1-21-8917/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2022 Kriminaalasja number 1-21-8917 Kohtukoosseis kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtuotsus Harju Maakohtu 13. jaanuaril 2022 kokkuleppemenetluses tehtud otsus Kriminaalasi Gustav Välgu süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi Apellant süüdlane Gustav Välk (ik 37312260268; viibib Tallinna Vanglas) RESOLUTSIOON

Jätta süüdlase Gustav Välgu apellatsioon läbi vaatamata. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohus tegi 13. jaanuaril 2022 otsuse, millega tunnistas G. Välgu süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning mõistis talle karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Seda karistust

2

suurendas kohus G. Välgu eelmise karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 6 aastat 11 päeva vangistust. Ühtlasi mõistis kohus vastavalt kokkuleppele G. Välgult riigi kasuks välja menetluskulud sundrahast 175 eurot riigi kanda ning mõista Gustav Välgult riigituludesse menetluskuludena välja 2260,40 eurot, sh joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud 270 eurot.

2. G. Välk esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles vaidlustab talt joobeseisundi tuvastamise kulude väljamõistmist. G. Välk palub kontrollida, kas joobeseisundi tuvastamine oli vajalik ja otstarbekas. Kui ringkonnakohus leiab, et joobeseisundi tuvastamiseks puudus vajadus, palub G. Välk jätta joobeseisundi tuvastamise kulud talt välja mõistmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. Esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

4. G. Välgul ei ole õigust apellatsioonis toodud alustel maakohtu otsust vaidlustada. Harju Maakohus tegi otsuse kokkuleppemenetluses. Kokkuleppemenetluses on kohus KrMS § 248 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel seotud prokuröri, süüdistatava ja kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppega. Vastavalt KrMS § 245 lg 1 p-le 12 on ka menetluskulud kokkuleppe osa. S.t kokkuleppe sõlmimisega on G. Välk nõustunud menetluskulude tasumisega kokkuleppes märgitud ulatuses ja korras. Kuna maakohus on kokkuleppes märgituga seotud, saab KrMS § 318 lg 4 kohaselt kokkuleppemenetluses menetluskulusid vaidlustada üksnes juhul, kui kaebuse esitaja leiab, et rikutud on kokkuleppemenetluse sätteid või esineb mõni KrMS § 339 lg-s 1 nimetatud oluline menetlusõiguse rikkumine. Apellatsioonis ei ole esitatud väiteid, et menetluskulusid puudutavas osas oleks kokkuleppe sõlmimisel või kriminaalasja arutamisel maakohtus rikutud menetlusõigust.

5. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 p-le 3 tuginedes apellatsiooni läbi vaatamata.

(allkirjastanud digitaalselt) Sten Lind