2-19-15896/68 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedavaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kostja kanda. Otsus jõustus 08.03.2021.
Legislator headnote
AI generated2-19-15896/68 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kui menetlusosaline taotleb apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kostja kanda. Otsus jõustus 08.03.2021.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm
Määruse tegemise aeg ja koht 02. veebruar 2022. a, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-15896
Kohtuasi
X hagi Y vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.06.2021 määrus (menetluskulude
kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline
esindaja vandeadvokaat Robert Sarv
Kostja: Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline
esindaja vandeadvokaat Ilmar-Erik Aavakivi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 02.06.2021 määrus muutmata ja määruskaebus
rahuldamata.
2. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning
avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele
esitada ka määruskaebus.
2-19-15896
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Põhimenetluses rahuldas Tallinna Ringkonnakohus 13.10.2020 otsusega X (hageja) hagi Y
(kostja)
vastu
mittevaralise
kahju
hüvitamiseks
ning
jättis
maakohtus
ja
apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kostja kanda. Otsus jõustus 08.03.2021.
Maakohtu menetluses hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Apellatsioonimenetluses
esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustasid hageja menetluskulud maa- ja
ringkonnakohtus kokku 3576 eurot, millest maakohtus 1820,01 eurot (riigilõiv 325 eurot ja
õigusabikulud 1495,01 eurot) ning ringkonnakohtus 1755,99 eurot (riigilõiv 300 eurot ja
õigusabikulud 1455,99 eurot). Õigusabi osutati hagejale kokku 18 tundi ja 55 minutit
tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga).
Kostja vaidles hageja menetluskulude suurusele vastu. Maakohtus kantud menetluskulude
väljamõistmise välistab kulunimekirja tähtaegselt esitamata jätmine.
Maakohtu määrus ja põhjendused
Maakohus määras 02.06.2021 määrusega kindlaks hageja hüvitatavad menetluskulud 2042
euro ulatuses ja mõistis selle summa kostjalt hageja kasuks välja. Ühtlasi kohustas maakohus
hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.1. Tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-le 1, § 176 lg-le 4,
Riigikohtu praktikale ja õiguskirjanduse seisukohtadele leidis maakohus, et hageja poolt
maakohtu menetluses kantud menetluskuludest on toimiku materjalide põhjal hüvitatav üksnes
riigilõiv 325 eurot, õigusabikulud tuleb menetluskulude nimekirja õigeaegse esitamata jätmise
tõttu jätta kindlaks määramata. Apellatsioonimenetluse kulusid pidas maakohtus TsMS § 175
lg 1 järgi vajalikuks ja põhjendatuks 1717 euro ulatuses (riigilõiv 300 eurot, õigusabikulud 1417
eurot). Hageja esindaja tunnitasu määr 156 eurot (käibemaksuga) on põhjendatud.
Määruskaebus ja menetluse edasine käik
Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, milles kohus
jättis maakohtu menetluse menetluskulud kindlaks määramata ja mõista kostjalt hageja kasuks
välja täiendavalt 1495 eurot. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
5.1. Maakohus kohaldas TsMS § 174 lg-t 1 vääralt ja jättis ebaõigesti hageja maakohtus kantud
lepingulise esindaja kulud kindlaks määramata. Menetluskulu oli tervikuna võimalik kindlaks
määrata tsiviilasja materjalide alusel.
Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.
6.1. Kostja vaidles määruskaebusele vastu.
Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2-19-15896
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta
muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja
põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus
nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.
Määruskaebemenetluses on vaidluse all üksnes küsimus, kas maakohus jättis maakohtu
menetlust puudutavas osas hageja lepingulise esindaja kulud õiguspäraselt kindlaks määramata,
kuna hageja ei esitanud selleks määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja. Hageja
möönab, et ta ei esitanud maakohtu menetluses menetluskulude nimekirja, kuid leiab, et see ei
saa tingida lepingulise esindaja kulude vastaspoolelt välja mõistmata jätmist. Kolleegium
hagejaga ei nõustu ja põhjendab seda järgmiselt.
9.1. TsMS § 176 lg 4 kohaselt esitatakse menetluskulude nimekiri igas kohtuastmes, kus asja
menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta. Seega järgmises
kohtuastmes eelmise kohtuastmega seotud menetluskulude nimekirja enam esitada ei saa.
Hageja on kaebuses esitanud küll viiteid õiguskirjandusele, kuid teinud seda valikuliselt.
Maakohus on õigesti lähtunud TsMS § 174 lg-st 1, kohtupraktikast ja õiguskirjanduses
väljendatud seisukohast, et ilma vastava kulunimekirjata ei saa kindlaks määrata tasu
lepingulise esindaja eest (vt TsMS komm I, § 176, p 3.6.1.b; Riigikohtu 06.06.2018 otsust
tsiviilasjas nr 2-15-4981, p 23, 23.11.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-107-16, p 13).
9.2. Kaebuses viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 otsusest tsiviilasjas nr 2-17-15068
ei saa teha hageja soovitud järeldust. Nimetatud tsiviilasjas määras ringkonnakohus otsuse
resolutsioonis kindlaks, et hagejal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, kuna ta ei
esitanud tähtaegselt ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja.
9.3. Kuigi
kohus
peab
menetluskulude
suuruse
kindlaksmääramisel
lähtuma
uurimisprintsiibist, ei ole TsMS § 174 lg-d 1 ja 8 nende koosmõjus tõlgendatavad selliselt, et
kohtul oleks kulude suuruse kindlaksmääramisel kohustus hakata toimiku materjalidest
lähtuvalt tuletama menetlusosalise võimalikke ja oletatavaid esindajakulusid (vt Tallinna
Ringkonnakohtu 05.10.2016 määrust tsiviilasjas nr 2-16-8071, p 7). Toimiku materjalide põhjal
määrab kohus kindlaks üksnes selged ja üheselt tuvastatavad menetluskulud, nt riigilõivu ja
ekspertiisitasu (ibid.; aga ka Riigikohtu 11.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22,
17.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-15, p 14).
TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud
kulusid ei hüvitata.
Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3
esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale
edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud
isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vallo Kariler
Kaija Kaijanen
Gaida Kivinurm