2-21-13144/74 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

2. veebruar 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-13144

Tsiviilasi

Gxxxxx

Jxxxxxxxhagi

Exxx

Exxxxxxxvastu

AxxxxJxxxxxxxpoolt

29. oktoobril

2018

tehtud

testamendi tühisuse tuvastamiseks ning Axxx Jxxxxxx

poolt 23. oktoobril 2017 tehtud testamendi kehtivuse

tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi aeg

Protokollija

Hageja: Gxxxxx Jxxxxx; isikukood xxxxxxxxxxx;

elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx linn, xxxxx linn,

xxxxxxxxxxxx maakond.

Hageja lepinguline esindaja: Lembit Auväärt

e-post lembit.auväärt@mail.ee

Kostja: ExxxxExxxxx; isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx linn, xxxxx linn, xxxxx

maakond.

Kostja esindaja: vandeadvokaat Siret Saks

e-post siret.saks@tgsbaltic.com

12. jaanuar 2022

Kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov

RESOLUTSIOON

1. Jätta Gxxxxx Jxxxxxx hagiavaldus Exxx Exxxxxxxvastu Axxx Jxxxxxx poolt 29. oktoobril

2018 tehtud testamendi tühisuse tuvastamiseks ning AxxxxJxxxxxx poolt 23. oktoobril 2017

tehtud testamendi kehtivuse tuvastamiseks rahuldamata.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 20.10.2021 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamine, s.o Tartu

notar Kxxxx Axxxxx menetluses olevas AxxxxJxxxxxx pärimisasjas pärimismenetluse

peatamine.

3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud hageja kanda.

5. Mõista Gxxxxx Jxxxxxxxx ExxxxExxxxxxxkasuks välja menetluskulu 2155 eurot 80 senti.

6. Mõista Gxxxxx Jxxxxxxxx Exxx Exxxxxx kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja nõuded

1. Tartu Maakohtu menetluses on Gxxxxx Jxxxxxxx(hageja) 23.08.2021 hagi Exxx Exxxxxx

(kostja) vastu (I kd, tl 1-3) järgmistes nõuetes: 1) lugeda Axxx Jxxxxxx poolt 29.10.2018

koostatud testament tühiseks; 2) lugeda AxxxxJxxxxxx poolt 23.10.2017 koostatud

testament kehtivaks.

2. Hagiavalduse kohaselt tegi hageja vanaema AxxxxJxxxxx 23.10.2017 hageja kasuks

testamendi notar Axxxxx Oxxx juures. Hageja esitas 15.08.2018 kohtule avalduse Axxx

Jxxxxxxxx eestkostja määramiseks. 27.09.2018 koostatud ekspertiisiakti kohaselt leiti, et

Axxx Jxxxxxxx esineb psüühikahäire, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru

saada või neid juhtida; Axxx Jxxxxxxx esineb muu psüühikahäire xxxxxxxxxxxxxxx, tal

esinevad mõtlemishäired sellisel tasemel, et nad häirivad uuritava igapäevast elu ja

toimetamisi; Axxx Jxxxxx vajab eestkostjat; Axxx Jxxxxx vajab eestkoste seadmist

seaduses sätestatud maksimaalse aja ulatuses, kuna temal esinevad psüühikahäired on ajas

püsivad ning tõenäoliselt ajas süvenevad. Tartu Maakohtu 29.10.2018 määrusega määrati

Axxx Jxxxxxxxx eestkostja. AxxxxJxxxxx suri xxxxxxxxxx. 11.03.2021 läks hageja notari

juurde pärimistunnistust vormistama, kuid seal selgus, et 29.10.2018 oli Axxx Jxxxxx

teinud uue testamendi notar Kxxxx Axxxxxxjuures, millega tühistas hageja kasuks tehtud

testamendi ja määras pärijaks kostja. Kostja varjas uue testamendi olemasolu. Axxx

Jxxxxxx hooldamisest ta osa ei võtnud, kuid püüdis takistada hageja poolt Axxx Jxxxxxx

eest hoolitsemist. Hageja leiab pärimisseaduse § 88 lg 7 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 8 ja § 10 alusel, et Axxx Jxxxxxx poolt 29.10.2018 tehtud testament on tühine.

Kostja vastus hagiavaldusele

3. Kostja on 29.09.2021 vastuses (I kd, tl 106-109) seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

4. Kostja märgib, et asjas on vajalik välja selgitada see, kas pärandaja oli 29.10.2018

testamendi tegemise ajahetkel piiratud teovõimega. Ainuüksi 29.10.2018 kohtumäärus ning

24.09.2018 ekspertiisiakt ei tõenda seda, et pärandajal oleks olnud piiratud teovõime

testamendi tegemise ajal, mis oleks takistanud temal kehtivalt testamenti teha. Kuna

eestkostjat ei saa määrata testamendi tegemiseks, ei kohaldu eestkostetava testeerimisvõime

hindamisele TsÜS § 8 lg-st 3 tulenev eeldus. Riigikohus on selgitanud, et kuna TsÜS § 8

lg-st 3 tulenev eeldus isiku teovõime piiratuse kohta ei kohaldu eestkostemääruses

nimetamata isiklikkuse vorminõuetega tehingutele, tuleb iga sellise tehingu kehtivust

üksikjuhtumil eraldi hinnata. Eestkostetava arusaamise ja enda tegude juhtimise võimet

tuleb hinnata tehingu tegemise aja seisuga. Kostja on seisukohal, et määrusest, millega

määrati eestkoste, ei saa järeldada asjaolusid seonduvalt pärandaja teovõimega 29.10.2018

testamendi tegemisel. Samuti ei tõenda ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr

95 testamendi tühisust. Arvestada tuleb ka testamendi lihtsust– isik pidi aru saama sellest,

et tema surma korral kas läheb või ei lähe kogu tema vara testamendiga määratud isikule.

5. AxxxxJxxxxxxl diagnoositi 27.09.2018 ekspertiisiaktiga F03.0 täpsustamata xxxxxxxxx

kaasuvate sümptomiteta. Ekspert ei ole ekspertiisiaktis kirjeldanud, millel tema järeldused

tuginevad. Ekspertiisiaktist ei saa üheselt järeldada, et pärandajal oleks puudunud

testeerimisvõime sedavõrd lihtsa sisuga testamendi tegemiseks. Olukorras, kus isik

orienteerub ajas, kohas ja isikus, ei saa lugeda, et tema testeerimisvõime ja arusaam

lihtsakoelisest korraldusest oleks olnud takistatud. Kostja leiab, et diagnoosi määramisel ei

ole ekspert järginud ravijuhendeid. „RHK-10 Psüühika- ja käitumishäired – kliinilised

kirjeldused ja diagnostilised juhised“ kohaselt on xxxxxxxxxx kindla diagnoosi

püstitamiseks vaja, et sümptomid ja häired oleksid kestnud vähemalt kuus kuud.

Ekspertiisiaktis ei ole täpsustatud, millise vaatlusperioodi alusel diagnoos määrati.

Tuvastades, et ekspertiisiakt ei ole korrektselt koostatud, tuleb ühtlasi järeldada, et puudub

objektiivne alus eeldada TsÜS § 8 lg-s 2 loetletud alustel piiratud teovõimet testamendi

tegemisel. Kui möönda, et diagnoos ei ole määratud korrektselt, ei ole argumendiks ka

ekspertiisiaktis leitu iseenesest, nt on ekspertiisiaktis märgitud, et Axxx Jxxxxxx

situatsioonis orientatsioon oli puudulik, et ta ei olnud võimeline situatsiooni sisuliselt

analüüsima, et tema mõtlemine oli laialivalguv ja katkendlik. Ükski eeltoodust ei saa

iseseisvalt olla aluseks teovõime piiramisele. Kostja rõhutab, et kõnealune ekspertiis

koostati selleks, et määrata Axxx Jxxxxxxxx eestkostja, mitte selleks, et määratleda tema

teovõime piiratus ja hinnata testeerimisõigust. Ekspertiisiakti järgi oli Axxx Jxxxxx selge

teadvusega ning ajas, kohas ja enda isikus õigesti orienteeritud. Probleemid ilmnesid pigem

igapäevase elu ja toimetuleku valdkonnas.

6. Notariaalakti tõestaja ei kahelnud Axxx Jxxxxxx teovõimes. Testamendis on märgitud, et

notariaalakti tõestaja tähelepanekute kohaselt on testaator teovõimeline ega ole põhjust

kahelda tema otsusevõimes. Axxx Jxxxxxxkuulis, sai kuuldust aru, luges kirjalikku teksti

ning vastas testamendi koostamise ajal esitatud küsimustele selgelt ja ühemõtteliselt. See

on tugev viide Axxx Jxxxxxx võimele saada oma tegudest aru ning neid juhtida. Riigikohus

on selgitanud, et notariaalse tõestamise funktsiooniks on mh selgitada välja kehtiva tehingu

tegemiseks oluliste asjaolude paikapidavus. Tõestamisseaduse § 11 lg 2 kohaselt on notar

kohustatud kandma notariaalakti oma kahtlused osaleja vajaliku teovõime kohta, mida

praegusel juhul notariaalakti kantud ei olnud. Tõestamisseaduse § 4 järgi ei tohi notar

tõestada tehingut, kui tehingupoolel pole tehingu tegemiseks vajalikku teovõimet. Seetõttu

tuleb eeldada, et kui notar on tehingu tõestanud ning arvanud, et isiku käitumises puuduvad

viited teovõime piiratusele, siis on see tehing kehtiv. Kuivõrd notar ei kahelnud Axxx

Jxxxxxx teovõimes, tuleb järeldada, et vähemalt sellel hetkel ei olnud Axxx Jxxxxxx

teovõime piiratud.

Kohtuistung

7. 12.01.2022 kohtuistungil (II kd, tl 13-18 pöördel) jäi hageja hagiavalduse juurde ning kostja

vaidles hagiavaldusele vastu. Kohus kuulas üle tunnistajad Kxxxx Axxxxx ja Kxxxxxxx

Sxxxx. Hageja leidis, et Axxx Jxxxxxxx29.10.2018 testament on tühine Axxx

Jxxxxxxxpiiratud teovõime tõttu ning kehtiv on varasem, s.o 23.10.2017 tõestatud

testament. Piiratud teovõimega isik ei saa muuta tema poolt varem tehtud tehingut. Hageja

leidis, et hagi rahuldamiseks vajalikud asjaolud on tõendamist leidnud ning palus

hagiavalduse rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja leidis, et eelkõige

tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et Axxx Jxxxxx oli 29.10.2018 testamendi

tõestamise ajahetkel arusaamis- ja testeerimisvõimeline, mistõttu on 29.10.2018 testament

kehtiv. Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

KOHTU SEISUKOHT

8. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

9. Lähtudes poolte seisukohtadest, ei ole poolte vahel vaidlust järgnevas:

-

23.10.2017 tõestas Tartu notar Axxxxx Oxx Axxx Jxxxxxx testamendi, millega Axxx

Jxxxxx määras kogu oma vara ainupärijaks hageja (I kd, tl 4-5);

-

15.08.2018 esitas hageja kohtule avalduse AxxxxJxxxxxxxx eestkostja määramiseks (I

kd, tl 6-9);

-

27.08.2018 määras kohus esialgse õiguskaitse korras Axxx Jxxxxxxxx ajutise eestkostja

ning nimetas selleks hageja (I kd, tl 172-173);

-

29.10.2018 kohtumäärusega seadis kohus AxxxxJxxxxxx üle eestkoste tähtajaga viis

aastat ja määras Axxx Jxxxxxx eestkostjaks hageja (I kd, tl 13-17);

-

29.10.2018 tõestas Tartu notar KxxxxxAxxxx AxxxxJxxxxxxxtestamendi, millega

Axxx Jxxxxx tühistas kõik tema poolt varem oma surma puhuks tehtud korraldused ning

nimetas kogu oma vara pärijaks kostja (I kd, tl 19-20);

-

xxxxxxxxxx Axxx Jxxxxx suri (surma tõend I kd, tl 18).

10. Pärimisseaduse (PärS) § 88 lg 7 järgi kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab

vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast

pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või

selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse.

Testamendi tühistamise hagi võib esitada kohtusse ühe aasta jooksul tühistamise aluseks

olevast asjaolust teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi

avanemisest arvates.

Kui Axxx Jxxxxxx 29.10.2018 testament on tühine, ei ole sel õiguslikke tagajärgi ning

kehtib Axxx Jxxxxxx varasem, s.o 23.10.2017 testament, millega Axxx Jxxxxx määras

kogu oma vara ainupärijaks hageja. Seega on hageja PärS § 88 lg 7 esimese lause alusel

testamendi tühistamise nõude esitamiseks õige isik. Vaidlust ei ole ka selles, et arvestades

AxxxxJxxxxxx surma aega xxxxxxxxxx ning hagiavalduse kohtusse esitamise aega

23.08.2021, on hagiavaldus PärS § 88 lg 7 teises ja kolmandas lauses sätestatu alusel

kohtusse esitatud õigeaegselt.

11. Pooled vaidlevad selle üle, kas 29.10.2018 Tartu notar Kxxxx Axxxxx poolt tõestatud Axxx

Jxxxxxx testament on kehtiv. Hageja leiab, et Axxx Jxxxxx oli 29.10.2018 testamendi

tegemise hetkel piiratud teovõimega ning seetõttu on 29.10.2018 testament tühine. Kostja

möönab, et Axxx Jxxxxxx üle seati 29.10.2018 kohtumäärusega eestkoste, kuid leiab, et

sellele vaatamata oli Axxx Jxxxxx 29.10.2018 testamendi tegemise hetkel piisavalt

arusaamisvõimeline, et teha kehtivat testamenti.

12. TsÜS § 8 lõikest 1 tuleneb, et füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid

tehinguid. TsÜS § 8 lg 2 järgi on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel).

Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või

muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on

piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust

üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 8 lõikest

3 tuleneb, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire

tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt

eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on

määratud.

29.10.2018 kohtumäärusega (I kd, tl 13-17) seadis kohus Axxx Jxxxxxx üle eestkoste

tähtajaga viis aastat ja määras Axxx Jxxxxxx eestkostjaks hageja. Kohus määras Axxx

Jxxxxxx eestkostja ülesannete ringi järgmisena: Axxx Jxxxxxx esindamine kõigi õiguslike

ja varaliste tehingute sooritamisel, AxxxxJxxxxxxxesindamine ametiasutustes, tema elu

korraldamine, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine (29.10.2018 kohtumääruse resolutsiooni p

3, I kd, tl 13). Kohus jättis Axxx Jxxxxxxxx õiguse otsustada ise oma raha kasutamise üle

igas kuus kuni 20 euro ulatuses eestkostja nõusolekuta (29.10.2018 kohtumääruse

resolutsiooni p 4, I kd, tl 13).

13. TsÜS § 10 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva

nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing tühine. Hageja leiabki TsÜS § 10 alusel, et hageja kui

Axxx Jxxxxxx (ajutise) eestkostja ja seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta ning hilisema

heakskiitmiseta tehtud 29.10.2018 testament on tühine. Kohus on seisukohal, et hageja

selline seisukoht ei ole kooskõlas seadusandluse ega õiguspraktikas väljakujunenud

seisukohtadega.

14. PärS § 19 lg 1 järgi on testament ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma

puhuks pärandi kohta korraldusi. PärS § 19 lg 2 kohaselt testamendi teeb testaator isiklikult.

Seega on testament selline ühepoolne tehing, mille testaator saab teha vaid isiklikult.

Testaatori üle eestkoste seadmine ei muuda PärS § 19 lõikest 2 tulenevat nõuet teha

testament isiklikult, kuna TsÜS § 115 lg 2 alusel ei või esindaja kaudu teha tehingut, mis

seadusest või kokkuleppest tulenevalt tuleb teha isiklikult. Seega ei saa eestkostja

eestkostetavat TsÜS § 115 lg-st 2 tuleneva keelu tõttu testamendi tegemisel esindada ega

selle tegemiseks TsÜS § 10 mõttes nõusolekut anda. Testamendi tegemine ei kuulu

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 526 lg 2 p 3 mõttes eestkostja ülesannete hulka (vt ka

Riigikohtu selgitusi 17.12.2020 tsiviilasjas nr 2-17-1453 tehtud otsuse punktides 11-15).

15. Kuna eestkostjat ei saa määrata testamendi tegemiseks, ei kohaldu eestkostetava

testeerimisvõime hindamisele TsÜS § 8 lõikest 3 tulenev eeldus. Riigikohus on 17.12.2020

tsiviilasjas nr 2-17-1453 tehtud otsuse punktis 16 selgitanud: Kuna TsÜS § 8 lg-st 3 tulenev

eeldus isiku teovõime piiratuse kohta ei kohaldu eestkostemääruses nimetamata isiklikkuse

vorminõuetega tehingutele, tuleb iga sellise tehingu kehtivust üksikjuhtumil eraldi hinnata.

Üldreeglit tehingu kehtivuse hindamiseks anda ei saa, sest tehingute maht ja sisu võivad

suuresti erineda ning isiku arusaamisvõime hindamine eeldab eriteadmisi. Eestkostetava

arusaamisvõime ning võime enda tegusid juhtida TsÜS § 8 lg 2 mõttes tuleb asjaoludele ja

tõenditele tuginedes igal üksikjuhtumil eraldi välja selgitada. Viidatud otsuse punktis 17 on

Riigikohus täpsustanud, et eestkostetava arusaamise ja enda tegude juhtimise võimet tuleb

hinnata tehingu tegemise aja seisuga.

Seega on vaidluse lahendamiseks oluline tuvastada, milline oli Axxx Jxxxxxx arusaamise

ja enda tegude juhtimise võime vaidlustatud testamendi tegemise hetkel, s.o 29.10.2018.

16. Riigikohus on 17.12.2020 tsiviilasjas nr 2-17-1453 tehtud otsuse punktis 17 selgitanud, et

eestkostetava teovõimele hinnangut andes saab lähtepunktiks võtta eestkostemenetluses

käsitletud asjaolud ning eestkostemäärus ja eestkostja määramise menetluses tehtud

kohtupsühhiaatria ekspertiis saab olla testeerimisvõime hindamisel dokumentaalseks

tõendiks. Hageja on Axxx Jxxxxxx testeerimisvõime puudumise tõendamiseks esitanud

kohtule eestkostemenetluse (tsiviilasi nr 2-18-12213) toimikust hageja 15.08.2018 avalduse

Axxx Jxxxxxx üle eestkoste seadmiseks, 27.08.2018 kohtumääruse ajutise eestkostja

määramise kohta, 12.09.2018 koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr

95, 18.10.2018 kohtuistungi protokolli ning 29.10.2018 eestkostemääruse.

17. 15.08.2018 avalduses (I kd, tl 6-9) on hageja kirjeldanud Axxx Jxxxxxxx esinevaid

mäluprobleeme, üksikasjade unustamist ning ebaadekvaatsust, nt asjade paigutamist

valedese kohtadesse (nt praetaldrikud külmkappi), asjade peitmist jm veidrat käitumist.

Samas on avalduses märgitud, et selliseid asju juhtub harva, siis kui ta pole adekvaatne;

üldiselt on Axxx Jxxxxx adekvaatne (I kd, tl 8).

18. 27.08.2018 kohtumääruse (I kd, tl 172-173) kohaselt kuulas kohus Axxx Jxxxxxx isiklikult

tema elukohas ära 24.08.2018. Ärakuulamise kirjeldusest nähtub, et Axxx Jxxxxx oli

võimeline kohtunikuga vestlema ning kirjeldama oma suhteid G. Jxxxxxx (praeguses

menetluses hageja) ning E. Exxxxxxxx (praeguses menetluses kostja), kuid nagu kohus on

kohtumääruse põhjendavas osas märkinud, ei saanud Axxx Jxxxxx aru ID kaardi

tähendusest ning ei teadnud midagi tema pangakontole laekuva pensioni kasutamisest.

19. 12.09.2018 koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 95 (I kd, tl 85-88)

kirjeldavas osas on ekspert mh märkinud

xxxx

20. Täpsustamata xkaasuvate sümptomiteta (I kd, tl 87).

Eksperdi

arvamuse

kohaselt:

1. Axxx

Jxxxxxxl

ei

esine

vaimuhaigus

ega

nõrgamõistuslikkus, vaid tal esineb muu psüühikahäire, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma

tegudest aru saada või neid juhtida. Axxx Jxxxxxxx esineb muu raske psüühikahäire

xxxxxxxxxx näol, tal esinevad mälu- ja mõtlemishäired sellisel tasemel, et nad häirivad

uuritava igapäevast elu ja toimetulekut. 2. Axxx Jxxxxx vajab eestkostet. 3. Axxx Jxxxxxx

eestkostja ülesannete ring peab olema igakülgne. Axxx Jxxxxxx eestkostja peab tagama ravi

järjepidevuse, sotsiaalse toimetuleku ja ohutu käitumise nii enda kui teiste suhtes, seisma

tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide eest. 4. Axxx Jxxxxx vajab eestkoste seadmist

seaduses sätestatud maksimaalse aja ulatuses, kuna temal esinevad psüühikahäired on ajas

püsivad ning tõenäoliselt süvenevad.

Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega ekspertiisiaktile. Ekspert on ekspertiisiaktis

arusaadavalt kirjeldanud, millel tema järeldused tuginevad. Ekspertiisiakti sissejuhatavast

osast nähtub, et ekspert on ekspertiisi teostamiseks materjalidena kasutatud tsiviilasja nr 2-

18-12213 materjale, tervise infoüsteemis olevaid andmeid ning 12.09.2018 läbiviidud

intervjuu käigus kogutud andmeid. Kasutatud materjalidest tuleneb ka diagnoosi määramise

vaatlusperiood. Kostja ei ole kohtule esitanud teistsuguse järeldusega ekspertiisiakti ega

taotlenud postuumse kohtupsühhiaatria ekspertiisi läbiviimist. Kohtu hinnangul on

12.09.2018 koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr 95 asjakohane

tõend, mis iseloomustab Axxx Jxxxxxx vaimset tervist 29.10.2018 testamendi tegemisele

lähedasel ajal. Küll aga tuleb arvestada, et antud ekspertiis on läbiviidud eestkoste vajaduse

hindamiseks, mitte Axxx Jxxxxxx testeerimisvõime hindamiseks.

Kohus leiab, et ekspertiisiakti alusel ei saa välistada Axxx Jxxxxxxx testeerimisvõime

olemasolu, kuna ekspertiisiaktis on Axxx Jxxxxxx kohta leitud, et ta on selge teadvusega ja

ajas, kohas, enda isikus õigesti orienteeritud. Lisaks on ekspertiisiakti kohaselt kontakt

Axxx Jxxxxxxxxxolnud raskendatud, kuid mitte võimatu; küsimustele vastas mööda vaid

osaliselt; anamnestilisi andmeid andis raskustega, kuid siiski andis; meelepetteid ega

luulumõtteid AxxxxJxxxxxxx ei esinenud. Axxx Jxxxxxxx võis küll esineda mälu- ja

mõtlemishäireid sellisel tasemel, et häirida tema igapäevast elu ja toimetulekut (eksperdi

arvamuse p 1), kuid eeltoodu alusel ei saa tõsikindlalt järeldada, et mälu- ja mõtlemishäireid

esinesid AxxxxJxxxxxxx ka 29.10.2018 testamendi tegemise ajal ning sellisel tasemel, et

välistasid Axxx Jxxxxxx arusaamise testamendi tegemisest.

21. 18.10.2018 kohtuistungi protokollist (I kd, tl 174-175 pöördel) nähtub, et menetlusosalised

on nõustunud, et Axxx Jxxxxx vajab eestkostet, kuid on olnud erineval seisukohal eestkoste

ulatuse osas. Kohaliku omavalitsuse esindaja on leidnud, et Axxx Jxxxxx vajab eestkostet

täies ulatuses, kuid ta orienteerub poliitikas ning valimisõigus võib jääda. Axxx Jxxxxxx

esindaja on leidnud, et Axxx Jxxxxxxxteovõime ei ole täielikult piiratud, temale võiks jääda

25 eurot pisitehingute tegemiseks.

22. 29.10.2018 eestkostemääruse resolutsiooni on kohus märkinud otsuse p-s 12. 29.10.2018

kohtumäärusest ilmneb seega, et eestkostet ei seatud Axxx Jxxxxxx kõikide asjade

ajamiseks, st kohus ei tuvastanud, et AxxxxJxxxxxxxteovõime on piiratud täielikult, vaid

ainult osaliselt, s.o ulatuses, mis on märgitud 29.10.2018 kohtumääruse resolutsiooni

punktides 3 ja 4. Axxx Jxxxxxxxxxjäi pisitehingute tegemise õigus, samuti jäi Axxx

Jxxxxxxxx

alles

valimisõigus

ning

kohus

ei

piiranud

Axxx

Jxxxxxxxpoolt

perekonnaõiguslike tehingute tegemist.

23. Otsuse punktides 17-21 analüüsitud tõendeid arvestades on kohus seisukohal, et

eestkostemenetluse materjalid on tõenditena ebapiisavad selleks, et asuda seisukohale, et

AxxxxJxxxxxxx puudus 29.10.2018 testeerimisvõime.

24. Axxx Jxxxxxxxtervislikku seisundit iseloomustava meditsiinilise dokumentatsioonina on

hageja kohtule esitanud veel statsionaarse epikriisi nr 1003856531 (I kd, tl 118-129),

õendusepikriisi (I kd, tl 175-176) ja ambulatoorse epikriisi nr 1004125939 (I kd, tl 116-

117).

Ambulatoorse epikriisina nr 1004125939 on vormistatud 12.09.2018 ambulatoorse

kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 95 kirjeldatud intervjuu käigus kogutud andmed, mida

kohus on refereerinud otsuse p-s 19. Uut tõenduslikku teavet viidatud ambulatoorne epikriis

ei sisalda.

Statsionaarsest epikriisist nr 1003856531 nähtub, et AxxxxJxxxxx viibis 20.02.2018 kuni

10.03.2018 spordimeditsiini- ja taastusravi kliinikus statsionaarse õendusabi osakonnas

ravil kliinilise diagnoosiga täpsustamata xxxxxxxxxxxx vasakpoolne. Anamneesi vaimse

tervise kohta tehtud sissekandest ilmneb, et AxxxxJxxxxxx kontaktivõime on puudulik;

psühhomotoorselt aeglane; meeleolu normaalne; tähelepanu häirunud (I kd, tl 119). Haiguse

kulu/ravikokkuvõtte kohta tehtud sissekandest vaimse tervise kohta ilmneb, et Axxx

Jxxxxxx kontaktivõime on hea; psühhomotoorselt aeglane; meeleolu kõikuv; tähelepanu

häirunud; arusaamine häirunud; mälu häirunud; mõtlemine häirunud (I kd, tl 122).

Õendusepikriisi tehtud kanne Axxx Jxxxxxx vaimse tervise kohta kattub sõna-sõnalt

statsionaarse epikriisi nr 1003856531 haiguse kulu/ravikokkuvõtte juures tehtud

sissekandega vaimse tervise kohta. Kohus leiab, et viidatud epikriisidega on tõendatud

Axxx Jxxxxxxx perioodil 20.02.2018 kuni 10.03.2018 tähelepanu-, arusaamise-,

mõtlemise- ja mäluhäirete esinemine, kuid need epikriisid ei sisalda vajalikku tõenduslikku

teavet selle kohta, milline oli Axxx Jxxxxxx vaimne tervis ca 7 kuud hiljem, s.o 29.10.2018

testamendi tõestamise hetkel.

25. Kohus nõustub kostjaga selles, et väga olulist tõenduslikku teavet kannab endas 29.10.2018

tõestatud testament ise. Tõestamisseaduse § 11 lg 2 kohaselt on notar kohustatud kandma

notariaalakti oma kahtlused osaleja vajaliku teovõime kohta. Tõestamisseaduse § 4 järgi ei

tohi notar tõestada tehingut, kui tehingupoolel pole tehingu tegemiseks vajalikku teovõimet.

29.10.2018 testamenti kantud notariaalakti tõestaja tähelepanekute kohaselt on testaator

teovõimeline ega ole põhjust kahelda testaatori otsusevõimes. Ta kuuleb, saab kuuldust aru,

loeb kirjalikku teksti ning vastab testamendi koostamise ajal esitatud küsimustele selgelt ja

ühemõtteliselt (I kd, tl 20).

26. Kohus kuulas 29.10.2018 testamendi tõestanud notar Kxxxx Axxxxx tunnistajana üle.

Notari ütluste kohaselt korraldas Axxx Jxxxxx testamendi tõestamise ise, helistades selleks

kahel korral notaribüroosse. 22. kuupäeval helistas ta esimest korda, 26. kuupäeval teist

korda ning 29. kuupäeval oli testamendi tõestamine tema kodus (II kd, tl 15 pöördel). Seega

järeldub tunnistaja ütlustest, et Axxx Jxxxxxx tahe teha uus notariaalne testament püsis

vaatamata temal ekspertiisiakti alusel tuvastatud dementsusele ning ekspertiisiaktis ja

teistes meditsiinilistes dokumentides kajastatud mõtlemis- ja mäluhäiretele muutumatuna

22.10.2018 kuni 29.10.2018, s.o nädala jooksul. Seejuures, nagu nähtub notari ütlustest, oli

Axxx Jxxxxx võimeline sel ajal andma testamendi tegemiseks korraldusi ka teistele

isikutele, s.o kostjale kui uuele pärijale, et ta teataks notarile oma isikukoodi (II kd, tl 15

pöördel, tl 16). Notari ütlustest leiab kinnitust, et vaatamata sellele, et notar sai testamendi

tõestamise ajal Axxx Jxxxxxxxx teada, et Axxx Jxxxxxx suhtes on algatatud

eestkostemenetlus, ei pidanud ta vajalikuks testamenti märkida ühtki kahtlust

AxxxxJxxxxxxxteovõimes. Tunnistaja ütluste kohaselt: kuna isiku jutt ja arusaamine

endast ümbritsevast, asjaoludest oli täiesti adekvaatne, on selles testamendis igasugused

kahtlused ja kõhklused jäänud märkimata, sest mul neid ei tekkinud (II kd, tl 16).

Hageja seadis kohtuistungil kahtluse alla, kas Axxx Jxxxxx oli suuteline telefoni kasutama.

Kohtu hinnangul on hageja kahtlus põhjendamatu. Lisaks notarile on ka tunnistaja

Kxxxxxxx Sxxx oma ütlustes kinnitanud, et Axxx Jxxxxx oli 29.10.2018 testamendi

tegemisele lähedasel ajal võimeline telefoni kasutama, kuna Axxx Jxxxxx helistas temale

xxxxxxxxxx lapse sünnipäeva puhul nii nagu igal aastal (II kd, tl 17).

Notar Kxxxx Axxxxxoskas oma ütlustes selgitada ka seda, miks Axxx Jxxxxx soovis oma

varasemat testamenti muuta. Notari ütluste kohaselt oli Axxx Jxxxxx kaotanud usalduse

oma tulevase eestkostja vastu, kuna tulevane eestkostja oli saanud juurdepääsu tema

pangakontole ning kasutanud seda tema tahte vastaselt (II kd, tl 15 pöördel-16). See-eest

kostjat võttis testaator oma väga lähedase inimesena, keda on kasvatanud oma elu ajal nagu

oma last (II kd, tl 16). Notari sellekohased ütlused haakuvad teiste asjas kogutud tõenditega.

Asja materjalidest nähtub, et hageja sai tõepoolest ajutise eestkostjana alates 27.08.2018

kohtumääruse tegemisest juurdepääsu Axxx Jxxxxxx pangakontole ning Axxx Jxxxxxxx

puudus 27.08.2018 kuni 29.08.2018 ka pisitehingute tegemise õigus (I kd, tl 172).

18.10.2018 kohtuistungi protokolli kohaselt võis Axxx Jxxxxxx ja hageja vahel olla ka

vaidlus pesumasina ostmise vajalikkuse osas (I kd, tl 174). Samuti nähtub

eestkostemenetluse materjalidest, et AxxxxJxxxxx usaldas enim kostjat. 27.08.2018

kohtumäärusest nähtub ärakuulamise kirjeldusest järgmine: A. Jxxxxx usaldab E. Exxxxxxx.

Oma pojatütart usaldab ta ka, kuid E. Exxxxx on A. Jxxxxxx poolõe tütar ja ta suhtub E.

Exxxxxxxxx kui oma lapsesse (I kd, tl 172 pöördel). Samast ärakuulamise kirjeldusest

nähtub, et Axxx Jxxxxx on ka oma ID kaardi andnud kostja kätte, samuti teinud kostjale

volikirja tema nimel tegutsemiseks. Kuigi Axxx Jxxxxx ei ole ärakuulamisel olnud

suuteline täpsustama volituse sisu, näitab volituse tegemine ning ID kaardi üleandmine

kostjale seda, et kostja oli isikuks, keda Axxx Jxxxxx täielikult usaldas. Samuti on Tartu

Linnavalitsuse esindaja 18.10.2018 kohtuistungil kinnitanud, et Axxx Jxxxxx on Gxxxxx

Jxxxxxx vastu ega usalda talle raha kasutamist; ka Axxx xxxxxxx esindaja on esile toonud,

et Axxx Jxxxxx usaldab ExxxxExxxxxxx rohkem kui Gxxxxx Jxxxxxx (I kd, tl 174-174

pöördel). Seega langevad notari ütlused kokku teistest tõenditest nähtuvate asjaoludega, mis

omakorda kinnitab tunnistaja ütluste usaldusväärsust. Kohtu hinnangul on ka eluliselt

usutav, et AxxxxJxxxxx võis esiletoodud asjaoludel soovida muuta oma varasemat hageja

kasuks tehtud testamenti ning teha uut testamenti just kostja kasuks.

Asjaolu, et testaatoril esines mäluhäireid, et tema mõtlemine oli laialivalguv, et ta oli

emotsionaalselt labiilne, tema tahteaktiivsus alanenud ning et esines intellekti taandareng

(vt otsuse p 19) ning et tema üle seati eestkoste, ei ole testeerimisvõime hindamisel oluline,

kui testaator testamendi tegemise hetkel mäletas, teadis ja sai aru, millise tehingu

tegemiseks ta on notari kutsunud, mis tema vara hulka kuulub (vastavalt notari ütlustele

teadis testaator, et tema varaks on korter ja pangakonto, II kd, tl 16) ning kellele ta surma

korral oma vara jätta soovib. Vaidlustatud testament on sisult lihtsakoeline ega sisalda

keerulisi juriidilisi konstruktsioone, mis võiks kahtluse alla seada selle, kas Axxx Jxxxxx

testamendi sisu mõistis. Samuti oli Axxx Jxxxxxxx juba varasem notariaalse testamendi

tegemise kogemus. Ekspert ei ole Axxx Jxxxxxxx meelepetteid ega luulumõtteid

sedastanud. Seega ei saa 29.10.2018 testament olla ka luululistel ajenditel avaldatud tahte

väljendus. Ka tunnistaja K. Sxxxxx, kes vestles AxxxxJxxxxxxxx telefoni teel 31.10.2018,

ei tekkinud kahtlust Axxx Jxxxxxx arusaamisvõimes (II kd, tl 17). Juba üksnes asjaolust, et

AxxxxJxxxxx oli võimeline meeles pidama K. Sxxxx lapse sünnikuupäeva ning sel päeval

õnnitlemiseks helistama, saab teha järelduse, et Axxx Jxxxxxx mäluhäired ei olnud sel ajal

nii ulatuslikud.

27. Kohus on seisukohal, et eelnevalt analüüsitud tõenditega on leidnud tuvastamist, et

29.10.2018 testament väljendab Axxx Jxxxxxx teadlikku ja tegelikku tahet, Axxx Jxxxxx

sai aru testamendi tähendusest ning selle sisust ning ta ei olnud 29.10.2018 testamendi

tegemise osas piiratud teovõimega. Kohtu hinnangul on kostja tõendanud Axxx Jxxxxxx

testeerimisvõime olemasolu 29.10.2018 testamendi tegemise ajahetke seisuga. Seetõttu on

Axxx Jxxxxxx 29.10.2018 testament kehtiv. Hagiavaldus tuleb seega jätta rahuldamata.

28. TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel ei arvesta kohus otsuse tegemisel hageja poolt esitatud Tartu

Maakohtu 01.03.2021 kirja Exxx Exxxxxxxx (I kd, tl 65), kuna see ei ole vaidluseset

arvestades asjakohane.

Menetluskulud

29. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda.

30. TsMS § 174 lg 1, lg 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse.

31. Kostja menetluskulude nimekirja (II kd, tl 20-21) kohaselt on kostja menetluskuluks

lepingulise esindaja tasu 15 tunni eest, s.o 3063,60 eurot (sh käibemaks). Vastavalt kostja

lepingulise esindaja suulisele taotlusele (II kd, tl 17 pöördel) lisandub eelnevale

kohtuistungiks ettevalmistamise aeg 40 minutit ja kohtuistungi kestvus 2 tundi (vastavalt

kohtuistungi protokollile kestis istung kl 14.00 kuni 15.59, II kd, tl 13-18 pöördel). Osutatud

õigusabiteenuse ajamaht on kokku 17 tundi ja 40 minutit. Vastavalt kulude aruandele on

kostjale osutatud õigusabi tunnihinnaga 170 eurot käibemaksuta, s.o 204 eurot

käibemaksuga. Õigusabikulud kokku on seega 3604 eurot (sh käibemaks). Kostja ei ole

käibemaksukohustuslane.

32. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Pooled

vaidlesid testamendi kehtivuse üle. Tegemist ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega.

Arvestades poolte esitatud menetlusdokumentide ja tõendite mahtu, ei olnud vaidlus ka

mahukas. Asjas toimus üks eelistung ja üks kohtuistung. Kohus leiab eelnevast tulenevalt,

et kostja esindaja ajakulu on vajalik ja põhjendatud 10 tunni ulatuses. Hageja esindaja

tunnitasu on 170 eurot käibemaksuta (koos käibemaksuga 204 eurot). Riigikohus on

27.02.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16 aktsepteerinud lepingulise esindaja

tunnitasu suurusena 170 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Kostja esindaja tunnitasu on

seega põhjendatud. Kostja esindajakulu on vajalik ja põhjendatud seega 2040 euro ulatuses.

33. Kostja menetluskuluks on ka tema poolt tasutud tunnistajatasu. Kostja tasus 21.12.2021

kohtumääruse alusel tunnistajatasu katteks ette 115 eurot 80 senti.

34. Kostja menetluskulud on seega kokku 2155 eurot 80 senti (2040+115,80).

35. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

36. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

Kohtunik