formula 2019.xls“. 02.05.2020 saatis kostja endale dokumendi „Book1.xlsx“, mis sisaldab

detailseid andmeid erinevate projektide kulude kohta. Sama dokumendi uuendatud versiooni edastas

kostja oma isiklikule e-posti aadressile veel kahel korral 08.05.2020. 07.05.2020 saatis kostja endale

dokumendi „2019_Lepinguportfell 2018-2022.xlsx“, mis sisaldab detailseid andmeid hageja

lepinguportfellist 31.12.2019 seisuga. 09.05.2020 saatis kostja endale dokumendi „Book2.xlsx“, mis

sisaldab detailseid andmeid xxx OÜ-le müüdud kaupade ja teenuste kohta. 11.05.2020 saatis kostja

endale dokumendi „B1 2020 Estonia calculation v2.xlsx“, mis sisaldab detailseid andmeid 2020. aasta

eelarve ja eelmise aasta tegelike tulemuste kohta. 14.05.2020 saatis kostja endale dokumendid

„O_ülesanded.xlsx“ ja „840 üksuse töökorraldus 2020.xlsx“, mis sisaldavad teavet kostja jooksvate

tööülesannete ja üksuse töökorralduse kohta. Dokumentide edastamist tõendavad e-kirjad ja xxx AS-le

tehtud päringu aruanne.

9. 18.05.2020 asus kostja tööle hageja konkurendi xxx OÜ juures. Samal päeval avati riigihanke

„Riigitee 52 Viljandi – Rõngu km 7,00 – 22,098 Nõmme – Mustla lõigu rekonstrueerimine ja Raassilla

silla lammutamine ja uue silla ehitamine“ pakkumised, kus osutus hageja ees edukaks väga

marginaalse 0,5%-lise hinnavahega kostja uus tööandja xxx OÜ. Kui hageja pakkumine oli 4 969

860,91 eurot reservita ja 5 466 847 eurot reserviga, siis xxx OÜ pakkumine, mis osutus edukaks, oli 4

969 860,91 eurot reservita ja 5 440 453,95 eurot reserviga. Riigihanke kaotamine

tekitas hagejale kahju. Seni oli xxx OÜ teinud hankemenetlustes hagejast umbes 14% kallimad

pakkumised. See ei saanud olla juhus.

10. Eeltoodu tõttu saatis hageja kostjale 30.06.2020 nõudekirja, milles nõudis töölepingu punktis 11.4

toodud leppetrahvi 16 926 eurot. Hageja nõudis samuti kostjalt talle endale edastatud hageja

sisedokumentide kustutamist kõikidelt andmekandjatelt ning kirjalikult materjalide kustutamise

kinnitamist. Kostja vastas hagejale 10.07.2020 ja kinnitas dokumentide edastamist. Samas väitis

kostja, et toimis hagejale lojaalselt ja väitis, et edastamine oli vajalik ligipääsu puudumise tõttu. Antud

väide ei olnud põhjendatud, sest kostjale olid ligipääsud tagatud.

11. Hilisemas kirjavahetuses kordas hageja oma nõuet, kuid pooled kokkuleppele ei jõudnud. Ajal,

mil kostja edastas ärisaladust sisaldavaid dokumente oma isiklikule e-posti aadressile, oli tal täielik

ligipääs tööks vajalikele materjalidele. Vajadus konfidentsiaalsete sisedokumentide edastamiseks

puudus ja dokumentide edastamine ei olnud vajalik tööülesannete täitmiseks. Üle pooltel kordadest

toimus dokumentide edastamine töövälisel ajal ja ajaliselt vahetult enne töösuhte lõppu.

12. Hageja viitas EKTÄKS § 5 lõikele 2. Edastatud dokumentides sisaldunud ärisaladus ei ole

kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada ega kergesti kättesaadav

teedeehituse valdkonnas tegutsevatele isikutele. Dokumendid ei olnud avalikult kättesaadavad, vaid

neile pääsevad ligi üksnes ettevõttesisesed isikud oma ameti- või töösuhte tõttu. Dokumendid

sisaldavad üksikasjalikke ärisaladuse moodustavaid andmeid hageja klientidest, hindade

kujundamisest, pakkumiste koostamisest, kaupade ja teenuste hinnastamise arvutusi seoses

konkreetsete klientide ja projektidega, hageja äristrateegiat ja sisemiste äriprotsesside juhtimist.

Vaidlust ei saa olla selles, et omahinnad, mille alusel koostatakse kõik pakkumised, on eriti just

ehitusvaldkonnas, rangelt konfidentsiaalne teave ja on üheks tegevuse alusinformatsiooniks.

13. Dokumentide sisu on mitmetasandiliselt süstematiseeritud, kandes kvalitatiivset väärtust detailsete

raamatupidamislike arvutuste ja mahukate protsessikirjelduste näol. Kostja edastatud dokumentidel on

kaubanduslik väärtus nende salajasuse tõttu. Kaubanduslik väärtus seisneb detailselt väljatöötatud

hinnakujundamise, hangete pakkumiste koostamise ja ärijuhtimise protsessides ning tervikliku

kliendibaasi detailsetes hinnastamise andmetes konkreetsete klientide projektide suhtes. Kuna hageja

on teenusettevõte, moodustavad hinnastamisstrateegia, kliendibaas ja sellega seonduvad andmed

olulise osa ettevõtte väärtusest. See teave ei ole kogumis üldteada ega kergesti kättesaadav, mistõttu on

teabel kaubanduslik väärtus.

14. Hageja tegutseb küllastunud turul, kus peamine konkurentsieelis tuleneb ettevõtete

hinnastamisstrateegiast ja võimekusest majandada optimeeritud hinnastamise piirides. Seetõttu on kõik

hinnastamisega seonduvad materjalid ja dokumendid, mis kirjeldavad kliente, hindade kujundamist,

pakkumiste koostamist, kaupade ja teenuste omahinna arvutusi, hageja äristrateegiat ja sisemiste

äriprotsesside juhtimist, lepingute sisu ja väärtusi kriitilise tähtsusega hageja konkurentsieelise

saavutamisel ja säilitamisel. Ehitusvaldkonna hinnatundlikust ja sellest tulenevat konkurentsieelist

tõendab asjaolu, et kostja uus tööandja xxx OÜ võitis väikese vahega hageja ees hanke.

15. Hageja on võtnud tarvitusele meetmed, et hoida dokumente salajas. Töölepingu punkti 11.1 ja

töökorralduse reeglite punkti 10.1 kohaselt oli kostjal kohustus hoida töölepingu kehtivuse ajal salajas

ning hageja eelneva kirjaliku nõusolekuta mitte avaldada ega kasutada isiklikul või muul otstarbel talle

töö tegemise käigus teatavaks saanud ärisaladusi. Töölepingu punkti 11.2 ja töökorralduse reeglite

punktis 10.2 kohaselt on töösuhte kontekstis ärisaladuseks muu hulgas hageja poolt toodetavate

toodete omahind, toodete müügihind, sõlmitavate lepingute sisu, raamatupidamisarvestus, teave

klientide ja äripartnerite kohta ning ettevõttesiseseks kasutamiseks mõeldud teave (sh töökorralduse

reeglid). Lisaks, kõnealused dokumendid on piiratud ligipääsuõigustega, mille kehtestamise

põhimõtted on hageja sätestanud infoturbepoliitika punktides 1.1 ja 2.1. Asjaolu, et hageja rakendab

dokumentide salajas hoidmiseks juurutatud meetodeid, tõendab 20.03.2020 kostja juhatuse liikme R S

palve hageja IT juhile sulgeda kostja kasutajakonto õigused ja juurdepääsud hageja IT-süsteemides

ning asjaolu, et kostjale tagati ligipääsud vaid vajaduspõhiselt.

16. 30.04.2020 kell 10.51 e-kirjaga edastas kostja omale hulganisti ettevõttesiseseks kasutamiseks

mõeldud juhtimissüsteemi dokumente, mis kirjeldavad detailselt hageja hinnapakkumise kujunemise

protsesse, omahinnaarvutusi ja hangetel kvalifitseerumist (P1 – 100_Pakkumine), hageja hangete

üksuse tööprotsesse (100_Hangete üksuse protsessid ja dokumendid), hageja sisest hangete

pakkumusprotsessi (100_Hangete üksuse statuut), hageja sisest projektijuhtimise protseduuri teede

projektijuhtimise (sh sillad, raudteed, freesimine/stabiliseerimine) ja keskkonnaehituse valdkonna ning

asfaldi paigalduse üksuse töötajatele (P1-310_331_370_Projektijuhtimine), hageja teede- ja

keskkonnaehituse ning ehitustööde vastutusmaatriksit (310_331_370_Vastutusmaatriks), teede

projektijuhtimise valdkonna põhiprotsesse ja töökorraldust (310_Teedeehituse statuut), teedeehituse

valdkonna protsesse ja dokumente (310_Teedeehituse valdkonna protsessid ja dokumendid).

17. 30.04.2020 kell 21.06 e-kirjaga edastas kostja omale kavandatava tulemustasu süsteemi

tabelarvutuse (DRAFT Bonus formula 2019) ühes hageja juhatuse esimehe S Pi täiendavate

selgitustega tulemustasude planeeritava süsteemi kohta. 02.05.2020 kell 21.56 e-kirjaga edastas kostja

omale detailsete andmetega tabeli osade projektide raamatupidamisliku kuluarvestuse kohta (sh

projekti omahind, materjalikulu, palgakulu, teenustasud). Need projektid olid XXX km 50, 13-56, 35

XXX – 26,937 XXX, XXX 12,14 . 16,85 rekonstrueerimine, XXX km 6,748-24,158 katte

taastusremont.

18. 07.05.2020 kell 23.30 e-kirjaga edastas kostja omale hageja lepinguportfelli seisuga 31.12.2019,

milles on detailselt kirjeldatud projektide järgmisi detaile (pole ammendav nimistu): hageja klientide

nimed ja nendega seonduvad projektid, projektijuhid, projektide staatus, projektidega (sh hangetega)

seonduvad kuluarvestused, eelarvet ja prognoosid (2019_Lepinguportfell 2018-2022). 09.05.2020 kell

07.07 e-kirjaga edastas kostja omale detailsed andmed xxx OÜ-le müüdud kaupade (sh tulud

omatoodetud kaupade müügist) ja teenuste (sh tulud teenuste müügist, mehhanismteenuste müük)

kohta (Book2). 11.05.2020 kell 23.26 e-kirjaga edastas kostja omale detailsed andmed hageja 2019.

majandusaasta tulemuste ja 2020. majandusaasta jooksva eelarve kohta (sh iga äriüksuse kulude ja

tulude kohta) (B1 2020 Estonia calculation v2). 14.05.2020 edastas kostja endale tabeli

juhtimisarvestuse üksuse töökorralduse ja ülesannete jaotusega 2020. aasta Msis, milles on kirjeldatud

detailselt projektide juhtimisarvestusega seonduvat protsessi ja ülesannete sisu (840 üksuse

töökorraldus 2020).

19. Kõik kostja isiklikule e-posti aadressile edastatud dokumendid sisaldavad hageja ärisaladust

EKTÄKS § 5 lg 1, töölepingu punkti 11.1 ja töökorralduse punkti 10.1 mõttes. Kuna kostja rikkus

lepingulist kohustust, tuleb tal tasuda leppetrahvi. Poolte vahel oli kehtiv leppetrahvi kokkulepe TLS §

22 lg 1 alusel. Töölepingu punktis 11.2 ja Töökorralduse reeglite punktis 10.2 oli määratud, millise

teabe suhtes kehtib ärisaladuse hoidmise kohustus. Töölepingu punkt 11.1 kohaselt oli kostja

kohustatud töölepingu kehtivuse ajal hoidma saladuses ning ilma hageja eelneva kirjaliku nõusolekuta

mitte avaldama kolmandatele isikutele ega kasutama isiklikul ega muul otstarbel talle töö tegemise

käigus teatavaks saanud hageja tootmis- ja ärisaladusi, samuti hageja ettevõttesiseseks kasutamiseks

mõeldud informatsiooni ning informatsiooni, mille saladuses hoidmise kohustus on hagejal.

Töölepingu punkti 11.4 alusel on hagejal õigus nõuda töölepingu punkti 11.1 rikkumise korral

leppetrahvi summas 16 926 eurot ning kahju hüvitamist ulatuses, mida leppetrahv ei kata. Kostja on

töölepingu allkirjastanud.

20. Kostja rikkus ärisaladuse hoidmise kohustust, sest ta saatis oma tööalaselt e-posti aadressilt

isiklikule e-posti aadressile ärisaladust sisaldavaid dokumente. Ainuüksi dokumentide endale

saatmisega kasutas kostja ärisaladust sisaldavaid dokumente isiklikul otstarbel, mis on keelatud ja

käsitletav rikkumisena. Hageja esitas kostjale leppetrahvi nõude mõistliku aja jooksul pärast rikkumise

avastamist. Rikkumine avastati 29.05.2020 ja leppetrahvi nõue esitati 30.06.2020.

21. Hageja ei ole leppetrahvi nõudest loobunud töölepingu lõpetamise kokkuleppega hoolimata

kokkuleppe punkti 4 sõnastusest. Töölepingu lõpetamise kokkuleppe punkti 4 kohaselt hageja ja kostja

kinnitasid, et kokkuleppe sõlmimisega loevad nad töölepingu lõppenuks 15.05.2020 ning neil ei ole

teineteise vastu töölepingust tulenevaid pretensioone ega nõudeid, välja arvatud nõudeid, mis

tulenevad töölepingu lõpetamise kokkuleppest. Kompromisslepingul, nagu igal teisel lepingul, on oma

ese. Seega ei ole töölepingu lõpetamise kokkuleppe punkt 4 käsitatav nõuetest loobumisena, vaid tegu

on konstateeringuga.

22. Hageja leppetrahvi nõue 16 926 eurot muutus sissenõutavaks 01.05.2020, see tähendab järgmisel

päeval alates kostja esimesest rikkumisest 30.04.2020, mil kostja edastas omale kell 10.51 saadetud e-

kirjaga hulganisti ettevõttesiseseks kasutamiseks mõeldud juhtimissüsteemidokumente. Kuni hagi

esitamiseni möödus sellest 145 päeva. Hageja palus kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 16 926 euro tasumisega viivitamise eest summas 536,45 eurot.

Hageja palus kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks muutuva viivise alates hagi esitamisest.

23. Hageja viitas EKTÄKS § 7 lg 1 punktidele 1 ja 4. Kostja peab ärisaladuse ebaseadusliku

kasutamise lõpetama ja hävitama ärisaladust sisaldavad dokumendid. Antud juhul seisneb rikkumine

ärisaladuse ebaseaduslikus kasutamises EKTÄKS § 5 lg 3 p 3 mõttes. Kostja rikkumine seisnes

dokumentide oma isiklikule e-posti aadressile saatmises ja seega ärisaladuse kasutamise piiramise

kohustuse rikkumises. Hageja on sõnaselgelt piiranud ärisaladuse kasutamise õigust töölepingu punktis

11.1. Ainuüksi fakt, et kostja edastas oma isiklikule e-posti aadressile hageja ärisaladust sisaldavad

dokumendid, kujutab endast isiklikul otstarbed ärisaladuse kasutamist ja kasutamise piirangu

rikkumist.

24. Kostja väide, et ta edastas dokumendid isiklikule e-posti aadressile selleks, et jätkata tööd, ei ole

eluliselt usutav. Juurdepääsu piirang seati sisse reedel 20.03.2020 ning juurdepääsud taastati osaliselt

pühapäeval 22.03.2020. Kõik juurdepääsud taastati täielikult 23.03.2020. Poolte vahel oli mõistmine,

et kui mõni dokument on puudu, taotleb kostja juurdepääsu R S kaudu. Lisaks toimusid sellised

edastused töövälisel ajal. Kostja ei oleks saanud ärisaladust sisaldavaid dokumente endale saata, kui tal

ei oleks olnud ärisaladusele ligipääsu.

25. Kuna kostjal oli andmetele juurdepääs, puudub mõistlik põhjus, miks ta pidi dokumendid lühikese

perioodi jooksul enne töösuhte lõppu edastama oma isiklikule e-posti aadressile. See näitab, et kostja

ei tegutsenud hageja suhtes lojaalselt ega heauskselt, vaid juhindus soovist kasutada edastatud

dokumente lubamatult isiklikul otstarbel. Välistatud ei ole, et kostja kasutas hageja ärisaladust

kolmanda isiku huvides. Kostja võis kasutada ärisaladust uue tööandja kasuks. Ärisaladust sisaldavate

dokumentide edastamine kostja isiklikule e-posti aadressile toimus omavoliliselt ja hageja

nõusolekuta.

26. Hageja on kandnud seoses kostja kohustuste rikkumisega kohtueelseid õigusabikulusid kokku 5535

eurot (käbemaksuta), mille hüvitamist hageja nõuab. Kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust.

Hageja viitas VÕS § 128 lõikele 3. Hagejale on tekkinud kahju kohtueelsete õigusabikulude näol. Kui

kostja ei oleks hageja ärisaladuse salajases hoidmise kohustust rikkunud, ei oleks kahju hagejale

tekkinud ja oleks puudunud vajadus pöörduda ärisaladuse rikkumise küsimuses õigusabi saamiseks

advokaadibüroo poole. Kohtueelsete õigusabikulude ulatust tõendavad kaasatud advokaadibüroo

COBALT arved. Hageja palus õigusabikulude nõudelt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras

alates hagi esitamisest.

27. Hagiavalduse täienduses 30.09.2020 jäi hageja varasemate varaliste nõuete juurde ja täpsustas

viivise nõuet. Lisaks palus hageja kohustada kostjat lõpetama hageja ärisaladuse kasutamine ja

hävitama kõikidelt andmekandjatelt (sh e-postkastist xxx, pabertrükkidelt, seadmetest, mälupulkadelt,

välistelt kõvaketastelt, veebipõhistest pilveteenustest) hageja ärisaladust sisaldavad järgmised e-kirjad

ja dokumendid: 30.04.2020 kell 10.51 kiri juhtimissüsteemi dokumentidega; 30.04.2020 kell 21.06 kiri

tulemustasu süsteemist; 02.05.2020 kell 21.56 kiri projektide kulude tabeliga; 08.05.2020 kell 8.10 kiri

projektide kulude tabeliga; 08.05.2020 kell 18.45 kiri projektide kulude tabeliga; 07.05.2020 kell 23.30

kiri lepinguportfelliga; 09.05.2020 kell 07.07 kiri xxx OÜ-le müüdud kaubad ja teenused;

11.05.2020 kell 23.26 kiri 2020. aasta eelarvega; 14.05.2020 kell 23.36 kiri ülesanded ja üksuse

töökorraldusega; P1 – 100_Pakkumine; 100_Hangete üksuse protsessid ja dokumendid; 100_Hangete

üksuse

statuut;

P1-310_331_370_Projektijuhtimine;

310_331_370_Vastutusmaatriks;

310_Teedeehituse statuut; 310_Teedeehituse valdkonna protsessid ja dokumendid; DRAFT Bonus

formula 2019; Book1; 2019_Lepinguportfell 2018-2022; Book2; B1 2020 Estonia calculation v2; 840

üksuse töökorraldus 2020; infoturbepoliitika.

28. Hageja selgitas täiendavalt, et on esitanud nõudes konkreetsete e-kirjade ja dokumentide nimekirja,

mis sisaldavad ärisaladust ja mille hävitamine on vajalik. Kostjat tuleb kohustada hävitama taotluses

nimetatud dokumente kõikidelt andmekandjatelt, kuivõrd nõude kitsendamine konkreetsetele

andmekandjatele ei täida ärisaladuse kaitse eesmärki, milleks on eelkõige igasuguse kaubandusliku või

majandusliku eelise kõrvaldamine, mida kostja ärisaladuse ebaseaduslikust kasutamisest võib saada.

Kui kohustada kostjat hävitama ärisaladust sisaldavaid materjale üksnes e-postkastist xxx, oleks kostjal

jätkuvalt võimalik hoiustada ärisaladust sisaldavaid dokumente muudel (hageja poolt kontrollimata

hulgal) andmekandjatel ja jätkata rikkumist. Kõiki andmekandjaid hõlmav nõue ei ole

ebaproportsionaalne võrreldes kostja huvidega.

29. Hageja samuti täpsustas kohtueelsete õigusabikulude nõuet. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga

190 eurot. Asja materjalidega tutvumiseks ja 30.06.2020 nõudekirja koostamiseks kulus aega 8,5 tundi

ja kulu oli 1615 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks osutati samas küsimuses õigusabi tunnitasuga 145

eurot ühe tunni ulatuses, kokku maksumusega 145 eurot. Kostja isikuandmetega seonduvale taotlusele

vastamiseks kulus aega 3,75 tundi ja kulu on 712,50 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks osutati samas

küsimuses õigusabi tunnitasuga 160 eurot 6,5 tundi ja kulu on 1040 eurot. 04.08.2020 vastuse

koostamiseks kostjale kulus tunnitasuga 190 eurot aega 5,75 tundi ja kulu oli 1092,50 eurot ning

tunnitasuga 160 eurot kulus aega 2,25 eurot, kulu oli 360 eurot. Kompromissiga seotud

läbirääkimistele kulus aega 3 tundi tunnitasuga 190 eurot, kokku 570 eurot. Kogukulu oli 5535 eurot.

30. 15.10.2020 hagi täienduses täpsustas hageja uuesti ärisaladuse kasutamise lõpetamise nõuet.

Hageja palus kohustada kostjat lõpetama tema ärisaladuse kasutamine ja taastamisvõimaluseta

kustutama kõikidelt elektroonilistelt andmekandjatelt andmekandjatelt (sh e-postkastist xxx,

seadmetest, mälupulkadelt, välistelt kõvaketastelt, veebipõhistest pilveteenustest) ja hävitama

paberkandjail trükitud hageja ärisaladust sisaldavad järgmised e-kirjad ja dokumendid: 30.04.2020 kell

10.51 saadetud e-kiri nimega „ISO“, saatja: xxx, saaja: xxx ja selle manuses olevad dokumendid

nimedega „P1 – 100_Pakkumine.doc“, „100_Hangete üksuse protsessid ja dokumendid“,

„100_Hangete

üksuse

statuut.doc“,

„P1-310_331_370_Projektijuhtimine.xlsx“,

„310_331_370_Vastutusmaatriks.xls“, „310_Teedeehituse statuut.doc“,„310_Teedeehituse valdkonna

protsessid ja dokumendid.xlsx“; 30.04.2020 kell 21.06 saadetud e-kiri nimega „FW: Palun seisukohti

tulemustasu süsteemi ja lepingute kujundamiseks“, saatja: xxx, saaja: xxx ja selle manuses olev

dokument nimega „DRAFT Bonus formula 2019.xls“; 02.05.2020 kell 21.56 saadetud e-kiri nimega

„Book1.xlsx“, saatja xxx, saaja: xxx ja selle manuses olev dokument nimega „Book1.xlsx“;

08.05.2020 kell 8.10 saadetud e-kiri nimega „Book1.xlsx“, saatja: xxx, saaja: xxx ja selle manuses

olev dokument nimega „Book1.xlsx“; 08.05.2020 kell 18.45 saadetud e-kiri nimega „Book1.xlsx“,

saatja: xxx, saaja: xxx ja selle manuses olev dokument nimega „Book1.xlsx“; 07.05.2020 kell 23.30

saadetud e-kiri nimega „2019_Lepinguportfell 2018-2022.xlsx“, saatja: xxx, saaja: xxx ja selle

manuses olev dokument nimega „2019_Lepinguportfell 2018-2022.xlsx“.

31. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja väide, et osadel päevadel olid IT-süsteemid

kostjale täiesti suletud ja osadel päevadel piiratud kasutusega, ei vasta tõele. Kostja kasutajakonto

õigused ja juurdepääsud hageja IT-süsteemidesse suleti ajutiselt 20.03.2020 (reede) õhtul ehk selle

päeva õhtul, mil kostja esitas lahkumisavalduse. Ligipääsud e-mailile ja serveri üldistele kataloogidele

taastati 22.03.2020 pühapäeval ning 23.03.2020 esmaspäeval kell 14.00 olid kõik kostja töö

jätkamiseks vajalikud juurdepääsud kostjale tagatud. See tähendab, et mitte ühelgi tööpäeval ei olnud

kostja ligipääsud täielikult suletud, ligipääsud olid piiratud üksnes sel ühel nädalavahetusel ehk

töövälisel ajal ja osati 23.03.2020 esmaspäeva hommikupoolikul. IT-süsteemide ligipääsu piiramine

toimus kostja suhtes läbipaistvalt, väga lühikesel perioodil ja konkreetselt piiritletult.

32. Ebaõige on kostja väide, et ligipääs serveritele oli öösiti suletud. Samuti ei vasta tõele kostja väide,

nagu hageja oleks oodanud kostjalt töötamist töövälisel ajal. Kostja on ise väitnud, et töövälisel ajal

töötamise tingis eriolukorra põhjustatud kodune olukord, mitte hageja ootus. Lisaks peab hageja

siinkohal vajalikuks selgitada, et kasutades VPN ühendust saavad kõik töötajad ööpäevaringselt ligi

enda tööalasele e-postkastile, hageja kasutuses olevatele füüsilistes serverites majutatud

andmebaasidele, andmekogudele ja arvutisüsteemidele. Selline ööpäevaringne ligipääs oli kostjale

tagatud. Erandiks oli üksnes ligipääs Azure pilveteenuse serverites majutatud andmebaasidele ja

rakendustele, millele on ligipääs tagatud igapäevaselt ajavahemikul 06:00-23.59. Asjaolu, et kõikidele

töötajatele, sh kostjale oli hageja taganud IT tehnilised lahendused, mis võimaldasid eriolukorra ajal

töötajatel kodust arvutiga töötada, tõendab hageja IT-juhi M Mi kinnituskiri.

33. Õige ei ole kostja väide, et dokumentide saatmine kostja isiklikule e-postiaadressile oli vajalik

ärikontrolleri tööülesannete täitmiseks. Mitte ükski kostja tööülesanne ei eeldanud hageja ärisaladust

sisaldavate dokumentide saatmist isiklikule e-postiaadressile. Hageja ei andnud kostjale täiendavat

korraldust dokumente M Tle tutvustada ning hageja ei pidanud usutavaks, et nende tutvustamiseks oli

vajalik dokumentide isiklikule e-postiaadressile saatmine. Enamik edastatud ärisaladust sisaldavatest

dokumentidest ei olnud vajalikud kostja töö tegemiseks. Kostja tööks ei olnud vajalikud äriüksuste

statuudid, juhtimissüsteemi dokumendid, hüpoteetiline tulemustasu süsteem ja selle rakendamise

plaan. Kostjale ei olnud antud korraldust detailsete andmete väljavõtmiseks xxx OÜ-le müüdud

kaupade ja teenuste kohta ega konkreetsete projektide kulude kohta. Kostja tööülesannete täitmiseks

võisid olla vajalikud üksnes hagiavalduse lisades 37, 39 ja 40 sisalduvad dokumendid, mis olid

kättesaadavad hageja IT-süsteemis.

34. Ebaõiged on kostja väited, et dokumentide isiklikule e-posti aadressile saatmine oli vajalik selleks,

et kostja saaks juhendada uut töötajat M Tt. Töösuhete lõppedes on tavapärane, et lahkuv töötaja annab

uuele töötajale tööülesanded üle ja teatud ulatuses tutvustab. Selliseks tööülesannete üleandmiseks

piisab, kui uuele töötajale tutvustatakse asjakohaste dokumentide asukohta süsteemis. Tööülesannete

üleandmiseks ei ole kindlasti põhjendatud ärisaladust sisaldavate dokumentide isiklikule e-

postiaadressile saatmine olukorras, kus nii lahkuval kui uuel töötajal on ligipääsud kogu tööks

vajalikule IT-süsteemile ööpäevaringselt.

35. M T ja kostja ühine tööperiood kestis vaid 11 tööpäeva 01.05.2020-15.05.2020. Kostja saatis oma

isiklikule e-postiaadressile hulga materjale enne M T tööle asumist 01.05.2020. Seejuures hagejale

teadaolevalt ei edastanud kostja ühtegi hagiavalduses nimetatud dokumenti M T tööalasele e-

postiaadressile. Ebaselge on, miks pidi kostja selgitama uuele töötajale, kes asus samuti ärikontrolleri

ametikohale, teiste äriüksuste toimimise dokumente, näiteks teedeehituse statuuti, teedeehituse

valdkonna protsesse või spetsiifiliselt kostja tollasele tulevasele tööandjale xxx OÜ-le müüdud

kaupade ja teenuste detailseid ülevaateid. Lisaks ei ole loogiline, et kostja pidi tegema sellist

tutvustustööd hilistel õhtutundidel.

36. Hageja ei nõustunud, et dokumentide isiklikule e-posti aadressile saatmine oli mõistlik ja vajalik.

Dokumentide saatmist isiklikule e-posti aadressile ei saa pidada mõistlikuks, kui ärisaladuse

kasutamisele on seatud selged reeglid. Lojaalselt ja heas usus toimiv töötaja oleks tööks vajalike

dokumentide ja juurdepääsude puudumisel suhelnud tööandjaga ja taotlenud ligipääsu puuduvatele

materjalidele.

37. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja esitas lahkumisavalduse 20.03.2020. Hageja ei ole väitnud, et

IT süsteemide juurdepääsu sulgemise osas oleksid pooled sõlminud kokkuleppe. Kostjat teavitati

sulgemisest ja sellest, et ligipääsu taastamine on võimalik kokkuleppel R Sga. IT-süsteemide

juurdepääsude piiramine on hageja standardprotseduur, mille raames sulgetakse ajutiselt kõik IT-

süsteemide juurdepääsud ja need taastatakse vastavalt vajadusele. Eraldi kokkuleppeid

standardprotseduuri osas ei sõlmita. Kostjal oli IT-süsteemidele piiratud ligipääs 23.03.2020

esmaspäeva hommikupoolikul kuni kella 14.00, mil taastati kõik tööks vajalikud juurdepääsud.

38. Kostja väited andmelao hangete kausta osas ei ole õiged. Kostjal ei olnud ligipääsu selle

konkreetse hanke ettevalmistamise materjalidele, vaid kõikidele varem edukaks osutunud hangete

materjalidele. Kostja oli väga hästi teadlik, kuidas ja mis alustel toimub järgnevate, sh vaidlusaluse

hankega seotud pakkumise tegemine. Kostja üheks tööülesandeks oli hageja pakkumuse riigihankel ja

teistel hangetel edukaks osutumise korral luua projektikood ja paluda xxx AS-l (hagejale IT teenuse

osutaja) luua projekti kaust ja anda kindlaksmääratud töötajate ringile õigused vastavasse kausta

siseneda. Kõikidesse projekti kaustadesse oli juurdepääsuõigus kostjal. Projekti kausta salvestati

muuhulgas hankijale esitatud pakkumus ja hankemenetluse ajal ja pärast hankemenetlust alltöövõtjatelt

saadud hinnapakkumused. Hageja arvates ei omanud asjas tähtsust see, et xxx OÜ võitis hanke väga

väikese vahega hageja ees.

39. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et ta oleks pidanud avastama rikkumise mitte 29.05.2020, vaid

15.04.2020. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et ärisaladust sisaldavate dokumentide saatmine

isiklikule e-posti aadressile ei olnud töölepingu rikkumine ning töölepingu punkt 11.1 ja töökorralduse

reeglite punkt 10.1 on deklaratiivsed. Töölepingu punkti 11.1 täpsustas punkt 11.2. Töölepingu punktis

11.1 on soovitud välistada mistahes viisil ärisaladust sisaldavate materjalide kasutamine, mis ei ole

vajalik töölepingu täitmiseks. Hageja ei nõustunud, et 05.08.2020 e-kirjas anti kinnitus ärisaladust

sisaldavate dokumentide kustutamise kohta. E-kiri ei tõenda materjalide hävitamist.

40. Kostja viide TsMS § 174 lõikele 11 ei ole seoses kohtueelsete õigusabikulude nõudega kohane.

TsMS § 174 lg 11 ei välista nende menetlusega seotud kulude, mille hüvitamine ei toimu

menetlussätete kohaselt, hüvitamise nõude esitamist võlaõigusseaduse alusel.

41. TLS § 22 lg 1 ei kohusta töölepingus määratlema igat dokumenti, mis on hõlmatud ärisaladuse

kaitsega. Selline tõlgendus tähendaks pea kogu hageja serveris leiduvate dokumentide nimetamist ega

hõlmaks jooksvalt tekkivat ärisaladusega kaitstud teavet, mis tekib näiteks koosolekutel ja nendele

järgnevates e-kirjavahetustes. Piisab teabe määraltemisest kategooriate kaupa.

42. Hageja selgitas täiendavalt, kuidas hagiavalduses märgitud dokumendid sisaldasid ärisaladust.

30.04.2020 kell 10.51 saadeti e-kiri nimega „ISO“, ja selle manuses olid dokumendid: „P1 –

100_Pakkumine.doc“, „100_Hangete üksuse protsessid ja dokumendid“, „100_Hangete üksuse

statuut.doc“, „P1-310_331_370_Projektijuhtimine.xlsx“, „310_331_370_Vastutusmaatriks.xls“,

„310_Teedeehituse statuut.doc“, „310_Teedeehituse valdkonna protsessid ja dokumendid.xlsx“. Tegu

oli hageja juhtimissüsteemi dokumentidega, mis ei ole avalikult kättesaadavad. Need on

süstematiseeritud dokumendid, mis sisaldavad mahukaid hageja sisemiste protsesside kirjeldusi.

Dokumendid omavad kaubanduslikku väärtust tööprotsesside ja hinnastamise kujundamisel ning

hageja kui äriühingu juhtimisel. Kostja väide, et hageja sisemised tööprotsessid võiksid olla

konkurentidele teada, on tõendamata. Küllastunud turul on iga väike detail määrav. Hageja võttis

tarvitusele meetmeid dokumentide salajas hoidmiseks ning dokumendid kuulusid töölepingu punkti

11.2 määratluses hageja ettevõttesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe alla.

43. 30.04.2020 kell 21.06 saadeti e-kiri nimega „FW: Palun seisukohti tulemustasu süsteemi ja

lepingute kujundamiseks“ ja selle manuses oli dokument nimega „DRAFT Bonus formula 2019.xls“.

Dokument ja e-kiri sisaldavad kavandatavat tulemustasude süsteemi ja selle rakendamise plaani ühes

juhatuse esimehe S Pi selgitustega. Dokumendi kaubanduslik väärtus seisneb selles, et tegu on hageja

töötajate jaoks väljatöötatud tulemustasude tabelarvutuses. Tulemustasu süsteem on oluline aspekt

töötajate tööstaaži pikaajalisuse tagamisel teedeehituse valdkonna küllastunud turul. Hageja on võtnud

meetmeid dokumentide salajas hoidmiseks ning dokumendid kuuluvad töölepingu punkti 11.2

määratluses hageja raamatupidamisarvestusega seonduva teabe alla. Asjatundmatud on kostja väited,

et töötasud turul märgatavalt ei erine ning neid saab välja arvutada Maksu- ja Tolliameti ametlike

andmete alusel. Avalikult ei ole kättesaadavad andmed tulemustasu arvutamise kohta.

44. 02.05.2020 saadetud e-kiri nimega „Book1.xlsx“ ja selle manuses olev dokument nimega

„Book1.xlsx“; 08.05.2020 saadetud e-kiri nimega „Book1.xlsx“ ja selle manuses olev dokument

nimega „Book1.xlsx“; 08.05.2020 saadetud e-kiri nimega „Book1.xlsx“ ja selle manuses olev

dokument nimega „Book1.xlsx“ sisaldasid kõik eriredaktsioone dokumendist, milles on detailsed

andmed projektide raamatupidamisliku kuluarvestuse. Dokumentidest selgub projektidega seonduv

detailne materjalikulu, omahinnad, teenustasud ja muud hinnastamise kriteeriumid. Sellised andmed ei

ole üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada ega kergesti kättesaadavad. Hageja ei

nõustunud kostja väitega, et dokument on vananenud ja selle teave kasutu, kuna turg on muutunud.

EKTÄKS § 5 lg 1 p 2 kohane kaubanduslik väärtus seisneb detailses hinnastamisstrateegias, mida

kasutatakse olulise lähtepunktina praegustes ja tulevastes projektides. Kõik hinnastamisega seonduvad

materjalid ja dokumendid on kriitilise tähtsusega ja kaubandusliku väärtusega.

45. 07.05.2020 kell 23.30 saadetud e-kiri nimega „2019_Lepinguportfell 2018-2022.xlsx“, ja selle

manuses olev dokument nimega „2019_Lepinguportfell 2018-2022.xlsx“ kujutab endast ärisaladust.

Hageja ei nõustunud kostja väitega, et riigihanke klientide nimed on avalikud ning iga muu hankega

seotud info „ajalooline“ ja seetõttu kaubandusliku väärtuseta. Isegi kui enamik hageja kliente on

hangete kaudu tekkinud, ei ole selline teave kättesaadav süstematiseeritult. Tabelis on lisaks projekti ja

kliendi nimele kuvatud projektijuhi nimi, projekti eelarve ja prognoosi marginaalid ning detailsed

kalkulatsioonid aastate ja äriüksuste lõikes. Lisaks sisaldab dokument hageja kliendiportfelli

arvutuslikke koondülevaateid. Selline teave ei ole üldteada ega kättesaadav.

46. Dokumendi „2019_Lepinguportfell 2018-2022.xlsx“ kaubanduslik väärtus seisneb selle

salajasuses, kuivõrd see sisaldab hageja tervikliku kliendibaasi hinnastamise andmeid, projektide

eelarveid ja prognoose. Klientidega seonduv hinnastrateegia on kaubandusliku väärtusega just selle

salajasuse tõttu. Küllastunud turul saavutatakse konkurentsieelis peamiselt oskusliku

hinnastamisstrateegia ja võimekusega majandada optimeeritud hinnastamise piirides, mistõttu on

dokumendil „2019_Lepinguportfell 2018-2022.xlsx“ kaubanduslik väärtus.

47. 09.05.2020 kell 07.07 saadetud e-kiri nimega „Book2.xlsx“ ja selle manuses olev dokument

nimega „Book2.xlsx“ sisaldab detailseid andmeid xxx OÜ-le müüdud kaupadest ja teenustest. Selline

teave ei ole üldteada ega avalikult kättesaadav. Kaubanduslik väärtus seisneb konkreetse kliendi

hinnastrateegia kujundamises.

48. 11.05.2020 saadetud e-kiri nimega „B1 2020 Estonia calculation v2.xlsx“ ja selle manuses oleva

dokumendi „B2 2020 Estonia calculation v2.xlsx“ osas ei nõustunud hageja kostja väitega, et andmed

hageja 2019. majandusaasta tulemuste ja 2020. majandusaasta jooksva eelarve kohta ei täida

ärisaladuse kriteeriumeid. Dokument „B1 2020 Estonia calculation v2“ sisaldab detailseid andmeid

hageja kuludest ja tuludest äriüksuste lõikes ning vastav teave ei ole kogumis või üksikosade täpses

paigutuses ja kokkupanus üldteada ega kättesaadav. Teabel on kaubanduslik väärtus, mis seisneb

hageja detailses kogukäibe ülevaates. Samuti jääb hageja hagiavalduse punktides 2.6-2.7 ja 2.9.6

esitatud seisukohtade juurde.

49. 14.05.2020 e-kiri nimega „O ülesanded“ ja selle manuses olev dokument nimega „840 üksuse

töökorraldus 2020.xlsx“ on ärisaladus, sest tegu on juhtimisarvestuse üksuse töökorraldust kirjeldava

sisedokumendiga, mis ei ole avalikult kättesaadav. Dokument sisaldab väljatöötatud äriprotsessi

kirjeldust ehk detailset projektide juhtimisarvestusega seonduvat protsessi. Dokumendi kaubanduslik

väärtus seisneb detailselt väljatöötatud äriprotsessi kirjelduses, mida rakendatakse hageja

igapäevatöös.

50. Hageja ei nõustunud, et leppetrahvi kokkulepe on tühine, sest tegu oli ebamõistlikult kahjustava

tüüptingimusega. Kostja ei ole tõendanud, et leping sõlmiti tüüptingimustel. Töölepingu punkt 11.4 ei

ole tüüptingimus, sest kostjal oli võimalik tingimust eraldi läbi rääkida.

Kostja asus hageja juurde tööle 24.05.2004 sekretär-raamatupidaja ametikohale. Kostja algne

tööleping ei sisaldanud kokkulepet leppetrahvi osas ärisaladuse hoidmise rikkumise puhuks.

03.01.2005 sõlmisid pooled töölepingu muudatuse raamatupidaja ametikohale tähtajatult, kuid ka see

leping ei sisaldanud vastavat leppetrahvi kokkulepet. 22.10.2009 sõlmisid pooled töölepingu täieliku

muudatuse ja kostja asus tööle arvestaja ametikohale. Lepingu muudatusega lisati sellesse leppetrahvi

kokkulepe summas 17 500 krooni, mis vastas 1 kuu töötasule. 01.02.2014 sõlmisid pooled töölepingu

uue muudatuse, mille kohaselt asus kostja tööle ärikontrollerina. Tegu oli kõrgema ametikohaga, mis

oli suurema vastutusega ja andmetele juurdepääsuga. Lepingu 2014. aasta redaktsioonis muudeti

punktis 11.4 sätestatud leppetrahvi kokkulepe summa 16 926 euroks.

51. Selleks hetkeks oli kostja ametipositsioon ja töötasu progresseerunud kümne aasta vältel

järjepidevalt. Ametipositsioonide muutusega sai kostja üha rohkem vastutust ja ligipääse hageja

ärisaladust sisaldavatele dokumentidele. Pärast kümne aastast tööstaaži oli kostja saavutanud hageja

juures positsiooni, mis võimaldas tal mõista töölepingu muudatuste sisu ning soovi korral mõjutada

töölepingu tingimuste sisu. Kostjal oli võimalik leppetrahvi kokkuleppe punkti 11.4 muutmisest

keelduda ilma, et ta oleks kandnud negatiivseid tagajärgi.

52. Kui kohtu hinnangul on tegu tüüptingimusega, ei ole see tühine. 2014. aastal kehtima hakanud

lepptrahvi tingimus oli sõlmitud poolte kokkuleppel juba 10 aastat kehtinud töölepingu muudatusena.

Kogu lepingu kehtivuse vältel oli tööleping sisaldanud ärisaladuse määratlust. Leppetrahvi kokkuleppe

lisandumise töölepingule põhjustas tollane seaduse muudatus (mis võimaldas töölepingutes kasutusele

võtta leppetrahvi mehhanismi õiguskaitsevahendina), kostja positsiooni tõus hageja ettevõttes ja hageja

ärisaladuse kaubandusliku väärtuse kasv. Kostjal oli võimalik keelduda leppetrahvi kokkuleppest või

seda sisuliselt mõjutada. Leppetrahv oli eelkõige rikkumist ennetava eesmärgiga.

53. Hageja ei nõustunud, et leppetrahvi summa ei ole proportsionaalne võrreldes kostja töötasuga.

Arvestada tuleb leppetrahvi nõude esitamise aega. 2019. aastal oli kostja keskmine töötasu (igakuine

töötasu, lisatasud, tulemustasud) 2670,67 eurot (bruto) ja 2020. aastal 3125 eurot (bruto) (4,5 kuud

kokku 14 461,39 eurot). Leppetrahvi nõue tekkis 2020. aastal ja seega moodustas leppetrahvi summa

16 926 eurot umbes 5,4 kordse keskmise töötasu. Seejuures on kohus varasemalt mõistlikuks pidanud

kuni viiekordse kuutöötasu suurust leppetrahvi iga eraldiseisva rikkumise eest.

54. Hageja leidis, et ta ei ole VÕS § 159 lg 2 alusel nõudeõigust kaotanud. Leppetrahvi nõue esitati

kuu jooksul pärast rikkumise avastamist. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et töösuhtes oleks

leppetrahvinõudest pidanud teatama kahe nädala jooksul. Leppetrahvinõude aegumise määramisel ei

tule lähtuda TLS §-st 31. Hageja võib nõuda kostjalt viivist, kuigi ta seda leppetrahvinõudes ei

soovinud, sest viivisenõude esitamise eelduseks ei ole sellest teatamine.

55. Hageja vaidles vastu kostja esitatud tõenditele. Riigihangete registri andmed ei oma asjas tähtsust.

Pooled ei vaidle selle üle, kas xxx OÜ on mõnel hankel edukalt osalenud või mitte. Tõend ei tõenda, et

hageja klientidega seonduv kuluarvestus, lepinguportfell, eelarve ja prognoosid oleksid avalik teave.

Hagejale jäi arusaamatuks, miks on tõendis esitatud kuvatõmmis hanke viitenumbriga 221460

tulemustest, kuivõrd hageja ei esitanud nimetatud hankes pakkumust.

56. 12.04.2021 vaidles hageja vastu kostja esitatud taotlustele. Kostja esitatud tõendid ei tõenda

ärisaladuse hoidmise kohustuse täitmist, vaid need tõendavad hoopis ärisaladuse kasutamist. Ainuüksi

ärisaladust sisaldavate dokumentide kostja isikule e-posti aadressile saatmine kujutas hagejaga

sõlmitud töölepingus sätestatud kohustuse rikkumist. Dokumentide saatmise eesmärk, tegelik

kasutamine ja nö „kasu saamine“ ei ole seejuures olulised.

57. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja teatud määral tutvustas M Tle üle antavaid

tööülesandeid. Kuigi M T juhendamise roll oli peaasjalikult tema otsesel ülemusel S Lel, pidi kostja

teatud ulatuses talle samuti ülesandeid tutvustama, kasutades selleks kostjale kättesaadavates IT-

süsteemides olevaid materjale. Kostja võis teatud ulatuses dokumente M Tle tutvustada, kuid see ei

välista kostja kohustuse rikkumist ja sellest tõusetuvat leppetrahvi nõuet.

58. Kuna kostja arvab, et ta pidi valmima juhendamise meetodid ja materjalid ise, kinnitab see tema

omavolitsemist ärisaladust sisaldavate dokumentidega. Mõistlik töötaja oleks vajaduse tunnetamisel

juhendamise meetodid ja materjalid tööandjaga või vähemalt otsese ülemusega läbi arutanud, kuid

kostja seda ei teinud. Puudub mõistlik arusaamine ja kostja poolne selgitus, miks oli vajalik kasutada

juhendamise ülesannete täitmiseks enda isiklikku e-posti aadressi. Hageja esitas täiendavad tõendid

rikkumise avastamise kohta 29.05.2020. Hageja esitas kohtule e-kirjad, milles tema juhtimisarvestuse

juht S L kinnitas, et avastas rikkumise 29.05.2020.

59. 13.12.2021 seisukohtades leidis hageja jätkuvalt, et kostja rikkus ärisaladuse hoidmise kohustust.

Kostja ei ole vastu vaielnud, et ta edastas dokumente oma isiklikule e-posti aadressile. Edastatud

dokumendid sisaldasid hageja ärisaladust. Edastatud dokumendid ei olnud vajalikud kostjale

tööülesannete täitmiseks. Kostjale ei olnud antud korraldust detailsete andmete väljavõtmiseks xxx

OÜ-le müüdud kaupade ja teenuste kohta ega konkreetsete projektide kulude kohta. Selleks puudus

mistahes põhjendus peale selle, et hageja läks tööle just nimelt xxx OÜ-sse. Mitte ükski kostja

tööülesanne ei eeldanud hageja ärisaladust sisaldavate dokumentide saatmist isiklikule e-

postiaadressile. Kostjal oli täielik ligipääs tööks vajalikele materjalidele ja sellega seoses ei valitsenud

mingit segadust. Kostja ei esitanud ühtegi etteheidet ligipääsude osas.

60. Kodus töötades said kõik hageja töötajad ööpäevaringselt ligi enda tööalasele e-postkastile, hageja

kasutuses olevatele füüsilistes serverites majutatud andmebaasidele, andmekogudele ja

arvutisüsteemidele, kasutades VPN ühendust. Erandiks on oli üksnes ligipääs Azure pilveteenuse

serverites majutatud andmebaasidele ja rakendustele, millele on ligipääs tagatud igapäevaselt

ajavahemikul 06:00-23.59. Eeltoodut tõendab hageja töötaja M Mi kinnituskiri, milles on selgitatud

hageja IT-süsteemi tööpõhimõtteid ja juurdepääsusid kodustes tingimustes. Kostja ei ole selgitanud

ega tõendanud, milliste tööülesannete täitmiseks ta enda isiklikule e-posti aadressile edastatud

dokument vajas.

61. Arusaamatu on, miks edastas kostja hageja ärisaladust sisaldavaid dokumente isiklikule e-

postiaadressile kahe nädala jooksul enne töösuhte lõppu, sealhulgas eelviimasel tööpäeval. Tööandja

ärisaladust sisaldavate dokumentide isiklikule e-postiaadressile saatmine ei saa olla mõistlik, kui

ärisaladuse kasutamisele on seatud selged piirangud. Töölepingus ja töökorralduse reeglites sisalduvad

keelud ei näe ette ühtegi erandit, mille esinemisel oleks asjakohaste dokumentide kasutamine isiklikul

või muul otstarbel, sealhulgas nende edastamine isiklikule e-postiaadressile lubatud ja põhjendatud.

Uue töötaja juhendamiseks ei olnud dokumentide saatmine isiklikule e-posti aadressile vajalik. Kostjal

ja uuel töötajal oli ligipääs kogu tööks vajalikule IT-süsteemile ning dokumentide tutvustamiseks

piisaks vaid nende asukoha äranäitamisest süsteemis.

62. M T ja kostja ühine tööperiood kestis vaid 11 tööpäeva (01.05.2020-15.05.2020), kuid kostja saatis

oma isiklikule e-posti aadressile dokumente juba varem, samuti hilistel õhtutundidel ja varajastel

hommikutundidel ehk ajal, millal väidetav juhendamine ei saanud kuidagi aset leida. Lisaks nähtub V

K kinnituskirjast, et tegelikkuses ei ole kostja ühtegi dokumenti M T tööalasele meilile edastanud.

Kostja väited on ebaõiged.

63. Hageja pidas tõenäoliseks, et kostja kasutas enda isiklikule e-posti aadressile saadetud ja hageja

ärisaladust sisaldavaid dokumente oma uue tööandja xxx OÜ huvides. Väike hinnavahe suure

väärtusega pakkumise puhul tõendab, kui kriitilise tähtsusega on ehitusvaldkonna hinnatundlikus ja

sellest tulenev konkurentsieelis ning milline on hageja ärisaladust sisaldavate dokumentide

kaubanduslik väärtus. Otseselt ärisaladuse kasutamist hagejal tõendada ei ole võimalik. Kostja edastas

dokumendid oma e-posti aadressile isiklikes huvides. Tähtsust ei oma see, kas või kuidas seda

materjali edaspidi kasutati. EKTÄKS mõistes loetakse ebaseaduslikuks ka ärisaladuse ebaseaduslik

saamine ehk olukord, kus ei ole ärisaladuse kasutamist ehk toimunud, kuid on fikseeritud selle

saamine.

64. Hageja leppetrahvi nõue ei ole ebamõistlik. Nõue tekkis 2020. aastal ja moodustas umbes 5,4

kordse kostja keskmise töötasu. Hageja ei ole leppetrahvi nõudest loobunud töölepingu lõpetamise

kokkuleppega, hoolimata selle punkti 4 sõnastusest. Töölepingu lõpetamise kokkuleppe punktis 4

kinnitasid pooled, et loevad töölepingu lõppenuks 15.05.2020 ning neil ei ole teineteise vastu

töölepingust tulenevaid pretensioone ega nõudeid, välja arvatud nõudeid, mis tulenevad töölepingu

lõpetamise kokkuleppest. VÕS § 578 lg 2 järgi eeldatakse nõuetest loobumist (VÕS § 207) ja nõude

tunnustamist (VÕS § 30) üksnes nendes vaieldavates või ebaselgetes küsimustes, mille üle pooled läbi

rääkisid ja mille üle nad sõlmisid kompromisslepingu kui kohustustehingu. Seega ei ole töölepingu

lõpetamise kokkuleppe punkt 4 käsitatav nõuetest loobumisena. Hageja ei saanud edasiulatuvalt

loobuda töölepingu rikkumistest tulenevatest nõuetest, mis ilmnesid pärast töölepingu lõpetamise

kokkuleppe sõlmimist.

65. Kostja rikkumine ei ole vabandatav ja hageja esitas leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul pärast

rikkumise avastamist. Arvestades tehingust tuleneva nõude aegumistähtaja pikkust, mahub leppetrahvi

nõudest teatamine kolme kuu ehk 1/10 aegumistähtaja vältel mõistliku tähtaja piiridesse. Hageja

avastas kostja rikkumise 29.05.2020 ja esitas leppetrahvi nõude 30.06.2020 ehk ühe kuu möödumisel

rikkumise avastamisest.

66. Leppetrahvinõue muutus VÕS § 82 lg 7 ja § 158 lg 1 järgi sissenõutavaks alates selle nõude

eelduste täitmisest ehk kohustuse rikkumisest. Seega muutus leppetrahvi nõue sissenõutavaks

01.05.2020 ehk järgmisel päeval alates kostja esimesest rikkumisest 30.04.2020. Kuni hagi esitamiseni

möödus sellest 145 päeva. Hageja palus kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 536,45 eurot. Hageja ei nõustunud, et tema viivisearvestus on ekslik.

67. Hageja viitas EKTÄKS § 7 lg 1 punktile 1 ja leidis, et tal on õigus nõuda kostjalt ärisaladust

sisaldavate dokumentide hävitamist. Nõue on proportsionaalne. Asjas ei esine avalikku huvi ega

kolmandate isikute õigustaud huve.

68. Hageja on kandnud seoses kostja poolt oma kohustuste rikkumisega kohtueelseid õigusabikulusid

5535 eurot (käibemaksuta). Kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel

hüvitatavad kahjuna. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis aitab kaasa

kohtueelsete läbirääkimiste edenemisele ja aitab vajadusel pooli valmistuda kohtuvaidluseks. Neil

eesmärkidel kaasas hageja advokaadibüroo. Hageja õigusabikulude hüvitamise nõue ei sisalda kostja

kui endise töötaja andmekaitsealastele nõuetele vastamist. Hageja palus kostjalt välja mõista 5535

eurot ja viivise alates hagi esitamisest 23.09.2020 seadusjärgses määras.

69. Menetluskuludena palus hageja mõista kostjalt välja 22 385,50 eurot, millest lepingulise esindaja

kulud ilma käibemaksuta on 22 385,50 eurot ja riigilõiv on 900 eurot. Hageja palus kostjalt välja

mõista ka viivise menetluskuludelt. Õigusabi osutati 125,25 tundi tunnitasuga 200 kuni 145 eurot.

70. Kostja menetluskulude osas leidis hageja, et need ei ole hüvitatavad. Kostja kulud on tasunud

kolmas isik ning tõendamata on kostjal kulude tasumise kohustus. Tõendamata on, et kostja peaks

hüvitama kulud kolmandale isikule, kes on need tema eest tasunud. Menetluskulude hüvitamine on

võimalik üksnes juhul, kui menetlusosalisel on kohustus kolmanda isiku kantud menetluskulud

kolmandale isikule hüvitada. Kostja ei ole tõendanud talle arvete esitamist. Kostja on vaid maininud, et

kulud kandis kolmas isik.

71. Kulude hüvitamine koos käibemaksuga ei ole põhjendatud, sest teada ei ole, kas kulud tasunud

kolmandal isikul on õigus nõuda kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kostja esindaja koostatud

toimingute tabelisse on lisaks lepingulisele esindajale märgitud veel kahe isiku osutatud õigusabi

teenus. Menetluskulude nimekirja järgi on tegemist kostjat esindava advokaadibüroo töötajatega (xxx

ja xxx), kes ei ole advokaadid ega patendivolinikud. Kumulatiivselt moodustab viimaste töö

kogusummast 1 800 euro suuruse osa (ilma käibemaksuta), st 18 tundi tehtud tööd. Nende kulude

väljamõistmist ei pidanud hageja põhjendatuks. xxx ega xxx ei olnud õigust olla kohtus kostja

lepinguliseks esindajaks, mistõttu ei ole põhjust välja mõista nende isikutega seotud kulusid.

KOSTJA VASTUVÄITED

72. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja töötas hageja heaks lojaalselt 15 aastat, 11 kuud ja kolm

nädalat. Hagi esitati soovist maksta menetlusega kätte konkurendi juurde lahkunud töötajale, mitte

seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagi on alusetu, sest kostja täitis töölepingu kohaselt,

juhendades kuni töösuhte lõpuni uut töötajat. Hagi asjaolud on ebaõiged ja tõendamata ning

ärisaladuse kriteeriumid on täitmata. Samuti on hagi alusena viidatud töötaja leppetrahvikokkulepe

tühine kui ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ja hageja kaotas nõudeõiguse, teatades leppetrahvist

ebamõistlikult hilja.

73. Kostja töösuhe hagejaga algas 24.05.2004. Alates 01.07.2014 kehtivate töölepingu tingimuste p 4.1

kohaselt täitis kostja ärikontrolleri ehk juhtimisarvestuse ülesandeid, millised sisustas ametijuhend.

Hageja juhtimisarvestuse üksuse juht oli S L. Vabariigi Valitsus kuulutas 12.03.2020 välja eriolukorra,

mis kestis kuni 17.05.2020. Eriolukorra ajal täitis kostja ülesanded valdavalt kaugtööna kodust, kus

viibis xxx laps, sest xxx oli suletud. Kostja abikaasa töötas samal ajal kodust väljas. Kodust töötamine

oli võimalik, kui hageja tagas vajalikud tehnilised lahendused. Sõltuvalt kodustest võimalustest ja enne

töölepingu lõppemist lisandunud ülesannetest töötas kostja ka õhtuti ja öösiti.

74. Kostja teatas 16.03.2020 telefoni teel hageja juhatuse liikmele ja finantsjuhile R Sle soovist töölt

lahkuda, avaldas hageja palvel 19.03.2020 oma tulevase tööandja ja esitas 20.03.2020

lahkumisavalduse. Algselt soovis hageja, et kostja töötaks kolm kuud kauem, kuid lõpuks lepiti

25.03.2020 kokku, et kostja töötab kokku ligi kaks kuud, s.o kuni 15.05.20203. Sealhulgas fikseeriti

eelviidatud kokkuleppes, et hageja ütles üles konkurentsipiirangu.

75. Lahkumissoovi avaldamise ja töölepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimise ajal valitses segadus

IT-lahendustes. Osadel päevadel olid süsteemid kostjale täiesti suletud, osadel päevadel

piiratud kasutusega. Lisaks oli ligipääs serverile suletud öösiti. Eelnevast hoolimata ootas hageja

kostjalt töötamist. Hageja juhtimisarvestuse juht S L teatas enam kui kuu pärast töölepingu lõpetamise

kokkuleppe sõlmimist 30.04.2020, et alates 01.05.2020 asub kostja asemel tööle uus inimene. Hageja

soovil nõustus kostja juhendama tema asemele värvatavat uut töötajat. Uueks töötajaks sai M T. Hagis

heidetakse ette e-kirjade edastamist alates 30.04.2020 ehk alates uue töötaja juhendamise ülesande

lisandumisest.

76. Kuna M T tuli väljastpoolt ettevõtet, hõlmas tema juhendamine mitte ainult ärikontrolleri

ülesandeid, vaid ka ülesannete rolli kogu ettevõtte tegevuses. Kõik hagis loetletud dokumendid on

seotud eelviidatud kostja ülesannetega ja neid tuli tal M Tle selgitada. Arvestades eelnevalt segadust

kostjale tagatud ligipääsuga tööks vajalikele materjalidele, eriolukorra ajal töötamise tingimusi, kostja

töösuhte lõpuni jäänud aega ja M T väljaõpetamise vajadust, oli e-kirjade isiklikule e-postile saatmine

mõistlik ja vajalik.

77. Ebaõige on hageja väide, et kostja teatas töölepingu lõpetamise soovist reedel 20.03.2020. Kostja

teatas sellest esmaspäeval 16.03.2020. Kostja avaldas oma uue töökoha hagejale 19.03.2020. Ebaõige

on hageja väide, et ta sõlmis kostjaga 20.03.2020 kokkuleppe, mille alusel suleti 20.03.2020 kostja

kasutajakonto õigused ja juurdepääsud IT-süsteemides. Tegelikult teatas hageja kostjale 19.03.2020, et

tema õigusi IT-süsteemides piiratakse, mitte ei suleta. Kokkulepet pooled ei sõlminud. Sulgemise

korral ei oleks kostja üldse saanud arvutit kasutada.

78. Kostja kui juhtimisarvestuse üksuse töötaja tegevused algasid pärast hanke võitu, mille fikseerib

hangete üksus. Ülesanded olid tihedalt seotud teedeehituse ja projektijuhtimisega. Kogu hanke

kalkulatsioon asus serveri kaustas, kuhu kostjal puudus ligipääs. Kostja ei nõustunud, et hageja kandis

hanke kaotamisega kahju ja varem oli OÜ xxx teinud hankemenetlustes hagejast oluliselt kõrgemaid

pakkumisi. Asjaolul, et OÜ xxx hanke võitis, puudub seos kostjaga. Igaks hankeks esitatav pakkumine

ei ole konkurentidele ettenähtav. Hageja on esitanud eksliku väite alusena riigihangete statistika tabeli

2020. aasta kohta valikuliste andmetega, jättes välja 2020. a xxx OÜ võidetud hanked nr 215130, nr

221621, nr 221460 ning 2019. a hanked nr 211352 ja nr 214882 ning nr 211352.

79. Kostja leidis, et isegi juhul, kui e-kirjade saatmist saaks pidada rikkumiseks, ei selgunud see

hagejale 15.05.2020. Hageja väidete ebaõigsust tõendavad 10.07.2020 e-kiri, 29.07.2020 e-kiri ja

13.08.2020 e-kiri, samuti hageja esitamata jäetud 05.08.2020 e-kiri. Ühtlasi leidis kostja, et

dokumentide edastamine isiklikule e-posti aadressile ei ole töölepingu rikkumine. Töölepingu punkt

11.1 ja töökorralduse reeglite punkt 10.1 on deklaratiivsed. Töölepingu p 11.1 täpsustab, et ärisaladuse

hoidmise kohustuse rikkumiseks on ärisaladuse isiklikul otstarbel kasutamine. Uue töötaja

väljaõpetamine ei ole kostja isiklik huvi, vaid hageja huvi. Hagi jätab selgusetuks, milles seisnes kostja

isiklik otsarve materjalide kasutamisel, isegi kui e-kirju ärisaladuseks lugeda. Hageja materjalid olid

kostjale kasutamiseks tarbetud ja selle kohta esitati hagejale 05.08.2020 kinnitus.

80. Hageja ei ole selgitanud, milles seisnes osutatud õigusabi. Arvetelt see ei nähtu ja arvete suma on

valesti arvutatud. Õigusabikuludest tulenev kahju ei olnus kostjale ettenähtav, sest seda ei kirjeldatud

30.06.2020 nõudes. Samuti on hagejal olemas personalijuht, kes saanuks leppetrahvinõudest teatada.

Läbirääkimistega kaasnevast kahjust hoiti kostja teadmatuses. Hagi koostamisel kasutatud

õigusabikulu kuulub menetluskulude hulka ja nende hüvitamine eraldi haginõudena on välistatud. Kui

õigusabi osutati seoses kostja isikuandmete kaitse üldmääruse alusel esitatud taotlusega, tuli vastavad

andmed väljastada töötajale tasuta vastavalt üldmääruse art 12 lõikele 5. E-kirjade uurimise andmete ja

Microsoft Teams kasutajakonto logiandmete väljastamine ei vaja advokaadi abi.

81. Kostja viitas TLS § 22 lõikele 1. Hagejal tuleb kohustuse rikkumise tõendamiseks selgitada ja

tõendada, et iga hagis viidatud dokument on töölepingus määratletud. Töölepinguga on välistatud

seaduses sätestatud ärisaladuse kriteeriumite kõrvaleheitmine, sest konfidentsiaalsuskohustus põrkub

töötaja sõnavabadusega ega tohi takistada töötajate liikuvust. Hagejal tuleb tõendada, et hagis viidatud

dokumendid on EKTÄKS § 5 lg 2 tähenduses ärisaladusena kaitstavad. Lisaks tuleb hagejal näidata

iga dokumendi osas, et dokument on kirjeldatud töölepingu punktis 11.1. Hagejal tuleb ka tõendada, et

teave ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav

nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad ning sellel on

kaubanduslik väärtus salajasuse tõttu. Samuti tuleb tõendada meetmeid, mis on tarvitusele võetud, et

teave salajas hoida. Kuna hageja ei ole dokumente esitanud, ei saa kostja hinnata, kas nõuded on

täidetud.

82. Kostja pidas selgusetuks, kuidas on ärisaladuse kriteeriumid täidetud hageja juhtimissüsteemi

dokumentide, kavandatava tulemustasu süsteemi ja juhtimisarvestuse üksuse töökorralduse

dokumentide osas. Need dokumendid kirjeldavad hageja sisemisi protsesse ja neid oli tarvis uuele

töötajale selgitada. Kas sellised protsessid on konkurentidele teadmata või milline kaubanduslik

väärtus sellel esineb, on tõendamata. Dokumendid ei sisaldanud palganumbreid ja kostja ei pidanud

usutavaks, et hageja väiteil küllastunud turul töötasud märgatavalt erineksid või erilist kaubanduslikku

väärtust omaksid. Samuti on kõigi ettevõtjate kulud töötasudele Maksu- ja

Tolliameti avalike andmete alusel väljaarvutatavad. Uuel töötajal oleks olnud keeruline ülesandeid üle

võtta, teadmata juhtimissüsteemi, tulemustasu süsteemi ja juhtimisarvestuse üksuse protsesse.

83. Lõppenud projektide info on iseenesest vananenud ja kasutu, sest turg on muutunud.

Lepinguportfell hageja klientide nimedega ning nendega seonduvate projektide, kuluarvestuste,

eelarvetega ja prognoosidega on pelgalt ajalooline info. Hageja tegutseb teedeehituse valdkonnas, kus

ettevõtted saavad tööd peamiselt riigihangete kaudu. Riigihangete andmed on avalikud ja riigihanke

„kliendid“ on avalikud. xxx OÜ-le müüdud kaupade ja teenuste info osas on täitmata kõik

kriteeriumid. Hageja 2019 ja 2020 majandusaasta andmete puhul võib eeldada, et need on avalikult

kättesaadavad majandusaasta aruannete kaudu.

84. Töölepingu p 11.4 sätestatud leppetrahvi suurus on 16 926 eurot (neto). Töölepingu p 6.1

sätestatud töötasu oli 2000 eurot (bruto) ehk 1547 eurot (neto). Lepingus toodud leppetrahvi kokkulepe

on töötajat ebamõistlikult kahjustav tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 tähenduses, sest

töölepingu sõlmimisel läbirääkimisi ei peetud ja töötajal puudus sisuline võimalus mõjutada

leppetrahvikokkuleppe sisu. Leppetrahvi suuruse hindamisel tuleb arvestada selle funktsiooni ja

lepingu hinda. Töölepingu sõlmimise ajal 01.02.2014 määratletud töötasu 1547 eurot ja leppetrahvi 16

926 eurot suhe on ebaproportsionaalne, sest leppetrahv vastab ligi 11 kuu töötasule.

85. Hageja kaotas leppetrahvinõude VÕS § 159 lg 2 alusel, sest teavitas kostjat nõudest ebamõistlikult

hilja 30.06.2020, mis on enam kui kuu pärast väidetava rikkumise avastamisest 29.05.2020. Lähtudes

hageja avaldatud ajast e-kirjadega tutvumise kohta alates 15.05.202015, hilines hageja leppetrahvist

teatamisega veelgi enam. Kostja hinnangul on töösuhtes mõistlik aeg leppetrahvinõudest teatamiseks

kaks nädalat.

86. Leppetrahvinõude aegumistähtaeg on neli kuud vastavalt TLS § 31. Seega kujuneks hagi kohaselt

mõistlikuks ajaks 12 päeva, mis moodustab 1/10 aegumistähtajast. Hageja viivise arvestus on ekslik,

sest algab 01.05.2020 ehk enne väidetava rikkumise lõpetamist14.05.2020 ja avastamist 15.05.2020

või 29.05.2020 ning leppetrahvinõudest teatamist 30.06.2020. Leppetrahvinõudes jäeti viivisenõue

esitamata.

87. Hageja ei ole väitnud, et kostja kasutab hageja ärisaladusi. Hageja jättis vastamata kostja

13.08.2020 päringule selle kohta, kuidas on üldse võimalik isiklikul otstarbel hageja ärisaladusi

kasutada.

88. 01.02.2021 seisukohas leidis kostja, et e-kirjade edastamine isiklikule e-posti aadressile ei kujuta

endast töölepingu alusel rikkumist. Hageja ei ole selgitanud, kuidas oleks kostja saanud isiklikul

otstarbel hageja ärisaladusi kasutada. Kostja töötas eriolukorra ajal kodus. IT-tehnilises juurdepääsus

tööks vajalikele materjalidele valitses lahkumissoovi avaldamisel järel segadus ning materjalid olid

vajalikud kostja asemele värvatud uue töötaja juhendamiseks. Hageja eitab eelnevat, nimetades kostja

väiteid valeks, kohatuks ja ebaloogiliseks.

89. Kostja selgitas, et12.03.2020 algas eriolukord. 16.03.2020 teatas kostja oma lahkumise soovist

finantsjuhile R Sle ja 19.03.2020 avaldas oma tulevase tööandja. 19.03.2020 teatas hageja

juurdepääsude piiramisest IT-süsteemides ja 20.03.2020 juurdepääsud IT-süsteemidele suleti.

20.03.2020 esitas kostja kirjaliku lahkumisavalduse. 22.03.2020 taastas hageja tosaliselt juurdepääsu

IT-süsteemidele. 23.03.2020 olid juurdepääsud taastatud, kuid ajaliselt piiratuks jäi ligipääs Azure

serveritele, kus paiknes enamik vaidlusalustest dokumentidest. 25.03.2020 sõlmisid pooled

kokkuleppe töötamiseks kuni 15.05.2020 ja hageja ütles konkurentsipiirangu üles. 01.04.2020 avaldati

riigihangete registris riigihanke nr 221593 teade. 30.04.2020 teatas hageja juht, et alates 01.05.2020

tuleb kostja asemel uus töötaja. 30.04.2020 saatis kostja endale esimese hagis kirjeldatud e-kirja.

01.05.2020 asus hageja juures tööle M T ja kostja alustas tema juhendamist. 14.05.2020 edastas kostja

endale viimase e-kirja ja 15.05.2020 oli kostja viimane tööpäev. Kostjal puudus isiklik huvi hageja

ärisaladuse vastu.

90. M T võeti kostja asemele tööle väljastpoolt ettevõtet. Seetõttu hõlmas tema juhendamine mitte

ainult ärikontrolleri ülesandeid, vaid ka ülesannete rolli kogu ettevõtte tegevuses. Kostjal oli vaja M

Tle selgitada, millise hageja üksusega tema töö seondub, milline on tema kui uue töötaja roll

projektijuhtimises, kuidas tööks vajalikke andmeid saab vaadata projektipõhiselt ja ettevõttepõhiselt.

M T juhendamine toimus peamiselt rakenduse Microsoft Teams vahendusel, kuid vähesel määral

kontoris. Hageja teatas 16.11.2020, et Microsoft Teamsi kasutaja O O tegevuslogisid perioodi

01.05.2020 kuni 15.05.2020 kohta ei ole võimalik väljastada, sest need ei ole säilinud (säilitati 90

päeva).

91. Kostja vahetu juht S L ise asus hageja juures tööle 2019. a augustis ega olnud kostja töölt

lahkumise ajal 2020. a mais veel valmis uut inimest ise juhendama. Kuna kostja kogemus ettevõttes oli

suurem, oli kostja juhendamine on pädevam. Kostja oli heatahtlikult valmis uut inimest juhendama.

Kuivõrd juhendamine oli ette planeerimata ja juhendamise metoodika oli ettekirjutamata, valis kostja

ise juhendamise meetodid ja materjalid. Hageja ei ole arvestanud asjaolu, et kostja oli nõus uut töötajat

juhendama 30.04.2020.

92. Töötamine kodus eriolukorra tingimustes, segadus juurdepääsus andmetele IT-süsteemides,

andmete piiratud kättesaadavus Azure pilveteenusest ja lühike ühepäevase etteteatamisega selgunud

uue inimese juhendamise vajadus tingisid dokumentide edastamise isiklikule e-postile. IT-süsteemid

suleti kostjale juba enne 20.03.2020 töölepingu lõpetamise avalduse esitamist ja puudus igasugune

hageja väidetud kokkulepe IT-süsteemide piiramise ja sulgemise kohta. Kostjale teatati 19.03.2020

juurdepääsude piiramisest IT-süsteemides.

93. Hageja on eitanud segadust süsteemidele ligipääsuga. Hageja väited selle kohta, et kostjaga

sõlmiti kokkulepe juurdepääsu osas on tõendamata. Hageja ei ole ka tõendanud, et ta avastas

29.05.2020 ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise. Hageja väited kahju tekkimise ja xxx OÜ hanke

võitmise asjaolude kohta on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et lepingu tingimuste üle oleks

kostja saanud läbi rääkida. Hageja nõue on perspektiivitu.

94. Leppetrahv on tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel. Ärisaladuse tagamiseks seatud

leppetrahv on hageja kasutatud tüüptingimus. Töölepingud alluvad tüüptingimuste regulatsioonile.

Tüüptingimustel lepingu sõlmimist kinnitab hageja avaldus, et teistes töölepingutest oli leppetrahvi

kokkulepe teistsugune. Ekslik on hageja seisukoht, et tingimuse kehtivust tuleb hinnata

leppetrahvinõude esitamise ajal. Tüüptingimuse kehtivust tuleb hinnata lepingu sõlmimise aega

arvestades, vastavalt VÕS § 42 lg 1. Sellel ajal ületas leppetrahv kostja töötasu 11-kordselt, olles

ebamõistlikult kõrge. Mõistlikuks saab pidada leppetrahvi, mis vastab viie kuu töötasule.

95. Hageja ei ole selgitanud, miks on viivisearvestuses õige ignoreerida VÕS § 113 lg 2 sätestatut.

Eelviidatud normist tuleneb, et viivisearvestus saab alata ajast, millal leppetrahvinõudest teavitati,

mitte hageja valitud eelnevast ajast. Hageja jätab selgitamata, miks ta esitanud nõude rahuldamist

välistavat 05.08.2020 e-kirja, milles kostja kinnitas andmete kustutamist. Hagis puuduvad selgitused ja

tõendid selle kohta, kuidas kostja hageja ärisaladusi kasutab, kuid vaatamata sellele nõuab hageja

ärisaladuse kasutamise lõpetamist.

96. 20.07.2021 seisukohtades leidis kostja, et hageja ei ole vaatamata kohtu korraldustele selgitanud,

millist kohustust on kostja täpselt rikkunud. Hageja ei ole selgitanud, miks ei olnud edastatud

dokumentides toodud teave avalikult kättesaadav, milles seisnes selle kaubanduslik väärtus ja milliseid

nõudeid kehtestas hageja ärisaladuse hoidmiseks. Hageja ei ole tõendanud TLS § 74 eeldusi ega seda,

kuidas tuleks täita tema nõue ärisaladuste kasutamise lõpetamiseks. Hageja ei ole tõendanud, miks ei

ole leppetrahvi tingimus tüüptingimus. Hageja ei ole selgitanud nõudeõiguse esinemist VÕS § 159 lg 2

alusel.

97. Hageja esitatud S P 03.02.2020 e-kirja kohaselt ei sisaldanud dokumendid ärisaladusi. Nimelt on

selgitusena kirjas mainitud, et: „Lisas olev Exceli tabel on toodud näidisena, numbrid ja % tabelis on

illustratiivsel eesmärgil, neisse kinni jääda ei ole põhjust.“ Hageja nõustus, et kostja tegeles enne

töölepingu lõppemist uue töötaja juhendamisega. Uuel ettevõttevälisel isikul oli oma ülesannete

mõistmiseks vajalik saada aru, millist rolli erinevates hageja valdkondades kontroller täidab. Näidetena

on mõistlik tuua üksikasjalikumaid andmeid. Hageja piiras andmete kättesaadavust. Enamus andmetest

paiknes Azure pilveteenuses, kuhu kostjal ei olnud ööpäevaringset ligipääsu.

98. Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Töösuhetes sõlmitud

leppetrahvinõudele ei saa kohalduda muu aegumistähtaeg kui TLS § 31 sätestatu. Ärisaladuse

hoidmise kohustus tuleneb töösuhtes seadusest, mitte kokkuleppest. Tegemist ei ole võlaõigusliku

kokkuleppega, mille rikkumisest tuleneva aegumistähtaja aluseks saaks olla TsÜS § 146 lg 1. Kostja ei

nõustunud, et teabe ärisaladusena määratlemine sõltuks sellest, kas tegemist on kulu- ja

hinnastruktuuride ning müügistrateegiaga. Ärisaladuse olemasoluks peaks hageja tõendama, et teave

täidab kumulatiivselt EKTÄKS § 5 lõike 2 tingimusi. Hageja ei selgitanud iga dokumendi osas, miks

ei ole selles sisalduv teave avalikult kättesaadav.

99. Hageja väidete alusel ei täida „hüpoteetiline tulemustasu süsteem“, „lõppenud projektide

kuluarvestus“ ja näitlikud Exceli tabelid EKTÄKS § 5 lg 2 tingimusi. Sellised dokumendid edastas

kostja isiklikule e-postile uue töötaja juhendamiseks. Puudub vaidlus, et materjalid edastati pärast

seda, kui kostja pidi hakkama juhendama uut töötajat, mitte pärast seda kui avaldati hageja viidatud

hanketeade või muul hageja viidatud konkurentsi osutamise mõttes asjassepuutuval ajal.

100. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et materjalide edastamiseks e-posti teel puudus vajadus, sest

kõik olid ligipääsetavad ja enamik materjalidest ei olnud kostjale vajalikud tööülesannete täitmiseks.

Hageja esitatud M Mi 04.01.2021 kinnituskirjast nähtub, et Azure pilveteenusele, kus valdavalt

kõnealused materjalid paiknesid, ööpäevaringset ligipääsu ei olnud. Samas ei eita hageja kostja kodust

olukorda, mis tingis vajaduse töötada öösiti. Hageja nõustus, et kostja tegeles enne töölepingu

lõppemist uue töötaja M T juhendamisega. Uuel juhendataval töötajal oli vajadus mõista kostja

ülesandeid hageja struktuuris. Seetõttu oli kõigi edastatud materjalide tutvustamine mõistlik ja vajalik.

Hageja nõustus, et M T juhendamise käigus võis hageja dokumentide tutvustamine toimuda üksnes

ulatuses, milles M Tl kui uuel töötajal endal oli hageja dokumentidele ligipääs.

101. Isiklikule e-postile materjalide edastamine ei moodusta rikkumist töölepingu ega EKTÄKS § 5 lg

1, lg 3 või lg 4 tähenduses. Hageja lõplikes seisukohtades rõhutatakse, et rikkumine seisnes

dokumentide kasutamises isiklikul eesmärgil. Eelmenetluses pidas hageja sellist asjaolu asjasse

puutumatuks. Hageja väide, et kostja kasutas ärisaladust oma karjääri edendamiseks, on uus ja

üldsõnaline väide.

102. Hageja jättis tähtaegselt täitmata kohtu korralduse selgitada, kuidas tuleb täita hagi nõue

ärisaladuste kasutamise lõpetamiseks ja andmekandjatelt kustutamiseks. Hageja oli teadlik, et tema

loetletud dokumendid on kustutatud enne hagi esitamist. Hageja jättis tähtaegselt täitmata kohtu

korralduse selgitada TLS §-s 74 sätestatud eelduste esinemist.

103. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile summas 13 589,40 eurot

koos käibemaksuga. Kostjale osutati õigusabi 66 tunni ja 50 min ulatuses. Kostja palus eelviidatud

kulud hüvitada koos käibemaksuga, sest kuigi kostja eest tasus kulud kolmas isik, on kostjal selliste

kulude hüvitamise kohustus koos käibemaksuga ja kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja palus

menetluskuludelt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras.

104. Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Menetluses esindas hagejat kuni 28.05.2021 kaks

advokaati Kadri Michelson ja Stella Raudsepp. Menetluskulude nimekirjas on eristamata, milline

esindaja ja millise tunnitasuga ning millist teenust osutas, mistõttu ei ole võimalik hageja

menetluskulude nimekirja täpsustamata hinnata, millised kohtuvälised kulud on põhjendatud ja

millised mitte. Kostja pidas põhjendamatuks tööd tunnitasuga 240 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kostja esitas ka vastuväited osadele toimingutele.

KOHTU PÕHJENDUSED

105. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu

rahuldamisele.

106. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle:

1) hageja on teede-ehituse valdkonnas tegutsev ettevõte;

2) hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping, mille alusel töötas kostja ärikontrollerina;

3) töölepingu punkti 11 ja hageja töökorralduse reeglite punkti 10 järgi oli kostjal kohustus hoida

saladuses hageja ärisaladust;

4) kostja esitas hagejale avalduse töölepingu lõpetamise sooviga ning poolte kokkuleppel töötas

kostja hageja juures kuni 15.05.2020;

5) pärast hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamist asus kostja tööle hageja konkurendi xxx OÜ

juurde;

6) ajavahemikus 30.04.2020 kuni 14.05.2020 ehk enne hagejaga sõlmitud töölepingu lõppemist

saatis kostja oma isiklikule e-posti aadressile mitmeid hageja tegevust puudutavaid dokumente;

7) kostja ametikohale asus tema asemel tööle uus töötaja, keda kostja pidi enne töölt lahkumist

juhendama.

107. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale ärisaladuse hoidmise kohustuse

rikkumise eest töölepingus ette nähtud leppetrahvi 16 926 eurot ja viivist leppetrahvilt. Pooled

vaidlevad ka selle üle, kas kostja peab lõpetama hageja ärisaladuse kasutamise ja hävitama kõik

ärisaladust sisaldavad dokumendid. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale

viimase õigusabikulud.

108. Hageja leidis, et kuigi kostja ligipääsud tema kasutajakontodele olid ajutiselt Msis piiratud

lahkumisavalduse esitamise tõttu, taastati talle kõik ligipääsud ning tal puudus vajadus saata

dokumente oma isiklikule e-posti aadressile. 29.05.2020 avastas hageja, et kostja oli rikkunud

ärisaladuse hoidmise kohustust, sest saatis hageja ärisaladust sisaldavaid dokumente oma isiklikule e-

posti aadressile. Pärast seda, kui kostja asus tööle hageja konkurendi juurde, võitis viimane väga

väikese hinnavahega hagejat riigihankes, mis ei saanud olla juhus. Dokumendid, mis kostja saatis oma

isiklikule e-posti aadressile, omasid kaubanduslikku väärtust, kuna hageja tegutseb küllastunud turul,

kus iga detail on oluline. Hageja on võtnud tarvitusele meetmed dokumentide salajas hoidmiseks.

Ainuüksi dokumentide saatmine isiklikule e-posti aadressile kujutab endast nende kasutamist isiklikul

otstarbel, mis oli keelatud. Leppetrahvi nõudest hageja loobunud ei ole ja leppetrahvi kokkulepe ei ole

tüüptingimus. Uue töötaja juhendamiseks ei olnud dokumentide saatmine isikliku e-posti aadressile

vajalik.

109. Kostja vaidles hagile vastu. Leppetrahvi kokkulepe oli tüüptingimus, mis oli kostjat

ebamõistlikult kahjustav. Töölepingulist kohustust kostja rikkunud ei ole. Eriolukorra tõttu töötas

kostja kodus. Sõltuvalt väikese lapse hoidmise vajadusest töötas kostja ka õhtuti ja öösiti. Tema

ligipääs hageja süsteemidele oli osadel päevadel suletud, osadel piiratud. Lisaks pidi kostja enne töölt

lahkumist juhendama uut töötajat. Juhendamine toimus veebi teel ning juhendamiseks saatis kostja

endale materjale e-postiga. Kõik kostja isiklikule e-posti aadressile saadetud dokumendid olid seotud

kostja ülesannetega, milliseid ta tutvustas uuele töötajale. OÜ xxx hanke võitmine ei ole seotud

kostjaga ning hageja ei ole arvestanud, et antud ettevõte on riigihangetes hagejat muudelgi kordadel

võitnud. Kostja ei ole hageja ärisaladusi isiklikul otstarbel kasutanud ning hageja ei ole tõendanud,

kuidas vastavad saadetud dokumendid ärisaladuse nõuetele ning kuidas nad omavad kaubanduslikku

väärtust. Milleks kasutas hageja õigusabi, ei ole ta tõendanud.

110. Kohus leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele, sest hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud

ärisaladuse hoidmise kohustust. Kohus ei nõustu hageja väitega, et töölepingu kehtivuse ajal oma

isiklikule e-posti aadressile tööalaste dokumentide edastamine võrdub automaatselt ärisaladuse

hoidmise kohustuse rikkumisega. Hagi aluseks olevate asjaolude esmase tõendamise kohustus lasub

hagejal. Seega oleks hagejal tulnud tõendada, et tööleping keelas mistahes dokumentide edastamise

isiklikule e-posti aadressile isegi siis, kui seda tehti tööülesannete täitmiseks. Hagejal oleks tulnud

samuti tõendada, et kostja kasutas hageja ettevõtlusdokumente isiklikul eesmärgil ning edasi saadetud

dokumente ei vajanud kostja ühegi tööülesande täitmiseks, sealhulgas uue töötaja juhendamiseks.

Hagejal oleks tulnud tõendada, et kostja isiklikule e-posti aadressile saadetud dokumendid kujutasid

endast ärisaladust seaduse mõistes. Hageja neid asjaolusid tõendanud ei ole ning hageja seletusi ei saa

kohus tõenditena arvestada.

111. 19.05.2021 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 138-139) selgitas kohus hagejale vajadust põhistada, et

kostja enda e-postile saadetud dokumendid sisaldasid ärisaladust. Kohus selgitas hagejale vajadust

välja tuua, milles seisneb kostjale ette heidetav rikkumine. Kohus selgitas, et ainult dokumentide enda

e-posti aadressile saatmine ei ole rikkumiseks EKTÄKS § 5 lg 3 mõistes. Samuti selgitas kohus

hagejale töötaja vastu kahju hüvitamise nõude esitamise eeldusi. Vaatamata kohtu selgitustele ei

esitanud hageja täiendavalt ühtegi põhistust ega tõendanud olulisi hagi aluseks olevaid asjaolusid.

112. TLS § 22 lg 1 sätestab, et vastavalt VÕS §-s 625 sätestatule ja arvestades TLS § 6 lõikes

3sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis-

või ärisaladuse hoidmise kohustus. TLS § 22 lg 2 järgi võivad tööandja ja töötaja kokku leppida

saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras.

TLS § 6 lg 3 näeb ette, et kui tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja lisaks TLS

§-s 5 nimetatule teatama töötajale saladusena määratud teabe sisu.

113. TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja

kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises

süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust. TLS § 16 lg 1 näeb ette,

et töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas

pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. TLS § 16 lg 2 tuleneb, et

töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu

rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud

tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja

võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.

114. Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul, et töölepingu alusel peab töötajale olema selge, milline teave

tuleb salajas hoida ning mida selleks teha tuleb. Kui tööandja väidab, et töötaja on rikkunud teabe

saladuses hoidmise kohustust, peab ta lisaks rikkumisele tõendama, et töötaja rikkus kohustust

süüliselt, arvestades muuhulgas seda, millised olid töötaja kohustused, väljaõpe, ametialased teadmised

ja muud oskused. Käesolevas asja ei ole hageja suutnud selgelt välja tuua isegi seda, mida ta täpselt

kostja rikkumiseks pidas. Kord leidis hageja, et rikkumiseks on ärisaladuse kasutamine, kord jällegi

seda, et selleks on pelgalt dokumentide isiklikule e-posti aadressile saatmine.

115. EKTÄKS § 5 lg 1 sätestab, et ärisaladuse saamine selle üle seaduslikku kontrolli omava isiku

nõusolekuta on ebaseaduslik, kui selleks on kasutatud loata juurdepääsu dokumentidele, asjadele,

materjalidele, ainetele või elektroonilistele failidele, mis on ärisaladuse üle seaduslikku kontrolli

omava isiku kontrolli all ja mis sisaldavad ärisaladust või millest saab ärisaladuse tuletada, või nende

omavolilist valdamist või kopeerimist või muid toiminguid, mida konkreetsete asjaolude korral

peetakse ausa kaubandustavaga vastuolus olevaks. Käesoleva asjas ei vaidle pooled selle üle, et kostjal

oli töölepingulise suhte ajal lubatud ligipääs nendele dokumentidele, milliseid ta enda isiklikule e-posti

aadressile saatis. Seega ei ole tegu olukorraga, kus ligipääs oleks saadud ebaseaduslikult.

116. EKTÄKS § 5 lg 2 reguleerib nõudeid, millistele ärisaladus peab vastama. Ärisaladuseks on selle

kohaselt teave, mis ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või

kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad,

millel

on

kaubanduslik

väärtus

oma

salajasuse

tõttu

ja

mille üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida

seda salajas. Kuigi pooled ei vaidle sisuliselt selle üle, et hageja oli kehtestanud mitmed ligipääsu

piiravad nõuded teabele, mida ta ärisaladuseks luges, ei ole muus osas hageja kohtu hinnangul

tõendanud väiteid, et kõik dokumendid, milliseid kostja saatis enda isiklikule e-posti aadressile, olid

ärisaladuseks, sest selline teave ei olnud muul moel üldteada ega kergesti kättesaadav ning teabel oli

kaubanduslik väärtus. Hageja esitas üksnes seletused selle kohta, miks oli teave ärisaladuseks, kostja

nende seletustega ei nõustunud ning esitas omapoolsed vastuväited. Sellises olukorras oleks hagejal

tulnud oma väiteid tõendada, kuid seda ta ei teinud. Olukorras, kus kostja hinnangul oleks suur osa

andmetest avalikult kättesaadav Maksu- ja Tolliameti, äriregistri või riigihangete avalike andmete

alusel, oleks hagejal tulnud oma väiteid täiendavalt tõendada.

117. EKTÄKS § 5 lg 3 näeb ette, et ärisaladuse kasutamine või avaldamine selle üle seaduslikku

kontrolli omava isiku nõusolekuta on ebaseaduslik, kui seda teeb isik, kes on ärisaladuse saanud

ebaseaduslikult EKTÄKS § 5 lõike 1 tähenduses (p 1), rikub kohustust ärisaladust mitte avaldada (p 2)

või rikub ärisaladuse kasutamise piiramise kohustust (p 3). Vaidlust ei ole selle üle, et kostja sai

ärisaladusele ligipääsu seaduslikult. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et kostja oleks ärisaladust

kellelegi avaldanud. Hageja väited selle kohta, et andmed said teatavaks hageja konkurendile ja kostja

uuele tööandjale, on jäänud spekulatsiooniks. Lisaks ei ole hageja menetluses põhistanud, kuidas ja

milliseid ärisaladuse kasutamist piiranud kohustust kostja rikkus. Kuna hageja ei ole tõendanud ühegi

rikkumise esinemist EKTÄKS § 5 lg 3 mõistes, ei ole hageja nõudeid võimalik rahuldada.

118. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 01.02.2014 töölepingu nr 59 uue

redaktsiooni (toimiku 1. kd, lk 11-14), mille kohaselt asus kostja hageja juures tööle ärikontrolleri

ametikohal. Tema tööülesanded olid määratletud lepingule lisatud ametijuhendis. Lepingu punkti 6.1.

järgi oli kostja brutotöötasu 2000 eurot. Lepingu punkti 9.2.5 järgi pidi kostja kinni pidama tööandja

kehtestatud töökorralduse reeglitest.

119. Lepingu punkt 11.1 nägi ette, et kostja oli kohustatud lepingu kehtivuse ajal hoidma saladuses

ning ilma tööandja eelneva kirjaliku nõusolekuta mitte avaldama kolmandatele isikutele ega kasutama

isiklikul ega muul otstarbel talle töö tegemise käigus teatavaks saanud tööandja tootmis- ja ärisaladusi,

samuti tööandja ettevõttesiseseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni ning informatsiooni, mille

saladuses hoidmise kohustus on tööandjal. Lepingu punkt 11.2 nägi ette, et tööandja tootmis- ja

ärisaladusena, mille suhtes pidi kehtima lepingu punktis 11.1. sätestatud kohustus, käsitleti

mitteavalikku informatsiooni tööandja poolt teistes äriühingutes ja nende loomise projektides

osalemise kohta, samuti tööandja poolt toodetavate toodete omahinda, toodete müügihindu, tööandja

poolt sõlmitavate lepingute sisu, tööandja poolt omandatavaid infosüsteeme ja tarkvara, tööandja poolt

peetavat raamatupidamise arvestust, tööandja töötajate, klientide ja äripartnerite kohta käivat teavet,

tööandja ettevõttesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet (sh tööandja töökorralduse reeglid, otsused,

käskkirjad jms).

120. Lepingu punkt 11.4 nägi ette, et saladuse hoidmise kohustuse rikkumise korral on tööandjal õigus

nõuda töötajalt leppetrahvi summas 16 926 eurot ning kahju hüvitamist ulatuses, mida leppetrahv ei

kata.

121. Ametijuhendi (toimiku 1. kd lk 15-17) järgi oli kostja kohustuseks tagada lepinguportfelli

arvestuse toimimine ja lepingute finantskontroll, osaleda eelarvete ja prognooside koostamises, tagada

eelarvete andmete korrektsus ja jälgida eelarvete täitmist, analüüsida majandus- ja finantsnäitajaid,

analüüsida ja välja töötada ettepanekuid organisatsiooni tegevusnäitajate optimeerimiseks ning töötada

välja ja juurutada finantskontrolli protseduure. Projektide finantskontrolli loeti üheks peamiseks

tööülesandeks. Samuti kuulus kostja ametiülesannete hulka tema pädevuse piires meeskonnaliikmete

töö- ja ohutusalane juhendamine ning väljaõpe.

122. Hageja töökorralduse reeglite (toimiku 1. kd, lk 18-20) punkt 10 reguleeris tootmis- ja

ärisaladuste ning konkurentsikeelu küsimusi. Punkti 10.1 järgi olid kõik töötajad kohustatud hoidma

ettevõtte ärisaladusi, mis on neile teatavaks saanud nii otseselt seoses oma tööülesannete täitmisega kui

ka neid, mis on teatavaks saanud juhuslikult.

123. Reeglite punkt 10.2 nägi ette, et tööandja tootmis- ja ärisaladusena, mille suhtes kehtib

eelmärgitud saladuse hoidmise kohustus, käsitleti mitteavalikku informatsiooni tööandja poolt teistes

äriühingutes ja nende loomise projektides osalemise kohta, tööandja poolt toodetavate toodete

omahinda ja toodete müügihindu, tööandja sõlmitavate lepingute sisu, tööandja omandatavaid

infosüsteeme ja tarkvara, tööandja peetavat raamatupidamise arvestust, tööandja töötajate, klientide ja

äripartnerite kohta käivat teavet ja tööandja ettevõttesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet, sh tööandja

töökorralduse reeglid, otsused, käskkirjad jne).

124. Kohus leiab, et sisuliselt ei reguleerinud tööleping ega hageja töökorralduse reeglid selgelt seda,

millised dokumendid olid ärisaladuseks ja millised mitte. Loetelu dokumentidest, milliseid loeti

ärisaladuseks, on kohtu hinnangul üldsõnaline ja sedavõrd kõikehõlmav, et selle loetelu alusel on

keeruline määratleda, millised dokumendid peaksid olema salajased ja millised mitte. Kohtu hinnangul

ei saa EKTÄKS § 5 mõttega kooskõlas olla olukord, kus mistahes dokumendid, milliste töötaja

töölepingulisi kohustusi täites kokku puutub, on ärisaladuseks. Lisaks ei tulene eelviidatud tõenditest

kostjale keeldu edastada tööandja dokumente oma isiklikule e-posti aadressile. Ainuüksi sellise

edastamise keeldu ei näe ette üksi hageja viidatud töölepingu ega töökorraldus reeglite säte. Kostjal

kui töötajal oli kohustus mitte kasutada ärisaladust oma isiklikul eesmärgil, kuid hageja ei ole

tõendanud, et kostja seda tegi.

125. Pühapäeval 22.03.2020 saadetud e-kirjadest (toimiku 1. kd, lk 21-22) nähtub, et alates eelmisest

reede õhtust oli kostja konto ajutiselt suletud ja selle kasutamine oli piiratud, muuhulgas puudus tal

võimalus hageja süsteemidele ligi pääseda. Kostja ligipääs kõigile kataloogidele oli suletud tööandja

soovil. 22.03.2020 õhtul saatis hageja töötaja M M hageja erinevatele töötajatele e-kirja (toimiku 1. kd,

lk 23-24), milles ta teatas, et kostja konto on uuesti lubatud, kuigi kõik gruppi kuuluvused on maha

võetud. E-kirja kohaselt pidi toimima ligipääs e-postile ja väga piiratud mahus gruppide kettale. Asjas

esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks olnud selle e-kirja saajate hulgas.

126. 23.03.2020 esmaspäeval saatis kostja tööandja esindajatele e-kirja (toimiku 1. kd, lk 25), milles ta

loetles, millistele kataloogidele ja kaustadele on tal vajalik saada ligipääs, et tööd jätkata. 23.03.2020

saatis hageja esindaja R S teistele hageja töötajatele (mitte kostjale) e-kirja, kus ta teatas, et annab loa

kostjale ligipääsuks vaid juhtimisarvestuse materjalidele. Muus osas soovis ta alles täpsustada, kuhu ja

milline ligipääs anda.

127. Hageja esitas kohtule oma IT grupi juhi M Mi kinnituse (toimiku 1. kd, lk 27-28), milles viimane

on avaldanud, et kõik kostja juurdepääsud, mis suleti 20.03.2020, olid 23.03.2020 hiljemalt kell 14.00

uuesti avatud. Kas või kui palju teavitati ligipääsude taastamisest kostjat, hageja esitatud tõenditest

selgelt ei nähtu. M M on ise saatnud kostjale 23.03.2020 kell 02.43 e-kirja, milles ta on avaldanud:

„Panin uuesti midagi juurde“. Kirjast ei saa järeldada, et kostjat teavitati kõigi ligipääsude täielikust

taastamisest.

128. Hageja esitas kohtule ka täiendava M Mi kinnituse (toimiku 1. kd, lk 106-107), milles ta on

avaldanud, et eriolukorra ajal oli kõigile hageja töötajatele tagatud tehnilised lahendused, mis

võimaldasid neil kodus töötada. Erisus seisnes kinnituse kohaselt vaid ligipääsus Azure pilveteenuse

serverites majutatud andmebaasides ja rakendustes, millele oli ligipääs kell 06.00 kuni 23.59. Hinnates

kogumis eelviidatud tõendeid, nõustub kohus iseenesest kostja väitega, et pärast tema

lahkumisavalduse esitamist ei olnud tal enam kogu aeg kõiki ligipääse hageja süsteemidele ning

ligipääsudega seoses esines teatavat segadust.

129. Hageja esitas kohtule xxx AS-le saadetud päringu vastuse andmed (toimiku 1. kd, lk 32-33),

millest nähtub, et kostja saatis mitmeid e-kirju oma isiklikule e-posti aadressile. Sisuliselt pooled

nende e-kirjade saatmise üle ei vaidle.

130. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et 30.04.2020 kuni 14.05.2020 saatis kostja enda isiklikule e-

posti aadressile mitmeid e-kirju koos lisadega (e-kirjad toimiku 1. kd, lk 146-152). Kostja saatis enda

isiklikule e-posti aadressile edasi S P e-kirja (toimiku 1. kd, lk 147), milles viimane on kirjeldanud

edaspidi planeeritavat juhtivtöötajate boonusarvestuse süsteemi. Kostja oli selle e-kirja saajate hulgas

ning kirja adressaatidele oli esitatud kavandatava süsteemi osas konkreetseid küsimusi.

131. E-kirjade teel oli kostja edastanud oma isiklikule e-posti aadressile pakkumiste protsessikirjelduse

(toimiku 1. kd, lk 155-157), ehituse ettevalmistuse üksuse statuudi (toimiku 1. kd, lk 158) ja

projektijuhtimise selgituse (toimiku 1. kd, lk 159-161) koos selgitusega tabeli näol, õigusaktide loetelu

ja projektijuhtimise meelespeaga (toimiku 1. kd, lk 162-163), teede- ja keskkonnaehituse ning

ehitustööde vastutusmaatriksi (toimiku 1. kd, lk 164), milles on selgitatud erinevate töötajate rolle ja

vastutust, projektijuhtimise valdkonna statuudi (toimiku 1. kd, lk 165-166), milles on samuti selgitatud

erinevate töötajate rolle ja ülesandeid. Kostja saatis endale projektide kulude tabelid (toimiku 1. kd, lk

167-184) mitmete erinevate projektide kohta, loetelu xxx OÜ-le müüdud kaupade ja teenuste kohta

185-186), eelarvet puudutavad tabelid (toimiku 1. kd, lk 187-193), loetelu juhtimisarvestuse

töökorraldusest ja ülesannete jaotusest (toimiku 1. kd, lk 194-195), samuti ärikontrolleri tööülesannete

detailse kirjelduse (toimiku 1. kd, lk 196-197) ja infoturbe poliitika juhise (toimiku 1. kd, lk 198-201).

132. Hageja on esitanud kohtule üksnes seletuse selle kohta, miks kõik kostja isiklikule e-posti

aadressile saadetud dokumendid kujutasid endast ärisaladust, kuid tõendanud hageja neid väiteid ei

ole. Hageja ei ole ka tõendanud, et ta tegutses sellisel turul, kus mistahes tabeli näol või muul viisil

edastatud teave omas automaatselt kaubanduslikku väärtust. Tegu on hageja subjektiivsete ja

spekulatiivsete seletustega, milliste alusel ei saa kohus ilma muude tõenditeta hageja väiteid

tõendatuteks lugeda. Kohus ei saa eluliselt usutavateks pidada hageja väiteid, et juba lõppenud

projektide andmed, andmed avalike riigihangete klientide kohta või erinevate töötajate töökohustuste

kirjeldused koos õigusaktide loeteluga saaks endast kujutada sellist teavet, mis ei ole üheski osas

avalike andmete kaudu kättesaadav ja omab kaubanduslikku väärtust.

133. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et kostjal oli kohustus juhendada uut hageja töötajat enne

lahkumist. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja selle kohustuse täitis. Kui hageja töötaja V K on

esitanud kohtule kinnituse (toimiku 1. kd, lk 108-109), et kostja ei ole M T e-posti aadressile saatnud

e-kirju oma isiklikult e-posti aadressilt ega töökoha e-posti aadressilt, ei ole hageja vastu vaielnud ka

kostja väitele, et viimane teostas juhendamist veebi vahendusel. Kohus leiab, et kõik dokumendid,

milliseid kostja oma isiklikule e-posti aadressile saatis, olid otseselt või kaudselt seotud nende

tööülesannete täitmisega, milliseid kirjeldas kostja ametijuhend. Kohus loeb usutavateks kostja väiteid,

et kõiki dokumente oli tal vaja selleks, et selgitada uuele töötajale töökohustuste sisu ning hageja

tööprotsesse. Muid järeldusi asjas kogutud tõendid teha ei võimalda.

134. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et ajal, mil kostja oma isiklikule e-posti aadressile dokumente

saatis, kehtisid Eestis koroona viiruse levikust tingitud piirangud ning kostja töötas palju kodus.

Eluliselt on kohtu hinnangul usutav, et kodus töötamisel võis kostja tekkida perekondlike kohustuste

tõttu vajadus töötada ka öösiti või hilisõhtusel ajal, mistõttu ei saa ainuüksi e-kirjade saatmise ajast

järeldada, et e-kirjade teel saadetud materjale ei kasutanud kostja tööalaste ülesannete täitmiseks.

Hageja ei ole ühegi kostja poolt saadetud dokumendi puhul selgelt välja toonud ega tõendanud, miks ei

olnud dokument vajalik kostja töökohustuste täitmiseks ega sealhulgas uue töötaja juhendamiseks.

Hageja väited on jäänud seletuste tasandile. Kuivõrd hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping, ei

saa kohus kostja rikkumise tuvastamisel lähtuda üksnes hageja seletustest, sest hagejal oleks tulnud

tõendada kostja rikkumine ehk selgelt töölepingus ette nähtud kohustuse mittetäitmine ning kostja süü.

Hageja neid asjaolusid tõendanud ei ole.

135. Ühtlasi nõustub kohus kostja väitega, et hageja ärisaladuse kasutamise lõpetamise ja ärisaladuse

kustutamise nõuet ei ole võimalik rahuldada olukorras, kus kostja ärisaladuseks peetavaid andmeid ei

kasuta ning on endale saadetud dokumendid juba enne kohtumenetluse algust kustutanud. Nii on kostja

esindaja saatnud hagejale 05.08.2020 e-kirja (toimiku 1. kd, lk 94), milles ta kinnitas, et hageja

sisedokumendid on kustutatud ning neid ei ole kolmandatele isikutele edastatud.

136. Hageja väited selle kohta, et kostja edastas ärisaladuseks olevad andmed oma uuele tööandjale ja

hageja konkurendile, on jäänud täielikult paljasõnalisteks. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud

ühegi kostja isiklikule e-posti saadetud dokumendi puhul, kuidas ainuüksi selles dokumendis

sisaldunud teave oleks võimaldanud tema konkurendil teha riigihankes edukaks osutunud pakkumise.

Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kuigi xxx OÜ on paljudes hangetes teinud hagejast suuremad

pakkumised (toimiku 1. kd, lk 34-37), on ta lisaks hageja ette heidetud hankele võitnud ka teisi

hankeid (toimiku 1. kd, lk 90-93). Järelikult on hageja väited tema ärisaladuse kasutamise kohta

konkurendi poolt spekulatiivsed ja ebausutavad.

137. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõuded mõista kostjalt välja leppetrahv ja viivis,

õigusabikuludest tulenev kahju ning hageja nõuded kohustada kostjat lõpetama hageja ärisaladuse

kasutamine ja kustutama kõik ärisaladuseks olevad andmed, ei kuulu tervikuna rahuldamisele juba

ainuüksi põhjusel, et hageja ei ole tõendanud kostja lepingulise kohustuse rikkumist.

138. Lisaks nõustub kohus kostja väidetega, et kui ka hageja oleks tõendanud kostja rikkumise, on ta

selgesõnaliselt loobunud kostjaga sõlmitud kokkuleppes leppetrahvi nõudest. Nii nähtub asjas kogutud

tõenditest, et 25.03.2020 allkirjastasid hageja ja kostja töölepingu lõpetamise kokkuleppe (toimiku 1.

kd, lk 30-31), mille kohaselt pidi kostja viimane tööpäev olema 15.05.2020. Kokkuleppe punktis 4

kinnitasid hageja ja kostja, et neil ei ole teineteise vastu lepingust tulenevaid pretensioone ega nõudeid,

välja arvatud kokkuleppest endast tulenevad nõuded.

139. VÕS § 578 lg 1 sätestab, et kompromissleping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge

õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks

loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. VÕS § 578 lg 2 näeb ette eelduse,

mille kohaselt kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad

kompromissilepingu alusel uued õigused. Hageja ei ole käesolevas asja ümber lükanud eeldust, et ta

loobus kostjaga sõlmitud kokkuleppe tagajärjel varasematest lepingulistest nõuetest. Hageja väited,

milliste kohaselt oli tegemist mitte nõuetest loobumise kokkuleppe, vaid mingit laadi

konstateeringuga, ei ole mõistetavad ega millegagi tõendatud.

140. Kohus leiab, et olukorras, kus pooled sõlmivad töölepingust tulenevate vaidlusaluste küsimuste

lahendamiseks kokkuleppe ja lepivad muuhulgas kokku, et neil ei ole teine-teise vastu lepingust

tulenevaid nõudeid, ei saa järeldada muid tagajärgi peale selle, milles pooled on kokku leppinud.

Lepingus kokku lepitu on kohustuslik mõlemale poolele. Hageja pidas kostjaga läbirääkimisi ja sõlmis

kokkuleppe nimelt töölepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks, mitte muudes küsimustes. Seega

pidi hageja mõistma, et kokkuleppe tagajärjel ei saa ta enam kostja vastu esitada töölepingust

tulenevaid nõudeid, sealhulgas ka selliseid, milliste esitamise võimalus võis talle selguda hiljem.

Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mille üle tema arvates pooled siis tegelikult läbi

rääkisid ja mille kohta kokkuleppe sõlmisid. Ainult hageja seletuste alusel ei saa kohus tuvastada, et

hagejale ei olnud 25.03.2020 kokkuleppes märgitu siduv.

141. Hageja menetluses esitatud väidetest võib üksnes järeldada, et hageja ei lugenud kokkulepet

siduvaks põhjusel, et ta avastas kostja rikkumise pärast lepingu sõlmimist. Hageja esitas kohtule oma

töötaja S Le e-kirja teistele hageja töötajatele (toimiku 1. kd, lk 135), milles viimane on teatanud, et ta

on lisanud kostja e-kirjade saatmise kuupäevad ning et ta avastas selle eelmisel nädalal 29.05.2020.

Mille täpselt S L 29.05.2020 avastas, e-kirjast järeldada ei saa. Kohus leiab, et tööandjana pidi hageja

olema teadlik juba 25.03.2020 kokkuleppe sõlmimise ajal sellest, millised kohustused olid kostjal ja

milliseid õiguskaitsevahendeid hageja tema suhtes kasutada sai. Seega oli hagejal võimalik kaalutletult

otsustada, kas või millistest võimalikest nõuetest kostja vastu ta loobus.

142. Ühtlasi nõustub kohus ka kostja etteheidetega selle kohta, et hageja ei ole tõendanud, milleks ta

kasutas õigusabi, mille kulude hüvitamist ta kostjalt nõudis. VÕS § 128 lg 3 ei võimalda ühel lepingu

poolel nõuda lepingu rikkumise korral teiselt poolelt mitte mistahes õigusabikulude hüvitamist, vaid

üksnes selliste kulude hüvitamist, mis olid mõistlikult vajalikud kahju hüvitamisega seotud nõuete

esitamiseks. Hageja esitas kohtule oma esindaja õigusabi arved (toimiku 1. kd, lk 55-57), kuid arvetest

ei nähtu, milleks õigusabi kasutati. Arvetelt nähtuvad lisaks õigusteenuse osutamisele kulud ja tasutud

lõivud, kuid hageja ei ole tõendanud, milliste kulude ja lõivudega tegemist oli. Poolte esindajate

kirjavahetusest (toimiku 1. kd, lk 41-53) võib järeldada, et pooled ei vaielnud üksnes leppetrahvinõude

ja ärisaladuse kasutamise üle. Isegi juhul, kui oleks tõendamist leidnud kostja lepingulise kohustuse

rikkumine, ei saa hageja nõuda kostjalt nende õigusabi kulude ja muude kulutuste hüvitamist, mis ei

ole otseselt seotud lepingust tulenevate hageja nõuete esitamisega.

143. Kohus nõustub ka kostja väitega, et kui hageja nõuded oleksid olnud põhjendatud, on hageja

viivisenõude arvestus ebaõige. Hageja on alustanud viivise arvestamist 30.04.2020, kuid selliseks

viivise arvestamiseks õiguslik alus puudub. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise

aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või

taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast,

mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu

kiirmenetluse avalduse. Leppetrahvi nõude esitas hageja kostjale alles 30.06.2020 (toimiku 1. kd, lk

38-40) ning seega ei saanud hageja nõuda kostjalt viivist sellele eelneva aja eest.

144. Muus osas ei pea kohus poolte väidetele vastamist vajalikuks. Kuna hageja nõue oli alusetu, ei

pea kohus vajalikuks hinnata, kas tööleping sõlmiti tüüptingimustel ning kas selline tüüptingimus oli

kostjat ebamõistlikult kahjustav. Seda, kas leping sõlmiti tüüptingimustel või mitte, ei ole kumbki pool

vaatamata kohtu selgitustele tõendanud. Samuti ei pea kohus vajalikuks vastata kostja väitele, kas

hageja esitas leppetrahvinõude hilinemisega või mitte.

145. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg

2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

146. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile summas 13 589,40 eurot

koos käibemaksuga. Kostjale osutati õigusabi 66 tunni ja 50 min ulatuses. Kostja palus eelviidatud

kulud hüvitada koos käibemaksuga, sest kuigi kostja eest tasus kulud kolmas isik, on kostjal selliste

kulude hüvitamise kohustus koos käibemaksuga ja kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja palus

menetluskuludelt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras.

147. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ja leidis, et tõendamata on kostjal kulude tasumise

kohustuse tekkimine, mistõttu ei saa kulude hüvitamist nõuda hagejalt ega saa kulude hüvitamist

nõuda koos käibemaksuga. 18 tundi tööd on kulude aruande järgi teinud isikud, kes ei ole advokaadid

ega saa olla kohtus lepinguliseks esindajaks, mistõttu ei kuulu need kulud hüvitamisele.

148. Kohus nõustub osaliselt hageja väidetega. Kostja esindaja on kohtule kinnitanud, et nimelt kostjal

on tekkinud kulude hüvitamise kohustus ning füüsilise isikuna on tal kohustus tasuda kulud koos

käibemaksuga. TsMS § 174 lg 9 järgi ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui

tema eest kandis need muu isik. Seega ei saa jätta kostja menetluskulude taotlust rahuldamata üksnes

seetõttu, et kulud on kandnud kolmas isik.

149. Küll aga nõustub kohus hageja väitega, et 18 tunni ulatuses ei saa kulud olla põhjendatud, sest

õigusabi on osutanud isikud, kes ei saa advokatuuriseaduse alusel õigusabi osutada ega olla kohtus

esindajad. Lisaks ei kuulu menetluskuludena hüvitamisele kohtueelsed õigusabikulud. Käesolevas

asjas võeti hagiavaldus menetlusse 20.10.2020 ning kostja esitas vastuse hagile 02.12.2020.

Menetluskuludena ei ole hüvitatavad õigusabikulud, mis on seotud 2020. a juulis poolte vahel kirjade

vahetamise, läbirääkimiste ja nõupidamistega kokku 7 h 20 min. Kuna tunnistajate taotlus jäi

rahuldamata, ei loe kohus põhjendatud kuluks ka tunnistajaga seotud ajakulu 30 min.

150. Muus osas loeb kohus kostja menetluskulud põhjendatuks, sest need on kooskõlas kohtule

esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, samuti kohtuistungi ajalise kestvusega. Arvestades

vaidluse keerukust, loeb kohus põhjendatuks kostja lepingulise esindaja tunnitasu 195 eurot. Kuna

kohus loeb kostja esindaja ajakulu põhjendatuks 66 h 50 min – 18 h – 7 h 20 min – 30 min = 40 h 10

min. Kostja õigusabikulud on põhjendatud 40 h 10 min x 195 euroga = 7832,50 eurot ilma

käibemaksuta summas ja 9399 eurot käibemaksuga summas. Hagejalt tuleb kostja kasuks

menetluskuludena välja mõista 9399 eurot. Kostja taotluse alusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja

mõista viivis menetluskuludelt 9399 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

Kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2024 lahendiga.