1-21-4864/40 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2022 kohtumaja , Võru Kriminaalasja number 1-21-4864 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi

sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Y.X Kingu 199 lg 2 p 7 25 (Y.X) süüdistuses KarS §  § lg 4 järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Süüdistatav Y.X isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

x; haridus;xxxxxxxxxx; emakeel: eesti keel; Eesti Vabariigi kodanik kriminaalkorras karistamata tõkendit pole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipeetud 02.-03.03.2020 Kaitsja Feliks Luiksaar (kokkuleppel)

RESOLUTSIOON

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrM -

313 alusel kohus S) § de 306, § 311, § 312 ja § otsustas:

1. Tunnistada süüdi Y.X KarS 199 lg 2 p 7

§  § 25 lg 4 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 180 (ükssada kaheksakümmend) miinimumpäevamäära, s.o

1800 (üks tuhat kaheksasada) eurot. 2. arvata Y.X Kingul eelvangistuses viibitud aeg 02.-03.03.2020 KarS § 68 lg 1 alusel (s.o karistuse hulka 2 päeva, millele vastab rahalise karistuse 6 päevamäära) mõistetud ning määrata, et Y.X Kingul tuleb tasuda veel rahaline karistus 174 päevamäära (s.o 1740 eurot). 3. KarS § 66 lg 1 alusel võimaldada Y.X Kingul tasuda rahaline karistus 1740 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ja kohustada Y.X-i tasuma rahalise karistuse katteks vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 145 eurot.

2

Rahaline karistus tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922400000304. 4. o 14831609, arvelduskonto Rahuldada kannatanu Mk Võsaho ldus OÜ (registrikood: nr: 042200221072597980, Swedbank) t ult EE siviilhagi ning mõista Y.X King Mk 410 eurot varalise kahju katteks. Võsahooldus OÜ kasuks välja 5. KrMS 180 1 175 1 p ult Eesti Vabariigi kasuks § lg ja § lg 9 alusel mõista Y.X King välja menetluskuluna sundraha 981 eurot. 6. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Y.X Kingul tasuda sundraha 981 eurot 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 81,75 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud sundraha 981 eurot tuleb tasuda Maksuja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700004628.

Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele

kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teeb kolmas isik, tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku eesja perekonnanimi, kelle eest makse tehakse. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

toimetamiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

7. KrMS 180 2758 § lg 1 alusel jätta Y.X Kingu kanda valitud kaitsjale makstud tasu eurot.

Edasikaebamise kord Kohtumenetl Apellatsioon tuleb esitada use poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtumenetluse poolel on õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

K

OHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus ja tsiviilhagi 1. Y.X-i süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 7 – 25 lg 4 järgi selles, et ta püüdis

29.02.2020 kella 22:30 paiku koos tuvastamata isikuga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

-le kuuluva metsaveotraktori xxxxxxxxxxx haaratsit Mk Võsahooldus OÜ koos pöördpeaga koguväärtusega 3200 eurot. Selleks lõikasid nad katki voolikud ja eemaldasid tapi ning vedasid haaratsi koos pöördpeaga kelguga tee äärde, kuid vargus jäi lõpule viimata mööda sõitnud isikute sekkumise tõttu. toime KarS § 199 lg 2 p 7 –

Seega pani H.K . 25 lg 4 järgi kvali grupi poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõra fitseeritava kuriteo, s. o vallasasja äravõtmise katse.

2. Kannatanu

juhatuse liige M. K. kriminaalasjas tsiviilhagi H. Mk Võsahooldus OÜ ja nõuab varalise kahju hüvitamist summas 410 eurot. Varaline kahju seisneb selles, et H. . eemaldas

3

haaratsi äravõtmise käigus metsaveotraktori xxxxxxxxxxx tapi maksumusega 250 eurot ja lõhkus ära voolikud maksumusega 160 eurot. Kokku tekitas H. . varalist kahju 410 eurot. Esialgu taotles M. K. väljamõistmist tema enda kasuks, kuid 17.11.2021. a eelistungil täpsustas M. K.

kasuks. ta palub kahjuhüvitise välja mõista Mk Võsahooldus OÜ

Kohtumenetluse poolte seisukohad 3.

taotles Kingu Prokurör jäi kohtuistungil esitatud süüdistuse juurde, H. süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 7 – 25 lg 4 järgi ning palus karistada teda rahalise karistusega 180 päevamäära (s.o 1800 eurot). KarS § 68 lg 1 alusel arvata aeg, mil H. . oli kahtlustatavana kinni peetud (s.o 02.- Kingul tuleb rahalisest 03.03.2020 ehk 2 päeva) karistuse hulka, ning määrata, et H. karistusest tasuda veel 1740 eurot.

4. Kannatanu Mk Võsahooldus OÜ juhatuse liige M. K. kohtuistungil tsiviilhagi juurde ja palus kahjuhüvitise välja mõista Võsahooldus OÜ Mk kasuks.

5. . kinnitas kohtuistungil, et ja tsiviilhagist aru, kuid ei Süüdistatav H. sai süüdistusest tunnistanud end süüdi. Ta keeldus kohtus ütluste andmisest ja jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde.

6. H. Kingu kaitsja Feliks Luiksaar taotles H. Kingu õigeksmõistmist ja tsiviilhagi rahuldamata jätmist. Kokkuvõtlikult märkis kaitsja järgmist.

6.1. Kohtueelne menetlus on olnud puudulik, pole vajalikke uurimistoiminguid tehtud kõiki (nt äratundmiseks esitamist, vastastamist ja lõikevahendite vaatlust) ning olulised asjaolud pole tõendatud. Olemasolevate

tõendite põhjal võib H. . kahtlustada KarS 199 lg 2 p 7 § – § 25 lg 4 järgi , kuid süüdistuse esitamiseks ega süüditunnistamiseks kvalifitseeritavas kuriteos nendest ei piisa. eo toimepanemine

haarats Esiteks pole tõendatud t ja milliste lõikevahenditega eemaldati autost leiti tangid ja väidetavalt olid sündmuskohal maas õlitilgad, kuid

kohtueelses menetluses ei kontrollitud, kas tangid olid õlised. Samuti pole tõendatud, kas haaratsit veeti kelguga ja kas selle kelguga oli üldse võimalik 29.0 0 vedada 200 või 230 kg kaaluvat 2.202 haaratsit. Internetist leitavate andmete kohaselt oli 29.02.2020 sulailm ja kui sellise ilmaga panna plastmasskelgule 230 kg kaaluv haarats, siis sulalumi vajub selle raskuse all ja kelku pole võimalik üldse vedada. Vaatamata eelnevale, pole uuritud kelku ega välja selgitatud võimalikke õigustavaid asjaolusid, vaid on toimunud põgus uurimine ainult süüstavate tõendite alusel. Lisaks kirjeldasid tunnistajad sündmuskohal nähtud isiku riietust, kuid neid riideesemeid (s.o kombinesooni, kummikuid ega mütsi) pole otsitud, kuigi see oli võimalik. Tunnistaja K. S. väitis kohtus, et ta tundis H. ära, kuid kaitsja viitas juba kohtueelses menetluses Kingu prokuratuurile esitatud taotluses, et tunnistajal võis olla motiiv anda valeütlusi. See seisukoht jäi tähelepanuta.

6.2. Teiseks pole tõendatud, et tegu pandi toime grupis. Tunnistajad ütlesid, et nägid sündmuskohal paremini üht inimest, kuid teine inimene jäi auto varju ja tema kohta pole mingeid andmeid kas ta oli noor või vana, paks või kõhn, lühike või pikk.

H. . on kõhna mees, kaalub umbes 60 kg ja tal on raske puue. H. Kingust polekski olnud ja mingit vedajat oletatavasti pidi kogu jõud olema sellel teisel mehemürakal. Pole teada H. Kingu tegevus sündmuskohal ja sellises olukorras on alusetu rääkida teo toimepanemisest grupis.

6.3. Kolmandaks pole teada, kes on traktori xxxxxxxxxxx. Kohtueelses menetluses esitati o M. K. , U. T. E. mandiõigust tõendava dokumendina traktori müügileping, kuid tunnistajate L. antud ütlustest selgus, et see leping on võltsitud. Nimelt ütlesid tunnistajad, et lepingu

4

sõlmimise ajal 11.08. Võsahooldus veel äriregistrisse kantud, kuid 2019 polnud Mk OÜ-d M. K. oli see mõte olemas ja ka äriühingu nimi oli juba välja mõeldud. Seetõttu täideti osa lahtreid lepingu sõlmimisel ja äriühingu registrikood lisati hiljem. Eelnev viitab otseselt võltsimisele. Samuti on traktor xxxxxxxxxxx ning peab liiklusseaduse ja selle alusel väljaantud õigusaktide kohaselt olema liiklusregistris registreeritud. Kuigi traktor on vallasasi, on selle vallasasja kohta sätestatud erinormid ja seadusest tulenevalt peab mootorsõiduki omand olema registris. Vaatamata eelnevale, pole traktorit liiklusregistrisse kantud. Tunnistajate jutt traktori saamise kohta vanaisalt on ebausutav ja ebareaalne ning pole M. K. tõendatud, et ükski asjaosalistest  T. , E. L. on traktori omanik. Traktor on nende valduses, kuid kuna Mk Võsahooldus OÜ  nad

, on nende valdus ebaseaduslik. pole suutnud oma omandiõigust tõendada

6.4. Kuna traktori omanikku pole tuvastatud, pole teada ka, milline oli tema suhe süüdistuses kirjeldatud teosse . On igasuguseid variante. Traktoril võis olla lammutustõend, see võis olla romu vms. Ning pole teada, milline on omaniku tegelik suhe või tahtmine seonduvalt selle traktoriga ja selle kallal toime panduga. Sellises olukorras pole võimalik ka öelda, kes on tsiviilhageja.

6.5. Riigikohus on selgitanud, Süüdistusaktis pole märgitud karistust kergendavaid asjaolusid. et vanaduspensioniealine inimene on k (vt RKKK õrges eas isik KarS § 57 lg 1 p 7 mõttes 05.11.2012. a otsus nr 3-1-1-93-12, p 9.2). . on ja tal on raske puue. H. vanaduspensionär

Kohtu seisukoht

Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7 – järgi 25 lg 4

7. . ei tunnistanud en H. d süüdi ning tema kaitsja vaidlustas esitatud süüdistust, kritiseerides eeskätt kohtueelse menetluse kvaliteeti , et olulised asjaolud on jäetud välja . Kaitsja leidis selgitamata ja tõendeid on kogutud puudulikult, mistõttu pole võimalik kedagi süüdistuses kirjeldatud teos süüdi tunnistada. Kohus ei nõustu kaitsja etteheidetega ja leiab, et H. . tuleb KarS § 199 lg 2 p 7 – 25 lg 4 järgi süüdi tunnistada.

8. Nimelt nähtub Mk Võsahooldus OÜ juhatuse lii ütluste kme M. K. st, et esialgu tehti metsaveotraktoriga xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx , kuid kuna külas traktoril läks üks jupp katki, mida polnud saada, jäi traktor mõneks ajaks seisma Traktorilt püüti varastada haaratsit . ning M. K. sellest teada nii, et tunnistaja K. S. on M. K.

töölise tuttav ja helistas töölisele. Samuti teatas politsei M. K. ja M. K. ka ise kohapeal. Seal nägi M. K. haarats oli toodud juba kelguga tee äärde. Masina juures oli näha, et voolikud olid puruks lõigatud ja tapp oli kadunud. Oli õhtune aeg ja pime ning haaratsi sai veel tee äärest kätte. Lume peal olid kelgujäljed.

Rohkem M. K. ei vaadanud. Kohtuistungi toimumise (s.o 04.01.2022. a) seisuga pole traktorit veel ära remonditud, sest on tehtud suur hooldus ja veel on teha.

9. Tunnistaja K. S. on H. . temaga K. S. teab natuke. ütluste kohaselt ühest külast ja H. . 29.02.2020 alates kl 22:00 K. S. koos K ja M. K. A. K. xxxxxxxxxxxxxxxx ringi. ca sõitis Nad sõitsid seisis metsaveotraktor ning tee ääres xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx seisid valge kaubik ja 2 inimest. See Üks inimene seisis auto tagapool ja teine oli külje peal. tundus ebatavaline, sest metsaveotraktor oli seal juba pikemat aega seisnud. K. S. ei näinud kohe algul, mida inimesed tegid, kuid tundus kahtlane, et nad seisid niisama kõrval ja numbrimärkideta auto seisis tee ääres. Algul sõitsid K. S. , K ja M. K. A. K. , kuid keerasid teisel pool mäe otsas ringi ja tulid allapoole tagasi. Siis tuli numbrimärkideta auto neile juba vastu, misjärel keerasid ringi ja sõitsid K. S. , K ja M. K. A. K. autolexxxxxxxxxx järele. kadus auto silmapilguks ära, kuid xxxxxxxxxx K. S. , K ja M. K. A. K. kohe otse

5

garaažide juurde ning leidsid sama auto garaaži nurga pealt. Auto juures polnud kedagi, kuid kui K. S. , K ja M. K. A. K. K. . K . tuli oma garaažide juures ringi peale, kohtasid nad H. H. väikse garaaži nurga tagant. Kell oli umbes 22:30 ja K. S. H. K, küsis mis ta öösel sii kõnnib n , mispeale vastas H.K . , et ta käis H. J. mingit polti või mis asja otsimas. Sel inimesel, kes seisis tee peal auto taga, oli seljas sinakas kombekas, müts oli peas ja kummikud olid jalas. H. olid K garaažide juures seljas täpselt samad riided. Kingul käes Samuti olid H. mingid võtmed ja kui K. S. K K . K. S. , K ja M. K. A. K. küsis, et H. . näitaks neid võtmeid, siis H. ei näidanud. politsei. H.K .

ajas sel ajal oma garaažist kastika välja, vahetas riided ära ja sõitis ära. Kui politsei kohale tuli ja vaatas valget kaubikut, siis K. S. . nägi, et kaubikus oli ka mingi kelk Samuti käis koos politseiga kohapeal ja näitas, kus ta mehi tee peal nägi. Kohapeal olid K. S. metsaveo väljavedaja haaratsid, millega puid tõstetak , juba tee poole kraavi ära veetud. Oli se aru saada, et oli veetud kelguga.

10. Koh unnistaja K. S. K. K. , kes us märgib, et t ütlustega langevad kokku tunnistajate M ja kirjeldasid sarnaselt K. S. , kuidas nad märkasid 29.02.2020 õhtul üheskoos ringi sõites xxxxxxxxxxxxxxxx, et seal oli hilisel kellaajal valge

t värvi numbrimärkideta auto. Auto juures oli 2 inimest, kellest ühel olid seljas sinakad või rohekad moodi riided ja müts oli kombeka peas. Teise inimese riietust polnud näha. Kõigepealt sõitsid M ja K. K. . S. ja A. K. , kuid seejärel keerasid otsa ümber, et vaadata, mis toimub. Siis tuli auto juba vastu ning Mark ja K. K. . S. ja A. K. xxxxxxxxxx. M. K. auto tagatule uuesti ümber ja sõitsid autole järele de järgi, et auto liikus garaažide poole. Garaažide juures nägid nad sama autot. Autos polnud kedagi, kuid kui M ja K. K. . S. ja A. K. garaažidele ringi peale, nägid nad üht meest, kes tuli neile vastu. K. S. o juures. tundis mehe ära. Mehel olid seljas täpselt samad riided nagu tee peal aut M ja K. K.

M ja K. K. . S. ja A. K. oli see mees võõras. Pärast läksid sündmuskohale ning näitasid politseile seda kohta. Kohe metsaveotraktori kõrval olid kelgujäljed ja haarats oli ära võetud.

11. Lisaks nähtub tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx, e ta oli 29.02.2020 koos M. M. t patrullpolitseinikuna ning nad said väljakutse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx noormehed, kellele tundus, et nad said jaole traktori . misiganes osade vargusele või millelegi sellisele Noormehed ei saanud täpselt aru, kas traktori juurest varastati midagi või jäi see pooleli, nemad sõitsid mööda ja siis võib olla jäid isikud vahele. Politsei sõitis - xxxxxxxxxxxxxxx ja remonditöökoja juurde. Seal olid seltskond noori, kes sõitsid autole xxxxxxxxxxx järele, ja veel üks seltskond, kes olid garaažis saunas. Noormehed näitasid politseinikele autot, mida nad jälitasid, ning koos paarimehega seda autot lähemalt vaatama, et veenduda, xxxxxxxxxxxxxxx kas see auto on just sõitnud. , et auto oli just sõitnud, sest suur lumi ol xxxxxxxxxxxxxxx i maas ja auto juures oli näha värskeid jalatsijälgi. Ühed jäljed olid eemaldunud metsatukka ja juhi kohalt oli mindud mujale. Samuti oli auto mootor soe. Noormehed ütlesid ka politseinikele, et kuna nad olidxxxxxxxxxx inimesed, siis nad tundsid ühe meesterahva näo järgi ära. Alguses öeldi ainult H nimi ja mõne minuti pärast öeldi, et Y.X. Kui politseinikud vaatasid läbi akna autosse, nägid nad alguses pealampe ja mobiiltelefoni. Auto oli numbrimärkideta ja politseinikud nägid hiljem tagaluugi aknast numbrimärke. Samuti nägid nad tagaluugi aknast

kelku ja tööriistu. Oli näha, et kelku oli hiljuti kasutatud, sest kelgu tagumine osa oli lumine ja lumi värske. Kui politseinikud vaatasid autos ringi, leidsid nad paberi (võis olla kindlustusdokument), kus oli H. Kingu nimi. Pärast auto juures fotode tegemist ja asjaolude selgitamist, juhatasid noormehed politseinikud ka kohta, kus nähti seda võimalikku vargust. Kohapeal oli traktori juures xxxxxxxxxxxxxxx kõvasti askeldatud. mäleta enam, aga haaratsi taoline asi või mingisugune oli juba küljest ära võetud ja proovitud kuhugi tassida või oli veel küljes. Olid värsked jäljed ja oli aru saada, et tegevus oli alles toimunud. xxxxxxxxxxxxxxx tea

6

rohkem, mis sündmuskohal toimus, sest ta läks auto juurde tagasi. Tunnistaja H. J. politseinikele Kingu oma. garaaži juures valge auto võtmed ja ütles, et auto on H.

12. Tunnistaja H. J. kohaselt on H. K. H. J. tema naaber ja elab kõrvalmajas, samuti on H. Kingul xxxxxxxxx garaažid. H. J. hobi korras autode remontimisega, on abistanud ka H. . ja H.K . tõi ühel korral Peugot Partneri H. J. . H. J. üks auto ees ja enne kui ta ära lõpetas, ütles ta H. Kingule, et H.K . oma auto H. J. H. J. tooks võimalusel juurde ja jätaks võtmed lauale. näinud, kui H. .K auto garaaži juurde tõi, aga järgmisel päeval pärast remondis kokku leppimist olid võtmed laua peal. võtmed laua pealt siis, kui politsei tahtis autot puksiiriga ära H. J. vedada. Enne seda oli H. J. päeval teise naabriga saunas ja jõi õlut. H. J. H. Kingu autoga veel midagi teinud ja nägi autot garaaži nurga juures, kui ta käis korra garaažist väljas ja kui politsei oli juba kohal H. J. . Politseinikud tahtsid auto niisama ära vedada, aga , et tal peavad võtmed olema, kui auto on seal, ja otsis võtmed välja. Auto käivitus probleemideta. näinud sel H. J. päeval H. õhtul enam telefonitsi tea, millal auto garaaži juurde K . ega suhelnud temaga . H. J. ilmus.

13. Ning nähtuvalt 01.03.2020. a sündmuskoha vaatlusprotokollist on vaadeldud sündmuskohta xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxx. Vaatluse fikseeriti käigus , et sündmuskohal seisab rohelist värvi metsaveotraktor, mille tõstuki küljest on eemaldatud haarats koos pöördpeaga. Haarats koos pöördpeaga lama tee ääres kraavis külili ning traktori b mastist kuni haaratsini kulgevad kelgujäljed. läbi lõigatud Traktori masti juures asuvad voolikud on . Fotografeeriti ka sõiduautot, mis teisaldati Keskuse tn garaažide juurest xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl 65-70 01.03.2020. ). a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi asitõendina külas Keskuse teelt teisaldatud 29.02.2021 xxxxxxxxxxxxxxxx sõiduautot vaatluse käigus fik sõiduautol pole numbrimärke. xxxxxxxxxxxxxxx ning seeriti, et

Autoregistri Keskuse päringu kohaselt on antud vin koodiga sõiduki - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx auto salongist vaatluse käigus leiti auto numbrimärgid juhiistme tagant. Samuti leiti sõiduki kõrvalistuja kohalt põrandalt 3 poriga määrdunud töökinnast, kõrvalistuja istmelt müts, millel oli otsmikulamp, ning käigukangi kõrval hoiulahtrist punast värvi otsmikulamp ja musta värvi mobiiltelefon Nokia. Auto kaubaruumist leiti musta värvi plastikust kelk pealt, mis oli pealt poriga määrdunud, ja lõiketangid (tl 71-77). 01.03.2020. a asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi asitõendina ka sõiduautost xxxxxxxxxxxxxxx fikseeriti, et telefoni sees äravõetud mobiiltelefoni Nokia, Vaatluse käigus on SIM-kaart numbriga, mis Kingule. 29.02.2020 kell 21:12 on kuulub andmebaaside järgi H. telefoniga vastatud numbrile +37253433949, kell 22:00 on samale numbrile helistatud ja kell 22:46 on samalt numbrilt (tl 78-81). tehtud vastamata kõne asitõendina vaadeldud telefonile

14. itsja leidis, et 01.03.2020. Ka a sündmuskoha vaatlusprotokoll ei tõenda olulisi asjaolusid, sest selles pole kirjeldatud traktori individuaaltunnuseid (nt isegi traktori marki), mistõttu pole selge, millisest traktorist jutt käib. Samuti on sündmuskoha vaatlusprotokolli kantud lubamatu järeldus, et valge numbrimärkideta sõiduk põgenes sündmuskohalt Põlva maakonda Kanepi valdaxxxxxxxxxx Keskuse tn garaažide juurde (tl 70). Prokurör selgitas, et viimati nimetatud info kanti sündmuskoha vaatlusprotokolli tunnistajate selgituste põhjal. Kohus nõustub kaitsjaga, et sündmuskoha vaatluse põhjal polnud võimalik fikseerida, et valge numbrimärkideta sõiduk põgenes Keskuse tn garaažide juurde,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx mistõttu ei tugine kohus selle asjaolu tuvastamisel sündmuskoha vaatlusprotokollile. Ülejäänud osas (sh väites, et fotografeeritud numbrimärkideta sõiduk teisaldatixxxxxxxxxx Keskuse tn garaažide juurest a sündmuskoha xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on 01.03.2020. ) vaatlusprotokoll siiski lubatav ja usaldusväärne tõend. Samuti on lubatavad ja usaldusväärsed ülejäänud ülal refereeritud tõendid.

7

15. Esiteks ei jaga kohus kaitsja seisukohta, et 01.03.2020. a sündmuskoha vaatlusprotokoll ei tõenda olulisi asjaolusid. Kuigi sündmuskoha vaatlusprotokollis pole tõepoolest märgitud, kas tegemist on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sellest protokollist siiski, et vaatlus korraldati , nähtub seoses 29.02.2020 tõusetunud kahtlusega, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxx traktori küljest haarats koos pöördpeaga. Samuti kirjeldatakse sündmuskoha vaatlusprotokollis muuhulgas läbilõigatud voolikuid, tee ääres kraavis lebavat haaratsi gujälgesid, mis kulgevad t ja kel traktorist haaratsini. Arvestades, et M. K. tunnistajad K. S. , M ja K. K. xxxxxxxxxxxxxxx sündmuskohta samamoodi, pole tõsiseltvõetavat alust arvata, et a sündmuskoha 01.03.2020. vaatlusprotokollis on fikseeritud mingi muu sündmuskoht või muu traktor. Kõik nimetatud tõendid ündmuskoha ja sama traktori sisaldavad teavet sama s kohta.

16. puudulikult, sest pole Teiseks ei nõustu kohus kaitsjaga, et asitõendeid on vaadeldud fikseeritud, kas numbrimärkideta autost leitud lõiketangidel oli õlijälgi või mitte. Nimelt  erinevalt kaitsja väidetust pole õlijälgi fikseeritud ka sündmuskoha vaatluse käigus ning ka

vaatlusprotokolli lisatud fotodelt ei nähtu, et sündmuskohal oli õlijälgi.

Arvestades eelnevat, polnud vaja ka tangidelt õlijälgi otsida. See teave poleks kriminaalasja lahendamise seisukohalt midagi olulist juurde andnud.

17. Ning kolmandaks ei jaga kohus kaitsja kahtlusi mobiiltelefoni Nokia asitõendina vaatlemise seaduslikkuse osas. Asitõendi vaatlus on kriminaalmenetluses lubatud ja seaduslik uurimistoiming.

18. Mis puudutab isikuliste tõendiallikate usaldusväärsust, siis Riigikohus on selgitanud, et ütluste kui isikulise tõendiallika puhul sõltub nende usaldusväärsus muu hulgas ütluste andja isikuomadustest ja tajumise asjaoludest. Muu hulgas kinnitab ütluste usaldusväärsus see, kui ütluste andja suudab üksikasjalikult osutada näiteks aset leidnud kohtumiste asjaoludele; suudab reprodutseerida detailirohkelt aset leidnud vestlusi; samuti, kui ta ei kajasta mitte üksnes vestluste ning asjaolude põhisisu, vaid ka nn kaasuvaid detaile, mis ei olegi kuriteoga iseenesest seotud. Tavapäraselt ei suuda valeütlusi andev isik enda väiteid selliste detailidega varustada. Kohtupraktikas on mingi tõendi usaldusväärsust põhjendatud ka selle kaudu, kuidas see tõend

n-ö riimub teiste tõenditega. Riimuvate tõendite kogum suurendab kindlasti selle kogumiga kajastatava asjaolu tõenäosust, kuid riimumine ise ei ole siiski ühtegi tõendit iseloomustav tunnus, mis tõstaks selle usaldusväärsust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.02.2013. a otsus asjas nr 3-1-1-89-12, p 14). Kohtu hinnangul on tunnistajate K. S. , M ja K. K. xxxxxxxxxxxxxxx , mida nad detailsed ning nad on kirjeldanud veenva üksikasjalikkusega tajusid. Ning nagu öeldud, langevad tunnistate ütlused kokku nii omavahel kui ka sündmuskoha ja asitõendite vaatluste käigus fikseeritud teabega.

19. kogumi

Kohtu arvates on kogutud tõendi põhjal võimalik kahtlusteta tuvastada kõik kriminaalasja lahendamise seisukohalt olulised asjaolud. Tunnistajad K. S. ning K. M. K. 29.02.2020 kella 22:30 ajal xxxxxxxxx nähtud valget värvi numbrimärkideta sõidukile ja leidsid sellexxxxxxxxxx juurest. Kuna tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx kohaselt oli sõiduki mootor soe ja sõiduki juurest eemaldusid kahed värsked jalajäljed, nähtub tõenditest seegi, et sõidukit oli äsja kasutatud. Ning arvestades, et K. S. ning K ja M. K. xxxxxxxxx auto juures üht inimest paremini, märkasid garaažide xxxxxxxxx juures, et H. Kingul oli sama riietus, ning et K. S. tundis ga

K . raažide juures ära H. Kingu, on tõendatud seegi, et H. oli üks kahest inimesest, kes xxxxxxxxx tegutses. Asjaolu, et kriminaalmenetluse käigus pole püütud otsida H. Kingul seljas olnud riideid, pole oluline, sest K. S. teab H.K ja tundis H. a. K ja . Kingu är

8

M. K. , et nad tundsid xxxxxxxxx teel olnud mehe xxxxxxxxx garaažide juures ära sama riietuse järgi. Kuna kohtuliku uurimise käigus ei ilmnenud ühtki asjaolu, mis seab tunnistajate

eeltoodud ütlused kahtluse alla, on kogutud piisavalt usaldusväärse oli üks t teavet, et H. . kahest inimesest, kes xxxxxxxxx tegutses.

20. Mis puudutab kelgu kasutamist, siis nähtub 01.03.2020. a sündmuskoha vaatlusprotokollist,

M. K. K. S. , K ja M. K. xxxxxxxxxxxxxxx seegi, et ütlustest ning tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx metsaveotraktoril lõigati läbi voolikud, eemaldati haarats koos pöördpeaga ning veeti tee äärde kraavini. et haarats Samuti kulgesid traktorist kuni haaratsini lumel lohistamisjäljed a asitõendi vaatlusprotokolli kohasel . Kuna 01.03.2020. t leitixxxxxxxxxx garaažide juurest teisaldatud sõiduauto kaubaruumist plastikust kelk ja lõiketangid ning t a õhtul unnistaja xxxxxxxxxxxxxxx kohaselt oli 29.02.2020. samal kelgul värske sulamata lumi, on kohtu hinnangul tõendatud seegi, et kõnealust kelku kasutati haaratsi vedamisel. polnud ka Kuna selles asjaolus langevad kokku ülal käsitletud arvukad tõendid, kohtueelses menetluses tõsiseltvõetavat alust kelgu kasutamises kahelda ega vajadust täiendavaid uurimistoiminguid teha.

21. kogum , et metsaveotraktorilt xxxxxxxxxxx Arvestades, et tõendi ist nähtub üheselt eemaldajad kasutasid teo toimepanemise ajal valget numbrimärkideta sõidukit ja sõiduki kaubaruumist leitud kelku, on samuti tõendatud, et nad kasutasid haaratsi eemaldamisel sõiduki kaubaruumist leitud lõiketange. Ühtki muud lõikevahendit uurimistoimingute käigus ei ei leitud ja kogutud tõendite põhjal polnud ka alust muud uurimisversiooni püstitada ega kuskilt mujalt mingeid muid lõikevahendeid otsida. Kokkuvõtlikult on kohtu hinnangul tõendatud, e

t haarats eemaldati lõiketangidega.

22. unnistaja H. J. kohaseltxxxxxxxxxx Nagu öeldud, kuulub t juurest leitud valge sõiduauto H. Kingule ja H. J. ka sõiduki võtmed. Kohus märgib, et seega ei seo H. K. metsaveotraktorilt haaratsi eemaldamisega üksnes kaudselt tõendavad tunnistajate K. S. ning K ja M. K. , vaid seda ka asjaolud, et xxxxxxxxx traktori juures kasutati

H. Kingule kuuluvat mootorsõidukit, kus asusid haaratsi eemaldamiseks kasutatud esemed (s.o kelk ja lõiketangid), ning et sõidukilt olid eemaldatud numbrimärgid. Kuna numbrimärkide eemaldamise eesmärk sai olla vaid sõiduki omaniku varjamine ja tuvastamise takistamine, oli sellise tegevuse vastu huvi sõidukiga seotud isikutel, sealhulgas H. Kingul. Kellelgi teisel polnud põhjust sõiduki numbrimärke eemaldada.

23. Mis puudutab H. Kingu versiooni toimunust, siis ta keeldus kohtus ütluste andmisest, mistõttu võttis kohus § tõendina KrMS 294 p 1 alusel vastu H. Kingu kohtueelses menetluses antud ütlused. Nende ütluste

kohaselt ei tea . traktorist xxxxxxxxxxx ega ole haaratsi H. varguse katset toime pannud. Ta viis 29.02.2020 kella 16:00-17:00 vahel oma väikekaubiku xxxxxxxxxxxxxxx registreerimismärgiga xxxx H. J. juurde, et H. J. kaubikut. Samal päeval kl 21:00 paiku helistas H. J. . Kingule ja ütles, et H. Kingu auto ei käivitu. H.K . läks kodust kohe H. J. juurde, H. J. ka seal ja H. Kingule tundus H. J. järgi, et H. J. alkoholijoobes. H. K. näitas Heilo Järvele, kuidas auto käivitub, ja läks tagasi koju. Autovõti jäi H. J. ja auto jäi H. J. juurde. H. . oli kodus tagasi K. oli kodus ca 21:17 paiku ega lahkunud sel päeval rohkem kodust. H. üksinda ja ärkas 01.03.2020 kella 02:00 paiku selle peale, kui tugevas alkoholijoobes H. J. talle akna peale ja ütles, et politsei viis H. auto ära. osanud öelda, kuhu H. Kingu H. J. Kingu auto viidi, ja ütles, et temalt küsiti ainult võtit. püüdis 01.03.2020 korduvalt

. H. H. J. , kuid H. J. vastanud. Samuti kaotas H.K . 29.02.2020 ära oma telefoni numbriga 56465810. See võis juhtuda, kui H. . H. J. K . käis kl 21:00 , kuidas autot käivitada. H. käis 02.03.2020 esinduses

9

ja palus sulgeda sellelt numbrilt väljahelistamise võimaluse. Alates telefoni kaotamisest kasutas H. . suhtlemiseks oma teist telefoninumbrit (tl 104).

24. Kohtu hinnangul on H. Kingu ütlused vastuolus tunnistajate K. S. , K ja M. K. H. J. . Lisaks sellele, et K. S. , K ja M. K. kohaselt viibis H. . 29.02.2020 kella 22:30 paiku xxxxxxxxx metsaveotraktori juures ja xxxxxxxxx garaažide juures, nähtub tunnistaja H. J. , et ta leppis küll H. Kinguga viimase auto remontimises kokku, kuid ei suhelnud H. Kinguga 29.02.2020. a õhtul, ei näinud teda sel päeval üldse ega näinud ka, tõi sõiduki garaaži juurde millal H. . . Samuti ei remontinud H. J. .02.2020 H. Kingu autot. Kuna kohtumenetluses ei k ilmnenud üht i asjaolu, miks peaksid 4 tunnistajat teadlikult valeütlusi andma, pole kohtul alust nende ütluste usaldusväärsuses kahelda. Nagu eelpool analüüsitud, langevad tunnistajate ütlused kokku ka muude tõenditega. H. ükski kogutud tõend Kingu versiooni ei toeta aga . Arvestades eelnevat, on H. otsuse tegemisel Kingu ütlused kohtu arvates ebausaldusväärsed ja kohus jätab need kõrvale.

25. K. Kohtu arvates on tõendatud seegi, et H. eemaldas metsaveotraktori küljest haaratsi ja vedas selle K. S. ning K kelguga tee äärde ühiselt koos tuvastamata isikuga. Kuigi tunnistajad ja M. K. xxxxxxxxx näinud teist inimest hästi ega osanud teda kirjeldada, kinnitasid nad kõik, et sündmuskohal oli kaks inimest. Samuti ütles tunnistaja T. N. , etxxxxxxxxxx juures eemaldusid valgest numbrimärkideta autost kahed värsked jalajäljed. Arvestades eelnevat, tuvastab kohus, et H.K .

üritas haaratsi ära võtta ühiselt koos tuvastamata isikuga.

26. Ning viimaks on kohtu hinnangul li H. Kingu jaoks kahtlusteta tõendanud, et traktor o võõras ja kuulus Mk Võsahooldus OÜ k Võsahooldus OÜ juhatuse liige -le. Nimelt selgitas M M. K. ta ostis traktori E. L. raha eest U.T. ning et müügilepingusse kirjutati Mk Võsahooldus OÜ registrikood hiljem, kui osaühing registreeriti. Need ütlused kattuvad tunnistaja U. T. , kes selgitas, et ta sai traktori endale pärast vanaisa surma ja et traktor seisis niisama kuni see müüdi Mk Võsahooldus OÜ-le. Samuti langevad eeltooduga kokku tunnistaja E. L. , mille kohaselt ta andis traktori ostmiseks M. K. U. T. ja remontis laenu, korraldas treileriga traktori äraveo sammaldunud traktori ära. Lisaks kirjeldas tunnistaja E. L. , et talle helistati 29.02.2020, kui traktori küljest püüti haaratsit varastada, ja et ta käis koos M. K. sündmuskohal. Kohus märgib, et seega -le kuulumine vaid M. K. pole traktori Mk Võsahooldus OÜ väide, millega tuldi esmakordselt välja käesoleva kriminaalmenetluse käigus, vaid sellest teadsid teised asjassepuutumatud isikud juba varem ning teatasid varguse katsest E. L. ja M. K. . Samuti selgitas E. L. arusaadavalt, et ta saatis traktori müügilepingu politseile, sest lepingut hakati otsima alles siis, kui politsei seda küsis ja et ta leidis lepingu traktoriga kaasa antud raamatu vahelt. U.T. selgitas omalt poolt, et temal pole lepingut enam alles. Erinevalt kaitsjast ei näe kohus ühtki tõsiseltvõetavat alust kahelda eelrefereeritud ütluste usaldusväärsuses. Nagu öeldud, langevad need omavahel kokku, ja seda, kellele metsaveotraktor kuulub, teadsid ka teised inimesed, kes teavitasid haaratsi varguse katsest.

27. Arvestades eelnevat, ei teki kohtul tõsiseltvõetavaid kahtlusi traktori omanikus. Seda järeldust ei kummuta ka asjaolu, et traktorit pole liiklusregistris registreeritud. Nimelt on Riigikohus korduvalt selgitanud, et sõiduauto nagu mis tahes muu vallasasja omand antakse üle AÕS §‑de 92‒94 alusel ning eelkõige on selleks vajalik valduse üleandmine omandajale ja kokkulepe omandi ülemineku kohta. Kanne liiklusregistris ei ole sõiduki omandi ülemineku eelduseks. Seega on sõiduki nagu muudegi vallasasjade omandi üleminekuks vaja kokkulepet selle kohta ja valduse üleandmist, mitte liiklusregistri kannet (vt nt RKKK 08.12.2016. a määrus nr 3 Kohus märgib, et järelikult pole liiklusregistri kanne -1-1-103-06, p 27). mootorsõiduki omandi tuvastamisel määrav. nõustub kohus prokuröriga, et

Lisaks

10

liiklusregistris tuleb registreerida vaid teeliikluses osalev mootorsõiduk. Nimelt sätestab Majandusja kommunikatsiooniministri 03.03.2011. a määrus nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord reguleerib Eestis “ § 1 lg 1, et kõnealune määrus registreerimisele kuuluva

ja teeliikluses osaleva mootorsõiduki liiklusregistrisse kandmist. Tunnistaja U. T. id neid kohaselt ei sõideta taoliste metsaveotraktoritega maanteel, va transporditakse millegi (treileri või mõne traktori järelkäru) peal. Samuti nähtub tunnistaja E. L. , et traktor xxxxxxxxxxx osalenud liikluses. Kohus märgib, et eelnevast tulenevalt polnud vaja kõnealust traktorit liiklusregistrisse kanda.

28. Täiendavalt on M. K. ja U. T. .2019. kooskõlas 11.08 a müügileping, mille kohaselt müüs U.T. -le traktori xxxxxxxxxx . Mk Võsahooldus OÜ . Lepingu on müüja poolt allkirjastanud U T. ja ostja poolt on lepingu allkirjastanud Mk K. ). Kuigi Võsahooldus OÜ juhatuse liige M. Mk Võsahooldus OÜ äriregistri väljavõttest nähtuvalt registreeriti Mk Võsahooldus OÜ

äriregistris 22.10.2019 (s.o veidi enam kui 2 kuud pärast müügilepingu sõlmimist), selgitas M. K. raktori varem, aga teadis juba , et registrikood lisati müügilepingusse hiljem. Ta ostis t ostmise ajal, et traktor saab Mk Võsahooldus OÜ le. Kohtu hinnangul on need ütlused - usaldusväärsed ega tekita kahtlusi traktori omanikus. Nimelt selgitas ka tunnistaja E. L. , kes korraldas treileriga traktori xxxxxxxxxxx U. T. , et esialgu tegi treileriettevõtte arve Egeri talule ja seejärel arve Mk Võsahooldus OÜ le. Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt xxxxxxxxxxx - tehti enne Mk xxxxxxxxxxx Võsahooldus OÜ äriregistris registreerimist seoses traktoriga tehingut, mis hiljem puudutasid -d Mk Võsahooldus OÜ . Arvestades, et kõik asjaosalised (s.o U. T. , M. K. E. L. ) kinnitavad vastavate omavaheliste kokkulepete olemasolu, pole alust kahelda, et traktor xxxxxxxxxxx

-le. Mk Võsahooldus OÜ

29. xxxxxxxxxxx sedagi, et Vastuseks kaitsja väitele, et traktori pole tõendatud, märgib kohus AÕS § 90 lg 1 kohaselt loetakse vallasasja valdaja oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Järelikult erinevalt kaitsja veendumusest ei pea vallasasja valdaja oma omandiõigust tõendama, vaid vastupidi seaduse järgi eeldatakse vallasasja valdaja

omandiõigust ja selle eelduse kummutamiseks tuleb esitada vastupidised tõendid. Praeguses asjas pole tõendatud, et traktor xxxxxxxxxxx kellelegi teisele kui Mk

-le. Võsahooldus OÜ

30.

Tuginedes ülal analüüsitud usaldusväärsetele tõenditele kogumis, tuvastab kohus, et H. . püüdis 29.02.2020 kella 22:30 paiku koos tuvastamata isikuga ära võtta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxx Mk Võsahooldus OÜ-le kuuluva metsaveotraktori xxxxxxxxxxx haaratsit koos pöördpeaga. Selleks lõikasid nad katki voolikud ja eemaldasid tapi ning vedasid haaratsi koos pöördpeaga kelguga tee äärde, kuid vargus jäi lõpule viimata mööda sõitnud isikute sekkumise tõttu.

31. Asudes andma H. Kingu eelkirjeldatud teole karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et KarS § 199 lg 2 p 7 sätestab kuriteona grupi poolt võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. KarS § 25 lg 4 kohaselt algab kaastäideviimise korral algab süüteokatse hetkest, mil vähemalt üks isikutest vastavalt kokkuleppele vahetult alustab süüteo toimepanemist.

32. Kuna praeguses asjas ei jõutud haaratsit viia, pole KarS § 199 lg xxx-xxxxxxxxxxxxxxxxx 2 p 7 koosseisu objektiivsed tunnused täidetud ja kõne alla tuleb H. Kingu vastutusele võtmine

KarS § 199 lg 2 p 7 § 25 lg 4 järgi varguse katse eest.

Eeltoodud seisukohta ei kummuta ka asjaolu, et pole täpselt teada, mida H. sündmuskohal tegi ja mida tegi temaga koos K . tegutsenud tuvastamata

isik. Arvestades, et sündmuskohale mindi ühiselt H. Kingu sõidukiga,

11

millelt oli eelnevalt äravõetud numbrimärgid ning kaasa võeti kelk ja lõiketangid, tegid teo , toimepanijad ettevalmistusi ja planeerisid haaratsi eemaldamist ette. See viitab kooskõlastatud teoplaanile. Samuti tegutsesid K . H. ja teine tuvastamata isik mõlemad sündmuskohal ja seega valitsesid toimepandavat tegu ühiselt . KarS § 21 lg 2 sätestab, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana. Kohus märgib, et eelnevast tulenevalt pole määrava tähtsusega, mida täpselt keegi kaastäideviijatest sündmuskohal tegi, sest ühine ja kooskõlastatud tegu omistatakse neile kõigile. Järelikult vastab H. le. Kingu tegu kaastäideviimise tunnuste

33. Pidades silmas, et H. K. xxx-xxxxxxxxxxxxxxxxx ja pimedal ja tuvastamata isik läksid ajal, eemaldasid enne sündmuskohale minekut autolt numbrimärgid, võtsid kaasa kelgu ja

lõiketangid ning katkestasid oma tegevuse ja jätsid haaratsi kraavi niipea, kui neist möödus tunnistajate K. S. ning K ja M. K. , on ilmne, et teo toimepanijad olid oma tegevuse ebaseaduslikkusest teadlikud, tegutsesid tahtlikult ja nende teoplaan oli üheskoos panna toime haaratsi vargus. Seega on täidetud KarS § § 199 lg 2 p 7 25 lg 4 subjektiivsed tunnused.

34. Kuna H.K . ja tuvastamata isik eemaldasid vastavalt oma teoplaanile lõiketangidega metsaveotraktori küljest haaratsi ja asusid seda kelguga autoni vedama, et haarats xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

tsi omanik haaratsist kestvalt ilma), alustasid nad ära viia (s.o jätta haara ka vahetult K . ja tuvastamata isik tegutsesid varguse toimepanemist KarS § 25 lg 4 mõttes. H. võõra vallas eesmärgiga ning vargus jäi lõpule viimata asja ebaseadusliku omastamise vaid seetõttu, et tunnistajad K. S. ning K ja M. K. sündmuskohast mööda, märkasid teo toimepanijaid ning sekkusid. Arvestades eelnevat, on täidetud ka KarS § 199 lg 2 p 7 § 25 lg 4 objektiivsed tunnused. K . ja tuvastamata isik olid vahetult alustanud varguse H. toimepanemist.

35. Kohtu hinnangul on tõendatud ka, et haaratsi (s.o varguse katse objekti) väärtus oli üle 200

euro. Nime M. K. haaratsi hinnad algavad alates 1000 eurost. Samuti on Riigikohus lt ütles järjekindlalt selgitanud, et varguse koosseisu tuvastamiseks pole alati vaja kindlaks teha varastatud esemete täpset väärtust, piisab sellest, kui on tuvastatud, et varastatud esemete väärtus ületas teo toimepanemise ajal 20 miinimumpäevamäära. See omakorda eeldab, et varastatu maksumuse ulatumine üle 20 miinimumpäevamäära oleks tõendatud või üldtuntud. Arvestades, et haarats on raskest metallist ja kaalub tunnistaja E. L. kohaselt 200 kg, loeb ca kohus ka

üldtuntuks, et niivõrd raske metallist eseme väärtus on üle 200 euro. Kokkuvõtlikult on H.

Kingu tegu koosseisupärane.

36. Kuna H. Kingu puhul puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, tuleb ta KarS 199 lg 2 p 7 § § 25 lg 4

järgi süüdi tunnistada.

Karistus 37. KarS 56 § lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. § st 2 võib

Tulenevalt KarS 56 - lg vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. kuni 5-aastase KarS § 199 lg 2 sätestab karistusena rahalise karistuse või vangistuse.

38. Asudes analüüsima süü suurust, märgib kohus, et Kingu tegu jäi H. Kingu

H. katsestaadiumisse ja praeguses asjas pole tõendatud varguse katse objektiks olnud haaratsi täpne väärtus. Kingu süü suur ja jääb alla keskmise. Seega pole

H. kuigi

12

39. Karistust raskendavaid asjaolusid pole. KarS 57 lg 1 Kohus nõustub kaitsjaga, et esineb § p- . s 7 sätestatud karistust kergendav asjaolu, s.o H. oli talle süüks arvatud teo toimepanemise ajal kõrges eas isik. Riigikohus on selgitanud, et kõrges eas isik ei tähenda rauka ja kõrges eas isikuks peetakse vanaduspensioniealisi inimesi (vt RKKK 05.11.2012. a otsus nr 3-1-1-93-12, p 9.2). Kingu H. pensionitunnistuse kohaselt on talle alates 01.10.2015 määratud vanaduspension (tl 94).

40. Kaitsja märkis, et H. Kingul on ka raske puue, kuid kohtu hinnangul ei kergenda see asjaolu H. Kingu karistust. ristuse kohaldamisel arvestada kergendava KarS § 57 lg 2 kohaselt võib ka asjaoluna ka sama paragrahvi 1. loetlemata asjaolusid Kuigi Kingu lõikes . H. pensionitunnistusest nähtuva l alates 17.07.2012 (sh talle süüks arvatud teo lt on H. Kingu toimepanemise ajal 29.02.2020) raske puue (tl 95), ei nähtu kohtule esitatud tõenditest

, et raske puue mõjutas kuidagi H. . Järelikult pole põhjust H. ainuüksi raske . kuritegu toimepanema . pu

ude tõttu karistuse mõistmisel teistest leebemalt kohelda.

41. Kuna

H. Kingu karistusregistri väljavõtte kohaselt pole tal kehtivaid kriminaalkaristusi (tl 84), ei vaja ta

edasise õiguskuuleka käitumise tagamiseks väga karmi kohtlemist. Samuti ei nõua üldpreventiivsed kaalutlused praeguses asjas raske karistuse mõistmist. Pidades silmas eelnevat kogumis, nõustub kohus prokuröriga, et pole vaja vältimatult mõista H. Kingule karistuseks vangistust, vaid teda on võimalik karistada KarS § 199 lg s 2 sätestatud - kergema karistusliigiga, s.o rahalise karistusega. Kuna H. Kingu karistusregistri väljavõtte kohaselt on H. . tasunud oma rahalised kohustused alati tähtaegselt ja kohtule pole esitatud tõendeid H. Kingu varatuse kohta, pole praegu alust arvata, et H. . pole võimeline rahalist karistust tasuma.

42. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30-500 päevamäära. Tulenevalt KarS § 44 lg-st 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku päevamäära suurus ei või olla väiksem alusel. Arvestatud kui miinimumpäevamäär Kingu keskmise päevasissetuleku kohta , s.o 10 eurot. Teatisest H. nähtub, et H. a keskmine päevasissetulek, millest on maha arvatud tulumaks, oli Kingu 2019. 8,37 eurot (tl 88)

. Seega tuleb võtta H. Kingule rahalise karistuse mõistmisel aluseks miinimumpäevamäär 10 eurot.

43. Pidades silmas, et H. Kingu süü on alla keskmise, karistust raskendavaid asjaolusid pole, esineb KarS § 57 lg 1 p-s 7 sätestatud karistust kergendav asjaolu ja et H. Kingul pole kehtivaid kriminaalkaristusi, tuleb kohtu arvates . karistada rahalise karistusega alla sanktsiooni H. keskmise määra, s.o 180 päevamäära ehk 1800 eurot. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti H. . kahtlustatavana kinni 02.-03.03.2020 (tl 82-83), s.o 2 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb see aeg arvata karistuse hulka. Kuna 1-le eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse 3 päevamäära, tuleb H. rahalisest karistusest lugeda kantuks 6 päevamäära Kingu (s.o 60 eurot) ja H. . peab tasuma veel 174 päevamäära (s.o 1740 eurot).

44. . H. on vanaduspensionär ning rahuldatakse ka kannatanu tsiviilhagi ja käesoleva otsusega mõistetakse riigi kasuks välja sundraha. Selleks, et võimaldada H. H. Kingul oma rahalisi väljaminekuid paremini planeerida, määrab kohus KarS § 66 lg 1 alusel rahalise karistuse tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Tsiviilhagi

13

45. Mk

Võsahooldus OÜ nõuab tsiviilhagis hüvitamist kuriteoga tekitatud varalise kahju . Varaline kahju seisneb selles, et H.K . eemaldas metsaveotraktori xxxxxxxxxxx haaratsi äravõtmise käigus tapi maksumusega 250 eurot ja lõhkus ära voolikud maksumusega 160 eurot. Kokku tekitas H.K .

- varalist kahju 410 eurot. Kohtu hinnangul on Mk Võsahooldus OÜ le tsiviilhagi põhjendatud.

46.

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele 1045 lg 1 p-st 5 on kahju . Tulenevalt VÕS § tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Praeguses asjas tuvastas kohus, et H.K . üritas 29.02.2020 grupis koos tuvastamata isikuga ära võtta Mk Võsahooldus OÜ-le kuuluva haaratsi selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning lõikas selleks katki voolikud, millega oli haarats metsaveotraktori külge kinnitatud. Samuti selgitas Mk Võsahooldus OÜ juhatuse liige M. K. traktor küljest oli kadunud tapp. Mk Võsahooldus OÜ le ACM Service OÜ poolt tehtud - hinnapakkumise kohaselt maksavad tapp koos määrdekanalitega, hüdrovoolikud ja distantsseibid xxxxxxxxxxx kokku 456,30 eurot (tl 64).

47. Kohus märgib, et eelnevast tulenevalt tekitas H. Mk Võsahooldus OÜ . -le voolikute katki lõikamisega ja tapi eemaldamisega varalist kahju. Arvestades, et H.K . tegutses Mk Võsahooldus OÜ nõusolekuta, rikkus ta järelikult voolikute katki lõikamisega ja tapi eemaldamisega Mk Võsahooldus OÜ omandit. Selline kahju tekitamine on VÕS 1045 1 p 5 1050

§ lg mõttes õigusvastane. VÕS § lg 1 järgi süüd eeldatakse.

48. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tulene - varaline valt VÕS § 128 lg st 3 hõlmab otsene kahju eelkõige kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Kohtu hinnangul on uute voolikute, tapi ja distantsseibide ostmiseks tehtavad kulud mõistlikud selleks, et taastada H.

Kingu õigusvastasele tegevusele eelnenud olukord.

49. Nagu öeldud, 410 euro väljamõistmist. taotletakse tsiviilhagis H. Eelnevast tulenevalt on H. . kohustatud hüvitama Mk Võsahooldus OÜ-le 410 eurot. Kohus rahuldab Mk Võsahooldus OÜ H. eurot varalise tsiviilhagi täielikult ja mõistab Mk Võsahooldus OÜ kasuks välja 410 kahju katteks.

Kriminaalmenetluse kulud

50. KrMS 180 § lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § st 1 ning § 173 1 plg 175 - 1 on lg st menetluskulud valitud kaitsjale makstud tasu

mõistliku suurusega ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9).

51. KrMS 179 1 p § lg 2 sätestab, et sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuu

199 lg 2 p 7 4 palga alammäära. Kuna H. . tunnistati süüdi KarS §  § 25 lg järgi, mis on teise astme kurite , on sundraha suurus 981 eurot (1,5 x 654 981 gu = ).

52.

H. Kingu valitud kaitsja esitas kohtule taotluse mõista Eesti Vabariigilt H. Kingu kasuks välja kaitsjatasu Kaitsja tunnitasu on 88 eurot (käibemaksuta) 2758 eurot. , v.a viimasel arvel, mil kaitsja tunnitasu on 92 eurot (käibemaksuta). Kaitsja kulutas kogu kriminaalmenetluse vältel H. Kingu huvide kaitsmiseks kokku 31 tundi ja 15 minutit, sealhulgas osales H. Kingu

14

kahtlustatavana ülekuulamisel, tegi uurijale päringuid ja esitas taotlusi, konsulteeris korduvalt H. Kinguga, tutvus kriminaalasja materjaliga, koostas kaitseakti ja osales kohtuistungitel. Menetluskulu tõendavad kohtule esitatud arved (tl 114-125).

53. Kohtu hinnangul on kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega. Samuti on arvetel märgitud toimingud Kingu huvide kaitsmiseks vajalikud ja nendeks kulunud H. aeg on põhjendatud. Kuna kohus tunnistas H. ale makstud tasu 2758 eurot Kingu süüdi, tuleb aga valitud kaitsj jätta KrMS 180 lg 1 esimese lause alusel H. Kingu enda kanda. §

54. Nagu öeldud, mõistab kohus menetluskuluna välja sundraha 981 eurot. Pidades H .K . silmas, et H.K. . on vanaduspensionär ning et käesoleva otsusega mõisteti H. Kingule ka rahaline karistus ja rahuldati kannatanu tsiviilhagi, sundraha korraga möönab kohus, et tasumine Kingule Kingul võib käia H. üle jõu. Võimaldamaks H. oma rahalisi väljaminekuid (hõlpsamini) planeerida, määrab kohus KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel menetluskulu

tasumis

e ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)