2-21-18575/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

02. veebruar 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-18575

Tsiviilasi

Toits City OÜ (likvideerimisel) pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse

lõpetamine

raugemisega,

kirjalik

menetlus

Menetlusosalised

Võlgnik Toits City OÜ (likvideerimisel) (registrikood

12575800, asukoht Jõe tn 5-12, Tallinn 10151) esindaja

likvideerija

K.

M. (isikukood:

xxxx,

e-post: info@likvideerimine.ee, tel: +372 6 261 265)

Ajutine

pankrotihaldur

Kalev

Mägi

(OÜ

Pankrotihalduribüroo Mägi ja Partnerid, asukoht Purje 8/3,

11911 Tallinn, e-post: kalev@pankrotiekspert.ee, tel:

+372 503 6854)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Toits City OÜ (likvideerimisel) (registrikood 12575800) pankrotimenetlus,

pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida Toits City OÜ ja kustutada äriregistrist.

3. Pärast Toits City OÜ äriregistrist kustutamist vabastada Kalev Mägi pankrotihalduri

kohustustest.

4. Määrata Toits City OÜ dokumentide hoidjaks võlgniku endine juhatuse liige S. R.,

(isikukood xxxx).

5. Avaldada teade Toits City OÜ pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

6. Saata jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonda.

7. Jätta menetluskulud võlgniku Toits City OÜ kanda.

8. Määrata ajutise pankrotihalduri Kalev Mägi tasuks 963 eurot, millele lisandub käibemaks

summas 192,60 eurot, kokku 1 155,60 eurot.

9. Määrata hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutused summas 584 eurot,

millele lisandub käibemaks 116,8 eurot, kokku 700,8 eurot. Väljamakse teostada

Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid arvelduskontole nr xxxx.

10. Määrus saata resolutsiooni punkti 9 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse teatavaks tegemisest.

Asjaolud ja avaldus

Toits City OÜ (likvideerimisel) esitas 26.11.2021 kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus

nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kalev Mägi. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule

aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist:

Võlgniku suhtes täitemenetlusi algatatud ei ole. Võlgniku poolt esitatud 2020 majandusaasta järgi on

kohustuste suurus summas 119 670 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmeil on maksuvõla suuruseks 76

993,56 eurot s.h maksuvõla intress summas 27 979,71 eurot. Äriühingul on maksuvõlg alates

10.07.2018. Seoses tekkinud maksuvõlaga sõlmiti võlgniku ja Maksu- ja Tolliameti vahel

maksuvõlgade ajatamise graafik. Viimane graafikujärgne makse oli teostatud 31.08.2021. Põhiliselt

finantseeriti graafikujärgseid laenumakseid võlgniku juhatuse liikmega seotud äriühingu SMA

Invest OÜ poolt tehtud laenumaksetega võlgniku arvelduskontole. Krediidiasutustest saadud

informatsiooni järgi on arvelduskontodel võlg kokku summas 49,58 eurot. Eeltoodust tulevalt võiks

olla võlgniku kohustuste suuruseks ca 120 000 eurot.

Võlgnikul on kokku rahalisi vahendeid krediidiasutustes 0 eurot. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

andmeil võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Eesti Vabariigi Maanteeameti liiklusregistri

andmeil Toits City OÜ (likvideerimisel) nimele sõidukeid ega väikelaevu registreeritud ei ole.

Ajutine haldur on arvamusel, et käesoleval hetkel võlgnik OÜ Toits City mingit majanduslikku- ega

põhikirjajärgset tegevust ei arenda, kuna võlgniku pangakontode väljavõttest nähtuvalt laekumisi

teenuste müügist alates novembrist 2019 ei ole toimunud. Maksu- ja Tolliametile esitatud

käibedeklaratsioonidest nähtub, et alates maist 2019 puudus äriühingul müügitulu. OÜ Toits City

osanike otsusega 30.10.2021 algatati äriühingu likvideerimismenetlus ning vastav teade oli

avaldatud väljaandes „Ametlikud Teadaanded „ 04.11.2021. Võlgnikul puudub likviidne vara,

mille arvelt katta lühiajalisi kohustusi, eelkõige maksuvõlgade tasumise kohustust ja kohustusi

muude võimalike kreeditoride ees. Äriühing muutus maksejõuetuks 2021 aasta teises pooles kui

enam ei suudetud tasuda graafikujärgseid ajatatud laenumakseid.

Kuna võlgniku teadaolevad kohustused on summas ca 120 000 eurot, millele võivad lisanduda

intressid, viivised ja muud võimalikud kohustused ning võlgnikul vara praktiliselt puudub, on

ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutise iseloomuga.

Esialgseil andmeil ei ole maksejõuetuse tekke põhjuseks kuriteo tunnustega tegu ega raske

juhtimisviga, maksejõuetuse tekke põhjuseks on käibekapitali puudujääk seega muu asjaolu

Pankrotiseaduse tähenduses. Üldjuhul võib nõustuda võlgniku pankrotiavalduse lisas väljatoodud

põhjustega maksejõuetuse tekke kohta. Ajutise halduri menetluse käigus saadud informatsiooni

põhjal on vähetõenäoline, et haldur suudaks pankrotivara moodustada nii palju, et võlausaldajate

nõuded suudetakse rahuldada.

Käesoleval juhul esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku

pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29

lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel

puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue

juhtorgani liikme vastu.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 120 000

eurot, kuid vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on

alalise iseloomuga. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka

siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud

sissenõutavaks.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus

esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui

võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning

nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude

katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ei ole tuvastatavad.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2

sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude

katteks deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku

vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise

tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 07.01.2022 ettepaneku

väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3 000 eurot hiljemalt 20.01.2022.

Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on

tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda

pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid.

PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib

juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist

pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise

otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui

juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur

juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates

likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse

sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid

antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku endise

juhatuse liikme liige S. R., (isikukood xxxx).

PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt

pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude

kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka

halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja

riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva

seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise

halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise

põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär

summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga

ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse §

65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 963 eurot, millele lisandub

käibemaks summas 192,60 eurot, kokku 1 155,60 eurot. Ajutine haldur on aruande kohaselt

kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10,7 tundi. Töötasu arvutamisel on

ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot (lisandub käiebmaks). Kohus leiab, et eeltoodud

ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri

kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ega tasu arvestusele vastu vaielnud.

Ajutine haldur palub menetlusabi korras pankrotimenetluse kulude ja halduritasu väljamõistmist.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja

võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad

kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest

ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuupalga alammäär on käesoleval hetkel 584 eurot.

Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 584 eurot, millele lisandub käibemaks 116,8 eurot,

kokku 700,8 eurot, tuleb hüvitada riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4 ja 5, kuna kohus

lõpetab võlgniku pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu ning võlgnikul puudub vara ajutise

halduri tasu katteks. Samuti ei ole võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise

halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu poolt määratud summat.

Ajutise halduri tasu ja kulutused ülejäänud summas tuleb välja mõista võlgnikult.

PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille

kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik