2-21-2685/85 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-21-2685

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-2685

Tsiviilasi

Sense OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Vladimir Kutšmei

hagi

Sense OÜ

(pankrotis)

vastu

võlausaldajate

7. oktoobri 2021 üldkoosoleku päevakorra punktide 2

ja 3 osas tehtud otsuste kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja Sense OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Vladimir

Kutšmei, e-post vladimir.kuchmei@tartutaitur.ee;

kostja Sense OÜ (pankrotis) (registrikood 12093366),

esindaja pankrotitoimkonna esimees E. E. , e-post XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Sense OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Vladimir Kutšmei hagi Sense OÜ

(pankrotis) vastu võlausaldajate 7. oktoobri 2021 üldkoosoleku päevakorra punktide 2

ja 3 osas tehtud otsuste kehtetuks tunnistamiseks.

2. Tunnistada kehtetuks Sense OÜ (pankrotis) võlausaldajate 7. oktoobri 2021

üldkoosoleku päevakorra punkt 2 osas tehtud otsus, millega Sense OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses kutsuti tagasi pankrotitoimkonna liikmed T. L. ja Ü. K. .

3. Tunnistada kehtetuks Sense OÜ (pankrotis) võlausaldajate 7. oktoobri 2021

üldkoosoleku päevakorra punkt 3 osas tehtud otsus, millega Sense OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses valiti pankrotitoimkonna uuteks liikmeteks E. E. ja T. F. .

4. Jätta poolte menetluskulud Sense OÜ (pankrotis) kanda.

5. Määrata Sense OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Vladimir Kutšmei menetluskulude

rahaliseks suuruseks 300 eurot (riigilõiv).

6. Hüvitada Sense OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Vladimir Kutšmeile menetluskulud

300 eurot Sense OÜ (pankrotis) pankrotivara arvel pankrotiseaduse § 148 lõike 1

punkti 1 alusel.

Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

2(8)

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused

Sense OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Vladimir Kutšmei (hageja, haldur) esitas 18. oktoobril 2021

Tartu Maakohtule hagi Sense OÜ (pankrotis) (kostja, võlgnik) vastu võlausaldajate 7. oktoobri

2021 üldkoosoleku päevakorra punktide 2 ja 3 osas tehtud otsuste kehtetuks tunnistamiseks.

Haldur palub hagis tunnistada kehtetuks võlgniku võlausaldajate 7. oktoobri 2021 üldkoosoleku

otsuse punkt 2, millega kutsuti tagasi pankrotitoimkonna liikmed T. L. ja Ü. K. ning otsuse

punkt 3, millega valiti võlgniku pankrotimenetluses pankrotitoimkonna uuteks liikmeteks E. E. ja

T. F. .

Hagiavalduse kohaselt esitas vandeadvokaat E. E. 16. septembril 2021 võlausaldajate osaühing

RODODENDRON, T. T. , Sense Concept OÜ, Sense Holding OÜ (pankrotis), TARTS OÜ,

OÜ Dixer ja Novellus OÜ nimel taotluse võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate

üldkoosoleku kokkukutsumiseks järgmise päevakorraga: häälte määramine võlausaldajatele,

pankrotitoimkonna liikmete tagasikutsumine, pankrotitoimkonna liikmete valimine ning nõude

esitamine võlausaldaja M. K. i vastu ja selleks esindaja määramine.

28. septembril 2021 kutsus haldur kokku võlausaldajate üldkoosoleku toimumise ajaga

7. oktoober 2021. Vandeadvokaat E. E. edastas 7. oktoobril 2021 enda ja T. F. i nõusolekud

pankrotitoimkonna liikmeks valimise kohta. Edastuskirja järgi on E. E. suure võlausaldaja

esindaja (nt Novellus OÜ või osaühing RODODENDRON) ja T. F. väikese võlausaldaja esindaja

(nt Sense Concept OÜ või OÜ Dixer).

Üldkoosolek otsustas päevakorra punktis 2 kutsuda tagasi pankrotitoimkonna liikmed T. L. ja Ü.

K. ning punktis 3 valida pankrotitoimkonna uuteks liikmeteks E. E. võlausaldaja Novellus OÜ

poolt ja T. F. võlausaldaja Sense Concept OÜ poolt.

Halduri hinnangul tuleb üldkoosoleku otsuse punktid 2 ja 3 tunnistada kehtetuks PankrS § 83 lg 1

esimese lause esimese alternatiivi järgi ehk põhjusel, et nimetatud otsused on vastuolus seadusega.

Haldur leiab, et üldkoosoleku otsus kutsuda tagasi pankrotitoimkonna liige väikevõlausaldaja A.

L. esindaja Ü. K. ja valida tema asemele pankrotitoimkonna uueks liikmeks Sense Concept OÜ

pakutud kandidaat T. F. on vastuolus PankrS § 74 lg-ga 2, mille kohaselt peavad

pankrotitoimkonda kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt

esitatud isikud. Kehtiva kohtupraktika järgi on viidatud sätte eesmärk tagada, et igas

pankrotitoimkonnas oleksid lisaks suurvõlausaldajatele esindatud ka väikevõlausaldajad. Viidatud

sätte mõtte kohaselt ei saa väikese nõudega võlausaldajaks pidada isikut, kes on

suurvõlausaldajaga seotud viisil, et tal on suurvõlausaldajaga sisuliselt samaväärne majanduslik

huvi. Võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on T. F. i kandidatuur üles seatud

võlausaldaja Sense Concept OÜ poolt. Viimase ainuosanik on Sense Holding OÜ (pankrotis),

mistõttu tuleb eeldada mõlema äriühingu samaväärset majanduslikku huvi. Sense Holding OÜ

(pankrotis)

on

aga

võlgniku

pankrotimenetluses

suurvõlausaldaja

(nõude

suurus

2 061 325,01 eurot). Eeltoodust tulenevalt ei saa Sense Concept OÜ poolt ülesse seatud ning

seejärel võlausaldajate üldkoosolekul pankrotitoimkonna liikmeks valitud T. F. i pidada väikese

nõudega võlausaldajate esindajaks. T. F. valiti toimkonna liikmeks Ü. K. asemele. Selliselt

eelistas võlausaldajate üldkoosolek varasemalt toimkonda kuulunud väiksema nõudega

võlausaldajate esindajale suurvõlausaldajaga (so Sense Holding OÜ (pankrotis)) samaväärset

majanduslikku huvi omavat kandidaati.

Samuti leiab haldur, et üldkoosoleku otsus kutsuda tagasi pankrotitoimkonna liige võlausaldaja

aktsiaselts Eleväli esindaja T. L. ja valida tema asemele pankrotitoimkonna uueks liikmeks

võlgniku, tema juhatuse liikme T. T. ning võlgniku lähikondsete Sense Concept OÜ ja Sense

3(8)

Holding OÜ (pankrotis) lepinguline esindaja E. E. on vastuolus PankrS § 74 lg-ga 3. PankrS § 74

lg 3 teisest lausest tulenevalt ei või pankrotitoimkonda kuuluda võlgniku lähikondne ehk füüsiline

või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi (PankrS § 117 lg 2 p 5).

Võlgniku lähikondseks võib kohus lugeda ka PankrS § 117 lg-tes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule

lähedase isiku (PankrS § 117 lg 3). Asjas ei ole vaidlust selles, et võlgniku pankroti

väljakuulutamise ajal oli vandeadvokaat E. E. võlgniku esindajaks. Viimane nähtub ka

pankrotimääruses toodud menetlusosaliste andmetest. Vandeadvokaat E. E. kinnitas

19. veebruaril 2021 kohtule esitatud pankrotiavalduses, et ta on võlgniku esindaja. Võlgnik ega ka

vandeadvokaat E. E. ei ole haldurit esindusõiguse lõppemisest teavitanud. Seega eelduslikult

tegutseb vandeadvokaat E. E. käesoleva ajani võlgniku huvides. Võlgniku juhatuse liige T. T. on

PankrS § 117 lg 2 p 1 järgi võlgniku lähikondne. Vandeadvokaat E. E. on T. T. lepinguline

esindaja. Sense Holding OÜ (pankrotis) on võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 2 järgi ning

Sense Concept OÜ PankrS § 117 lg 2 p 4 järgi. Vandeadvokaat E. E. on nii Sense Holding OÜ

(pankrotis) kui ka Sense Concept OÜ lepinguline esindaja. Eeltoodust nähtuvalt on vandeadvokaat

E. E. nii pankrotivõlgniku kui ka mitmete võlgniku lähikondsete lepinguline esindaja, st täidab

käsundit võlgniku ja võlgniku lähikondsete huvides. Tegutsedes võlgniku ja mitme võlgniku

lähikondse kasuks, on vandeadvokaadil eelduslikult õigus saada käsundi täitmise eest tasu. Halduri

hinnangul on võimalik võlgniku ja tema lähikondsete huvides käsundi täitmist (koos õigusega

saada käsundi täitmise eest tasu) pidada PankrS § 117 lg 2 p 5 mõttes pankrotivõlgniku ja

käsunditäitja ühiseks majanduslikuks huviks. Seega tuleb vandeadvokaat E. E. ut pidada PankrS

§ 117 lg 2 p 5 alusel Sense OÜ (pankrotis) lähikondseks. Alternatiivselt tuleb eeltoodud asjaoludel

(so käsundi alusel võlgniku ja tema lähikondsete huvides tegutsemise tõttu) vandeadvokaat E. E.

ut pidada võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 3 alusel.

Lisaks eeltoodule võib halduri hinnangul T. F. i ja E. E. u valimine võlgniku pankrotitoimkonda

olla vastuolus ka PankrS § 82 lg 8 eesmärgiga, mille tõttu ei ole toimkond võimeline PankrS § 73

lg-s 1 sätestatud ülesandeid täitma. Sense Concept OÜ ainuosanik on Sense Holding OÜ

(pankrotis), kes on ühtlasi ka võlgniku ainuosanik. PankrS § 82 lg-st 8 tulenevalt ei ole

võlausaldajatel Sense Concept OÜ ja Sense Holding OÜ (pankrotis) hääleõigust. Pankrotiseaduse

ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 195 SE seletuskirjast nähtuvalt on PankrS § 82 lg 8

eesmärgiks välistada omanike võimalused pankrotimenetluse üle kontrolli haaramiseks. Sense

Concept OÜ poolt ülesseatud kandidaadi T. F. i ning Sense Concept OÜ ja Sense Holding OÜ

(pankrotis) lepingulise esindaja E. E. u valimine võlgniku pankrotitoimkonda on seega vastuolus

PankrS § 82 lg 8 eesmärgiga. Võlausaldajate üldkoosolek valis võlgnikuga seotud isikute häältega

toimkonda Sense Concept OÜ poolt ülesseatud kandidaadi ning Sense Concept OÜ ja Sense

Holding OÜ (pankrotis) lepingulise esindaja. Võlgniku pankrotitoimkond on kolmeliikmeline ja

seega annavad T. F. i ja E. E. u hääled võimaluse võtta vastu toimkonna otsuseid ning sellega

teostada kontrolli pankrotimenetluse üle. Halduri hinnangul on alust eeldada, et Sense Concept OÜ

ja Sense Holding OÜ (pankrotis) lepinguline esindaja ja Sense Concept OÜ poolt ülesseatud

kandidaat tegutsevad toimkonnas kooskõlastatult võlgniku lähikondsete huvides. PankrS § 73 lg 1

esimese lause kohaselt kaitseb pankrotitoimkond pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve,

valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. T. F. ja E. E. täidavad

mõlemad Sense Concept OÜ ja Sense Holding OÜ (pankrotis) käsundit, seejuures tuleb eeldada

Sense Concept OÜ ja Sense Holding OÜ (pankrotis) samaväärset majanduslikku huvi. Sellises

olukorras on ilmne, et T. F. ja E. E. asuvad toimkonnas tegutsema Sense Concept OÜ ja Sense

Holding OÜ (pankrotis) huvides. Toimkonna liikmete poolt võlgniku lähikondsete huvides

tegutsemine ei ole aga seadusega kooskõlas, sh ei tohi võlgniku lähikondne toimkonda kuuluda.

Halduri hinnangul esineb põhjendatud alus kahelda selles, et Sense Concept OÜ ja Sense

Holding OÜ (pankrotis) huvides tegutsevad T. F. ja E. E. asuvad toimkonnas kaitsma võlgniku

kõigi võlausaldajate huve.

Kostja vastus hagile

4(8)

Võlgnik vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Võlgniku hinnangul on hagi täies

ulatuses põhjendamatu ja oluliselt vastuolus seadusega.

Võlgnik märgib oma vastuses, et PankrS § 74 lg 1 ja selles viidatud PankrS § 57 lg 6 ning PankrS

§ 74 lg 3 teine lause kehtestavad ammendavalt füüsiliste isikute ringi, kes ei saa kuuluda

pankrotitoimkonda ning võlgniku arvates on lubamatu eelpool nimetatud sätete laiendav

tõlgendamine. Võlgniku hinnangul tuleb arvestada, et füüsilise isiku õigus kuuluda

pankrotitoimkonda on käsitletav isiku põhiseadusega kaitstud põhiõiguse ja -vabadusena

(PS § 29), mille piiramine ilma seaduses otsesõnu sätestatud õigusliku aluseta on lubamatu.

Vaidlus puudub selles, et T. F. esitati võlgniku pankrotitoimkonna liikmeks Sense Concept OÜ

poolt, kelle nõude suuruseks võlgniku pankrotimenetluses oli 12 699,75 eurot. Kuivõrd võlgniku

võlausaldajate esimene üldkoosolek määras väikese nõude ülempiiriks 30 000 eurot ning võlgniku

7. oktoobri 2021 võlausaldajate üldkoosolek väikese nõude ülempiiri ei muutnud, vastas T. F.

seadusest ja võlgniku võlausaldajate üldkoosoleku otsustest tulenevatele väikese nõudega

võlausaldaja poolt esitatud pankrotitoimkonna liikme kandidaadi nõuetele. Võlgniku hinnangul on

põhimõtteliselt väär halduri seisukoht ja kontseptsioon, et Sense Concept OÜ-d ning tema

ainuosanikku Sense Holding OÜ-d (pankrotis) tuleks õiguslikult samastada ning Sense

Concept OÜ poolt pankrotitoimkonna liikmeks väljapakutud füüsilist isikut T. F. i tuleks

samaaegselt lugeda Sense Concept OÜ ainuosaniku Sense Holding OÜ (pankrotis) kui võlgniku

pankrotimenetluses suure võlausaldaja esindajaks. Õiguslikult ei ole võimalik samastada

osaühingut ja selle osanikku, kes on täiesti eraldiseisvad juriidilised isikud ja iseseisvad

õigussubjektid. Juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele. Järelikult

ei saa asjaolust, et Sense Concept OÜ ainuosanik Sense Holding OÜ (pankrotis) on võlgniku

pankrotimenetluses suureks võlausaldajaks, mõistlikult järeldada, et Sense Concept OÜ oleks

võlgniku pankrotimenetluses suureks võlausaldajaks või et Sense Concept OÜ poolt võlgniku

pankrotitoimkonna liikmeks esitatud füüsiline isik T. F. ei oleks väikese nõudega võlausaldaja

esindajaks. Asjaolu, et Sense Concept OÜ ainuosanik Sense Holding OÜ (pankrotis) on võlgniku

pankrotimenetluses suureks võlausaldajaks, ei anna seaduses sätestatud õiguslikku alust lugeda

suureks võlausaldajaks samaaegselt Sense Concept OÜ-d. Järelikult ei ole füüsilise isiku T. F. i

valimisega võlgniku pankrotitoimkonna uueks liikmeks rikutud PankrS § 74 lg-t 2.

Analoogselt on võlgniku hinnangul põhjendamatu ja väär hagiavalduse põhistamiseks esitatud

faktiväide, et võlgniku võlausaldajate 7. oktoobri 2021 üldkoosoleku otsus kutsuda tagasi

pankrotitoimkonna liige võlausaldaja aktsiaselts Eleväli esindaja T. L. ja valida tema asemele

pankrotitoimkonna uueks liikmeks pankrotivõlgniku, selle juhatuse liikme T. T. ning võlgniku

lähikondsete Sense Concept OÜ ja Sense Holding OÜ (pankrotis) lepinguline esindaja E. E. on

vastuolus PankrS § 74 lg-ga 3. Võlgniku lähikondsete ring on juriidilisest isikust võlgniku puhul

sätestatud PankrS § 117 lg-s 2 ja 3. Asjaolu, et vandeadvokaat E. E. on erinevatel ajahetkedel ja

erinevates asjades olnud võlgniku, T. T. , Sense Concept OÜ ja Sense Holding OÜ (pankrotis)

lepinguliseks esindajaks, ei muuda teda kui füüsilist isikut seaduse kohaselt võlgniku lähikondseks

PankrS § 74 lg 3 ja § 117 lg-te 2 ja 3 tähenduses. Haldur on antud juhul sisuliselt õiguslikult

samastanud advokaadi tema kliendiga, samas kui AdvS § 43 lg 4 ja Eesti Advokatuuri

eetikakoodeksi § 4 lg 6 sätestavad, et advokaati ei või samastada kliendi ülesande täitmise tõttu

kliendiga ega kliendi kohtuasjaga. Kuivõrd advokaati ja tema klienti on lubamatu samastada, siis

ei muuda advokaadi poolt õigusteenuse osutamine vandeadvokaat E. E. ut kui füüsilist isikut

võlgniku lähikondseks. Järelikult ei ole tema valimisega võlgniku pankrotitoimkonna uueks

liikmeks rikutud PankrS § 74 lg-t 3.

Võlgnik ei nõustu halduri hagiavalduse põhjendusega PankrS § 82 lg 8 osas. Võlgnik leiab, et

kuivõrd haldur juhtis vaidlusalust võlgniku võlausaldajate üldkoosolekut, sh korraldas haldur

hääletamist ja kordagi ei avaldanud, et üldkoosolek väidetavalt ei saa valida füüsilisi isikuid T. F.

i ja E. E. ut pankrotitoimkonda ning et otstarbekas oleks esitada pankrotitoimkonna liikmeteks

teisi isikuid, siis on ilmne, et halduri poolt käesoleva hagi esitamine ei ole tingitud mitte halduri

5(8)

vabast tahtest, vaid mõne võlgniku teise võlausaldaja (tõenäoliselt eelkõige M. K. i) õigusvastasest

survest.

Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus

1. Pankrotihaldur on PankrS § 83 lg 1 alusel esitanud kohtule nõude tunnistada kehtetuks

Sense OÜ (pankrotis) võlausaldajate 7. oktoobri 2021 üldkoosoleku otsus kutsuda tagasi

pankrotitoimkonna liikmed T. L. ja Ü. K. (punkt 2) ning otsus valida Sense OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses pankrotitoimkonna uuteks liikmeteks E. E. ja T. F. (punkt 3). Nimetatud sätte

kohaselt võib nõuda võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, kui see ei vasta

seadusele, selle tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, selle vaidlustamise õiguse näeb

otse ette seadus või sellega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.

Võlgnik on hagile vastu vaielnud ja palunud jätta selle rahuldamata.

2. Halduri seisukoha järgi on võlausaldajate 7. oktoobri 2021 üldkoosoleku otsus vaidlustatud osas

vastuolus PankrS § 74 lg-ga 2, mille kohaselt peavad pankrotitoimkonda kuuluma nii suuremate

kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud.

Vaidlust ei ole selles, et Sense OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajate esimesel

üldkoosolekul otsustatud valida kolmeliikmeline pankrotitoimkond ning lugeda väiksema

nõudega võlausaldajaks võlausaldaja, kelle nõue on kuni 30 000 eurot. Vaidlust ei ole ka selle üle,

et T. F. i kandidatuuri pankrotitoimkonna uue liikmena väiksemate nõuetega võlausaldajate (A. L.

) poolt esitatud Ü. K. asemele seadis üles võlausaldaja Sense Concept OÜ, kelle nõude suuruseks

tollel hetkel oli 12 699,75 eurot. Samas ei peeta kehtiva kohtupraktika järgi PankrS § 74 lg 2

tähenduses väikese nõudega võlausaldajaks isikut, kes on suurvõlausaldajaga seotud viisil, et tal

on suurvõlausaldajaga sisuliselt samaväärne majanduslik huvi.

Äriregistri andmetel on Sense Concept OÜ ainuosanik Sense Holding OÜ (pankrotis), kes on

võlgniku pankrotimenetluses suurvõlausaldaja. Nii Sense Concept OÜ kui ka võlgnikuga

ühendatud Sense Building OÜ, Sense Factory OÜ ja Sense Trust OÜ olid Sense Holding OÜ

(pankrotis) tütarettevõtjad. Kuigi Sense Holding OÜ (pankrotis) ja tema kontrollitav äriühing

Sense Concept OÜ on õiguslikus mõttes eraldiseisvad juriidilised isikud, siis äriseadustiku järgi

annab sajaprotsendiline osalus äriühingus ainuosanikule selle osaühingu tegevuse üle täieliku

kontrolli ja valitseva mõju. Seega tuleb eeldada mõlema äriühingu samaväärse majandusliku huvi

kattuvust viidatud äriühinguid seejuures samastamata. Kohtu hinnangul ei piirdu kehtiv

pankrotiseadus ühise majandusliku huvi määratlemisel otseselt üksnes huviga osaniku tasemel.

Kohtupraktika järgi on üheks oluliseks indikaatoriks ühise majandusliku huvi hindamisel ka

juhtorganite liikmete täielik või osaline kattumine. Vaidlust ei ole selles, et Sense Concept OÜ ja

Sense Holding OÜ (pankrotis) juhatuse liikmeks on T. T. . Eeltoodust tuleneb, et Sense

Concept OÜ kvalifitseerub väikevõlausaldaja kriteeriumi alla üksnes formaalselt (nõude suuruse

põhjal).

Kohtu hinnangul ei vasta vaidlustatud võlausaldajate üldkoosoleku otsus kutsuda tagasi

pankrotitoimkonna liige väikevõlausaldaja A. L. esindaja Ü. K. ja valida tema asemele

pankrotitoimkonna uueks liikmeks Sense Concept OÜ poolt pakutud kandidaat T. F. PankrS § 74

lg-s 2 sätestatud nõuetele, mistõttu on see seadusega vastuolus ja tuleb tunnistada PankrS § 83 lg 1

alusel kehtetuks. T. F. i valimisega pankrotitoimkonna liikmeks Ü. K. asemele eelistas võlgniku

7. oktoobri 2021 võlausaldajate üldkoosolek varasemalt toimkonda kuulunud väiksema nõudega

võlausaldajate esindajale suurvõlausaldajaga samaväärset majanduslikku huvi omavat kandidaati.

Samaväärset majanduslikku huvi ja kooskõlastatud tegevust näitab ka õigusteenuse osutaja valik,

et T. F. osutab õigusteenust samas Advokaadibüroo HEED Entsik OÜ-s, milles vandeadvokaat E.

E. ki, olles nii pankrotivõlgniku kui ka tema emaettevõtja Sense Holding OÜ (pankrotis)

lepinguliseks esindajaks.

3. Haldur on leidnud, et võlausaldajate 7. oktoobri 2021 üldkoosoleku otsus on vaidlustatud osas

vastuolus PankrS § 74 lg-ga 3, mille kohaselt ei või pankrotitoimkonda kuuluda võlgniku

lähikondne. PankrS § 117 lg 2 p 5 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks füüsiline

6(8)

või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi. PankrS § 117 lg 3 alusel

võib kohus lugeda võlgniku lähikondseks ka seaduses otse nimetamata võlgnikule lähedase isiku.

Kohtupraktikas on leitud, et lähikondsena, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi,

tuleb käsitada isikuid, kes on võlgnikuga lähedaselt seotud isikliku, majandusliku või muu seose

kaudu ning kelle tegutsemist saab vaadelda võlgnikuga ühiste huvide tõttu majanduslikus mõttes

kooskõlastatuna. Seejuures peab ühine majanduslik huvi olema lähikondsuse alusena hindamiseks

sedavõrd suur, et üldiselt ja objektiivselt võib arvata, et võlgnik ja temaga seotud isik tegutsevad

teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks. Ühist olulist majanduslikku huvi saavad

väljendada ka pikaajalised lepingulisel alusel põhinevad suhted.

Asjas ei ole vaidlust selles, et vandeadvokaat E. E. on võlgniku nimel esitanud kohtule avalduse

võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja kinnitanud pankrotiavalduses, et ta on võlgniku

lepinguline esindaja. Halduri kinnitusel ei ole võlgnik ega tema esindaja haldurit lepingulise

esindusõiguse lõppemisest teavitanud. Esindusõiguse lõppemisest ei ole teavitatud ka kohut

(TsMS § 225 lg 1). Seega esindussuhe võlgniku ja tema esindaja vahel jätkub ning vandeadvokaat

E. E. tegutseb ka käesoleval ajal antud pankrotimenetluses võlgniku huvides. Eeltoodud põhjusel

on

kohus

märkinud

võlgniku

lepingulise

esindaja

nime

kohtulahendite

(pankroti

väljakuulutamisel, häälte arvu määramisel, võlausaldajate nimekirja kinnitamisel) sissejuhatuses

(TsMS § 442 lg 2 p 8, § 463 lg 2).

Käsund kui teenuse osutamine ei eelda lepingupoolte vahel isiklikke suhteid, majanduslikuks

huviks käsundisaajal on aga õigus saada käsundi täitmise eest tasu (VÕS § 619). Käsunduslepingu

alusel peab advokaat käsundisaajana käsundi täitmisel järgima käsundiandja (võlgniku) juhiseid

ja olema kliendile lojaalne ning tegutsema kliendi ülesande täitmisel vastavalt oma teadmistele ja

võimetele kliendi jaoks parima kasuga (VÕS § 620 lg-d 1 ja 2, § 621 lg 1). Kohtu hinnangul on

ühine huvi – võlgnikuga mitteseotud võlausaldajate huve kahjustades saada eeliseid

pankrotimenetluses – võlgniku ja tema lepingulise esindaja puhul ilmne ja sedavõrd suur, et

üldiselt ja objektiivselt võib arvata, et nimetatud isikud tegutsevad kooskõlastatult teineteise

kasuks ja teiste (eeskätt võlgnikuga mitteseotud) võlausaldajate kahjuks. Kohus on seisukohal, et

esindussuhte tõttu ei saa võimaldada võlgnikku esindaval advokaadil pankrotitoimkonna töös

osaleda, kuna vastasel korral oleks tulemus sama, kui võlgnik ise oleks pankrotitoimkonna liige.

Kuigi vandeadvokaat E. E. esitati pankrotitoimkonna liikmeks mitte kui võlgniku lepinguline

esindaja, vaid kui füüsiline isik, ei ole võimalik antud olukorras jätta kõrvale ning tähelepanuta

tema ja võlgniku vahelist seost.

Kohus leiab, et pankrotitoimkonna uue liikme E. E. u näol on tegemist võlgnikule lähedase isikuga

PankrS § 117 lg 3 järgi, mistõttu tema kuulumine pankrotitoimkonda on vastuolus PankrS § 74 lg-

s 3 sätestatuga ja seetõttu tunnistab kohus PankrS § 83 lg 1 alusel kehtetuks võlgniku

võlausaldajate 7. oktoobri 2021 otsuse osas, millega kutsuti tagasi pankrotitoimkonna liige

võlausaldaja aktsiaselts Eleväli esindaja T. L. ja valiti tema asemele pankrotitoimkonna uueks

liikmeks võlgniku lähikondne, tema lepinguline esindaja vandeadvokaat E. E. .

4. Võlgnik on leidnud, et tema lepinguline esindaja ei ole tema lähikondne, tuginedes seejuures

AdvS § 43 lg-le 4, mis sätestab, et advokaati ei või tema ülesannete täitmise tõttu samastada

kliendiga ega kliendi kohtuasjaga. Kohus nõustub võlgnikuga, et advokaati ei saa samastada tema

kliendiga, kuid antud juhul ei ole tegemist advokaadi kliendiga samastamisega, vaid hagiavalduse

lahendamiseks tuleb kohtul tuvastada asjaolud, kas võlgniku ja toimkonda valitud isiku vahel on

ilmne seos, kas nad tegutsevad kooskõlastatult ning neil on ühine majanduslik huvi, so huvi

tegutseda ühiselt võlgniku huvides ja võlgniku võlausaldajate kahjuks. Kohus on seisukohal, et

selline seos esineb esindussuhte tõttu, võimaldades käsunduslepingu eesmärki silmas pidades

võlausaldajate ühiseid huve kahjustades saada eeliseid pankrotimenetluses.

5. Kohtu hinnangul saab võlgniku lepingulisest esindajast vandeadvokaati vaadelda võlgniku

lähikondsena vaatamata sellele, et sama vandeadvokaat esindab pankrotimenetluses ka osasid

võlausaldajaid.

7(8)

Võlausaldaja T. T. on võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 1 järgi, Sense Concept OÜ PankrS

§ 117 lg 2 p 4 järgi ning Sense Holding OÜ (pankrotis) PankrS § 117 lg 2 p 2 järgi.

Vandeadvokaat E. E. on kõigi nimetatud isikute lepinguline esindaja. Kuigi võlgniku ja

võlausaldajate huvid pankrotimenetluses oma olemusest tulenevalt vastanduvad ning advokaat ei

või AdvS § 44 lg 4 järgi õigusteenust osutada, kui ta samas asjas osutab õigusteenust kliendi

huvidega vastuolus olevate huvidega isikule, on vandeadvokaat E. E. nii pankrotivõlgniku kui ka

tema lähikondsete lepinguline esindaja. Lisaks on vandeadvokaat E. E. võlausaldajate osaühing

RODODENDRON, TARTS OÜ, OÜ Dixer ja Novellus OÜ, so kõigi võlgnikule laenu andnud

isikute, lepinguline esindaja. Seega täidab E. E. käsundit nii võlgniku, tema lähikondsete kui

võlgnikuga seotud võlausaldajate huvides. Eelduslikult ei esine siinjuures huvide konflikti, sest

arvatavasti on kõik isikud nõustunud ja avaldanud soovi, et advokaat osutaks samas asjas

õigusteenust neile kõigile. Viidatud võlgnikuga seotud võlausaldajad koos võlgniku lähikondsetest

võlausaldajatega

esitasid

haldurile

taotluse

vaidlusaluse

võlausaldajate

üldkoosoleku

kokkukutsumiseks, et kutsuda tagasi pankrotitoimkonna liikmed Ü. K. ja T. L. ning valida nende

asemele uued pankrotitoimkonna liikmed, so T. F. ja E. E. Advokaadibüroost HEED Entsik OÜ.

Kohtu hinnangul on viidatud isikute toimkonda valimise taga võlgnikuga seotud võlausaldajate

kooskõlastatud soov toimkonna liikmete kaudu pankrotimenetlust juhtida ja pankrotimenetluses

oluliste küsimuste üle koos võlgnikuga seotud võlausaldajatega sisuliselt ainuisikuliselt otsustada.

Tegutsedes käsundi alusel ühtaegu nii võlgniku kui temaga seotud võlausaldajate huvides, on

tõenäoline, et vandeadvokaat E. E. ei kaitseks toimkonna liikmena pankrotimenetluses kõigi

võlausaldajate ühiseid huve (PankrS § 73 lg 1).

6. Kohtu arvates on alusetud võlgniku etteheited haldurile selles, et haldur on esitanud hagi

ajendatuna soovist tegutseda ühe võlausaldaja (M. K. i) huvides, sest haldur ei avaldanud

7. oktoobri 2021 üldkoosolekul, et üldkoosolek ei saaks valida füüsilisi isikuid T. F. i ja E. E. ut

pankrotitoimkonda. Kohus märgib, et halduril on seadusest tulenev kohustus kaitsta kõigi

võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve (PankrS § 55 lg 1) ning haldur on seaduses

sätestatud tähtaja jooksul esitanud nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamiseks (PankrS § 83 lg-d 1 ja 2). Seega on haldur oma kohustust antud juhul täitnud.

Võlgniku poolt väidetu, et füüsilise isiku õigus kuuluda pankrotitoimkonda on käsitletav tema

põhiseadusega kaitstud põhiõiguse ja -vabadusena (PS § 29), märgib kohus, et võlgnik ei ole

seejuures selgitanud, kuidas võlgnikuga seotud võlausaldajate (Sense Concept OÜ ja

Novellus OÜ) poolt esitatud kandidaatide (T. F. ja E. E. ) väidetav põhiõigus kaalub üles

võlgnikuga mitteseotud võlausaldajate (A. L. ja aktsiaselts Eleväli) esitatud kandidaatide (Ü. K.

ja T. L. ) põhiõiguse.

7. Kokkuvõttes rahuldab kohus halduri hagi ning tunnistab kehtetuks Sense OÜ (pankrotis)

võlausaldajate 7. oktoobri 2021 üldkoosoleku päevakorra punktide 2 ja 3 osas tehtud otsused.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab,

et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PankrS § 541

lg 1 teise lause kohaselt on halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks

võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd kohus tegi otsuse võlgniku kahjuks, rahuldades

halduri poolt oma ülesannete täitmisel esitatud hagi, jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.

9. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. TsMS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaselt on

riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma,

8(8)

mida tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on RLS-s sätestatud riigilõiv. RLS § 59

lg 4 kohaselt tasuti hagi kohtusse esitamise ajal TsMS § 132 lg-s 4 sätestatud mittevaralise

nõudega hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot.

Asja materjalidest nähtub, et hagiavalduse esitamisel on 15. oktoobril 2021 tasutud riigilõivu

300 eurot, seega seaduses sätestatud määras. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse

lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 300 eurot olnud

vajalik ja põhjendatud kulu.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks

suuruseks 300 eurot, mis tuleb menetluskulude jaotust arvestades hüvitada pankrotihaldurile

Sense OÜ (pankrotis) pankrotivara arvel PankrS § 148 lg 1 p 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik