2-21-141227/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk

Määruse tegemise aeg ja koht

01. veebruar 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number 2-21-141227 Tsiviilasi aktsiaselts PlusPlus Capital hagi L K vastu 1090.76 euro nõudes

Menetlustoiming kompromissi kinnitamine maksekäsu kiirmenetluses ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806 Tartu mnt 83-601, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10115); hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves (PlusPlus Legal osaühing, Tartu mnt 83-603, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10115, e-post tarvo.ilves@plusplus.ee); kostja L K (isikukood xxx, aadress: xxx, telefon xxx, e-post xxx). RESOLUTSIOON

I. Kinnitada aktsiaseltsi PlusPlus Capital ja L K vaheline kompromiss maksekäsu kiirmenetluses järgmiselt:

1. Kostja tasub PlusPlus Capital aktsiaseltsi arveldusarvele xxx Swedbank, viitenumbriga xxx põhivõlgnevuse 997.42 eurot, sissenõudekulud 50 eurot, viivised 44.97 eurot, riigilõivu ½ määras summas 22.50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 20 eurot, kõik kokku 1134.89 eurot järgmise maksegraafiku järgi, millest esimene osamakse summas 100 eurot on tasutud 07.01.2022: Makse tähtaeg Tasumata jääk Tasumisele kuuluv osa Jääk peale tasumist 20.01.2022 1134.89 100.00 1034.89 20.02.2022 1034.89 100.00 934.89 20.03.2022 934.89 100.00 834.89 20.04.2022 834.89 100.00 734.89 20.05.2022 734.89 100.00 634.89 20.06.2022 634.89 100.00 534.89 20.07.2022 534.89 100.00 434.89 20.08.2022 434.89 100.00 334.89

2-21-141227

20.09.2022 334.89 100.00 234.89 20.10.2022 234.89 100.00 134.89 20.11.2022 134.89 100.00 34.89 20.12.2022 34.89 100.00 0.00

2. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete enda kanda.

3. Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub käesoleva kompromissi punktis 1 ja kompromisslepingu punktis 2.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,032600% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos lepingu punktis 2.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse jäägi 897.42 eurot ulatuseni.

II. Lõpetada menetlus seoses kompromissi saavutamisega aktsiaselts PlusPlus Capital L K vastu 1090.76 eurot nõudes.

III. Rahuldada aktsiaselts PlusPlus Capital taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tagastada käesoleva kohtumääruse jõustumisel pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 22.50 eurot (kakskümmend kaks eurot ja viiskümmend senti), mis tuleb vastavalt hageja soovile kanda aktsiaselts PlusPlus Capital arvelduskontole nr xxx Swedbank.

IV. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Asjaolud

Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 09.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1090.76 euro saamiseks. Kohus tegi 14.12.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 11.01.2022 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Pooled esitasid 24.01.2022 kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromisslepingu esitamisega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Pooled on 19.01.2022 sõlminud kompromissi, mille paluvad kinnitada ning menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada selleks kohtuistungit pidamata. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled on kokku leppinud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest loobumises.

Kohtumääruse põhjendused

2-21-141227

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikust (TsMS) tulenevatele nõuetele ja ei esine TsMS §-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.

Kompromissi kinnitamine

Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 09.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1090.76 euro saamiseks. Kohus tegi 14.12.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 11.01.2022 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Pooled esitasid 24.01.2022 kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromisslepingu esitamisega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Pooled on 19.01.2022 sõlminud kompromissi, mille paluvad kinnitada ning menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada selleks kohtuistungit pidamata. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled on kokku leppinud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest loobumises.

Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada enne asja hagimenetlusse võtmist.

Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning

2-21-141227

kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Riigilõivu tagastamine

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.

Hageja taotleb poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja 09.12.2021 riigilõivu summas kokku 45 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust, s.o 45 eurost pool, s.o 22.50 eurot. Riigilõiv tuleb vastavalt hageja taotlusele kanda PlusPlus Capital AS a/a-le xxx Swedbank.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik