2-21-17862/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-17862 Tsiviilasi Dmitri Aksjonovi avaldus täitemenetluse nr 042/2008/523 lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 9. detsembri 2021 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Dmitri Aksjonovi määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (avaldaja) Dmitri Aksjonov (isikukood XXXXXXXXXXX) Vastustaja (Puudutatud isik/sissenõudja) Jelena Krasnõhh (isikukood XXXXXXXXXXX) esindaja Jaanek Pahka RESOLUTSIOON 1. Jätta Viru Maakohtu 9. detsembri 2021 määrus muutmata. 2. Jätta Dmitri Aksjonovi määruskaebus rahuldamata. 3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Dmitri Aksjonovi kanda. 4. Mõista Dmitri Aksjonovilt Jelena Krasnõhhi kasuks välja menetluskuluna 75 eurot.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

2

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD 1. Dmitri Aksjonov esitas 12. novembril 2021 Viru Maakohtule avalduse täiteasjas nr 042/2008/523 täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu. Avalduse ja sellele lisatud materjalide kohaselt on täiteasjas sissenõudjaks Jelena Krasnõhh ning täiteasi on kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses. Täitedokumendiks on Viru Maakohtu 23. novembri 2017 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-07-23411. Avaldaja on enne kohtusse pöördumist taotlenud täitemenetluse lõpetamist kohtutäituri juures, kuid täitur jättis menetluse lõpetamata sissenõudja vastuväite tõttu. 2. Kohus võttis avalduse 19. novembril 2021 määrusega menetlusse. 3. Puudutatud isik palus jätta avaldus rahuldamata kuna tegemist on alaealisele lapsele välja mõistetud elatisega. Avaldaja pole oma kohustust elatist maksta kunagi täitnud. Käesoleval juhul tuleb erinormina kohaldada TsÜS § 164 lg-t 2, mille järgi on vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Nimetatud sätte eesmärgiks on välistada nõude aegumine olukorras, kus lapsel puudub alaealisuse tõttu võimalus elatise nõuet kohustatud vanema suhtes iseseisvalt maksma panna. MAAKOHTU SEISUKOHT 4. Maakohus jättis avalduse täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu rahuldamata ja täitemenetluse lõpetamata. Kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Avaldusest ja täitemenetluse registrist nähtub, et täiteasja nr 042/2008/523 on täitedokumendiks Viru Maakohtu 23. novembri 2007 kohtuotsus tsiviilasjas 2-07-23411, millega mõisteti avaldajalt sissenõudja kasuks välja igakuine elatis ½ osas miinimumpalgast poeg A.A. ülalpidamiseks. Lähtuvalt tsiviilasja materjalidest ja täitemenetluse registrist saadud andmest on avaldus esmakordselt kohtutäiturile täitmiseks esitatud 15. veebruaril 2008. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele. Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (Riigikohtu 17. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3- 2- 1- 116-13, p 13 ja Riigikohtu 16. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 22). VÕSRS 21. märtsi 2016 redaktsioonist lähtuvalt on aegumise ümberarvutamise algusaja kuupäev 5. aprill 2011. a, st 1. märtsi 2011. a seisuga aegumata nõuete täitmine sai aeguda kõige varasemalt alates 5. aprillist 2021. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab üldjuhul TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Kuna antud juhul on tegemist aga alaealisele lapsele välja mõistetud elatise nõude aegumise küsimusega, tuleb erinormina kohaldada TsÜS § 164 lg-t 2, mille järgi on vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Riigikohus on 2. detsembri 2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-141-15 leidnud, et TsÜS § 164 lg 2 kehtib samal viisil nii neil juhtudel, kus elatis on välja mõistetud varasema PKS § 61 lg 1 järgi, mil elatist lapse ülalpidamiseks oli õigustatud nõudma tema vanem, kui ka kehtiva PKS § 97 p 1 järgi, mille kohaselt on elatisenõude õigustatud esitama laps ise (p 11). TsÜS § 168 lg 1 kohaselt aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Eeltoodust tulenevalt elatisnõude puhul

3

aegumise tähtaja arvestamine peatub ja jätkub pärast peatumise tinginud asjaolu äralangemist, st pärast lapse täisealiseks saamist. A.A. sai täisealiseks XXXXX, seega saab täiteasjas nr 042/2008/523 täitmisel oleva Viru Maakohtu 23. novembri 2007 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2- 07-23411 tulenev nõue A.A. suhtes aeguda kõige varasemalt XX. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 5. Võlgnik (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub, tühistada Viru Maakohtu 9. detsembri 2021 määrus ja teha uus määrus millega lõpetada täitemenetlus aegumise tõttu. Võlgnik leiab, et kuivõrd poeg on ammu täiskasvanu on nõue aegunud. PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT 6. Puudutatud isik palub jätta määruskaebus rahuldamata, ja mõista avaldajalt välja puudutatud isiku menetluskulu 200 eurot. Tegemist on alaealisele lapsele välja mõistetud elatise nõude aegumise küsimusega. Puudutatud isik jääb oma varasema seisukoha juurde, et käesolevas asjas tuleb erinormina kohaldada TsÜS § 164 lg-t 2, mille järgi on vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659). 8. Vastuseks määruskaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus, et lähtudes TsÜS § 164 lg 2 ja Riigikohtu seisukohtadest (Riigikohtu 2. detsembri 2015 lahend 3-2-1-141-15) oli elatisenõude aegumine peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni. A.A. sai täisealiseks XXXXX. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et täiteasjas nr 042/2008/523 täitmisel oleva Viru Maakohtu 23. novembri 2007 kohtuotsusest (tsiviilasjas nr 2- 07-23411) tulenev nõue A.A. suhtes saaks aeguda kõige varasemalt XX. 9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Puudutatud isik esitas taotluse mõista avaldajalt välja menetluskulu 200 eurot. Avaldaja kulu koosneb õigusabikulust. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades on esindaja ajakulu põhjendatud osaliselt. Arvestades asja olemust, määruskaebuse ja vastuse pikkust ja sisu, peab ringkonnakohus määruskaebusega tutvumise ja vastuse koostamise põhjendatud kuluks kokku 75 eurot, mis tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks