2-21-135856/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-21-135856

Kohtunik

Priit Kama

Kohtujurist

Kati Sepp

Määruse tegemise aeg ja koht

02.02.2022, Tallinn

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capitali hagi D Ki vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

1632,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja J M

Kostja: D K (isikukood xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Aktsiaselts PlusPlus Capitali ja D Ki vahel sõlmitud kompromiss

järgmistel tingimustel:

1.1. Võlgnik tasub PlusPlus Capital AS, arveldusarvele xxx Swedbank,

viitenumbriga xxx põhivõlgnevuse 1004,89 eurot, lepingutasu 10 eurot, viivised

207,33 eurot, sissenõudekulu 50 eurot ja riigilõivu ½ määras summas 27,78

eurot, kõik kokku 1300 eurot järgmise maksegraafiku järgi:

Makse tähtaeg

Tasumata jääk

Tasumisele kuuluv osa

Jääk peale tasumist

20.02.2022

1 300,00

72,26

1 227,74

20.03.2022

1 227,74

72,22

1 155,52

20.04.2022

1 155,52

72,22

1 083,30

20.05.2022

1 083,30

72,22

1 011,08

20.06.2022

1 011,08

72,22

938,86

20.07.2022

938,86

72,22

866,64

20.08.2022

866,64

72,22

794,42

20.09.2022

794,42

72,22

722,20

20.10.2022

722,20

72,22

649,98

20.11.2022

649,98

72,22

577,76

20.12.2022

577,76

72,22

505,54

20.01.2023

505,54

72,22

433,32

20.02.2023

433,32

72,22

361,10

20.03.2023

361,10

72,22

288,88

20.04.2023

288,88

72,22

216,66

20.05.2023

216,66

72,22

144,44

20.06.2023

144,44

72,22

72,22

20.07.2023

72,22

72,22

0,00

1.2. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete enda

kanda.

1.3. Kui võlgnik jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on

avaldajal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning võlgnik

kohustub lepingu punktis 2.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma

viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos

lepingu punktis 2.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 1004,89

euro ulatuseni.

2. Lõpetada tsiviilasja 2-21-135856 menetlus.

3. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.

4. Jätta rahuldamata Aktsiaselts PlusPlus Capitali taotlus poole menetluses tasutud

riigilõivu tagastamiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg

4).

MENETLUSE KÄIK

1. AS PlusPlus Capital esitas 10.11.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 1632,07 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu 05.01.2022 määrusega lõpetati maksekäsu

kiirmenetluse ja andis nõude seoses võlgniku vastuväite esitamiseks üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Kohus kohustas 24.01.2022 hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele

ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohus hoiatas

hagejat, et kui hageja ei esita nõude põhjendust õigel ajal ega tasu täiendavat riigilõivu, keeldub

kohus määrusega hagi menetlusse võtmast.

3. Pooled esitasid 01.02.2022 Harju Maakohtule kompromissilepingu, mille kohaselt kostja

tunnistab, et tal on hageja ees võlgnevus summas 1300 eurot. Pooled kinnitasid, et nad on

teadlikult menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja taotleb poole menetluses tasutud

riigilõivu tagastamist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 1 kohaselt jätkab makseettepaneku

koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja üle maksekäsu kiirmenetluse

avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab

õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi

vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada. TsMS § 486 lg 4 esimene lause sätestab, et

maksekäsu

kiirmenetluse

muutumisel

hagimenetluseks

menetleb

kohus

esitatud

kompromissilepingut TsMS § 430 ja § 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses

menetlemise alustamist.

5. Kuna Pärnu Maakohus andis asja Harju Maakohtule üle TsMS § 486 lg 1 p 1 alusel ja pooled

esitasid

01.02.2022

Harju

Maakohtule

kompromissilepingu,

kinnitab

maakohus

kompromisslepingu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

6. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi

lõpetab asja menetluse.

7. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohtu hinnangul

puuduvad kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud. Poolte sõlmitud kompromiss ei ole

vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik

täita.

8. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud

hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi sõlmimisega kaasnevatest õiguslikest

tagajärgedest.

9. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja

hüvitab hagejale menetluskulu ja riigilõivu summas 27,78 eurot. Muude menetluskulude

jaotuse osas pooled omavahel kokku ei leppinud. Kohus jätab seega kompromissis nimetamata

menetluskulud poolte endi kanda.

10. Pooled esitasid kompromisslepingu maakohtule 01.02..2022, s.o pärast asja Harju

Maakohtule üle andmist, kuid enne hagiavalduse menetlusse võtmist. Koos kompromissiga

esitas hageja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja tasus

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 55,56 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1

kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

TsMS § 150 lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel

kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud

riigilõivu.

11. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv on käsitletav eelnevas

kohtuastmes tasutud riigilõivuna. Pärnu Maakohus andis asja maksekäsu menetlusest üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses ja sellega menetlus maksekäsuosakonnas

lõppes. Maakohtu menetluses ei ole hageja riigilõivu tasunud. Maksekäsu kiirmenetluses

kantud kulud ei ole muutunud hagimenetluse kuludeks (TsMs § 172 lg 9 teine lause). Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus hageja taotluse poole riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.

12. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte

kokkuleppe alusel ja tuginedes TsMS § 661 lg 4 käesoleva määruse peale määruskaebuse

esitamise õiguse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik