2-19-18859/75 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-18859

Tsiviilasi

Maris

Viitkini

pankrotimenetlus.

Pankrotihalduri

taotlus kompromissi kinnitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. septembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Maris Viitkini ja Osaühingu ProInkasso määruskaebused

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik (määruskaebuse esitaja): Maris Viitkin (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Pankrotihaldur Tiia Kalaus

Puudutatud

isik

(määruskaebuse

esitaja):

Osaühing

ProInkasso (registrikood 11078689), seaduslik esindaja

juhatuse liige Andrus Umbleja

Puudutatud isik: Osaühing Aktiva Finants (registrikood

10746479), esindaja Krista Raudsepp

Puudutatud

isik:

Liis

Toompuu

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Toomas Kiisk

Puudutatud isik: Õigusbüroo ASPEKT OÜ (registrikood

10352355), seaduslik esindaja juhatuse liige Toomas Kiisk

Puudutatud isik: aktsiaselts Olerex (registrikood 10136870)

Puudutatud isik: Swedbank AS (registrikood 10060701),

Puudutatud isik: Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal

RESOLUTSIOON

Jätta Maris Viitkini ja Osaühingu ProInkasso määruskaebused rahuldamata ning Tartu

Maakohtu 10. septembri 2021. a määrus muutmata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 31. märtsi 2020. a määrusega kuulutati välja Maris Viitkini (võlgnik)

pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus (haldur). Nõuete kaitsmise koosolek toimus

15. juulil 2020. Võlgnik esitas haldurile 19. oktoobril 2020 kompromissettepaneku.

Võlausaldajad võtsid 28. oktoobri 2020. a üldkoosoleku otsusega kompromissettepaneku vastu,

mille maakohus kinnitas 9. novembri 2020. a määrusega. Tartu Ringkonnakohus rahuldas

20. jaanuari 2021. a määrusega Osaühingu Aktiva Finants (AF) määruskaebuse, tühistas

maakohtu 9. novembri 2020. a määruse ning tegi uue määruse, millega jättis halduri taotluse

kompromissotsuse kinnitamiseks rahuldamata.

2. Võlgnik esitas haldurile 28. mail 2021 uue kompromissettepaneku. Ettepaneku kohaselt

tasub võlgnik võlausaldajate nõuete ja pankrotimenetluse kulude katteks 30 000 eurot, millest

25 000 eurot tasub kolme kuu jooksul pärast kompromissi kinnitava määruse jõustumist. Sellest

summast rahuldatakse pandiga tagamata võlausaldajate nõudeid. Ülejäänud summa

(5000 eurot) tasub võlgnik ühe aasta jooksul pärast kompromissi kinnitava määruse jõustumist,

millest rahuldatakse pandiga tagamata võlausaldajate nõudeid 2631 eurot 50 senti ja

pankrotimenetluse kulusid 2368 eurot 50 senti. Kompromissettepanekus märgitud summa

annab võlgnikule tema ema Lehti Kangur ja väimees Brent Lear. Tegemist ei ole laenuga.

2.1.

Võlausaldajad võtsid 8. juuni 2021. a üldkoosoleku otsusega kompromissettepaneku

vastu. Üldkoosolekul osales viis võlausaldajat, kellele haldur määras kokku 1023 häält.

Kompromissettepaneku poolt oli kolm võlausaldajat 811 häälega.

2.2.

Vastu hääletasid kaks võlausaldajat (kohtutäitur Reet Rosenthal (täitur) ja AF) 212

häälega.

2.2.1. Täituri vastuväite kohaselt on kompromissettepanek teda kahjustav, kuna sellega

rahuldataks võlausaldaja nõue väiksemas ulatuses võrreldes sellega, mida võimaldaks võlgniku

varaline seis. Haldur ei ole kindlaks teinud võlgniku kinnisasja (aadressil XXXXXXXXXXX;

registriosa nr-ga XXXXXX) hinda ega sellele seatud hüpoteegiga tagatud laenu jääki

kompromissettepaneku tegemise seisuga. Kinnisasjade hinnad on praegusel ajal suurenenud.

Seega võivad võlausaldajad olla jõudnud ekslikule järeldusele kompromissi sõlmimise

otstarbekuse osas.

Kuigi võlgnik ei soovi kinnisasja müüa, ei ole pankrotimenetluse eesmärgiks säilitada võlgniku

vara selle emotsionaalse väärtuse tõttu, vaid rahuldada võlausaldajate nõudeid võlgniku vara

arvel. Seejuures elab võlgnik Soome Vabariigis ning kasutab kinnisasja muul viisil kui oma

koduna. Lisaks on võlgniku pankrot tingitud temast endast.

L. Kangur ja B. Lear ei ole kinnitanud, et annavad võlgnikule raha 28. juuli 2021. a

kompromissettepanekus märgitud summa ulatuses. Ei ole ka teada, et eelnimetatud isikud on

võimelised kompromissi finantseerima.

Võlausaldajate nõudeid rahuldatakse kompromissi kinnitamisel alles ühe aasta jooksul pärast

määruse jõustumist, võttes lisaks arvesse kompromissi kinnitamist puudutava kohtuvaidluse.

Selle aja jooksul oleks võimalik korraldada mitu enampakkumist või sõlmida pärast esimest

enampakkumist kompromiss, kui selgub vara müügihind.

On küsitav, kas on õiglane ja põhiseadusega kooskõlas, kui suurima nõudega võlausaldaja

Osaühing ProInkasso (ProInkasso) sisuliselt suunab menetlust, lähtudes enda ja ehk ka

võlgniku, kuid mitte kõikide võlausaldajate huvidest. Ei ole välistatud, et võlgnik ja ProInkasso

on sõlminud menetlusvälise kokkuleppe, et võlgnik tasub talle kompromissi vastuvõtmise eest

täiendava summa. Sellisel juhul eelistataks ühte võlausaldajat teistele.

2.2.2. AF-i vastuväite kohaselt on kompromissettepanek võlausaldajaid kahjustav. See ei

sisalda tagatisi (käendust, garantiikirja, hüpoteegi seamist) kompromissi täitmise kohta.

Võlausaldajal puudub usaldus, et võlgnik kompromissi täidab. Kompromissi kinnitamise korral

taastub võlgniku õigus otsustada kinnisasja kasutamise ning käsutamise üle (pankrotiseaduse

(PankrS) § 184 lg 2). Seega on võlgnikul õigus kinnisasi koheselt võõrandada.

Võlgniku kinnisasja väärtus oli kaks aastat tagasi 74 000 eurot. Arvestades, et kinnisasja hinnad

on oluliselt suurenenud ning Swedbank AS-i (Swedbank) hüpoteegiga tagatud nõude jääk on

ligikaudu

29 000

eurot

(eeldatavalt

veelgi

vähenenud),

kahjustab

võlgniku

kompromissettepanek (30 000 eurot) võlausaldajaid vähemalt 15 000 euro ulatuses. Seejuures

ei tasuks võlgnik 30 000 eurot koheselt. Õiglase kompromissi tegemiseks tuleks välja selgitada

kinnisasja tegelik hind ning sellest maha arvestada Swedbanki nõude jääk. Lisaks tuleks

kompromissis märgitud summa tasuda enne kompromissi kinnitamist kohtudeposiiti või

halduri kontole.

Võlgnik võib pahatahtlikult viivitada kompromissi kinnitava määruse vastuvõtmisega, kui

kompromissi täitmine sõltub seda kinnitava määruse jõustumisest. Lisaks on ebaselge, millal

tasuks võlgnik 5000 eurot. Kompromissi vastuvõtmist saaks kaaluda juhul, kui võlgnik tasub

pakutud summa kohaselt kohtudeposiiti või halduri kontole, millega oleks kompromissi

täitmine tagatud.

3. Haldur esitas 15. juunil 2021 maakohtule taotluse 8. juuni 2021. a üldkoosolekul tehtud

kompromissotsuse kinnitamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

4. Maakohus jättis 10. septembri 2021. a määrusega halduri taotluse rahuldamata ja

8. juuni 2021. a üldkoosolekul tehtud kompromissotsuse kinnitamata.

Määruse kohaselt tuleb kompromiss jätta PankrS § 183 lg 2 esimese alternatiivi alusel

kinnitamata. Võlgniku kinnisasja hind oli täitemenetluses 7. mail 2018 koostatud arestimise

akti järgi 73 820 eurot. Muid andmeid kinnisasja hinna kohta esitatud ei ole. Swedbanki

kinnitusel oli 21. juunil 2021 nõue 26 586 eurot 50 senti. Seega oleks võlgniku kinnisasja

võõrandamise korral saadavast tulemist (47 234 eurot) võimalik rahuldada võlausaldajate

nõudeid oluliselt suuremas ulatuses kui kompromissis pakutud summast (27 631 eurot 50 senti).

Järelikult on kompromiss võlausaldajate kollegiaalseid huve ebaproportsionaalselt kahjustav.

Võlausaldajatel on pankrotimenetluses ülekaalukas huvi saada oma nõue rahuldatud võlgniku

vara arvel mõistliku aja jooksul võimalikult suures ulatuses.

Võlausaldajate vastuväited on põhjendatud ka selles osas, et kompromissettepanekus on

PankrS § 179 lg 1 järgi põhjendamata võlgniku suutlikkus võlad määratud ulatuses ja

tähtpäevadel tasuda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Võlgnik palub 27. septembril 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse

tühistada ja võlausaldajate kompromissotsuse kinnitada.

Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus võtnud arvesse, et kinnisasja müümisel

pankrotimenetluses oleks halduri tasu ligikaudu 14 000 eurot. Seega rahuldataks võlausaldajate

nõudeid ligikaudu 33 000 euro ulatuses. Kompromissettepanekus võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ette nähtud summa (27 631 eurot 50 senti) on samas suurusjärgus. Järelikult ei

kahjusta kompromissettepanek võlausaldajate ühiseid huve, kuna kõik võlausaldajad saaksid

oma nõuded rahuldatud ulatuses, mida võimaldab võlgniku varaline seis. Võlgnik soovib

koduks olevat kinnisasja säilitada. Lisaks ei ole teada, kas keegi sooviks kinnisasja

73 820 euroga osta. Täitur ja AF on põhimõtteliselt kompromissettepaneku vastu, väites, et

kinnisasja hind on suurem, kuid ei ole esitanud sellekohaseid tõendeid.

6. ProInkasso palub 28. septembril 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse

tühistada ning teha uus määrus, millega võlausaldajate 8. juuni 2021. a kompromissotsus

kinnitada.

Määruskaebuse kohaselt ei kahjusta kompromissettepanek oluliselt ühegi võlausaldaja huve.

Maakohus ei ole arvestanud, et kinnisasja müügi korral oleks halduri tasu ligikaudu

14 000 eurot. Võttes arvesse kinnisasja hinda 73 820 eurot, sellele seatud hüpoteegiga tagatud

nõuet 26 585 eurot 50 senti ja pankrotimenetluse kulusid 14 000 eurot, on saadav tulem

33 233 eurot 50 senti. Võlgnik on teinud ettepaneku tasuda 27 632 eurot 50 senti.

Pankrotimenetluses on oluline võlausaldajate nõuete rahuldamine võimalikult suures ulatuses,

tekitamata suuri menetluskulusid. Vara müügiga kaasnevate kulude tõttu tuleks eelistada

kompromissi vara müügile. Ka haldur kaitseb kompromissiga nõustudes võlausaldajaid, et

nende nõudeid rahuldataks võimalikult suures ulatuses. Võlausaldaja ei soovi kauem nõude

rahuldamist oodata. Lisaks ei ole kinnisasja müük 73 820 euroga ja müügi aeg kindel.

Kinnisasjal elavad isikuid ei soovi sealt ka lahkuda. Kui kinnisasi müüakse madalama hinnaga,

mistõttu rahuldataks võlausaldajate nõudeid väiksemas ulatuses, siis selle eest kompromissi

vastu hääletanud võlausaldajad ei vastuta.

7. Haldur jätab määruskaebuste põhjendatuse kohtu otsustada.

Haldur nõustub määruskaebustega selles osas, et vara müük pankrotimenetluses ei pruugi

tagada võlausaldajate nõuete rahuldamist suuremas ulatuses kui kompromissis märgitud

summa. Maakohus on võtnud arvesse kinnisasja hinna enne pankrotimenetlust. Haldur ei ole

kinnisasjale uut hindamist tellinud, kuna pankrotivara selleks puudub, võlgnik ei ole andnud

kinnisasjale juurdepääsu ning kompromissettepaneku tegemisel ei või haldur vara müüa enne,

kui võlausaldajate üldkoosolek ei ole vastupidist otsustanud. Isegi kui haldur oleks uue

hindamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel tellinud, ei pruugiks see kajastada kinnisasja

hinda praegusel ajal, kuna hinnad on muutunud. Lisaks toimuks pankrotimenetluses kiirmüük.

Praegusel ajal sarnaste kinnisasjade müügikuulutused puuduvad. Kui võlausaldajad või võlgnik

tuginevad kinnisasja hinnale, tuleks neid esitada sellekohased tõendid.

Kuivõrd ei saa olla kindel, et kinnisasja hind on 73 820 eurot, ei saa väita, et võlausaldajate

nõudeid rahuldataks 47 802 euro ulatuses. Pankrotimenetluse kulud võivad olla

12 000–14 000 eurot. Seega võivad võlausaldajatele tehtavad väljamaksed olla kokku

33 802 eurot, s.o 3000–5000 eurot vähem kui kompromissis pakutud summa.

Võlgnik oleks pidanud kompromissi tagama ning täpsustama kompromissis märgitud summade

tasumise tähtaega. See oleks võlgniku enda huvides. Võlgnik on üksnes kinnitanud, et tema

lähikondsed annavad talle kompromissi täitmiseks raha, kuid ei ole võimalik välja selgitada,

kas neil on võimekus ette nähtud ulatuses raha anda. Kompromissi kinnitamisel läheb vara

valitsemise õigus üle võlgnikule. Seega võib võlgnik olla kompromissi tühistamisel kinnisasja

võõrandanud või koormanud kolmandate isikute kasuks. Samas ei ole teada, millises summas

oleksid võlausaldajad nõus kompromissi sõlmima. Senine menetlus on menetlusosalistele

tekitanud üksnes menetluskulusid. Kui kohus jätab kompromissotsuse kinnitamata, kuid

võlgnik siiski soovib kompromissi sõlmimist, tuleb võlgnikul kompromiss tagada ning teha

koostööd kinnisasja hindamiseks.

8. Õigusbüroo ASPEKT OÜ ja Liis Toompuu arvates on määruskaebused põhjendatud.

9. Täitur vaidleb määruskaebustele vastu ning palub jätta need rahuldamata.

Määruskaebuste sisu ja põhjendusi arvestades ei ole välistatud, et need on koostatud

võlausaldaja (ProInkasso) poolt.

Täitur ei nõustu, et arvesse tuleb võtta pankrotimenetluse kulud 14 000 eurot. Arvestades

kinnisasja hinda 73 820 eurot, on halduri tasu PankrS 651 lg 1 järgi 9512 eurot. Ka eelmärgitud

ulatuses ei ole halduri tasu põhjendatud, kuna tegemist on füüsilisest isikust võlgnikuga ning

haldur ei ole märkimisväärseid toiminguid teinud.

Kinnisasja hinna määramisel ei ole põhjendatud lähtuda 7. mai 2018. a arestimise aktist.

Kinnisasja võimalik müügihind peab olema määratud praeguse aja seisuga. Lisaks on võlgnik

täitemenetluses leidnud, et kinnisasja väärtus on 120 000 eurot (arvestades kinnisasjale seatud

hüpoteegi püsima jäämisega). Seejuures on sellise hinnaga olnud kinnisasjale ostuhuvilisi.

Samuti tuleb arvesse võtta kinnisasjale seatud hüpoteegiga tagatud nõude jääki. Kuna nõue on

pankrotimenetluse ajal vähenenud, on kinnisasja hind võrreldes 2018. a-ga suurenenud. Sarnase

kinnisasja müügikuulutust arvestades võib kinnisasja hind olla 150 000–160 000 eurot

(hüpoteeki arvestamata). Seega ei ole välistatud, et võlgnikul puudub pankrotiseis.

Haldur ei ole 1,5 a jooksul alustanud vara müügiga, kindlaks teinud kinnisasja hinda ega

hüpoteegiga tagatud nõude jääki. On jäänud mulje, et haldur eelistab võlgnikku ja suurima

nõudega võlausaldajat. Pankrotimenetluse eesmärgiks ei ole säilitada võlgniku vara selle

emotsionaalse väärtuse tõttu, vaid rahuldada võlausaldajate nõudeid võlgniku vara arvel.

10. AF vaidleb määruskaebustele vastu, palub jätta need rahuldamata, maakohtu määruse

muutmata ning menetluskulud võlgniku ja ProInkasso kanda.

Võlgniku ja ProInkasso määruskaebused on identsed. Seetõttu on alust arvata, et ProInkasso ei

ole käesolevas menetluses erapooletu. Välistatud ei ole võlgniku ja ProInkasso menetlusvälised

kokkulepped.

Asjakohatu on võlgniku määruskaebuses esitatud väide, et puuduvad tõendid kinnisasja hinna

suurenemise kohta. Kinnisasjade hindade suurenemine on üldteada. Lisaks on võlgnik ise

võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 23. aprillil 2020 kinnitanud, et kinnisasja hind on

73 820 eurot. Võlausaldaja ei pea kinnisasja hinda tõendama. Isegi kui kinnisasja hind ei ole

muutunud, on kompromiss võlausaldajaid kahjustav. AF jääb haldurile 10. juunil 2021 esitatud

vastuväidete juurde ning palub need määruskaebuste lahendamisel arvesse võtta.

Ebaselge ja õiguslikult põhjendamata on määruskaebustes esitatud seisukoht, et kinnisasja

müügi korral oleks halduri tasu 14 000 eurot. Tegemist on oletusega. Samuti on üllatuslik

võlgniku ja ProInkasso sama seisukoht hüpoteegiga tagatud nõude suuruse kohta. Lisaks ei ole

teada, millise aja seisuga on see esitatud.

Käesolevas asjas on asjakohatu ProInkasso määruskaebuses esitatud väide, et kinnisasjal elavad

isikud ei soovi sealt lahkuda. Selline väide üksnes kinnitab, et ProInkasso ei ole erapooletu.

11. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning saatis need tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuste väited ei anna alust selle

tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.

13. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult 8. juuni 2021. a üldkoosoleku

otsusega vastuvõetud kompromissettepaneku kinnitamata. Ringkonnakohtu arvates leidis

maakohus õigesti, et kompromiss ei ole võlausaldajate ühistes huvides (PankrS § 183 lg 2).

Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6

juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastusena määruskaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

14. Kohus saab PankrS § 183 lg 2 järgi jätta kompromissi võlausaldajate ühiste huvide

kahjustamise tõttu kinnitamata siis, kompromissi vastu hääletanud võlausaldaja esitab kohtule

asjaolud, mis võimaldavad arvata, et tema nõue rahuldatakse kompromissi alusel oluliselt

väiksemas osas võrreldes pankrotimenetluse lõppemisel lõpparuande kinnitamisega, ja seda ei

saa mh õigustada võlausaldajate ühiste huvidega või võlgniku huviga, või kui sellega

kahjustataks või eelistataks mõnd võlausaldajat ebaproportsionaalselt. Seaduses ei ole küll

sätestatud alammäära, mille ulatuses võlausaldajate nõuded tuleks kompromissiga rahuldada,

kuid kohus peab mh arvestama seda, kas on ilmselgeid võimalusi pankrotivara suurendamiseks.

Seega peab kohus kontrollima, kas kompromissiga on erinevate võlausaldajate ühiste huvidega

maksimaalselt arvestatud ning ega mõnda võlausaldajat ei ole põhjendamatult eelistatud. Kohus

kinnitab kompromissi, kui võlgnik või haldur tõendab kohtule, et just kompromissis ette nähtud

ulatuses ja tingimustel võlausaldajate nõuete rahuldamine on võlausaldajate ühistes huvides.

15. Iseenesest on põhjendatud määruskaebustes esitatud seisukoht, et võlgniku kinnisasja

hind on praegusel ajal ebaselge ning kinnisasja müümisega pankrotimenetluses kaasnevad

menetluskulud, sh halduri tasu, mida tuleks võlausaldaja nõuete rahuldamise ulatuse hindamisel

samuti arvesse võtta. Kuigi ka pankrotimenetluse kulud ei ole üheselt selged, võivad need

halduri kinnitusel olla 12 000–14 000 eurot (II kd, tl 90). Kui arvestada kinnisasja hinnaks

73 820 eurot, sellele seatud hüpoteegiga tagatud nõude jääki, mis oli 21. juunil 2021. a seisuga

26 586 eurot 50 senti (II kd, tl 62), ning pankrotimenetluse võimalikke kulusid

(12 000–14 000 eurot), rahuldataks võlausaldajate nõudeid kinnisasja müügi korral vähemalt

ligikaudu 5600 euro võrra suuremas ulatuses kui kompromissis ette nähtud. Siiski puuduvad

asjas igasugused tõendid kinnisasja hinna kohta praegusel ajal. Seetõttu ei saa tõsikindlalt väita,

et võlgniku kinnisasja müümisel pankrotimenetluses saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid

kompromissiga ettenähtust suuremas ulatuses.

15.1. Samas ei ole maakohus jätnud kompromissettepanekut kinnitamata ainuüksi põhjusel,

et võlgniku varaline seis võimaldaks rahuldada võlausaldajate nõudeid kompromissiga

ettenähtust suuremas ulatuses. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus võlausaldajate

vastuväiteid hinnates põhjendatult, et kompromissettepanek ei sisalda selle täitmise kohta

mingisuguseid tagatisi. Kuna PankrS § 184 lg 2 järgi taastub kompromissi kinnitamisel

võlgnikul enda vara valitsemise õigus, ei saa võlausaldajad kompromissist tulenevate

kohustuste täitmata jätmise ja kompromissi tühistamise korral olla kindlad, et võlgnik ei ole

selleks ajaks näiteks kinnisasja võõrandanud (PankrS § 190 lg 1 p-d 2 ja 3). Seega ei ole

kompromissettepanekus ette nähtud tingimustel võlausaldajate nõuete rahuldamine

võlausaldajate ühistes huvides ka nõuete täitmise ebapiisava tagatuse tõttu.

Võlgnik ega ProInkasso ei ole maakohtu eeltoodud järeldust määruskaebustes ka vaidlustanud.

15.2. Eelmärgitust

tulenevalt

ringkonnakohus

leiab,

et

võlgniku

poolt

esitatud

kompromissettepanek on võlausaldajaid liialt kahjustav. Võlgnik ei ole kohtule tõendanud, et

just kompromissis ette nähtud ulatuses ja tingimustel on võlausaldajate nõuete rahuldamine

võlausaldajate ühistes huvides. Ainuüksi võlgniku soov pankrotimenetluses kinnisasja mitte

müüa võlausaldajate ühiste huvide kahjustamist ei õigusta.

Ringkonnakohus märgib, et kui võlgnik soovib jätkuvalt pankrotimenetluse lõpetamist

kompromissi kinnitamisega, tuleks mh kaaluda kompromissi täitmise tagamise võimalusi, mis

annaks võlausaldajatele kindluse, et kompromissi täidetakse (nt saaks kompromissis ette näha,

et kompromissis märgitud summa tasutakse kohtu deposiiti või kompromissi kehtivuse ajal

võib võlgnik kinnisasja võõrandada või koormata üksnes halduri nõusolekul). Samuti tuleks

võlgnikul PankrS § 179 lg 1 kohaselt põhjendada, et ta suudab oma võlad

kompromissettepanekus märgitud ulatuses ja tähtpäevaks tasuda. Lisaks tuleks välja selgitada

võlgniku kinnisasja hind, kuna sellest sõltub suurel määral võlausaldajate nõuete rahuldamise

ulatus ja kompromissi sisu.

15.3. Määruskaebuste rahuldamiseks ei anna alust ka nendes esitatud muud väited (sh

võlgniku väited, et täitur ja AF on põhimõtteliselt vastu kompromissi tegemisele). Eelmärgitust

tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebused rahuldamata.

16. Kohtumäärus, millega kohus jätab kompromissotsuse pankrotimenetluses kinnitamata,

ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, mistõttu ei

ole menetluskulude jaotuse märkimine sellises määruses vajalik.

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest