1-08-3062/10 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Prokurör Aarne Pruus Süüdimõistetu

H.N, isikukood xxx, EV kodanik, emakeeleks eesti keel, elukoht oli alates 2009.a. jaanuarist xxxxx xxxxxxxxxx Määruse tegemise aeg ja koht 29. september 2010 Rapla Kriminaalasi nr. 1-07-8870

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse

kriminaalhooldusametniku Reet Langi erakorraline ettekanne süüdimõistetu H.N kohta Kriminaalasi nr. 1-08-3062

Kohtutäitur Svetlana Põllu (Lossi 4a Kuressaares 93816,

sevtlana.pold@taitur.just.ee) avaldus

H.N-ile

asenduskaristuse määramiseks.

Kohaldatud menetlussätted KrMS § 387 lg 1 ja § 427 lg 2 ning 3

RESOLUTSIOON

Pöörata Pärnu Maakohtu poolt 13. juulil 2007.a. H.N-ile mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud vangistus 209 tegemata töötunni ulatuses täitmisele. Ärakandmisele kuulub vangistust kolm

(3) kuud ja neliteist päeva. Vangistuse algust arvestada 24. septembrist 2010.a. s.o. H.N kinnipidamise päevast

Asendada Pärnu Maakohtu poolt 01. aprillil 2008. H.N-ile mõistetud rahaline karistus ükssada kuuskümmend (160) miinimumpäevamäära vangistusega viiskümmend kolm (53) päeva. Vangistuse algust arvestada 24. septembrist 2010.a. s.o. H.N kinnipidamise päevast

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Pärnu Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates määruse kuulutamisele järgnevast päevast. Süüdimõistetu jaoks algab tähtaeg määruse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Asjaolud

H.N on mõistetud süüdi Pärnu Maakohtu poolt 13. juulil 2007. KarS § 424 järgi ja karistatud 6-kuulise vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati 1/3 võrra, s.o 4 kuuni. KarS § 65 lg 2 kohaselt liideti mõistetud karistusega Pärnu Maakohtu 26. mai 2006. aasta otsusega mõistetud vangistus 3 kuud ja liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi mõisteti vangistus 7 kuud, millest seoses kahtlustatavana

kinnipidamisega loeti kantuks 3 päeva ning karistuse ärakandmata osaks jäi 6 kuud ja 27 päeva

vangistust. KarS § 69 lg 1 kohaselt asendati vangistuse kandmata osa üldkasuliku tööga 414 tundi, milline tuli teha 1 aasta ja 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kuni üldkasuliku töö lõpuni oli H.N kohustatud alluma KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõuetele.

Kriminaalhoolduse alguses elas hooldusalune xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx ja tema hooldajaks oli

Märjamaa piirkonna kriminaalhooldusametnik. Juba sel ajal tekkisid probleemid üldkasuliku töö tegemisega. H.N andis lubadusi, kuid töötunde tegema ei asunud, tarvitades sageli alkoholi. Ta ei ilmunud määratud aegadel registreerimistele ja valetas ametnikule töökohtadest. Mingi aja pärast asus

H.N ajutiselt elama endise abikaasa venna ja isa juurde xxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxx. Hooldusalune suutis ära teha 98 üldkasuliku töötundi, korrastades Kodila Põhikooli ümbrust. Siis aga teatas kooli direktor, et H.N viibis kooli territooriumil joobeseisundis. Pärast seda hooldusalune enam töötunde tegema ei läinud.

13. juunist 2008 kuni 03. juulini 2008 tegi H.N Rapla valla spetsialisti juhendamisel ära 82 töötundi. Seejärel H.N kadus. 02. septembril 2008 ametniku poolt tehtud kodukülastusel selgus,

et H.N oli haige, kuid juba paranemas. Lubadustele vaatamata ei asunud H.N enam töötunde tegema ja ametnik tegi 11. septembril 2008 hooldusalusele kirjaliku hoiatuse. 29. oktoobrist

2008 kuni 03. novembrini 2008 tegi H.N veel 25 töötundi ja pärast seda ei õnnestunud

kriminaalhooldajal temaga kontakti saada. Teadaolevalt asus H.N tööle Soome Vabariiki.

Kriminaalhooldaja luba selleks ei olnud. H.N on tegemata 209 töötundi ja kriminaalhooldaja taotleb nende ulatuses vangistuse täitmisele pööramist. 14.jaanuaril 2009.a. kuulutas kohus H.N tagaotsitavaks, kuna erakorralist ettekannet ei saanud arutada.

01. aprillil 2008 karistas Pärnu Maakohus H.N KarS § 199 lg 2 p 4 järgi rahalise karistusega ükssada kuuskümmend (160) miinimumpäevamäära s.o. kaheksa tuhat (8000) krooni, mis tuli KarS §

66 kohaselt tasuda ositi 10 kuu jooksul ositi. 13.aprillil 2009.a. alustas kohtutäitur karistuse sissenõudmiseks täitemenetlust. Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud. Võlgnik ei ole sellele

vaatamata asunud nõuet rahuldama ja tal puudub ka vara, mille arvel nõuet rahuldada. Seepärast on

kohtutäitur esitanud taotluse rahalise karistuse asendamiseks vangistusega. H.N ei ole tänaseni ühtegi makset sooritanud.

24. septembril 2010.a. H.N tabati ja on pärast seda vahistatud. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja erakoralise ettekande juurde. Prokurör toetab samuti vangistuse täitmisele pööramist.

Süüdimõistetu H.N ei vaidle erakorralisele ettekandele vastu ja võtab omaks, et lahkus Eestist ilma kriminaalhooldaja loata, kuna Eestis ei olnud tööd, üldkasuliku töö tegemise ja kohustus oli talle samal ajal teada. Vangistuse täitmisele pööramise vastu H.N ei vaidle, kuid avaldab valmisolekut jätkata üldkasulikku tööd ja kontrollnõuete täitmist Viljandi maakonnas, kus ta asuks ema juurde elama. Samuti võtab H.N omaks, et tasumata on rahaline karistus.

Prokurör toetab vangistuse täitmisele pööramist.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et antud juhul on küllaldane alus asendada tegemata üldkasulik töö KarS § 69 lg. 6

kohaselt vangistusega. Antud juhul ei ole selgunud ühtegi mõjuvat, miks H.N ei saanud teha

kohtu poolt vangistuse asendamiseks määratud tööd, kui Rapla Vallavalitsuse poolt olid selleks

võimalused antud. Samal ajal lahkus H.N ilma kriminaalhooldaja loata Eestist ja asus alaliselt

Soome tööle, mille tõttu tuli ta kuulutada tagaotsitavaks. H.N oli võimalus tulla vabatahtlikult

kriminaalhooldaja juurde, asuda kontrollnõudeid täitma ja töötunde tegema ka pärast 03. novembrit 2008.a., mil oli kriminaalhooldajaga viimane kohtumine. H.N on andnud kriminaalhooldajale

varem korduvalt lubadusi ja esitanud ebaõigeid väiteid. Neil põhjustel ei saa olla enam kindel, et

H.N oma lubadusi vabaduses täidab. Tegemata töötundidele vastab KarS § 69 lg. 6 kohaselt ükssada neli (104) päeva s.o. kolm kuud ja 14 päeva vangistust.

Kohus leiab, et antud juhul on otstarbekas asendada vangistusega ka rahaline karistus, sest H.N ei

ole pärast kohtuotsuse täitmisele pööramist selle tasumiseks midagi teinud ja puudub ka võimalus sissenõude pööramiseks varale. Mõjuvaid põhjuseid rahalise karistuse tasumata jätmiseks ei ole. KarS § 70 lg 1 alusel võib kohus juhul, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendada selle vangistusega. KarS § 70 lg. 2 järgi vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust ja 160 päevamäärale seega 53 päeva.

Indrek Saar Kohtunik