2-21-2786/41 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

1.veebruar 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-2786

Tsiviilasi

A.A. kaebus kohtutäitur B.B. 8. veebruari 2021. a otsuse peale

täiteasjas nr 084/2020/7126

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohu 20. septembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja/avaldaja: A.A., ik XXXXXXXXXX

Puudutatud isikud:

1. kohtutäitur B.B., esindaja kohtutäituri abi C.C.

2. sissenõudja Renovum OÜ, rk 14042462,

lepinguline esindaja Alar Liivamägi

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 20. septembri 2021. a määrus osas, milles maakohus

mõistis A.A.lt välja menetluskulud Renovum OÜ kasuks summas 120 eurot ja

viivise menetluskuludelt.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata, et hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad. Jätta ülejäänud osas maakohtu määrus muutmata.

3. Lugeda kohtumääruse resolutsiooni terviktekst sõnastatuks järgmiselt:

2.1. Jätta rahuldamata A.A. kaebus kohtutäitur B.B. 8. veebruari 2021. a otsuse

peale täiteasjas nr 084/2020/7126.

2.2. Jätta rahuldamata A.A. taotlus kohtutäituri karistamiseks.

Menetluskulude jaotus.

1. Jätta tasutud riigilõiv A.A. kanda.

2. Jätta muud menetluskulud A.A. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Rahuldada A.A. määruskaebus osaliselt.

5. Rahuldada A.A. taotlus jõustunud kohtulahendis A.A. nime ja muude

isikuandmete asendamiseks tähemärkidega.

6. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. A.A. (avaldaja/võlgnik) esitas 19. veebruaril 2021 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur

B.B. 8. veebruari 2021. a otsuse peale täiteasjas nr 084/2020/7126. Avaldaja palus tühistada

kohtutäituri 5. jaanuari 2021. a sissetuleku arestimise akti.

Asja varasem käik:

-

26. novembril 2020 esitas Renovum OÜ (sissenõudja) kohtutäiturile täitmisavalduse,

milles palus pöörata sundtäitmisele Tartu Ringkonnakohtu 29. mai 2020. a otsuse

tsiviilasjas nr 2-18-12417, millega mõisteti võlgnikult sissenõudja kasuks välja

1293,35 eurot koos lisanduvate viivistega.

-

27. novembril 2020 algatas kohtutäitur võlgniku suhtes täitemenetluse täiteasjas

nr 084/2020/7126. Täitemenetlusega lisandusid täitemenetluse alustamise tasu 36 eurot

ja kohtutäituri põhitasu 360 eurot.

-

5. detsembril 2020 toimetati võlgnikule täitmisteade kätte. Vabatahtliku täitmise tähtaeg

saabus 4. jaanuaril 2021. Võlgnik nõuet vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei tasunud.

-

5. jaanuaril 2021 arestis kohtutäitur arestimisaktiga võlgniku töövõimetoetuse 25 euro

ulatuses kuus.

-

17. jaanuaril 2021 esitas võlgnik kaebuse kohtutäituri tegevuse peale töövõimetoetuse

arestimisel.

-

8. veebruaril 2021 jättis kohtutäitur võlgniku kaebuse otsusega rahuldamata.

Võlgnik on kaebuses kohtutäituri 8. veebruari 2021. a otsuse peale seisukohal, et tema

töövõimetoetuse arestimine on seadusevastane. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 2

alusel koostatav sissetuleku arestimise akt peab sisaldama põhjendusi selle kohta, kuidas

kaalutlusõigust sisustati. Kohtutäituri arestimisaktis põhjendused puuduvad.

Kohtutäitur on kohtu eksitamiseks kuritahtlikult valetanud, väites, et võlgnik ei ole esitanud

vara nimekirja. Võlgnik saatis kohtutäiturile vara nimekirja 17. jaanuaril 2021. Võlgnik taotleb

TsMS § 45 lg-le 4 viidates kohtutäituri või tema esindaja karistamist.

2. Kohtutäitur palus jätta võlgniku kaebus rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.

Kohtutäitur palus võtta asja materjalide juurde tsiviilasjades nr 2-20-11076 ja nr 2-20-12556

tehtud lahendid. Kohtutäituri hinnangul on viidatud tsiviilasjades tuvastatud asjaolud ja kohtu

seisukohad asjakohased ning kohalduvad ka praeguses asjas.

TMS § 131 lõikest 2 tulenevalt võib täitemenetluses töövõimetoetusele sissenõuet pöörata

samas lõikes nimetatud erisusi arvestades. TMS § 131 lg 2 esimene lause näeb ette kolm eeldust

töövõimetoetusele sissenõude pööramiseks. Kohtutäituri hinnangul oli töövõimetoetuse

arestimisel (ja on jätkuvalt) alust asuda seisukohale, et täitemenetlus võlgniku suhtes

eeldatavasti ebaõnnestub. Võlgnikul puudub igasugune registreerimisele kuuluv vara, võlgniku

ainsateks registritest nähtavateks sissetulekuteks on töövõimetoetus päeva määraga 14,89 eurot

(st 446,70 kuni 461,59 eurot kuus) ja sotsiaaltoetus 53,70 eurot. Töövõimetoetuse arestimiseta

ei ole sissenõudja nõude rahuldamine mõistliku aja jooksul ilmselgelt võimalik.

Kohtutäituri hinnangul on sissenõude pööramine võlgniku töövõimetoetusele õiglane. Pärast

võlgniku töövõimetoetusest 25 euro suuruse kinnipidamise tegemist jääb võlgnikule kätte

summa, mis vähemalt 65 euro võrra ületab võlgniku põhjendatud ja mõistlike kulude suurust.

Kohtutäitur kohaldas võlgniku sissetuleku arestimisel TMS § 132 lg-t 12. Võlgniku registritest

nähtavateks sissetulekuteks on töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus, kokku 500,40 kuni

515,29 eurot kuus. Statistikaameti poolt võlgniku töövõimetoetuse arestimise ajal avaldatud

arvestusliku elatusmiinimumi (221,36 eurot) ületav sissetuleku osa on 279,04-293,93 eurot ning

kohtutäituri arestitud 25 eurot moodustab sellest ca 9%. Arvestades, et võlgniku põhjendatud

ja mõistlikud kulud ühes kuus on kokku 410 eurot, on võlgniku sissetuleku arestimine

§ 132 lg 12 alusel arestimise määraga 9% lubatud. Arestimine ei riiva võlgniku õigusi rohkem,

kui see on vältimatult vajalik sissenõudja õiguste kaitseks.

3. Sissenõudja palus jätta võlgniku kaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.

Sissenõudja nõustus kohtutäituri põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Tartu Maakohus jättis 20. septembri 2021. a määrusega võlgniku kaebuse kohtutäituri

8. veebruari 2021. a otsuse peale täiteasjas nr 084/2020/7126 ja võlgniku taotluse kohtutäituri

karistamiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda ning mõistis

võlgnikult sissenõudja kasuks välja menetluskulud 120 eurot koos viivisega VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

5. Maakohus võttis asja juurde kohtutäituri viidatud tsiviilasjades nr 2-20-12556 ja

nr 2-20-10799 esitatud tõendeid (nt tsiviilasjas nr 2-20-12556 toimunud ärakuulamise

protokoll, samas asjas esitatud 20. juuli 2020. a kohtutäituri otsus täiteasjas nr 084/2020/1748

ja avaldaja esitatud kaks salvestist ning tsiviilasjas nr 2-20-10799 kohtutäituri poolt

6. jaanuaril 2021 esitatud andmed täiteasjas nr 084/2020/148 toimunud täitmiste kohta), sest

need aitavad kaasa käesoleva tsiviilasja lahendamisele. Nimetatud tsiviilasjades on põhilised

asjaolud täpselt samad nagu käesolevas tsiviilasjas. Ainuke erinevus on sissenõudja isik ja

nõude alus ning suurus.

6. Maakohus leidis, et kohtutäitur ei ole rikkunud seadusest tulenevat kohustust võlgnik ära

kuulata. TMS § 131 lg 2 teisest lausest ei tulene absoluutset kohustust, vaid kohtutäitur kuulab

võlgniku ära võimaluse korral. Võlgniku ärakuulamise eesmärgiks on info saamine tema

majandusliku seisundi ja muude sissenõude pööramise otsuse tegemiseks vajalike asjaolude

kohta. Sama kohtutäituri menetluses on sama võlgniku suhtes ka teine täiteasi,

nr 084/2020/148. Selles menetluses on kohtutäitur võlgniku korduvalt ära kuulanud, mh

telefoni teel 19. märtsil 2020 ja 13. juulil 2020. Võlgnik ei ole kohtule nimetanud, et ta oleks

soovinud täiturile avaldada mingit muud infot kui ta oli juba varasemalt andnud. Seega oleks

ärakuulamise puhul tegemist üksnes formaalse toiminguga. Kuna kohtu menetluses on viimase

kahe aasta jooksul olnud rohkem kui kolm võlgniku esitatud kaebust arestimisakti

tühistamiseks, mh korduvalt taotlused menetlusabi saamiseks, siis on kohtule teada, et võlgniku

majanduslik olukord ei ole siiani muutunud.

7. Maakohus leidis, et kohtutäitur ei ole rikkunud võlgniku õigusi, kui arestis töövõimetoetusest

25 eurot. Kohtutäitur on otsust tehes kaalunud TMS § 131 lg 2 eeldusi.

Vaidlust ei ole asjaolu üle, et sissenõudja on esitanud täitmisavalduse.

Puudub vaidlus võlgniku sissetuleku suuruse üle, milleks on puuetega inimese sotsiaaltoetus

53,70 eurot ja töövõimetoetus keskmiselt 453,90 eurot kuus. Kohtule esitatud menetlusabi

taotluse kohaselt on võlgniku muuks varaks osa OÜ-s Sajandi Lugu, mille juhatuse liige ta on.

Menetlusabi taotluse lahendamisel ei õnnestunud kohtul välja selgitada mingit muud võlgniku

vara, millele saaks sissenõude pöörata.

Puudub vaidlus, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid või muu vara, mille arvel

sissenõudmiseks esitatud kohustus täita. Võlgnik ei täitnud kohustust talle vabatahtlikuks

täitmiseks antud aja jooksul ega ole seda teinud ka kohtumenetluse jooksul. Võlgnik põhjendab

mittetäitmist asjaoluga, et tal puudub selleks vara ja äraelamiseks võtab ta isegi laene.

Puudub vaidlus, et avaldaja hinnangul ei suuda ta oma vara ja sissetulekute arvel

täitemenetluses olevat kohustust täita. Kohtutäitur oli kogunud nimetatud asjaolu kohta enne

arestimise korralduse tegemist piisavalt infot, mh oli ta saanud infot täiteasjas nr 084/2020/148,

kogunud andmeid registritest ja saanud võlgnikult andmed tema varalise olukorra kohta-

avaldaja esitas kohtule täiendavalt tõendid, millest nähtub, et võlgnik oli 17. jaanuaril 2021

edastanud täiturile otsused enda töövõime määramise kohta, SEB Panga ja LHV Panga

väljavõtted ja vara nimekirja.

Võlgnik ei ole kohtule avaldanud reaalseid allikaid, millest võiks kohustuse täita mõistliku aja

jooksul. Täiteasjas nr 084/2020/7126 on võlgnikul täitmata kohustus üle 1200 euro, mille

täitmisel ainuüksi töövõimetoetuse arestitud osa alusel (25 eurot kuus) kuluks selle täitmiseks

4 aastat. Kohtutäituri 6. jaanuaril 2021 tsiviilasjas nr 2-20-11076 esitatud andmete kohaselt on

täiteasjas nr 084/2020/148 toimunud täitmisel laekunud 1049,42 eurot ja deponeeritud on

150 eurot. Seisuga 31. detsember 2020 on täiteasjas nõude jääk 1074,17 eurot. Kohtutäitur

märkis, et juhul, kui täitemenetluses jätkuvad igakuised kinnipidamised võlgniku

töövõimetoetusest, siis nende arvelt kuulub nõude rahuldamisele 43 kuud, st nõue õnnestub

(arvestades kohtutäituri ametialasel kontol deponeeritud summat) rahuldada jaanuaris 2024.

Seega saaks täiteasjas nr 084/2020/7126 täitmist alustada alles aastate pärast (erinevates

täiteasjades on arestimisaktid juba järjekorras) ja kui täitmine toimub jätkuvalt vaid

töövõimetoetuse aresti abil, kuluks täiteasjas nr 084/2020/7126 nõude täitmisele omakorda

vähemalt 53 kuud. Kuna põhinõudelt tuleb tasuda ka viiviseid, lükkub see tähtaeg veelgi edasi.

Seega peab võlausaldaja käesolevas täiteasjas ootama nõude rahuldamist avalduse esitamisest

alates vähemalt 10 aastat, mis kohtu hinnangul juba iseenesest ei ole mõistlik. Selline täitmise

tempo on võimalik vaid siis, kui töövõimetoetuse arestid jäävad kehtima. Kui need aga

tühistada (või kui aresti poleks üldse seatud), ei ole ei kohustuse täitmise alguse ega lõpu aega

võimalik üldse ette ennustada. Seejuures on võlgnik ise kohtule esitatud menetlusabi taotlusse

märkinud, et tal on kohustusi vähemalt 12 võlausaldaja ees (sh Maksu- ja Tolliamet, Eesti

Töötukassa) ja vähemalt summas 48 000 eurot. Seega on reaalne võimalus, et täiteasja

nr 084/2020/7126 aresti nö järjekorda mittepaneku tõttu ei saaks täitmisega alustada ka mitte

10 aasta pärast, sest vahepeal võib olla avaldaja suhtes alustatud mõni muu täitemenetlus.

Võlgniku suhtes on käimas rohkem kui kolm täitemenetlust, milles täidetakse nõuet võlgniku

töövõimetoetuse arvelt. Maakohus nõustub, et võlgniku majanduslikku olukorda arvestades oli

kohtutäituril põhjendatud alus eeldada, et võlgnik ei suuda kohustust täita mõistliku aja jooksul.

Maakohus leidis, et töövõimetoetuse arest oli ka õiglane. Käesolevalt ei ole tegemist võlgniku

sissetuleku arestimisega võimalikus maksimaalses määras. Maksimaalne lubatav määr oleks

45,07 eurot kuni 48,05 eurot. Kohtutäitur on arestinud töövõimetoetuse 25 euro ulatuses, seega

veidi üle poole maksimaalselt võimalikust määrast. Võlgnikule jääb kätte olenevalt kuust

455,23 eurot kuni 467,24 eurot, osa võlgniku vajadustest katab kohalik omavalitsus ning sellega

on tagatud võlgnikul minimaalne vajaduste rahuldamine.

Maakohus võttis menetlemisel arvesse võlgniku 12. juunil 2021 esitatud täiendava tõendi, kuid

jättis rahuldamata võlgniku taotluse karistada kohtutäiturit, kuna viimane on kohtule valetanud,

mille tõttu on takistatud menetluse õige ja kiire läbiviimine. Maakohus leidis, et nimetatud

kohtutäituri väide ei takistanud kuidagi menetlust, sest asjaolu ei ole asjas üldse olulise

tähtsusega. Kohus lahendas kaebuse kõigi muude esiletoodud asjaolude ja esitatud tõendite

pinnalt. Kohtu hinnangul ei ole TsMS § 45 lg 4 eeldused täidetud.

8. Maakohus jättis tasutud riigilõivu vastavalt TsMS § 172 lg-le 10 ja ülejäänud menetluskulud

vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 võlgniku kanda. See, et avaldajal on õigus kaevata kohtutäituri

otsuste peale, ei tähenda, et menetlusse kaasatud menetlusosalised peavad enda menetluskulud

kogu aeg ise kandma.

Maakohus leidis, et põhjendatud on sissenõudja õigusabikulu 1 tund hinnaga 120 eurot/tund.

Sissenõudja avalduse alusel mõistis maakohus väljamõistetud menetluskuludelt välja ka viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

MÄÄRUSKAEBUS

9. Võlgnik esitas 5. oktoobril 2021 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

tühistada kohtutäitur B.B. 5. jaanuaril 2021. a tehtud otsuse täiteasjas nr 084/2020/7126. Lisaks

palub võlgnik tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus mõistis võlgnikult sissenõudja

kasuks välja menetluskulud summas 120 eurot ning teha selles osas uue määruse, millega jätta

sissenõudja menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulud palub võlgnik jätta kohtutäituri

kanda.

Võlgniku jaoks oli üllatuslik, et maakohus ei arvestanud võlgniku 28. augustil 2021 kohtule

esitatud lõplike seisukohtadega, mille kohaselt kohtutäituri 5. jaanuari 2021. a sissetuleku

arestimise akt ja 8. veebruari 2021. a otsus on seadusevastased. TMS § 131 lg 2 alusel koostatav

sissetuleku arestimise akt peab sisaldama põhjendusi selle kohta, kuidas kaalutlusõigust

sisustati. Kohtutäituri arestimisaktis põhjendused puuduvad. Maakohus rikkus tõendite

igakülgse hindamise printsiipi, uurimisprintsiipi, ärakuulamisprintsiipi ja selgitamiskohustust.

Maakohus kohtles võlgnikku ja kohtutäiturit ebavõrdselt, maakohus oli erapoolik ning andis

menetluses eelise kohtutäiturile.

Võlgniku hinnangul võiksid menetluskulud maakohtus jääda poolte endi kanda. Võlgnik on

töövõimetu, kelle ainuke sissetulek on töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus. Lisaks leiab võlgnik,

et sissenõudja esindaja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid, et ta on sissenõudja

esindaja. Sissenõudja esindaja on sissenõudja töötaja, mis tähendab, et sissenõudjal ei ole

tekkinud menetluses osalemisega advokaadikulutusi.

10. Kohtutäitur palub jätta maakohtu määruse muutmata osas, milles maakohus jättis

rahuldamata võlgniku kaebuse kohtutäituri 8. veebruari 2021. a otsuse peale täiteasjas

nr 084/2020/7126. Menetluskulud palub kohtutäitur jätta võlgniku kanda. Kohtutäitur jääb oma

varasemate seisukohtade juurde.

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohus informeeris sissenõudjat kaebusest.

12. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis

A.A.lt välja menetluskulud Renovum OÜ kasuks summas 120 eurot ja viivise väljamõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras maakohtu määruse jõustumisest

kuni selle täitmiseni. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab, et

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta

muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

Ringkonnakohus peab vajalikuks täpsustada võlgniku määruskaebuses esitatud taotlust.

Võlgnik palub tühistada kohtutäituri 5. jaanuari 2021. a sissetuleku arestimise akti ja maakohtu

määruse osas, milles maakohus mõistis võlgnikult välja sissenõudja menetluskulud 120 eurot.

Maakohus tegi aga määruse, millega jättis rahuldamata võlgniku kaebuse kohtutäitur B.B. 8.

veebruari 2021. a otsuse peale täiteasjas nr 084/2020/7126. Kuna võlgnik on juba kaebust

maakohtule esitades väljendanud, et soovib kohtutäituri 5. jaanuari 2021. a sissetuleku

arestimise akti tühistamist, siis saab ringkonnakohus määruskaebuse sellest osast aru nii, et

võlgnik soovib kohtumenetluse lõpptulemusena kohtutäituri 5. jaanuari 2021. a sissetuleku

arestimise akti tühistamist, kuid kohtus toimub siiski menetlus kohtutäituri 8. veebruari 2021. a

otsuse peale, millega kohtutäitur jättis rahuldamata võlgniku kaebuse 5. jaanuari 2021. a

sissetuleku arestimise akti peale.

14. Ringkonnakohus märgib, et kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale esitatud kaebust

lahendatakse hagita menetluses (TMS § 218 lg 2, TsMS § 475 lg 1 p 15). Võlgnik on ekslikult

nimetanud ennast hagejaks ning maakohtu lahendit otsuseks. Ringkonnakohus vaatab võlgniku

esitatud kaebust läbi määruskaebusena maakohtu määruse peale hagita menetluse sätete

kohaselt.

15. Käesolevas asjas on võlgnik vaidlustanud kohtutäituri otsuse tema töövõimetuspensioni

arestimiseks summas 25 eurot kuus. TMS § 131 lg 2 kohaldamise korral on tegemist

kohtutäituri diskretsiooniotsusega, mis allub TMS § 217 alusel esitatava kaebuse kaudu

kohtulikule kontrollile. Seega tuli maakohtul kontrollida, kas kohtutäitur on teinud

töövõimetoetuse arestimisel kaalutlusvigu või väljunud diskretsioonpiiridest. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohtu määrus selles osas seaduslik ja põhjendatud, ringkonnakohus järgib

maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.

16. Määruskaebuses esitatud kohtutäituri otsusega seonduvad väited on võlgnik esitanud juba

maakohtule ja maakohus on neile vastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

seisukohtadega ega korda neid. Ringkonnakohus lisab, et õige ei ole võlgniku arusaam, et

kohtutäitur ei ole kaalutlusotsust tehes seda põhjendanud. Maakohus kontrollis kohtutäituri

poolt võlgniku toimetulekutoetuse arestimise põhjendatust igakülgselt ja piisavalt. Kohtutäituri

8. veebruari 2021. a otsuses on hästi jälgitavalt käsitletud kõiki olulisi asjaolusid, mida tuleb

arvesse võtta kaalutlusotsuse tegemisel TMS § 131 lg 2 ja § 132 lg 12 järgi.

17. Võlgnik vaidlustab maakohtu määrust ka menetluskulude (v.a. riigilõiv) jaotuse ja suuruse

osas. Võlgniku hinnangul võiksid menetluskulud maakohtus jääda poolte endi kanda, kuna

võlgnik on töövõimetu ning menetluskulude tema kanda jätmise tulemusena satub võlgnik

veelgi

raskemasse

majanduslikku

olukorda.

Ringkonnakohus

märgib,

et

mitme

menetlusosalisega hagita menetluses on seadusandja andnud kohtule menetluskulude

jaotamisel laia kaalutlusõiguse. Seejuures on peamiseks lähtekohaks õigluse põhimõte, mis

võimaldab arvestada menetluses osalejate osalemise ulatusega, samuti kohtusse pöördumise

põhjendatuse ja avalduse rahuldamise ulatusega. Maakohus möönis, et võlgniku majanduslik

seisund ei ole hea, kuid siiski on õiglane jätta menetluskulud võlgniku kanda. Ringkonnakohus

leiab, et maakohus on kaalutlusõigust teostanud nõuetekohaselt ning nõustub maakohtu

seisukohaga.

Siiski ei nõustu ringkonnakohus sissenõudja menetluskulude kindlaksmääramisega.

Sissenõudja Renovum OÜ on kasutanud kohtumenetluses esindajana Alar Liivamäge, esitades

kohtule vastava volikirja ning esindaja haridust tõendava dokumendi.

Hagita asjas on kohtul kohustus koguda vajalikku teavet asja õigemaks lahendamiseks.

Ringkonnakohus kontrollis avaldaja väidet, et sissenõudjat esindas töötaja ja tegi 26. jaanuaril

2022 päringu töötamise registrisse.

Ringkonnakohus võtab töötamise registri väljavõtte tsiviilasja materjalide juurde. Töötamise

registrist saadud andmete kohaselt töötab Alar Liivamägi alates 5. jaanuarist 2017 kehtiva

töölepingu alusel Renovum OÜ-s. TsMS § 175 lg 2 kohaselt hüvitatakse menetlusosalist

esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Sissenõudja menetluskulude nimekiri

sisaldas e-toimiku dokumentidega tutvumist ja analüüsi ning vastuse koostamist kaebusele.

Menetluskulude nimekiri ei sisalda sõidukulusid. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et

sissenõudja Renovum OÜ-l hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

18. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ja jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1

alusel menetlusosaliste endi kanda. Rahuldamisele kuulub võlgniku taotlus asendada jõustunud

kohtulahendis võlgniku nimi ja muud isikuandmed tähemärkidega (TsMS § 462 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/